← Eesti

1-11-5043/24

Obsah (4)§ 1043§ 1045§ 127§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5043 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meel

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Maakohus tugines A. Eale varalise kahju osalise hüvitise väljamõistmisel kannatanu poolt esitatud tõenditele - purustatud hamba ravi maksumus 18000 krooni, arstide visiiditasud 150 krooni, silmakahjustuse tõttu prillide maksumus 1070 krooni ( I kd lk 79, 100, 104,106-107), leides, et kulutused arstide visiiditasudele, hambaravile ja prillidele on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohtukolleegium ei saa nõustuda maakohtu järeldustega, et A. Eale V.P ja L.O poolt tekitatud kehavigastused ja peale kuriteosündmust üks aasta hiljem kannatanu poolt esitatud ravikulude maksumust kinnitavad arved on põhjuslikus seoses 25.04.2009 toimunud peksmisega. Et maakohus ei ole lugenud A. Ea varalise kahju nõude suurust usaldusväärseks, tõendab kohtukolleegium arvates ka see, et maakohus on kannatanu varalise kahju nõuet osaliselt rahuldades juba vähendanud lõhutud pintsaku maksumust 4200 kroonilt 3000 kroonile just pintsaku maksumuse tõendamatuse tõttu. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus A. Eale välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas tuleb osaliselt tühistada ja seda alljärgnevatel põhjustel. A. Ea läbivaatuse protokollist tuleneb, et A. Eal oli 25.04.2009 parem silm kinni, silma all hematoom, silmaalune paistes. Alumine huul paistes, haavaline, suu juurest vasakult poolt pindmised haavad. Vasakpoolne esihammas lihvitud hambakrooni tarvis, kuid ilma kroonita. Kannatanu seljas musta-halli triibulise pintsaku vasak ja parem varrukas tagapoolt katki. Isiku kehal leiduvaid iseärasusi või eritunnuseid pole (I kd lk 5-9). Nähtuvalt kiirabikaardist tuvastati 8

(11)25.04.2009 A. Eal lokaalne leid: parema silma all hematoom, silm kinni, alumine huul verine, palpatoorne valulikus paremas küljes. Diagnoos: ajuvapustus; arteriaalne hüpertensioon (I kd lk 4, 98). Patsiendikaardist nähtub, et A. E saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse saatekirjaga 25.04.2009 kell 13.17, diagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon) (I kd lk 99). Arestimaja teatise kohaselt on A. Eal 28.04.2009 fikseeritud seoses arestimajja vastuvõtmisega parema silma ümbruses verevalum (I kd lk 110-112). Tallinna vangla teatise kohaselt saabus A. Ea Tallinna Vanglasse 08.05.2009 ja vastuvõtmisel kaebas A. E peavalu, mingeid kehavigastustele viitavaid jälgi ei tuvastatud (I kd lk 114). Kinnipeetava A. Ea ambulatoorsest kaardist nähtub, et Tallinna Vanglas on ta pöördunud kaebustega psühhiaatri, neuroloogi ja silmaarsti vastuvõtule, saanud migreeni, depressioon- ja hematoomiravi. 05.08.2009 silmaarsti konsultatsioon, diagnoositud müoopiat, väljastatud prilliretsept ja suunatud silmakompuutrisse. 28.08.2009 teostatud kaariese ravi. (I kd lk 114-115). Kohtukolleegiumi arvates ei nähtu uuritud meditsiinilistest dokumentidest, et 25.04.2009 kuriteosündmus oleks põhjustanud A. Ea pöördumise peale Tallinna Vanglast vabanemist 12.05.2010 AS Ida-Talinna Keskhaigla kardioloogi poole (I kd tl 104), 12.05.2010 metallokeraamilise krooni paigaldamise Lille Hambaravi poolt aga samuti prillide ostmise 20.03.2010 (I kd tl 106). Maakohus ei ole usaldusväärselt põhjendanud, miks ta on A. Ea kasuks purustatud hamba ravi eest välja mõistnud 18000 krooni. Tunnistajate A. T ja R.L on kinnitanud, et ühel meesterahval oli 25.04.2009 hammas puruks löödud ja ta näitas politseinikele hamba tükki. Et ei tunnistajad ega A. E ei ole kordagi avaldanud, et peksmise tagajärjel purunes A. Eal 3 hamba metallokeraamiline kroon, ei oleks maakohus saanud rahuldada nõuet 18000 krooni hüvitamiseks, kuivõrd nõude aluseks olev kviitungi koopia (I kd tl 104) on üldse kaheldava väärtusega, see on käsitisi kirjutatud, halvasti loetav, puudub number. Ka kohus on nentinud, et kviitungil on lahti kirjutamata võimalikud tehtud ravitööd ja nende maksumused, ehki Lille Hambaravi teenuste kodulehelt (http://www.lillehambaravi.ee/hambaravi-teenused-ja-hinnakiri) võib lugeda osutatavate teenuste maksumust, kuid metallokeraamiliste kroonide tegemise teenust kui sellist ei nähtu. Seega puuduvad tõendid selle kohta, kas ja kelle poolt kui üldse on Lille Hambaravi sellist teenust osutanud ja selle kviitungi alusel raha saanud. Kohtukolleegiumi arvates on tõendamata ka kaugnägemisprillide tellimuse hüvitamiseks 1070 krooni väljamõistmine, kuivõrd Eesti Optik kviitungilt nr 025755 (I kd tl 106) ei nähtu, kes on prillide tellijaks, kellele prillid tellitakse ja kas kviitungil märgitud summa on üldse tasutud. Ka selle kviitungi visuaalsel vaatlemisel on täheldatav käekirja erinevus. Eeltoodu aluselleiab kohtukolleegium, et A. E kasuks varalise kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa kuulub vähendamisele 1220 euro võrra, mille moodustab visiiditasu maksumus 3.20 eurot, metallokeraamilise krooni maksumus 1150.41 eurot ja prillide maksumus 68.39 eurot. Kohtukolleegium leiab, et varalise kahju hüvitamiseks tuleb A. Ea kasuks välja mõista seega 196.84 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

§ 130

lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Arvestades A. Eale tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatava valu, samuti süüdistatavate süü suurust, rikkumise laadi (A. E tervisekahjustused ei olnud püsivad, olid lühiajalised ega põhjustanud millegagi elukvaliteedi langust) ja raskust, kannatanu enda osa kahju tekitamises, leiab kohtukolleegium, et põhjendatud on mõista A. Eale mittevaralise kahju 9

(11)hüvitisena välja 500 eurot, mis kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele solidaarselt. Asja puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tsiviilhagi nõude aluseks olevat kannatanu väidet, et 25.04.2009 vahejuhtumi tagajärjel tekitati temale jäädavad tervisekahjustused.
  1. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtuotsuse osaliselt ja tegi selles osas uue otsuse, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p-s 4, seega jäävad V.P ja L.O süüdistusasjas määratud kaitsjate tasud ja kannatanu esindaja tasu riigi kanda. Kohtukolleegium loeb põhjendatud kuluks adv. A.Küünemäe taotluses esitatud õigusabi tasu suurust apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ja kohtuistungil esinemise eest 57.52 eurot ja adv R. Lumiste taotluses esitatud õigusabi tasu suurust apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ja kohtuistungil esinemise eest 57.53 eurot. Apellatsioonide osalise rahuldamise korral tuleb määratud kaitsjatele apellatsioonimenetluses süüdistatavate kaitse teostamise eest makstav tasu jätta riigi kanda. Kannatanu esindaja tasu apellatsioonimenetluses suuruses 38.35 eurot loeb kohtukolleegium samuti põhjendatud kuluks, mis tulenevalt KrMS § 185 lg-st 1 tuleb jätta riigi kanda.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 1; § 340 lg 2 p 5, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja nimelt, kannatanu tsiviilhagi katteks väljamõistetud summade osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kaitsjate apellatsioonid rahuldab osaliselt, kannatanu esindaja apellatsiooni jätab rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Malle Preimer 10
(11)11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.