Obsah (13)

§ 199§ 65§ 22§ 74§ 213§ 266§ 64§ 68§ 346§ 2§ 16§ 218§ 56

1-11-7121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides

§ 199

lg 2 p 8,9, § 346, § 266 lg 2 p 1,2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav O.V Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistused: - 30.06.1999.a Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta; - 27.10.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 7 kuud; - 30.11.2001.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 17.02.2003.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi rahatrahviga 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1230 krooni; - 20.06.2003.a Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8, § 183 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud; - 02.06.2006.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 22lg 3 - § 214 lg 2 p 1,4,5, Kr

K § 197 p 1 järgi

§ 74

alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 8 kuud 1 1-11-7121 - katseajaga 18 kuud; 22.05.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 65lg 2, § 68 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 19 päeva.

Tõkend – vahistamine on asendatud elektroonilise valvega. Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON Tunnistada O.V s üüdi

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada O.V süüdi

§ 213lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada O.V s üüdi

§ 266lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista O.V-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada O.V vangistusega 1 (üks) aasta. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 23.11.2010.a kuni 12.04.2011.a, s.o 4 (neli) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Tunnistada O.V süüdi

§ 346

järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada O.V rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot. Rahaline karistus täitetakse iseseisvalt. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „O.V , 1-11-7121, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Karistusaeg arvestada alates 19.09.2011.a. 2 1-11-7121 Valida O.V-le tõkendit vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanute hagid rahuldada ning mõista O.V-lt välja kannatanu E B (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 7100 (seitse tuhat ükssada) krooni ehk 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 77 senti, kannatanu B S (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2670 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend) krooni ehk 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 64 senti, kannatanu V Š (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 7425 (seitse tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ehk 474 (nelisada seitsekümmend neli) eurot ja 54 senti, kannatanu A T (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 500 (viissada) krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti. Asitõend – nuga, mis asub kriminaalasja materjalides, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada O.V osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista O.V-lt riigituludesse välja: sundraha summas 200 (kakssada), kaitsja Toomas Liiva poolt 30.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot ja 69 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 16 (kuusteist) eurot ja 70 senti, kaitsja Toomas Liiva poolt 19.09.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 75 senti. Ülejäänud osa sundrahast summas 217.03 eurot, kaitsja Toomas Liiva poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3902 (kolm tuhat üheksasada kaks) krooni ja 40 senti ehk 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 41 senti, kaitsja Toomas Liiva poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 02 senti - jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata O.V-le menetluskulude summas 570.14 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 47.51 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „O.V , kriminaalasja nr 1-11-7121, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. septembrist 2011.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. 3 1-11-7121 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
2. oktoobrist 2011.a. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
3. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu O.V-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 05.07.2010.a kella 15.00 paiku, pärast ühist alkoholitarbimist V Š, läks koos temaga tema xxx asuvasse korterisse ning kasutades ära asjaolu, et Š läks kauplusesse õlle järgi ja jättis teda üksinda korterisse, varastas V Š emale – B S kuuluvad esemeid: mobiiltelefoni №kia 6060 maksumusega 970 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson K220i maksumusega 700 krooni, sularaha 1000 krooni, mobiiltelefonid müüs O.V samal päeval tänaval tundmatutele isikutele. Oma tegevusega tekitas O.V B S materiaalset kahju summas 2670 krooni, e. 170,64 eurot; samuti tema, 20.07.2010.a päevasel (täpne aeg ei ole uurimisega kindlaks tehtud), kasutades varem varastatud võtmeid, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis xxx asuvasse korterisse ja varastas V Š kuuluvad esemeid: mobiiltelefoni Samsung 530 maksumusega 6000 krooni, sülearvuti Acer maksumusega 5000 krooni, monitori Siemens maksumusega 500 krooni, arvuti hiire maksumusega 25 krooni, skanneri Canon maksumusega 250 krooni, fotoaparaati- digitaalkaamera Olympus maksumusega 300 krooni, DVD LG maksumusega 1200 krooni, Metabo kruvikeeraja kohvri komplektis koos aku ja kruvikeerajate komplektiga maksumusega 1500 krooni, pleieri Sharp komplektis 3 plaadiga maksumusega 1000 krooni, mälukaardi 4Gb maksumusega 300 krooni, mälukaardi 4 Gb maksumusega 250 krooni, mälukaardi 8 Gb maksumusega 300 krooni, kaks kotti maksumusega a´100 krooni, kokku maksumusega 200 krooni, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 200 krooni, materiaalset väärtust mitteomava elektronmängu Sudoku, tekitades kannatanule V Š materiaalset kahju kokku summas 16975 krooni, e. 1084,90 eurot; samuti tema 27.10.2010.a kella 16.0 paiku, viibides xxx asuvas korteris, ühise alkoholitarvitamise käigus J B märkas, kuhu B oma rahakotti pani ja pärast seda, kui kannatanu magama jäi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanu rahakotist 2400 krooni sularaha ja Swedpanga pangakaardi J B nimele koos kaardi pinkoodiga, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju 2400 krooni, e. 153,39 eurot. Oma tahtlikku teoga pani O.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, sissetungimisega, e.

§ 199lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteod.

Samuti tema 27.10.2010.a kell 16.59, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades eelnevalt J B varastatud Swedpanga pangakaarti ja pin-koode, Sillamäel, Kesk 19 asuvas pangaautomaadi pin-koodi ebaseadusliku sisestamise teel sekkus andmetöötlusprotsessi eesmärgil saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ja omanik J B nõusolekuta teostas toimingu kontol oleva varaga – võttis B arvelt välja 4975 krooni, e. 317,96 eurot, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju nimetatud summas. Oma tahtlikku teoga pani O.V toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, e.

§ 213lg 1 ettenähtud kuriteo.

4 1-11-7121 Samuti tema 15.07.2010.a päevasel ajal varastas xxx asuvast korterist koti maksumusega 50 krooni, milles olid erinevad dokumendid: ID-kaart A S nimele, juhiluba A S nimele, A S kuuluva sõiduauto Pontiac tehniline pass ja kindlustuspoliis, tööraamat A S nimele, tööraamat A S nimele, pensionitunnistus A S nimele, pensionitunnistus A S nimele, aianduskooperatiivi liikmeraamat, garaažikooperatiivi liikmeraamat, Swedpanga pangakaart A S nimele, Swedpanga pangakaart A S nimele, SEB-panga pangakaart A S nimele, SEBpanga pangakaart A S nimele, euro ja rublade suveniirkupüürid, mis ei oma materiaalset väärtust; hiljem pani O.V dokumendid S postkasti; Oma tahtlikku teoga pani O.V toime ametliku dokumendi varguse, e.

§ 346ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 15.07.2010.a päevasel ajal (täpne kellaaeg ei ole kindlaks tehtud), kasutades ära asjaolu, et korteri omanik A S viibib väljas, lukustamata ukse kaudu ebaseaduslikult tungis xxx asuvasse korterisse; samuti tema 08.09.2010.a kella 16.45 paiku tuli xxx asuva korteri uksele, lasi kella ja kui korteri peremees A T tuli trepi platvormile, lükates teda eemale püüdis siseneda korterisse, kui see ei õnnestunud, võttis taskust noa ja ähvardas seda kasutada, kannatanu tundis hirmu ja lasi O.V enda korterisse. Oma tahtlikku teoga pani O.V toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, vägivallaga, e.

§ 266lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Kohtulikul uurimisel tunnistas O.V ennast süüdi kogu esitatud süüdistuse mahus, ei taotlenud enda ülekuulamist, jättes oma varasemate ütluste juurde. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te okoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. O.V süüdistus E B vara varguses ja arvutikelmuses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu E B 28.10.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 27.10.2010.a kella 16.00 paiku tuli tema juurde koju külla O.V . Ta tuli koos V S . O.V tõi alkoholi, nad tarvitasid seda kolmekesi ja siis jäi B oma toas voodisse magama. Ka S heitis magama. B ärkas õhtul, kellaaega ei osanud öelda. Kui B ärkas, siis vaatas rahakotti ja nägi, et rahakotist on varastatud 2400 krooni: neli 500-kroonist kupüüri ning 25-stes ja 10-stes kupüürides ligikaudu 400 krooni. Samuti oli rahakotist kadunud Swedbanga kaart koos parooliga, mis oli kirjutatud paberile. Kannatanu sõnul võis varguse toime panna ainult O.V Maksim. B pangaarvelt oli varastatud ligikaudu 4700 krooni. Kui ta ärkas, siis O.V ei olnud. Kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et O.V peeti kinni 23.11.2010 5 1-11-7121 Kahtlustatav O.V 24.11.2010 ütlused, millest nähtub, et 27.10.2010.a kella 16.00 paiku läks ta V S kutsel oma naabrinaise E B juurde, kes elab xxx. Neil oli kaasas 0,5 liitrine pudel viina. O.V sõnul, kui nad sinna jõudsid, siis E oli juba purjus, ka V oli kergelt purjus. Nad istusid ja hakkasid alkoholi tarvitama. Pudelit polnud veel tühjaks joodud, kui E heitis oma voodisse magama ning ka V heitis kõrvalvoodisse magama. Enne seda võttis E O.V juuresolekul rahakotist raha välja ja luges selle üle. Pärast nägi O.V, et ta pani raha rahakotti ja rahakoti pani omale padja alla. Kui E koos V magama jäid, võttis O.V tasakesi rahakoti tema padja alt välja. Haaras sealt 2000 krooni raha. Väikesed kupüürid 10 ja 25-kroonised jäid tema rahakotti ja seda oli ligikaudu 400 krooni. Samuti võttis rahakotist E pangaautomaadi kaardi ning sealsamas rahakotis oli paberile kirjutatud arve kood. O.V võttis raha, kaardi ja läks korterist välja. Kohe samal õhtul läks Sillamäel Kesk tn 19 teenindusmaja hoones asuva pangaautomaadi juurde ja võttis kohe ühe korraga välja 4500 krooni või selle ringis. Rohkem ta E juurde ei läinud. Pärast raha väljavõtmist viskas ta kaardi ja paberi koos parooliga pangaautomaadi lähedale prügikasti. Raha kulutas Kohtla-Järvel ema korteri eest võla kustutamiseks, kuhu ta tahtis koos naise ja tulevase lapsega end sisse kirjutada. Allesjäänud raha kulutas toiduainetele. O.V väitis, et kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Varguse pani toime ainult sellepärast, et raha oli vaja, ta ei töötanud sel ajal ja oli vaja üleval pidada rasedat naist. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et O.V kohapeal näitas maja sissekäigu ja korteri aadressil: xxx, kust ta pani toime B rahakotist raha ja koos paroolidega pangakaardi varguse. Samuti Grrševitš näitas pangaautomaadi aadressil: Sillamäe Kesk 19, kust ta võttis B arvelt raha summas 4500 krooni. E B konto väljavõte, millest nähtub, et 27.10.2010 kell 16:59 on kannatanu kontolt võetud ära sularaha summas 4975 krooni. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks O.V poolt varguse toimepanemist , et O.V , viibides J B korteris, pärast seda, kui kannatanu magama jäi, võttis padja alt rahakoti, kus oli sularaha summas 2400 krooni ja Swedpanga pangakaart J B nimele koos kaardi PIN-koodiga. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Kehalise esemena käsitatakse iga eset, mis füüsikalises mõttes ruumi täidab. Rahatäht (münt või paberraha) on vaieldamatult füüsikalises mõttes ruumitäitev ja seega kehaline ese. Nii karistusõiguse teooria kui ka kohtupraktika loevad sularaha üksmeelselt asjaks. AÕS § 95 lg 3 lause 3 kinnitab sularaha vastavust vallasasja tunnustele, kuna reguleerib otsesõnu vallasomandi tekkimist rahale (RKKK 3-1-194-06). Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. O.V-le sularaha summas 2400 krooni oli võõraks vallasasjaks, sest raha oli E B omandis ja valduses. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. O.V teadis, et sularaha on temale võõras vallasasi, võttis raha salaja, kannatanu nõusolekuta. Asja enda kätte saamine kan natanu valitsetavas ruumis (B korteris) ei lõpetanud veel kannatanu valdus, alles väljudes B korterist koos rahaga, lõpetas O.V senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu raha üle. O.V pani teo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.V soovis võtta raha endale, sai aru oma tegude õigusvastasest ning pööras raha enda kasuks, luues endale omanikusarnase seisundi. Kohus loeb tuvastatuks, et peale E B sularaha summas 2400 krooni ja Swedpanga pangakaardi E B nimele koos kaardi PIN-koodiga vargust, pani O.V toime 6 1-11-7121 arvutikelmuse. Varalise kasu saamise eesmärgil pangakontol oleva raha näol, sisestas O.V konto omaniku – E B , nõusolekuta sularahaautomaadi pangakaardi ning pärast PIN-koodi ebaseadusliku sisestamist, võttis pangaautomaadist sularaha. Kui pangaautomaat väljastas sularaha, sai O.V varalise kasu. Andmete töötlemise tulemust mõjutati seejuures andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei töödeldaks.

§ 213

näeb ette kriminaalkaristust varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Objektiivne koosseis on varalise kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Koosseis annab nimetatud sekkumise vormide mitteammendatava loetelu. RKKK lahendi nr 3-1-1-83-07 kohaselt juhul, kui arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid satuvad isiku valdusesse (või saavad talle teatavaks) arvelduskonto omaniku nõusolekuta, samuti kui neid antakse talle vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto kasutamise ja käsutamise õiguseta, selles olukorras tuleb kõne alla arvutikelmuse koosseis (

§ 213

). Arvuti all tuleb mõista arvutisüsteemi, mille definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32). Selle kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade (s.o programmeeritav seade). Kolleegium leidis, et andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek. O.V pani arvutikelmuse toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.V teadis, et temal puuduvad kannatanu volitused tema pangakaardil olevate rahaga toimingute tegemiseks, kuid soovides saada varalist kasu – täitis arvutikelmuse objektiivse koosseisu. O.V süüdistus B S vara varguses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu B S 05.07.2010 .a. ütlused, millest nähtub, et elab ta aadressil xxx koos oma poja V Š . 05.07.

1. a hommikul kella 09.00 paiku sõitis ta Viivikonna külla aiandusühistu aiamaale. Koju jäi tema poeg V . Koju tagasi tuli ta kell 15.
2. Korterisse minnes kuulis t sealt lärmi. Ta läks korterisse ja nägi, et peale tema poja on korteris veel talle tundmatu noormees. See noormees püüdis korterist välja minna, aga tema poeg ei lasknud tal lahkuda. Š küsis, mis juhtus. V selgitas, et nad jõid koos Viru 12 maja piirkonnas õlut. Seejärel läksid nad nende juurde koju. V jättis selle noormehe koju ja läks ise kauplusesse õlle järele. Ta ostis kauplusest kaks pudelit õlut ja tuli koju tagasi. Tagasi tulles nägi ta seda noormeest oma toas, kus padja all oli raha, aga noormees kolas kummutisahtlites, kus oli kaks V telefoni. V vaatas kohe padja alla ja raha seal ei leidnud. Ta hakkas sellelt noormehelt raha ja telefone nõudma, kuid noormees eitas ja püüdis ära minna. Sel hetkel tuli Š tagasi. Nad püüdsis kahekesi noormehe taskud läbi vaadata, kuid see tal ei õnnestunud, kuna see noormees kogu aeg keerutas ja rebis end lahti. Š õnnestus läbi katsuda vaid jope küljetaskud ja pükste esimesed rihmaalused taskud. Kannatanu ei näinud seal midagi. Noormees karjus, sõimas ja püüdis ära joosta. Kannatanu otsustas juhtunust politseisse teatada ja lasi noormehe lahti. Noormees jooksis kohe välja. Korteri üle vaatamisel tegin kindlaks, et varastatud oli 1000 krooni kahe 500-kroonise kupüürina, musta-halli värvidega kokkupandava korpusega telefon Nokia 6060 koodiga 353941012836126, maksumusega 970 krooni ja hõbedases korpuses telefon Sony koodiga 352434022629377, maksumusega 700 krooni. Materiaalne kahju kokku moodustas 2670 krooni. Kannatanu sõnul oli korteris viibinud noormees keskmist kasvu, 7 1-11-7121 kõhna, heledajuukseline, lühikese soenguga. Jalas olid heledad püksid küljetaskute ja musta rihmaga, hele jope. Tunnistaja V Š 07.07.2010 ütlused, millest tuleneb, et elab ta xxx koos emaga. 05.07.2010.a sai ta invaliidsuspensioni. Pensioni sai kätte kella 10.00 paiku. Olles pensioni kätte saanud tõi ta selle koju ja pani ema toas otse ukse vastas asuvasse voodisse padja alla 1000 krooni, kaks 500-kroonist kupüüri. Pärast seda läks kauplusesse ja teel kohtas noormeest, keda ta tundis kui Sillamäe linna elanikku. Š tegi talle ettepaneku koos temaga poodi minna. Ta ostis sealt kaks pudelit õlut ja nad läksid õlut jooma Viru pst 12 maja taha. Nad jõid seal õlut ja mõne aja pärast sõitis sinna politseitoimkond ning Š toimetati politseisse. Seal koostati tema suhtes protokoll ja pärast seda läks ta koju. Maja juurde minnes kohtas ta sama noormeest ja kutsus ta enda juurde koju. Nad läksid korterisse, ta jättis ta sinna ja ise läks kauplusesse õlle järele. Kannatanu selgitas, et tema läks kauplusesse, ostis õlut ja tuli koju tagasi ning kui ta ukse avas, siis nägi seda noormees, kes kolas tema ema toas kummutisahtlites. Š kontrollis kohe padja alt raha, kuid seda seal enam ei olnud. Kapiuksed ema toas olid lahti. Š püüdis seda noormeest kinni hoida, kuid noormees hakkas lahti rabelema. Š ei lasknud teda lahti ja sel hetkel tuli kannatanu ema. Nad püüdsid noormehe taskud läbi vaadata, kuid raha sealt ei leidnud. №ormees rabeles lahti ja nad emaga lasid tal minna. №ormees jooksis minema. Korteri vaatlemisel avastas Š ema kahe mobiiltelefoni kadumise, mis olid tema toas kummutis. Kannatanu sõnul teab ta seda noormeest kui Sillamäe elanikku ja nagu ta ütles, elab ta Viru puiesteel. Noormees oli kõhna, pruunijuukseline. Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt B S tundis ära O.V kui isiku, kes detsembris 07.07.2010 viibis tema korteris ja keda ta püüdis kinni pidada. Kahtlustatav O.V 21.07.2010 ütlused, millest nähtub, et juuli alguses 2010, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, kohtas päevasel ajal oma tuttavat V , tema perekonnanime ta ei tea, elab xxx. O.V selgitas, et elas ise varem selles majas ja sellepärast ongi V tuttav. Nad jõid temaga õlut, siis läksid kauplusesse viina järele, mida hakkasid jooma Viru 12 maja taga. O.V võttis V telefoni ja läks eemale helistama ja just sel ajal sõitis tema juurde politseitoimkond. V peeti kinni. O.V läksin minema. Umbes kell üks tuli O.V V maja juurde s.o. Gagarini
3. O.V teadis, et Vadim elab viimases sissekäigus, viimasel korrusel, korter otse. Ta helistas fonoluku kaudu, Vadim vastas ja lasi O.V korterisse. O.V sõnul andis ta V mobiiltelefoni tagasi. Nad hakkasid V korteris õlut jooma. V näitas O.V-le fotot, mille ta võttis kummutisahtlist, mis asus tagumises toas uksest vasakul. O.V nägi selles kummutis mobiiltelefoni. Kummuti peal oli veel üks mobiiltelefon. O.V võttis mõlemad telefonid ära. V nägi, et O.V telefonid kätte võttis, kuid ei näinud, et ta need püksirihma vahele pani. Mõne aja pärast tuli korterisse V ema. Ta hakkas V noomima, et ta ennast täis jõi. V teatas emale, et ta sai raha ja pani 1000 krooni - kaks 500-kroonist kupüüri tema padja alla. Ema kontrollis, kuid raha ei leidnud. Siis süüdistas V O.V raha varguses ja haaras tema kätest kinni. O.V eitas, et raha võttis. V ema kontrollis O.V taskud läbi, kuid raha ei leidnud. O.V sõnul olid mobiiltelefonid peidetud pükste rihma vahele ja V ema ei märganud neid. Pärast seda nimetas O.V V emale oma aadressi, perekonnanime ja näitas dokumente. Seejärel lasi ta O.V lahti. O.V tunnistas, et varastas V korterist telefonid, kuid raha ta oma sõnul ei võtnud. Varastatud telefonide mark talle meelde ei jäänud, üks telefon oli kindlalt musta värvi. Müüs telefonid samal päeval baari juures tundmatule meesterahvale 150 krooni eest. Raha kulutas ära. Ta varastas kaks odavat telefoni, mitte telefoni, mille V helistamiseks võttis. Kohus loeb usaldusväärseteks kannatanu ja tunnistaja ütlusi, äratundmiseks esitamise protokolli ning antud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et O.V võttis salaja B S kuuluvad mobiiltelefonid ja sularaha summas 1000 krooni. Maksim 8 1-11-7121 O.V ütlusi osas, et ta ei võtnud raha, on kummutatud teiste tõenditega. Peale selle kohtuistungil tunnistas Gersevitš ennast süüdi täielukult. O.V-le mobiiltelefonid ja raha olid võõrasteks vallasasjadeks, millest ta teadis. O.V võttis vara salaja: O.V tegevused asjade äravõtmisel teised isikud (sh ise kannatanu ja tunnistaja) ei näinud, ning asjaolu, et teda kahtlustati varguses ei muuta varguse avalikuks, sest O.V ei leidnud varastatud esemeid. O.V võttis asjad kannatanu nõusolekuta, väljudes korterist koos mobiiltelefonide ja rahaga, lõpetas O.V senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. O.V pani teo toime otsese tahtlusega. O.V süüdistus V Š vara varguses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kahtlustatav O.V 21.07.2010 ütlused, millest nähtub, et tunnistab Gersvitš puhtsüdamlikult, et pani toime olmetehnika varguse xxx. Kahtlustatav selgitas, et 16.07.2010.a õhtul kohtas ta välimuse järgi tuttavat V , tema perekonnanimi oli vist Š . Ta kutsus O.V endale külla ühetoalisse korterisse, mis asus esimeses sissekäigus viimasel korrusel vasakul. Nad jõid koduõlut ning siis viina. Kui V ära läks, siis võttis külmiku pealt V korterivõtmed, andis need välja. O.V ei mõelnud siis, miks ta seda tegi, kuna oli purjus. Kahtlustata O.V selgitas, et 19.07.2010, esmaspäeva hommikul üheksanda tunni alguses läks ta V juurde, et tema korterist vargus. toime panna Avas võtmetega, mis ta tema korterist reedel võttis, tema korteriukse. Kedagi kodus ei olnud. O.V võttis korterist ära monitori, skanneri, pleieri, CD-boksi, kruvikeeraja ja fotoaparaadi. Pani need asjad musta värvi kotti, mille võttis sealtsamast korterist ja lahkus, lukustades ukse. Varastatud asjad peitis keldrisse. O.V selgitas, et järgmisel päeval müüs arvutimonitori ja fotoaparaadi Narvas tundmatutele inimestele. Raha kulutas ära. Ülejäänud V korterist varastatud asjad andis vabatahtlikult välja. O.V andis vabatahtlikult välja: musta värvi koti kirjega JOTAMA, musta värvi koti kirjega Black, kohvri sees kruvikeeraja Metabo koos laadimisseadmega, pleieri Sharp nr 21004994 koos laadimisseadme, kõrvaklappide ja 4 plaadiga / musta värvi ümbrises/, skanneri Canon F914900 nr DZP069048, elektronmängu Sudoku, CD-boksi LG nr 61HMGB099895 adapteri, võtmekimbu. Asitõendi vaatlus protokoll, mille käigus vaadetakse läbi O.V poolt välja antud ja pandimajast ära võetud asjad, vaatluse juures viibinud kannatanu V Š selgitas, et välimuselt: nimetuse, mudeli, värvi järgi tunneb ta need asjad ära kui temale kuuluivad ja juulis 2010 tema korterist varastatud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et Š korterist aadressil: xxx pandi toime varguse. Korter asub maja viiendal korrusel. Trepikojauks on metallist ja suletav elektroonvõtmega avatava lukuga. Korteril on kaks välisust kolme siselukuga. Ustel vigastusi ei ole, lukud on töökorras. Kannatanu V Š 27.07.2010 ütlused, millest nähtub, et 15 või 16.07.
4. a. tõi ta koju vähetuttava noormehe, keda tunneb kui Sillamäe elanikku. Ta on välimuselt 25 aastane, kõhna, heledajuukseline. Nägu on ka kõhn. Erilisi tundemärke kannatanul meelde ei jäänud. Nad napsitasid koos ja sellepärast mäletab kehvasti, millal noormees lahkus. Kannatanul jäi meelde, et pärast noormehe lahkumist ei suutnud ta korterivõtmeid leida. Kannatanu sõnul oli metallist rõnga küljes kolm võtit- 2 võtit fonolukule ja kandilise kujuga metallist ripats mingi kirjega. Kannatanu hindas võtmekimbu 100 krooni suuruses. Järgmisel päeval, päeva ajal, helistati fonoluku kaudu. Kui t a fonoluku toru võttis, siis tundis hääle järgi ära selle noormehe, kellega ta eelmisel päeval oli joonud. Noormees ütles, et ta läks mööda ja otsustas kannatanult küsida, kas ta leidis võtmed üles või mitte. Š vastas, et ei leidnud. Kannatanu 9 1-11-7121 selgitas, et käis samal päeval ema juures ja võttis temalt oma korterivõtmete teise eksemplari. Š selgitas oma ütlustes, et 20.07.
5. a, võis olla kella 10 paiku, kui ta kodust lahkus, lukustas välisukse. Keskpäeva paiku tuli tagasi ning korteriuks oli endiselt lukus, ainult, et tuppa minnes avastas, et kadunud olid: uus punases korpuses mobiiltelefon Samsung 530 maksumusega 6000 krooni, mille ta sai K nimeliselt tuttavalt, kellele ta arvuti vastu andis. Telefon oli ära varastatud koos karbi ja dokumentidega selle juurde, SIM-kaarti telefonis ei olnud; musta värvi k korpuses sülearvuti Acer maksumusega 5000 krooni; valget värvi skanner Canon maksumusega 250 krooni; fotoaparaat /digitaalkaamera/ Olympus maksumusega 300 krooni. Fotoaparaadi korpus oli patareisahtli kohas põlenud; DVD LG maksumusega 1200 krooni, mis võis ka salvestada plaadile. DVD korpus oli musta värvi; kohvrike Metabo kruvikeeraja ja akuga. Kruvikeeraja komplekti kuulus veel kruvikeerajate komplekt, millest kaks ei olnud standardsed, kollaste käepidemetega. Kruvikeeraja maksumuseks 1500 krooni; pleier Sharp koos 3 plaadiga selle juurde, mis asus musta värvi vöökotis. Pleieri maksumus koos plaatide ja kotiga 1000 krooni; 3 mälupulka, millest 2 4Gb maksumusega 300 ja 250 krooni, kolmas mahuga 8 Gb maksumusega 300 krooni; 2 musta värvi kotti, millele valge värvainega on midagi võõrkeeles kirjutatud ja ühel kotil oli puidust sangad. Kumbki kott maksis 100 krooni; Mobiiltelefoni №kia, mille mudelit kannatanu ei mäletanud, kuid lihtne mudel. Korpuse tagumine kaas oli metallist, korpuse sees oli taskulamp. Telefoni dokumente ei olnu. Pärast telefoni kadumise avastamist kannatanu blokeeris SIM-kaardi. Hindas telefoni 200 krooni; Elektronmäng Sudoku, mis tema jaoks materiaalset väärtust ei omanud, kuna see oli katki. Kannatanu sõnul on ta kindel, et varguse pani toime see noormees, kellega ta koos napsitas ja kelle lahkumise järel kadusid tema korteri võtmed. Kannatanu ütles, et suudaks selle noormehe ära tunda. Vargusega tekitatud kahju moodustas kannatanule tema sõnul summas 16975 krooni. Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt Š tundis ära O.V kui isiku, kellega 21010 juulis ta kodus tarvitas alkoholi ja kelle lahkumise järel avastas korterivõtmete kadumise. Tunnistaja S K 28.07.2010 ütlused, millest tuleneb, et 27.07.
6. a pärast lõunat, tuli Sillamäel Viru 6 asuvasse pandimajja, kus ta vastuvõtjana töötab, vähetuttav meesterahvas, kes andis pandimajja sülearvuti ACER, musta värvi korpusega. Meesterahvas esitas dokumendid A J nimele ja olles andnud sülearvuti, sai 1500 krooni. 30 päeva möödudes pidi J eeskirjade kohaselt sülearvuti välja ostma. Tunnistaja selgitas, et tavaliselt nad tehnikat dokumentideta vastu ei võta, kuid sel korral oli J kaasas kõik sülearvuti komplekti kuuluv ja ta oli ka varem neile oma asju andnud ning probleeme pole olnud. K selgitas, et ta ei teadnud, et Jegorov andis pandimajja varastatud sülearvuti. Ülekuulamise käigus andis K välja sülearvuti koos toiteblokiga, kviitungi ja juhiloa koopiad Tunnistaja A J 05.08.2010 ütlused, millest tuleneb, et ta elab xxx. Juuli lõpus
7. a, tuli talle maja juures vastu noormees ja pakkus osta sülearvuti 2000 krooni eest. Sülearvuti oli tal seljakoti sees kaasas. J palus seda sülearvutit näha ja noormees näitas seda. See oli musta värvi heas seisukorras sülearvuti. Sülearvutiga koos oli ka adapter. J proovis seda sisse lülitada kõik töötas. Siis läks J koju, tõi raha ja andis noormehele. Tema andis J vastu sülearvuti. Tunnistaja selgitas, et kasutas seda sülearvutit mõned päevad, aga siis oli kiiresti raha vaja ja ta pani sülearvuti pandimajja panti 1500 krooni eest lootes selle hiljem välja osta. Mõne päeva pärast helistas talle pandimaja töötaja ja teatas, et politsei võttis sülearvuti ära. Tunnistaja selgitas, et ei tunne seda noormeest, kes talle sülearvuti müüs. Tunnistaja sõnul ütles sülearvuti müünud noormees, et see on tema sülearvuti ja et tal on raha vaja. Tunnistaja selgitas, et ei teadnud seda, et sülearvuti on varastatud. Kannatanu Š allkiri, millest nähtub, et ta sai osa varastatud asjast. Kannatanu Š hagiavaldus, mille kohaselt palub ta välja mõista tema kasuks v argusega tekitatud kahjus summas 474.54 eurot. 10 1-11-7121 Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et O.V , kasutades varem varastatud võtmeid, tungis ebaseaduslikult sisse V Š korterisse aadressil: xxx, ja salaja võttis kannatanule kuuluvad asjad (mobiiltelefon Samsung 530, sülearvuti Acer, monitori Siemens, arvuti hiire, skanneri Canon, fotoaparaatidigitaalkaamera Olympus, DVD LG, Metabo kruvikeeraja kohvri komplektis koos aku ja kruvikeerajate komplektiga, pleieri Sharp komplektis 3 plaadiga, mälukaardi 4Gb, mälukaardi 4 Gb, mälukaardi 8 Gb, kaks kotti, mobiiltelefoni Nokia, elektronmängu Sudoku ). Süüdlasele V Š asjad olid võõrasteks vallasasjadeks, millest ta teadis, O.V võttis Š vara kannatanu nõusolekuta. Väljudes Š korterist koos varaga, lõpetas O.V senise valduse ja kehtestasid uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. O.V tekkis võimalus hakata vara oma äranägemise järgi kasutama või käsutama, sest ta on väljunud senise valdaja mõjualast. O.V süüdistus varguses Š korterist on õigesti kvalifitseeritud sissetungimise ja korduvuse tunnustega. Varguse toimepanemiseks valduse omaniku n õusolekuta, varem varastatud võtmetega avas Š korteri ukse ning ebaseaduslikult sisenes võõrasse ruumi – kannatanu korterisse. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus (RKK 3-1-1-22-97; 3-1-3-9-00). Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (

§ 199

) kui väärteod (

§ 218). O.V tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad.

Kolme kuu jooksul pani ta toime kolm vargust (05.07.2010, 20.07.2010 ja 27.10.2010) Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. O.V pani varguse toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.V süüdistus A ja A S dokumentide varguses ja korterisse xxx ebaseaduslikus sissetungimises. Kannatanu A S 26.07.2010 ütlused, millest nähtub, et elab koos oma mehe A S . 14.07.

1. a olid koos mehega külas oma langudel – A ja N Š , tarvitasid alkoholi, tagasi tulid hilja, täpset kellaaega ei osanud öelda. S selgitas, et 15.07.
2. a kell 9 läks tema mees tööturuametisse registreerimisele. Umbes 20 minuti pärast tulid külla Š , mees tuli tööturult tagasi. Seejärel läksid A ja N Š suvilasse aiandusühistus „Sputnik 92". Abikaasa ja A Š jäid nende juurde koju. Kui kannatanu tagasi tuli, siis istusid tema abikaasa ja Š õues. Nemad läksid korterisse. Kannatanu ei osanud öelda, kas korteriuks oli lukustatud või mitte. Ta läks külalistetuppa, et mingi dokument võtta ning avastas, et sektsiooni baarikapist oli kadunud musta värvi dokumentide kott väärtusega 50 krooni, milles oli tema mehe ID-kaart, juhiload A mehe nimele, tehniline pass ja kindlustus sõiduautole Pontiac reg-nr xxx tähti ei mäletanud, tööraamatud ja pensionitunnistused kannatanu ja tema mehe nimele, aiandus- ja garaažikooperatiivi liikmeraamatud, millel ei ole materiaalset väärtust, Swedbanki ja Ühispanga pangaautomaatide kaardid kannatanu ja tema mehe nimele. 16.07.
3. a tema mees sulges kaardid. Kanatanu ei osanud öelda, kes võis varguse toime panna, kuid kui ta 25.07.2010.a õhtul koeraga jalutas, siis tuli tema juurde Maksimi nimeline noormees, kes elab naabermajas ja küsis, kas ta hakkab oma dokumente välja ostma. S ei osanud öelda, kuidas said tema dokumendid selle Maksimi kätte. Kannatanu vastas, et ostab dokumendid välja. Siis ütles Maksim:" Anna Raha!" kannatanu vastas, et saab raha anda alles 05.08.
4. a peale pensioni. Ilma rahata keeldus Maksim tema dokumente tagasi andmast ja läks minema. 11 1-11-7121 Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt S tundis ära O.V kui isiku, kes 25.07.2010 õhtul Sillamäel Kesk 53 maja juures pakkus temale raha eest korterist varastatud dokumentide tagastamist. Kannatanu A S 26.07.2010 ütlused, millest nähtub, et elab koos oma naise A S ning 14.07.2010.a. hilja öösel tulid nad koju oma langudelt A ja N Š juurest. Kodus avastas S , et tema korterivõtemete komplekti ei ole. 15.07.
5. a kell 9 läks ta tööturuametisse registreerimisele. Kohtas teel Š , kes läksid nende juurde. MS küsis, kas ta oma korterivõtmeid neile ei jätnud. Nad vastasid, et jättis küll. Seejärel läksid lahku. Pärast tööturul käimist läks S tagasi koju, kus leidis eest Š . Seejärel läksid abikaasa A ja N Š aiamaale, aga nemad A Š jäid korterisse. Pärast läksid õue naisi ootama. Kannatanu selgitas, et nende korteriuks jäi lukustamata, kuid kinni. Sel ajal, kui nad istusid, tuli A Š juurde võõras 25 aastane kõhna heledajuukseline noormees. Ta tervitas A. Š ja küsis, kas kannatanu on S isa või mitte. Pärast seda, kui ta vastas kinnitavalt, läks noormees trepikotta, kust mõne aja pärast väljus. Tema käes ei märganud kannatanu midagi. Kui naine tagasi tuli, siis nad läksime tagasi koju, kus naine avastas, et sektsiooni baarikapist on kadunud kott koos kõikide dokumentidega. Aga nimelt: kannatanu ID-kaart, tema ja naise pangakaardid, garaaži- ja aianduskooperatiivi liikmeraamatud, pensionitunnistused, aga ka sõiduauto Pontiac tehniline pass ja kindlustus, reg-nr xxx tähti kannatanu ei mäletanud. S ei osanud öelda, kes võis toime panna varguse, kuid 25.07.2010.a sai ta naiselt teada, et tema juurde oli tulnud naabersissekäigust noormees, kes tegi ettepaneku dokumendid välja osta. Kirjelduse järgi oli ta sarnane sellele noormehele, kes sel ajal nende sissekäigus käis, kui nemad A Š õues istusid Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt S tundis ära O.V kui isiku, kes 15.07.2010 päeva ajal Sillamäel tuli tema juurde ning seejärel läks Kesk 53 maja sissekäiku, lahkus sealt 10 minuti pärast. Kannatanute A ja A S allkirjad, selle kohta, et varastatud dokumendid nendele tagastati. Kahtlustatav O.V 13.10.2010 ütlused, millest nähtub, et teab S hästi. Ta teab, et et nad joovad pidevalt. 15.07.2010.a päeva ajal, täpset kellaaega ta ei mäletanud, asutus ta sissekäiku, kus elavad S ning läks S S juurde. Nende korter oli lahti, uksed olid pärani. Korteris kedagi ei olnud. O.V käis mööda korterit ja võttis dokumendid ja nagu hiljem selgus suveniirraha- rublad, eurod, väljus korterist ja lahkus. O.V ei osanud selgitada on käitumise põhjust. Tagastas dokumendid S järgmisel päeval. Viis neile koju. O.V sõnul ta ei kasutanud neid dokumente kusagil. Dokumentide hulgas olid isiklikud dokumendid ja auto tehniline pass. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal, mis on kohtu hinnangul usaldusväärseteks tõenditeks, loeb tuvastatuks, et O.V sisenes ebaseaduslikult valdajate tahte vastaselt kannatanute A ja A S ruumi - nende korterisse aadressil xxx, ja varastas kannatanute ametlikud dokumendid. Omavolilise sissetungimise objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sissetungimine. Hoone on maapinna ja põrandaga seotud ehitis, kuhu inimene saab siseneda ja mis on määratud teenima inimeste ja asjade kaitset ja mitteõigustatud isikute tagasihoidmist. Ruumi võib määratleda kui ehitis, mis on ettenähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Ruumi eristab hoonest see, et ruumide hulka kuuluvad ka hoone struktuuriüksused: tuba, laoruum, sahver või pööning jms. Seega korterid, kus elavad inimesed, on ruumiks

§ 266mõttes, kus toimub PS § 33 sätestatud kodu puutumatusega kaitstud tegevus.

Eluruumi erisused avalduvad eelkõige valdaja volituses anda kolmandatele isikutele sisenemiseks luba. Korter, kus elasid kannatanud S , on O.V-le võõras ruum, sest kortes ei ole tema valduses ega omandis, siinjuures abikaasad S ei andnud O.V-le luba nende tubadesse sisenemiseks, seega tungis O.V-le võõrastesse ruumidesse ebaseaduslikult ning tema tegevuses on

§ 266

järgi nii objektiivne kui 12 1-11-7121 subjektiivne omavolilise sissetungimise koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega. Peale ebaseaduslikku sissetungimist, pani Gersevits ametlukku dokumentide varguse: IDkaart A S nimele, juhiluba A S nimele, A S kuuluva sõiduauto Pontiac tehniline pass ja kindlustuspoliis, tööraamat A S nimele, tööraamat A S nimele, pensionitunnistus A S nimele, pensionitunnistus A S nimele, aianduskooperatiivi liikmeraamat, garaažikooperatiivi liikmeraamat, Swedpanga pangakaart A S nimele, Swedpanga pangakaart Al S nimele, SEB-panga pangakaart A S nimele, SEB-panga pangakaart A S nimele.

§ 346

objektiivne koosesis on ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamine, vargus või peitmine. Ametlik on selline dokument, mille on välja andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik või eraisikust füüsiline ettevõtja. Dokumendi vargus tähendab selle salajast äravõtmist ebaseadusliku omastamise eesmärgil. O.V võttis salaja, kannatanute nõusolekuta võõrad ametlikud dokumendid, sest enamus dokumentidest on välja antud riigiasutuste poolt. Kohtu hinnangul pani O.V toime omavolilise sissetungimise ja dokumentide varguse otsese tahtlusega. O.V teadis, et temal puudub kannatanute volitus võõrasse hoonesse sisenemiseks ning samuti dokumentide võtmiseks. O.V nägi, et võtab nimelt dokumente ning soovis seda selleks, et saada varalist kasu (kannatanu A S ütluste kohaselt, pakkus O.V temale varastatud dokumendid väljaostmiseks). O.V süüdistus A T korterisse aadressil xxx ebaseaduslikus sissetungimises. Kannatanu A T 08.09.2010, 13.09.2010 ütlused, millest nähtub, et 08.09.

1. a kell 16.45 koputati tema koduuksele väga kõvasti. Ta tegi välisukse lahti ja läks trepiplatvormile. Trepiplatvormil seisis temale välimuselt tuttav noormees, tema isikuandmeid kannatanu ei teadnud. Noormees ütles T , et väidetavalt on T talle võlgu 1400 krooni selle eest, et T teda varem korterisse aadressil XXX sisse ei lasknud. T ütles talle, et ta ei ole noormehele midagi võlgu ja püüdis koju tagasi minna. Noormees üritas tema järel sisse tulla. T hakkas teda kättpidi välja lükkama, kuid noormees võttis paremast püksitaskust välja kahepoolse teraga noa, pikkusega 11-12 cm ja kannatanu sõnul püüdis teda noaga lüüa, kuid T hoidis teda kõvasti paremast käest küünarnukist kõrgemalt kinni ning tal ei tulnud sellest midagi välja. Noormees ütles, et on S J , xxx majast ja „suskas" korra noaga ning ütles, et ta tapab ta ära. Seejärel haaras noormees noa vasakusse kätte ja kannatanul polnud midagi teha, lasi ta korterisse. Kannatanu selgituste kohaselt võttis noormees korterist T televiisori DAEWOO väärtusega 500 krooni. Kannatanu selgitas, et tal pole selle inimesega kunagi mingeid ühiseid asju olnud, ta pole temaga isegi koos napsitanud ja et ta pole temale midagi võlgu. Materiaalne kahju tekitati summas 500 krooni. T näis, et nuga oli teritatud kahelt poolt. Kui O.V selle taskust välja võttis, siis ta hoidis seda paremas allalastud käes, kusjuures tema rusikas, milles oli nuga, oli suunatud T poole, aga nad seisid peaaegu tihedalt teineteise vastas T välisukse ees platvormil. Kui käsi, milles oli nuga, hakkas vaid tõusma, siis T haaras O.V kätest kinni ja hoidis. T sõnul oli ta kindel, et kui ta seda poleks teinud, siis O.V oleks kindlasti teda selle noaga löönud. Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt T tundis ära O.V kui isiku, kes 08.09.2010 tungis tema korterisse. Kahtlustatav O.V 13.10.2010 ütlused, millest nähtub, et 08.09.
2. a päeva ajal, ta ei mäletanud täpset kellaaega, pärast lõunat, läks ta T juurde, keda ta teab välimuse järgi. Algul nad tarvitasid temaga tänaval maja ees alkoho li. T oli lubanud O.V-le raha anda. O.V läks T kutsel tema juurde. Nagu selgus, polnud tal kodus raha. Siis tegi T ettepaneku võtta tema televiisor, mis seisis toas. Seal seisis veel televiisoreid ja T nimetas isegi nime, kellele O.V võiks selle televiisori 600 krooni eest müüa. O.V nõustus, 13 1-11-7121 võttis televiisori ja viisin minema. O.V sõnul nad T juures kodus ei joonud. O.V oli tema juures korteris mitte rohkem kui 20 minutit. O.V sõnul ta T noaga kallale ei tunginud. Tol hetkel tal nuga kaasas ei olnud. O.V sõnul on tal praegu kaasas kokkupandav nuga enesekaitseks, mille ta välja annab. Olles võtnud televiisori, läks O.V minema ning müüs selle samal päeval Viru pst baaris talle tundmatule mehele 200 krooni eest, kuid mitte sellele, keda T nimetas. O.V ei osanud selgitada, miks T tema peale avalduse kirjutas. See, et O.V noaga televiisori ära võttis – väidetavalt andis T talle televiisori ise ilma igasuguse tagastamise kohustuseta. O.V selgitas, et teab, et T on suured võlad ja ta tahab arvatavasti O.V arvelt võlgu tagasi maksta. Ülekuulamise käigus andis välja musta värvi plastikust käepidemega kokkupandav noa. Asitõendi vaatlusprotokoll, mille käigus vaadetakse läbi O.V poolt välja antud noa. Vastastamisprotokoll T ja O.V vahel, millest nähtub, et kahtlustatav ja kannatanu jäävad oma ütluste juurde. Kahtlustatav O.V 06.01.2011 ütlused, millest nähtub, et ta tõepoolest läks T juurde mitte tema kutsel ja rääkis temaga olematust võlast. O.V teadis, et T on alkoholi tarvitav inimene ja tahtis teda lihtsalt rahast paljaks teha. T ei lasknud teda kohe korterisse. Nende vahel, platvormil, toimus sõnavahetus. O.V selgitas, et pärast mõningaid temaga toimunud sündmusi on tal enesekaitseks kaasas nuga, kuid see on tavaline plastmassist käepidemega kokkupandav nuga ja ta andis selle ülekuulamise ajal ära. Ta ei tahtnud T selle noaga mingeid vigastusi tekitada, ta lihtsalt ähvardas sellega T , et ta raha annaks. Korterisse nad läksid rahulikult, nuga O.V käes ei olnud ja T ise andis talle oma televiisori. O.V sõnade kohaselt ta kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ja tunneb kahetsus. Ta pani kuriteo toime vaid sellepärast, et raha oli vaja. Ta ei töötanud sel ajal ja oli vaja ülal pidada rasedat naist. Kohtumäärus ja vangla andmed, millest tuleneb, et O.V vabastamise määrus jõustus 12.04.2011 ning samal päeval teda vabastati. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks, et O.V sisenes ebaseaduslikult valdajate tahte vastaselt kannatanu A T korterisse aadressil xxx. A T ei andnud luba oma korterisse sisenemiseks ja ei soovinud seda. O.V teadis, et T ei tahtnud teda sisse lasta, ning oma eesmärgi saavutamiseks kasutas T suhtes psüühilist vägivalda – ähvardas noaga, st sissetungimise käigus pani toime

§-le 120 vastava teo. O.V teod on õigesti kvalifitseeritud tunnustega - vägivallaga ja vähemalt teistkordselt, sest süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat sissetungimist ebaseaduslik sissetungimine A ja A S korterisse aadressil xxx ning A T korterisse aadressil xxx. Teod pani O.V toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 14 1-11-7121 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et O.V on süüdi temale inkrimineeritavate süüteo toimepanemises, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel oma süü tunnistamist ja kahetsust. Kuigi

§ 199

lg 2 ja § 213 lg 1, 266 lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks . Käesolevas kriminaalasjas pani O.V toime 3 vargust, 2 ebaseaduslikku sissetungimist ja arvutikelmuse. Varguste ja arvutikelmuse puhul on kahju hüvitamata, omavolilise sissetungimisega kasutas ta vägivalda. O.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, väärteokorras teda karistati 18 korda erinevate süütegude toimepanemise eest. Kohtu arvates kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. O.V-le vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus O.V poolt toimepandud kuritegude raksust (II astme kuriteod), tehiolusid (kuritegudega ei ole tekitatud raskeid tagajärge), toimepandud kuritegude arvu, kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud O.V seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt to imepandule kui ka süüdlase isikule. Kohtu hinnangul tuleb O.V-le

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi määrata karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 213

lg 1 järgi - 6 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 1,2 järgi – 6 kuud vangistust,

§ 346järgi määrata karistuseks rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada O.V-le lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra.

§ 68lg 1 kohaselt eelvangistus arvatakse karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäeva või rahalise karistuse kolm päeva määra. O.V viibis eelvangistuses alates 23.11.2010 kuni 12.04.2011, so 4 kuud ja 21 päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka. Kuna karistus vangistuse näol on rangem karistus, tuleb eelvangistus arvata nimelt vangistusaja hulka. O.V karistati 17.06.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-5450, kuid käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole eelmine kohtuotsus jõustunud, seega puudub kohtul alus

§ 65lg 1 kohaldamiseks.

O.V on vahistatud kriminaalasjas 1-10-5450. Kohtu arvates karistuse täitmise tagamiseks tuleb käesolevas kriminaalasjas valitud O.V-le tõkend muuta vahistamiseks ning karistuse alguseks lugeda 19.09.2011.a. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas 15 1-11-7121 Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS § -d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Süüdistatav O.V kohtuistungil ei vaidlustanud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi suurust. Süüdistatava ütluste, kannatanute ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel loeb kohus põhjendatuks ja tõendatuks järgmised tsiviilhagid: Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud E B summale 7100 (seitse tuhat ükssada) krooni ehk 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 77 senti, B S summale 2670 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend) krooni ehk 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 64 senti, V Š summale 7425 (seitse tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ehk 474 (nelisada seitsekümmend neli) eurot ja 54 senti, A T summale 500 (viissada) krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti. E B poolt esitatud tsiviilhagi summas 7100 (seitse tuhat ükssada) krooni ehk 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 77 senti, sest vastavalt kannatanu ütlustele oli temale tekitatud kahju rahakotist raha summas 2400 krooni vargusega ja pangakontolt raha ära võtmisega; B pangakonto väljavõttest tuleneb, et 27.10.2010 on ära võetud raha summas 4975 krooni; O.V oma ütlustes tunnistab rahakotist ja pangakontolt raha äravõtmist süüdistuses esitatud ulatuses. B S poolt esitatud tsiviilhagi summas 2670 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend) krooni ehk 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 64 senti. Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ütlustega, selle kohta, et korterist oli varastatud 1000 krooni kahe 500-kroonise kupüürina, musta-halli värvidega kokkupandava korpusega telefon Nokia 6060 koodiga 353941012836126, maksumusega 970 krooni ja hõbedases korpuses telefon Sony koodiga 352434022629377, maksumusega 700 krooni; tunnistaja Šestakovi ütlustega, mille kohaselt avastas ta koos emaga sularaha ja mobiiltelefonide vargust; süüdistatava ütlustega, kus ei eita ta mobiiltelefonide vargust. V Š poolt esitatud tsiviilhagi summas 7425 (seitse tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ehk 474 (nelisada seitsekümmend neli) eurot ja 54 senti on tõendamist leidnud kannatanu ütluste alusel, kus ta täpselt minetab varastatuid esemeid ja nende väärtust; asitõendi vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate S K ja A J ütluste alusel. Süüdistatav O.V eeluurimisel andis välja osa varastatud asjadest, ning vaatamata sellele, et alguses ei tunnistanud tsiviilhagi, siiski kohtulikul uurimisel on nõustunud tsiviilhagiga täies ulatuses. A T poolt esitatud tsiviilhagi summas 500 (viissada) krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega. 16 1-11-7121 Kannatanute tsiviilhagid eelnimetatud ulatuses kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele O.V-lt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. IV Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendi osas Asitõendiks on tunnistatud O.V-lt ära võetud kuriteo toimepanemise vahend - nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõend tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asja. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: kaitsja Toomas Liiva poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3902 (kolm tuhat üheksasada kaks) krooni ja 40 senti ehk 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 41 senti, kaitsja Toomas Liiva poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 02 senti, kaitsja Toomas Liiva poolt 30.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot ja 69 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 16 (kuusteist) eurot ja 70 senti, kaitsja Toomas Liiva poolt 19.09.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 75 senti, sundraha 417.03 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundist ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. O.V suhtes on jõustumata 17.06.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsus, millega mõisteti ka sundraha välja, käesolevas kriminaalasjas kuriteod on toime pandud ajavahemikul juuli oktoober 2010 , kuid kriminaalasjad ei ole ühendatud, samuti õigusabi osutamisega tekkisid täiendavad kulud seoses kaitsja sõitmisega Tallinna linnast, seega kohus leiab, et kõikide menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu ning tuleb vabastada O.V osaliselt menetluskulude tasumisest. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata O.V-le menetluskulude summas 570.14 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 47.51 eurot. Larissa Prokopenko Kohtunik 17