, § 263 p 3, §319 lg 2, § 320 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
1.
1.3. Samuti süüdistatakse O.V selles, et tema edastas 25.03.2008.a Põhja Politseiprefektuurile teadvalt valekaebuse, milles palus kriminaalmenetluse alustamist seoses tema mobiiltelefonile nr xx xx xx xx ajavahemikul 20.03.2008.a kuni 24.03.2008.a laekunud ähvardava ja nilbe sisuga tekstisõnumitega, mis saabusid mobiiltelefoni numbrilt xxxxxxxxxxx. Oma avalduses märgib O.V , et kahtlustab 2 antud teos J Vt, olles teadlik, et J V ei ole antud kuritegu toime pannud. Avalduses toodud väidete kinnituseks esitas O.V menetlejale väljatrüki sõnumite tekstidega. Samuti tema, 25.01.2010.a esitas Tallinnas, Kolde pst 65 asuva Kesklinna politseijaoskonna valveametnikule teadvalt valekaebuse, milles palus kriminaalmenetluse alustamist seoses tema mobiiltelefonile nr xxxxxxxxxxx 24.01.2010.a ajavahemikus kella 22.03-st kuni 22.26-ni laekunud 12 ähvardava sisuga tekstisõnumitega, mis olid saadetud kõnekaardi numbrilt xxxxxxxxxxxx. Oma avalduses märgib O.V , et kahtlustab antud teos J V´ut, olles teadlik, et J V ei ole antud kuritegu toime pannud. Avalduses toodud väidete kinnituseks esitas O.V menetlejale oma mobiiltelefonist käsitsi välja kirjutatud sõnumite tekstid. O.V saatis nimetatud 12 ähvardava sisuga sõnumit ise enda mobiiltelefonile nr xxxxxxxxxxx kasutades selleks kõnekaarti nr +372 5903 2615 ja kriminaalmenetluse käigus tuvastamata mobiiltelefoni, luues sellega kunstliku tõendi. Seega pani O.V toime
lg 2 ette nähtud kuriteo, so teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine. 1.4. Samuti süüdistatakse O.V selles, et tema 07.04.2008.a Tallinnas, Pärnu mnt 11, Põhja Politseiprefektuuri kesklinna teenistuses kannatanuna ülekuulamisel andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 20.03.2008.a kuni 28.03.2008.a on saadetud tema mobiiltelefonile korduvalt ähvardava ja nilbe tekstiga sõnumeid, kus lubatakse otseselt rünnata tema elu ja tervist. Samuti andis O.V ütlusi selle kohta, et kahtlustab antud sõnumite saatmises J Vt ning esitas oma sõnade kinnituseks menetlejale väljatrükid sõnumite tekstidega. 14.04.2008.a Tallinnas, Pärnu mnt 11, Põhja Politseiprefektuuri kesklinna teenistuses kannatanuna ülekuulamisel andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et 12.04.2008.a ja 13.04.2008.a saadeti tema mobiiltelefonile tekstisõnumid, milles teda ähvardatakse vägistada ja tappa. Samuti andis O.V ütlusi selle kohta, et kahtlustab antud sõnumite saatmises J Vt ning esitas oma sõnade kinnituseks temale kuuluva mobiiltelefoni, milles olevatest sõnumitest tegi menetleja fotod. 09.05.2008.a Tallinnas, Pärnu mnt 11, Põhja Politseiprefektuuri kesklinna teenistuses kannatanuna ülekuulamisel andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et J V saadab talle jätkuvalt sõnumeid ning helistab talle, kuid keegi ei räägi. Samuti andis O.V ütlusi selle kohta, et Marika V on talle sõnumeid saatnud ning esitas oma sõnade kinnituseks menetlejale väljatrüki sõnumite tekstidega. 03.06.2008.a Tallinnas, Pärnu mnt 11, Põhja Politseiprefektuuri kesklinna teenistuses kannatanuna ülekuulamisel andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et 26.05.2008.a saadeti tema mobiiltelefonile mitu tekstisõnumit, mille saatjaks oli märgitud J V ning milles nõuti, et O.V võtaks politseist oma avalduse tagasi, muidu plahvatab tema kodus ja tööl pomm. Oma sõnade kinnituseks esitas O.V menetlejale väljatrüki sõnumite tekstidega. Kohtueelses menetluses tuvastati, et tegelikkuses ei ole O.V mobiiltelefonile ähvardava sisuga tekstisõnumeid saadetud O.V poolt nimetatud isikute poolt, vaid nimetatud sõnumid saatis O.V enda mobiilile ise, kasutades selleks erinevaid mobiiltelefone ning SIM-kaarte. 3 Oma tegevusega pani O.V toime kannatanu poolt teadvalt vale ütluse andmise, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, so
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas O.V süüdi
järgi ja karistas vangistusega 1 aasta,
p. 3 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 2 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud,
lg 2 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõistis liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud. Kohaldas
MS § 3101 lg 1 alusel kohaldas kannatanu R T taotlusel O.V-le lähenemiskeelu R Tle tähtajaga 3 aastat: 1)O.V ei tohi läheneda R Tle lähemale kui 150 m, 2)O.V ei tohi kontakteeruda R Tga mistahes sidekanali ja kommunikatsioonivahendi kaudu (telefoni, kirja, e-kirja, faksi, interneti teel). APELLATSIOON:
ja
Apellant ei vaidlusta asjaolu, et R Tle saadeti tapmise ja vägistamise ähvardustega sõnumeid, kuid R.Tle tapmise ja vägistamise ähvardamise ja pommiähvarduse tegemises O.V poolt puuduvad aga otsesed süütõendid. Süütõendite puudumisele on kohus ka viidanud tuginedes Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-8-10 selles, et ka kaudsete tõendite pinnalt on võimalik tuvastada süsteemi loovaid faktoreid järelduste tegemiseks. Samuti on kohtu poolt on tuvastamata inkrimineeritava kuriteo O.V poolt toimepanemise motiiv. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et J Vul puudus igasugune seotus R.Tle ja O.V-le ähvardava sisuga sõnumite saatmises. J.Vul oli kuriteo toimepanermise motiiv, O.V aga mitte. Kaitsja toob ära O.V ütlused kohtus 14.06.2011,Ene O.V ütlused tunnistajana kohtus 12.01.2011, K S ütlused tumnnistajana 03.06.2011, Ü P ütlused ja leiab, et nimetatud ütluste kohaselt oli J.Vul ähvarduste tegemise motiiv, motiiv puudus O.V. Asjaolu, et RT ja J V teineteist ei tunne, ei välista ähvardavate sõnumite saatmise võimalikkust. Ähvardaja ei pruugi ennast identifitseerida. 4 Juhul kui J.Vu kahtlustus ähvarduste saatmises ei leia kinnitust, ei saaks see asjaolu olla arvestatav O.V süüstamisel. Kaitsja leiab, et kohtu poolt viidatud telefoniaparaadi IMEI kood ja kõnekaartide võimalik paiknemine ühes või teises tugijaamas ei saa olla tõendiks O.V poolt ähvadavate sõnumite saatmisel. IMEI kood ei identifitseeri telefoniaparaati teatavasti 100 %-lisel. Kõnekaardi võimalik kõneaja järgse koha tuvastamine läbi arvukate tugijaamade Tallinnas sõltub võrgu seisundist /võimalik ülekoormatus, levi tingimused/ konkreertses levialas. Tihti on kõnekaardi ühendus võimalik vaid naabertugijaamade kaudu. Süüdimõistmiseks ei piisa, et väidetavalt on kõne tehtud ühe tugijaama piirkonna raadiuses, kuna ka vastav ala on pindalalt suur. Kohus märgib, et kõik süüdistuses nimetatud sõnumid, sealhulgas ka need, millede sisuks olid pommiähvardused, on stiililt, sõnade kasutuse ja ähvarduste sarnasuse poolest, ülesehituselt ja hulgaliste hüüumärkide kasutamise poolest sarnased, mistõttu võib väita, et kõik need sõnumid on saadetud ühe ja sama isiku poolt. Sellise otsustuse saaks teha ekspert. Samas kui ähvardused oleksidki tehtud ühe isiku poolt, ei tõendaks see asjaolu O.V süüd. Vaatamata süüdistusele karistusseadustiku eriosa 4 paragrahvi järgi seisneb sisuline süüdistus ühes tegevuses - ähvardavate sõnumite saatmises. Ei esine juhust, et isik oleks varasemalt pannud toime teatud kuritegusid ja et nendes tegudes ilmneks teatud tuvastatud skeem; arvestada tuleb O.V tervislikku seisundit (millele on kohus viidanud juba ka karistuse määramisel). Käesoleva kriminaalasja raames on 15.02.2011 tehtud O.V suhtes kohtupsühhiaatriline ja - psühholoogiline ekspertiis. Kaitsja esitades ekspertiisiakti sisu leiab, et selle kohaselt ei ole O.V käitumine selles mõttes tavapärane, et eeldada kuritegude toimepanemise võimalikku skeemi. Kohus märgib, et kaudselt tõendab ähvarduste saatmist prokuröri Reena Nieländeri poolt kohtuistungil täiendavalt tõendina esitatud e-mail, mille teksti väljenduslaad ja kirjapilt sarnaneb 2008.aastal RTle saadetud sõnumitega. Kaitsja on seisukohal, et kõnesolevat ei saa kasutada tõendina ilma eksperthinnanguta ja seda eriti, arvestades O.V tervislikku seisundit.
Kohus leidis, et kuna sõnumi saatja ei olnud teada, võis sõnumite saaja karta ähvarduste täideviimist. Kohtu otsus on siinjuures sisuliselt motiveerimata. Kõik sõnumid on seksuaalse iseloomuga ja R T kui arsti teadmiste põhjal võiks pigem eeldada, et tegemist oli sõnumisaatjast isikuga (ilmselt mehega), kes omab kompleksi oma meheliku võimekuse suhtes või seksuaalset kõrvalekallet, mis väljandub vajaduses saata nilbeid seksiteemalisi sõnumeid. Esitatud tekstide puhul peaks kujunema arusaam, et tegemist sõnumite saatmisel on pigem haige inimesega, kui et reaalse tapmiseähvardusega. R.T võimalikku kartust pidanuks vähendama O.V poolt R.Tle ja K Sile antud selgitused. 5 Iseenesest oli küll kannatanule sõnumite saamine oluliselt ebameeldivusi põhjustav arstieetika tasandil. Siiski kaitsja leiab, et kohus oleks pidanud motiveerima, millist sõbumit on arvatud reaalseks tapmise ähvarduseks. 3.2 Süüdistuse osas
lg 2 ja
Samas leiab, et kui O.V esitas koos avaldustega politseile oma mobiiltelefonist käsitsi välja kirjutatud sõnumite tekstid, luues sellega kunstliku süütõendi
lg 2 järgi, ei oleks põhjust kõnesolevat tõendit süüdistuses
arvestada lõike 2 koosseisu kvalifitseeriva asjaoluna ja süüdistus peaks piirduma
3.3 Mõistetud karistuse osas Apellant leiab, et vangistust tuleks karistusena mõista ainult siis kui karistuse eesmärke ei ole võimalk saavutada kergema karistusega. Kõikides süüdistustes oleks võimalikuks kergemaks karistuseks rahatrahv. O.V on varem kriminaalkorras karistamata. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 3 aasta. Ei ole teada, et Magdaleena Haigla tegevus oleks ähvardustena sõnumite tagajärjel olnud reaalaselt häiritud. Sõnumiteksti kohaselt pidi pomm plahvatama R.T kodus ja "ülehomme tööl". O.V on töötanud lapsehoidjana juba õppides 7 klassis. Omab töökohta ja kindlat sissetulekut. Samuti kaitsja leiab, et R.T taotlusel O.V-le lähenemiskeelu kohaldamine R.Tle tähtajaga 3 aastat ei ole põhjendatud, kuna kannatanu sõnul ei ole temal olnud O.V-ga pärast ähvardavate sõnumite saamist mingisugust kontakti ja O.V ei ole kannatanu mingil viisil tülitanud. Formaalselt ei võimaldaks lähenemiskeeld O.V Magdaleena Haigla patsiendina külastamist. Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS §-dest 318 lg 1, 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 1 taotleb kaitsja Harju Maakohtu 23. augusti 2011. aasta otsuse, millega O.V mõisteti süüdi
§-de 120, 263 p 3, 319 lg 2 ja 320 lg 2 järgi tühistamist ja uue otsusega O.V õigeksmõistmist. Süüdimõistva kohtuotsuse tühistamata jätmise ja ka osalise õigeksmõistmise korral mõista O.V-le kergem karistus mittevabaduskaotusliku karistusena ja tühistada O.V-le RT suhtes kohaldatud lähenemiskeeld. KANNATANU VASTUVÄITED:
ja
p 3 ettenähtud süüdistuses äratoodud sündmuste toimumist, kuid leitakse, et kohtu järeldus nende kuritegude toimepanemises O.V poolt on tõendamata. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus on süüdistust kinnitava tõendina arvestanud kannatanu R.T ütlusi sellest, et 2008 aasta veebruaris hakati tema mobiilile helistama, kuid midagi ei räägitud. Seejärel hakkasid saabuma sõnumid, kus ähvardati teda vägistada ja tappa, sõnumite sisu oli väga ebameeldiv ja hirmutav. Sõnumite saatjana oli märgitud J Vu nimi. J.V on temale tundmatu isik. Varem oli ta andnud oma numbri O.V-le, kes oli tema patsient ja kes seejärel hakkas talle pidevalt helistama. Samuti teatati talle sõnumis töökohal pommiplahvatuses, mille tagajärjel ta sureb. Pärast ähvardavate sõnumite saamist helistas oma mobiililt sõnumi saatnud numbrile, ühel korral ka abikaasa mobiililt ja mõlemal korral vastas talle O.V. Kaitsja ei ole kannatanu sellesisuliste ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ning kohtukolleegium leiab, et kohtu poolt O.V süü tuvastamisel kannatanu ütlustele tuginemine on kooskõlas seadusega. 7
ettenähtud ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis ning kuriteoga kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, tekitades temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Antud süüdistuse puhul on oluliseks see, et ähvardamine moodustab
koosseisu, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine. Kordamata siinjuures sõnumite sisu, need on maakohtu otsuses esitatud, on täielikult tuvastatav, et tegemist oli oma sisult tapmise ja tervisekahjustuse tekitamise ähvardustega. Kohus on loogiliselt ja jälgitavalt tulnud järeldusele, et kannatanu R.T, saades sellesisulisi sõnumeid tundis hirmus ja kartis sõnumites väljendatud ähvarduste täideviimist. Seda enam, et sõnumitest tulenes, et oldi teadlik ka R.T elukohast ja töökohast. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et ähvardamine oli kannatanu jaoks veenev. Kaitsja on leidnud, et R.T kui arst oleks pidanud eeldama, et sõnumisaatja omab kompleksi oma meheliku võimekuse suhtes või seksuaalset kõrvalekallet. Oleks pidanud järeldama, et sõnumisaatja on meesterahvas ja arstina poleks neid ähvardusi pidanud tõsiselt võtma. Kohtukolleegium sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Antud juhul pole kannatanu jaoks sõnumite saatmise veenvuse seisukohalt oluline sõnumite saatja sugu või tervislik seisund ega ka asjaolu, et R.T hambaarstina omab meditsiinilist haridust. Igal inimesel, olenemata haridustasemest või elukutsest, on õigus turvalisusele, heaolule ning normaalsele elule, mida süüdistuses äratoodud sõnumid kindlasti rikuvad. Kaitsja poolt on apellatsioonis uuesti tõstatatud versioon J.Vu poolt sõnumite saatmisest. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on kohus jälgitavalt ja vahetult uuritud tõendite kõrvutamisega põhistatult juba tuvastanud, et J. V, kes ei tundnud kannatanut, ei ole isikuks, kes on süüdistuses esitatud teod toime pannud. Kaitsja väide sellest, et pole tuvastatud O.V motiiv kuritegude toimepanemisel pole antud juhul olulise tähtsusega kuna nagu on maakohus juba märkinud kuritegude toimepanemise motiiv ei kuulu inkrimineeritud kuritegude koosseisuliste asjaolude hulka ning kohtuotsuse tegemisel selle väljaselgitamise vajadus puudus. Kannatanu ütlusele lisaks on kohus seaduslikult tuginenud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud kirjalikele materjalidele. Nii on kohus seaduslikult arvestanud R. T mobiiltelefoni vaatlusprotokollis fikseeritud teabega, mille kohaselt on selgelt tuvastatav number, millelt on sõnumid saadetud. Ähvardavate sõnumite saamist on kinnitanud ka tunnistaja K. S, kes on neid ise lugenud kannatanu telefonist. Samuti on kohus seaduslikult arvestanud ühe O.V süüd kinnitava tõendina jälitustoiminguga saadava teabega mis on fikseeritud jälitusprotokollis koos lisadega / 1 kd. t.lk. 177-223/. Kaitsja poolt ei ole tõstatatud tõendi seaduslikkuse osas kahtlusi, ning kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et jälitusprotokollist saadav informatsioon ei tõenda O.V poolt ähvardavate sõnumite saatmist. Maakohus on õigustatult leidnud, et tuvastatud asjaolu, et kõnekaardid, milledelt saadeti tapmisega ja vägistamisega ähvardavaid sõnumeid asusid sõnumite saatmise ajal sama tugijaama levi piirkonnas, kus 8 asus O.V abonent, kinnistab kohtu siseveendumust, et sõnumite saatjaks oli just O.V. 6.2.
lg 2 ja § 320 lg 2 esitatud süüdistuste osas on maakohus tuvastanud, et O.V esitas kahel korral politseile valekaebuse ja korduvalt andis kannatanuna politseis teadvalt valeütlusi J Vu poolt kuritegude toimepanemistest. Kohus tuvastas, et tegelikult olid need kuriteod toime pannud O.V se. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt on O.V teod õigesti kvalifitseeritud kuna mõlemal juhul kaasnes asjas tähtsust omada võivate tegelikke asjaolusid moonutavate tõendite menetlejale esitamine, nende kunstlik loomine. 6.3 Karistuse osas on kaitsja leidnud, et süüdistatavat on võimalik karistada kergemaliigilise, rahalise karistusega. Maakohus on märkinud, et kõikide O.V-le inkrimineeritud kuritegude toimepanemiste eest on tõepoolest ettenähtud ka rahaline karistus, kuid on põhistatult leidnud, et O.V karistamine rahalise karistusega pole kooskõlas seadusega ja seda arvestades juba toimepandud kuritegude raskust ja nende arvu ning ohtlikkuse astet. Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustub. Oluline karistuse mõistmise juures on ka asjaolu, et kuigi O.V on töökoht ei ole tema igakuine sissetulek suur. Maakohus on seaduslikult O.V mõistetud karistusest
Kooskõlas seadusega on küll kaitsja seisukoht, et karistusest tingimisi vabastamise kohaldamine on võimalik ka rahalise karistusega karistatud süüdlase suhtes, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt ei oleks selline karistamine kooskõlas toimepandud süü suurusega. Kohtukolleegium leiab, et nii mõistetud üksikkaristused kui ka mõistetud liitkaristus on seaduslikud, kooskõlas
Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et kohus on karistuse mõistmisel arvestanud ka O.V tervisliku seisundiga. Antud juhul pole tuvastatav piiratud süüdivus kuna O.V võime aru saada tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellel juhtida ei olnud piiratud olulisel määral. Kompleksekspertiisi aktis tuvastatud meditsiiniline tunnus, orgaanilist tüüpi isiksushäire kerge orgaanilise ajukahjustuse baasil, ei nõrgendanud oluliselt tema võimet tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellel juhtida. Selleks annab tunnistust asjaolu, et O.V saatis ka endale sõnumeid, ehk tegemist ei olnud impulsiivse käitumisega vaid läbimõeldud, plaanipärase tegevusega, kusjuures plaanipärane oli ka J.Vu süüdistamine. Ähvardavate sõnumite keelatusest arusaamist kinnitab asjaolu, et ta pöördus politseisse, tehes kuriteoavalduse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.