Kriminaalasi nr 1-11-7951 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 01.02.2012.a. Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-11-7951 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint Taotlus U.P-ni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu U.P Asukoht: Tartu Vangla, isikukood xxx RESOLUTSIOON Jätta U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Sisse nõuda U.P-lt riigituludesse kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-11-7951, U.P-ni, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK U.P on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 12.07.2011.a. otsusega nr 1-11-7951 KarS § 121 järgi ning karistustatud 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel on 1
(3)vähendatud mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistatud U.P vangistusega 6 kuud. Mõistetud karistust on suurendatud KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.04.2011.a kohtuotsuse järgi karistuseks mõistetud ärakandmata osa võrra (3 kuud 27 päeva vangistust) ning mõistetud U.P-le liitkaristuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.07.2011.a ja lõpeb 07.05.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. U.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 20.11.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta; 2) 19.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi vangistusega 9 kuud; 3) 23.05.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 4) 26.04.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat. Tartu Vangla ei toeta U.P-ni vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult ja on seisukohal, et sisuliste aluste puudumise tõttu ei saa toetada U.P-ni ennetähtaegset vabastamist, kuna t tema elutingimused vabanemisel ei ole sobilikud. Kuigi U.P on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja ta on enamuse karistusajast ärakandnud, ei ole väljapakutud elukoht vabanemisel talle sobilik. Prokuröri arvates ei ole mõistlik olukord, kus süüdimõistetu asub elama oma kuriteo ohvri juurde. Kaitsja leiab, et U.P-ni vabastamiseks esinevad nii sisulised kui formaalsed alused. Elukohaks on esialgu U.P märkinud, et sooviks vabaneda Sinimäe alevik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid kuivõrd xxxxxxxxxxxxxxxer on vahetanud elukohta, on asunud uuele üüripinnale samas majas korteris x, siis ei ole saanud kriminaalhooldaja selle pinnaga tutvuda ja seetõttu ei ole saanud temaga ka vestelda. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitas kaitsjale, et ta elab uues elukohas xxxxxxxxxxxxxxx alevik xxxxxxx vald. Kaitsealune ka kinnitas, et nende omavahelised suhted on praegu head. Kuna aga Tartu vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole esialgu soovitatava elama asumine elukaaslase, siis U.P on võimalus elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna seal asuv elamu kuulub kaasomandisse U.P-le koos õe ja vennaga. Selles majas on esimene korrus täiesti vaba, ta saab seal majas elada. Mis puudutab edasist tegevust, siis U.P kinnitas, et kohustab end arvele võtma töötukassas. Esialgne sisstulek saab olema töövõimetuspensioni näol 100 eurot kuus. Lisaks pensionile soovib omada sissetulekut tööst. Karistuse kandmise vältel pole teda kordagi distsiplinaarkorras karistatud. U.P kahetseb oma kuriteo toimepanemist ja on kannatanu xxxxxxxxxxxxx leppinud. Need asjaolud näitavad, et U.P on asunud paranemise teele ja annab lootust, et U.P ei pane tulevikus toime uusi kuritegusid. U.P lubas lõpetada igasugused suhted alkoholiga, ta on valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. U.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 2
(3)järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustun kaitsja poolt väljatooduga, et U.P on vangistuse ajal korralikult käitunud, kahetseb toimepandut – see on positiivne. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et U.P on kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas ka vangistusega. Vaatamata varem mõistetud karistustele, ei ole ta järeldusi teinud, vaid on jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab ta karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal vaid paari kuu möödumisel eelmisest kohtuotsuse tegemisest. Eelnev näitab kohtu arvates, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede hoidmaks U.P uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks ei ole kohtul andmeid elukoha kohta, kuhu kohus saaks kohustada isikut kriminaalhoolduse ajal elama asuma. Süüdimõistetu on nimetanud enda võimaliku elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas majas, kus pidi elama tema elukaaslane. Kohtuistungil selgus, et nimetatud kortereid kasutab või kasutas U.P-ni elukaaslane üürilepingu alusel. Tema ise väidetavalt nõus kinnipeetava elama asumisega korterisse, kuid samas ei ole teada üürileandja seisukoht. Ka ei ole teada, kas elamispind on kasutuskõlblik, kuna kriminaalhooldajal ei ole võimaldatud sellega tutvumist. U.P-ni kaitsja arvates saaks süüdimõistetu elama asuda ka U.P-ni ja tema lähedaste kaasomandis olevasse majja xxxxxx alevikus. Ka nimetatud elukoha sobivust ei ole kontrollitud, kuna varem ei ole seda võimaliku elukohana nimetatud. Kriminaalhooldaja koostatud arvamusest nähtub, et süüdimõistetu on küll sellele aadressile sisse kirjutatud, kuid andmeid selle kohta, kellele nimetatud hoone kuulub, kohtule esitatud ei ole. Seega puudub selline elukoht, kuhu kohus saaks kohustada isikut elama asuma ennetähtaegsel vabanemisel. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et U.P-ni ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta vabastamata. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada U.P-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 57,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Aivar Hindile määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda U.P-lt. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)