1-05-2163\21

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-05-2163 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21.02.2008 Viru Maakohus kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsja vandeadvokaat Margo №rmann prokurör Marge Voogma osavõtul arutas avalikul kohtuistungil

1. 03; 23.05; 14.
2. 2006; 26.11.2007 Rakveres kriminaalasja H.S /isikukood xxx elukoht xxxx keskeriharidusega, Eesti Vabariigi kodanik, xxxx, Varem kohtu poolt karistamata Süüdistuses KarS § 263 p. 1, 4 järgi. H.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, tungis koos R V ja S K 24.12.2004 kella 00.15 paiku Tapa linnas Veski 18 baaris Aramis kallale K A, T L, A V, S S, kusjuures tema lõi esialgu üksi lauas istunud K A rusikaga näkku, mispeale K. A kukkus saadud löögist põrandale. Mõne aja möödudes, kui baari tulid H V, A V, S S ja T L, lõi ta rusikaga näkku A V, kes kukkus saadud löögist põrandale ja koos S K tungis kallale S S, kellele lõi rusikaga näkku ja keda püüdis teiselt poolt lüüa ka S K, kuid S. S õnnestus S. K käest kinni haarata, üle laua hüpata ja koos A V baarist välja joosta. Ta järgnes baarist väljuda üritavale K A ja lõi talle koridoris rusikaga kehasse ning õues rusikaga näkku, millise löögi tagajärjel K. A kukkus ning õue jõudnud R. V ja S. K lõid teda seejärel jalgadega. Seejärel tungis ta baari ees tänaval kallale T L ja lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus. Peksmisega tekitas H.S kannatanutele kehavigastusi, mis ei ole eluohtlikud so pani toime avaliku korra raske rikkumise. Seega H.S, rikkudes isikute grupis avalikku korda, mis oli toime pandud vägivallaga, pani toime avaliku korra raske rikkumise so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p1,4 järgi. 25.05.2005.a. Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati kriminaalmenetlus H.S-i suhtes KrMS § 202 alusel ja teda kohustati maksma riigituludesse 8000.00 krooni. Nimetatud määruse vaidlustas K. A esindaja vandeadvokaat K. N Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuuri 30.06.2005.a. määrusega jäeti K. A esindaja vandeadvokaat K. N taotlus rahuldamata. Lääne-Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.07.2005.a. määrusega rahuldas eeluurimiskohtunik A. V esindaja K. N taotluse ja tühistas ülalnimetatud prokuratuuri määrused H.S-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. 25.05.2005.a. Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati kriminaalmenetlus S. K suhtes KrMS § 202 alusel ja teda kohustati maksma riigituludesse 4000.00 krooni. 25.05.2005.a. Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati kriminaalmenetlus R. V suhtes KrMS § 202 alusel ja teda kohustati maksma riigituludesse 4000.00 krooni. Kviitungitest nähtub, et S. K on hüvitanud A. V 3818.00 krooni ja R. V T. L 475.00 krooni. H.S-i kohtus antud ütlustest nähtub, et 23.12.2004.a peale kella 20.30 läks ta pärast treeningut treeningukaaslaste R. V ja S. K Aramise baari õlut jooma, jõi 4-5 kannu õlut, nende lauda tuli istuma ka baari peremees A P. Ta ajas koos sõpradega oma lauas juttu. Trenni olid pidanud tulema ka Tapa politseinikud ja kuna politseinikud ei tulnud ei trenni ega baari, vaid pidid olema tööl, siis räägiti, et mehed ei saa töö pärast puhatagi. Selle jutu peale tuli kõrval lauas istuv K A nende laua juurde ja kasutas politseinik J A ja politsei suhtes üldse solvavaid väljendeid. Ta palus A lahkuda ja nende sõpru mitte solvata. A ei reageerinud kuidagi käsule ära minna. Et A seisis, siis tõusis ka tema ja kuna A oli õlu käes, siis igaks juhuks ta lükkas A 2 endast eemale. Ta lükkas A, et hoida ohutut vahet. Laudade ja toolide vahed olid väikesed ja A oli purjus, A kukkus tooli otsa komistamise või tema lükkamise tõttu. Ta aitas A püsti, pani toolile istuma ja palus, et A tema sõpru ei solvaks. Kohe sekkus ka baariomanik, kelle ees ta vabandas ja siis baariomanik palus selle noormehel lahkuda. A lahkus ning lubas minna ja helistada oma sõpradele. Nemad istusid edasi, inimesi tuli veel baari. Umbes tunni möödudes tulid baari H V, K K, T L, A L jt., kokku peale A 7-8 inimest. H. V tuli otse tema juurde ja hakkas seletust nõudma, tema saatis ta minema, tekkis sõnasõda. Tema selja taga aeti üsna vihast juttu tema aadressil ja lubati anda pudeliga pähe. Selle peale tõusis ta püsti, tema taga oli A. V, käsi üleval. Ta tunnistab, et lõi V lahtise käega, mida ta ise mingiks löömiseks ei nimetaks, et enda teada ta teisi ei löönud, ta ei usu, et see löök V lõualuu purustas, tunnistab et lõi esimesena, et ennetada pudeliga löömist. Ta andis kohtus vastuolulisi ütlusi väites kord, et V oli pudel ülestõstetud käes ja samas kinnitas, et ei oska öelda kas V oli midagi käes. Väidab, et oli üldine rabelemine, tema lõi, teda löödi ja kõik tormasid ukse poole. Kuna ta jäi seistes seljaga laua poole, siis ta ei näinud, mida V ja K tegid. Kõik läksid välja ja tema ning K läksid tualetti. Siis läksid välja, kus V maadles kellegagi, nemad lahutasid nad ära, trepi kõrval oli maas K. A, kellele ta kutsus kiirabi ja läks ise baari tagasi kus aitas peremehel asju kokku panna. Ta eitab K. A, S. S ja T. L löömist, samas on ta ka väitnud, et V sai temalt ühe löögi aga muud ei oska ta öelda. Kannatanu K A kohtus antud ütlustest nähtub, et läks Aramise baari kelle 21.30 paiku kainena. Baaris olid A. J, S. K, R. V ja baarmann A. P. Tema alaealised sõbrad aeti baarist minema, tema jäi üksi laua taha õlut jooma. Kinnitab, et kui eelnimetatud isikud kõrvallauas rääkisid Tapa politseinikust J A, siis ütles ta J. A suhtes ebatsensuurse väljendi. Ütles nii, kuna on politseiga probleeme olnud, ta ei arvanud, et teised tema sõnu kuulevad. Seejärel tuli J ja lõi sõnagi lausumata talle rusikaga näkku, tema kaotas teadvuse ja kukkus. Vahepealset ei mäleta, aga 10-15 minutit hiljem oli laua taga, võõras jope seljas ja nägu verine, veri tuli ninast. Baarmann palus tal ära minna, et enam tüli ei tuleks. Läks välja ja helistas H V, et V talle järgi tuleks ja läks teda baari sisse ootama. H. V rääkis, et sai Aroni käest peksa, muud ei täpsustanud. V ütles, et tuleb sinna ja tuligi koos V, L ja S. V küsis H.S-ilt, miks ta A lõi ja pärast rääkis ka baari omanikuga, vestlus oli rahulik. Sel ajal kui V rääkis A, lõi H.S tema laua juures V, taganurgas lõi K S, kes seejärel üle laua hüppas ja baarist välja jooksis. Ta jooksis ka kohe välja, et ära minna, väljas sai tugeva löögi ja kaotas teadvuse, arvab, et löödi pudeliga, lööjat ta ei näinud. Ärkas teisel õhtul samad verised riided seljas, kere sinine, peas muhk ja läks arstile. Isa ütles, et H.S pidi temaga sellest rääkima tulema. Kannatanu S S kohtus antud ütlustest nähtub, et Imastu kalamajandis olles oli neil L ja V plaan Aramise baari minna, ta ei mäleta, et enne minekut oleks telefonikõne olnud. Baari sisenesid kõik koos kolmekesi umbes kella 22.00 paiku. Tema läks leti juurde ja võttis energiajoogi ning läks tahapoole teleka juurde. Nägi A, kes oli üksi. Teises lauas olid S K, R V ja H.S. Kuhu läksid T L ja H V, tema ei vaadanud. Nägi, et V ja H.S räägivad ja siis oli kõik rahulik. Kui baaris oli, sai teada, et H.S oli A löönud, ei mäleta kes sellest rääkis. Kusagil 20-30 minuti pärast tekkis kisa, kaklus käis, ei mäleta kes keda lõi. Siis K tuli koos H.S-iga tema poole, H.S tahtis teda lüüa, aga ta sai pea eest ära, rusikas riivas otsmikku, ta hüppas üle laua ja jooksis välja. Ta jooksis baarist välja, teised tulid ka välja, nägi, et A oli pikali maas, R V ja veel keegi peksid jalgadega A kellel olid riided ribadeks ja nägu verine. Ta võttis parklast auto, tõstis koos H. V teadvusetu A autosse ja viis koju ning tuli tagasi baari koos H. V ja O A. O. A ja V läksid baari sisse ning tema sel ajal viis L ja V koju, käis ära pool tundi. Siis tulid baari eest autosse V ja O. A ning rääkisid, et O. A ja H.S kohtuvad hiljem veel. Kokkusaamist ei toimunud ja siis otsustasid nad politseisse minna, see oli ühine otsus. Kinnitab, et teda löödi vaid ühe korra. Ta ei saa aru, miks teda 3 löödi, kui H.S teda lõi siis istus ta baari taganurgas ja H.S pidi just löömise eesmärgil tema poole liikuma. Kannatanu A V kohtus antud ütlustest nähtub, et oli kalamajandi baaris, kui H. V helistati, et A sai peksa, Aramise baari mineku plaan oli neil juba enne kõnet. Kui tema sisenes baari, siis A oli üksi lauas, istus tema juurde, A oli nägu verine ja silm sinine, ninast oli jooksnud verd. L ta sel momendil ei näinud, V rääkis H.S-iga ja S läks diivani juurde, K, V ja A olid H.S-i lauas, peale rääkimist istus H.S tagasi ja kõik oli rahulik, talle helistati, ta tõusis ja vastas, äkki sai rusikaga vasakult poolt vastu lõugu löögi. On täiesti kindel, et teda lõi H.S, kes enne löömist ei lausunud sõnagi. See oli ootamatu, ta polnud veel ukse suunas liikuda jõudnudki. Koheselt tundis, et pool hammast on läinud ja seejärel kukkus maha. Teadvust ei kaotanud, maas oli kümme sekundit. Tõusis ja läks kohe välja, koridoris oli H. V, kes rääkis telefoniga ja tuli kohe tema järel välja. Tema jooksis uksest eemale, selja taga algas märatsemine. Jooksis päris kaugele ja peksmist seetõttu ei näinudki. Jäi eemale kuni asi vaibus, siis läks ligemale, H. V ja S aitasid teadvusetut A autosse, et ta koju viia. Tema jäi sinna ja ootas, et kui S tagasi tuleb, siis viib ta koju. S tuli 10-15 minuti pärast, kaasas O A ja H. V. S viis ta ära. Ta ei oska öelda miks H.S teda lõi, arvab, et ehk nägi temas mingit ohtu, kuna ta hakkas telefoni võtma. Ta nägi, et L sai löögi, kuid A peksmist ta ei näinud, ta ei mäleta kes L lõi aga L sõnade kohaselt oli lööjaks H.S. Kannatanu T L kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli koos V, S ja V Kalamajandi baaris ja kavatsesid minna Aramise baari. Siis helistas V K A ja V ütles kõigi kuuldes, et peab K koju viima, et tal oli mingi jama. Seejärel läksid nad Aramise baari, tema sisenes paar minutit teistest hiljem, läks leti juurde tellima ja möödus A lauast, A oli nägu verine. V läks H.S-i laua juurde rääkima, aga jutu sisu ta ei kuulnud, S ta ei näinud, V nägi seismas, siis nägi rüselust –V tõusis just maast ja pani ukse poole jooksu, V lähedal oli H.S 1-1,5 m kaugusel. Kuidas V kukkus, seda ta ei näinud. Seejärel toimus välja jooksmine, ta läks ka välja koos teistega, H.S läks eespool teda, nägi, et H.S lõi A selja tagant liikumise pealt vastu pead, A kukkus ning siis V ja K lõid veel jalgadega maas lamavat A. Tema seisis eemal käed taskus, ütles, et lõpetagu ära ja siis jooksis H.S tema suunas ja jooksu pealt lõi talle rusikaga näkku. Löök tabas vasakule ülalõualuupiirkonda, ta kukkus ja edasist ei mäleta, S oli ta koju viinud, aga tema seda ei mäleta, ärkas kodus. Arvab, et teda löödi sellepärast, et ta käskis kaklemise lõpetada. Oleks H.S kohe vabandama tulnud, poleks ta avaldust teinud. Materiaalseid nõudeid tal ei ole. Tunnistaja A P kohtus antud ütlustest nähtub, et tüli algas baaris sellest, et noored provotseerisid ja kasutasid solvavaid sõnu H.S-i sõprade kohta. Ta palus noortel lahkuda, A jäi üksi sinna ja peale seda ta midagi solvavat ei kuulnud. Ta istus H.S-i juurde lauda, enne võttis endale 50 gr. Keegi kukkus maha pikali ja siis ta vaatas - maas oli A. Oletas, et A löödi, aga ta ei näinud löömist, oli sel ajal endale kallamas, kui ta endale kallama läks istus A oma lauas. Kui A kukkus, läks ta A juurde, ütles, et miks te halvasti käitute, et minge parem koju, A ütles, et helistab poistele ja siis läheb. Peale kukkumist oli A huul verine. Siis tulid baari veel mõned noormehed, 5-7 inimest. Nende hulgas oli H V kes küsis, milles asi. Tema vestles V kamina juures. Siis järsku olid kõik juba välja läinud. Mis vahepeal toimus, seda ei näinud ja mis edasi sai, seda ei mäleta, tema välja baarist ei läinud. Eeluurimisel antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta nägi kui H.S lõi alguses A vastu nina ja hiljem ühele heledapäisele noormehele vastu nägu. Kohtus väitis ta et kellegi löömist ta ei näinud ja selgitas vastuolusid eeluurimisel antud ütlustega asjaoluga, et eeluurimisel kuulati ta üle tõlgi osavõtuta. Ta ei mäleta kas keegi lauale kukkus või pudeleid maha ajas aga pärast tuli tal põrandat kraamida küll. Tunnistaja H V kohtus antud ütlustest nähtub, et tal koos sõpradega oli plaan Aramise baari minna, kui helistas K A, et sai H.S-i käest peksa. Tema ütles, et on kohe kohal ja kõik koos läksid Aramise baari. Baaris oli A üksi lauas, nina ja nägu verine ja ütles, et H.S lõi 4 talle vastu nina. Tema tahtis H.S-iga rääkida, aga viimane oli üleolev, tõstis käed ja rääkimisest ei tulnud midagi välja. Ta helistas A isale O ja rääkis, et K on löödud. Siis tuli V ja ütles, et tal löödi hammas välja, sel ajal ta seisis koridoris ja kõik jooksid välja. Väljas jäi ta teele seisma, nägi, et L ja S olid väljas, et A jõudis ukseni ja H.S lõi A rusikaga pähe, viimane kukkus. H.S jooksis kohe T L poole, viimane ei pannud H.S-i tulekut tähele ja sai H.S-ilt löögi näkku ning kukkus. Ta nägi, et V ja K jooksid ka välja ja peksid A jalgadega, kumbki lõi kaks korda kindlasti. Peale L löömist läks H.S baari tagasi, siis S sõitis autoga ette, et A koju viia, tema ja S läksid kaasa. Tema, O A ja S tulid baari tagasi, baaris hakkas O H.S-iga rääkima, nende juttu ta ei kuulnud, kuna oli baarileti ääres. Ta väidab, et keegi baaris H.S ei rünnanud, et nemad tulid baari vaid neljakesi. Ta kinnitab, et tema suhted H.S-iga polnud head kuna viimane on teda terroriseerinud kui ta veel noorem oli, ta on püüdnud vältida suhteid H.S-iga ja teiste käsipalluritega. Väidab, et H.S on peale käinud, et avaldused politseist tagasi võetaks. Tunnistaja R V kohtus antud ütlustest nähtub, et nad rääkisid baaris omavahel oma tuttavatest politseinikest, mille peale kõrvallauas istuv mees kasutas solvavaid väljendeid. H.S see solvas, ta tõusis ja tõukas seda meest, mees kukkus. H.S ütles, et nii meie sõpra ei nimetata, H.S aitas sel mehel tõusta ja käskis ära minna, mees läks A ja tema saatel ukseni, lubas helistada ja sõbrad appi kutsuda. Mõne aja pärast tuli baari H. V koos kambaga, tulijaid oli üle kuue isiku, nende seas ka K A isa. Tema läks L rääkima aga L oli nii täis, et ei saanudki asjast aru. H.S V rääkida ei tahtnud. Oli koos H.S-i ja K lauas, kui nende selja tagant hakkas tulema bravuurseid sõnu, et paneme pudeliga, tema ringi ei keeranud, ütlejat ei näinud. Nimetati pudeliga löömist ja H.S. Siis H.S tõusis, oli suurem rüselus, ka tema tõusis, ta ei näinud kes keda lõi aga keegi oli juba kukkunud, oletab, et H.S oli ainuke, kes kukkunut lüüa sai, ta ajas inimesi välja, et pole jama vaja, kõik liikusid välisukse suunas. Väidab, et tema ei löönud kedagi ja jäi esialgu baari, kui ta välja läks oli platsil 4-5 inimest, üks tuli tema suunas, ta haaras sellest inimesest kinni, et ta lüüa ei saaks, ta ei tea, kes see mees oli. Siis tulid K ja H.S ka välja, lahutasid neid ära. H.S helistas A kiirabi ja nad läksid baari tagasi. Siis tuli O A baari koos H. V, O A ähvardas, et see ei lõpe neil hästi aga tema käskis O. A minna koju poega kasvatama, seepeale A haaras temast kinni ja väänas põrandale ning H.S ja A tulid vahele. Tunnistaja S K kohtus antud ütlustest nähtub, et peale treeningut läks sõpradega baari Aramis, kus jõi 6-7 õlut. Probleemid tekkisid siis, kui ta sõpradega arutas, kes miks palli ei tulnud mängima ja et trennis käivad ka politseinikud, mainisid ka politseinike nimesid. Kõrvallauas istuvale A politseinik A nimi ei meeldinud ja ta kommenteeris solvavalt mitu korda ja tuli nende laua juurde seisma. Siis ütles H.S, et tema sõpradest nii ei räägi ja tõukas A eemale, käega tõukas rindu A kukkus vastu toole ja maha. A lubas sõbrad kohale kutsuda, käis väljas ja tuli sisse tagasi. Mingi aja pärast tuli baari veel 6-8 meest, nende seas T L. Üks neist tuli nende juurde selgitust nõudma, et miks H.S nende sõpra lõi, H.S vastas, et ta ei pea selgitama. Baaris istuti ja seisti, keegi lubas H.S-ile kannuga pähe panna. Tema arvates oli olukord selline, et tuli sekkuda. H.S tõusis ja lõi käega noormeest kes kätt üleval hoidis, ta nägi, et noormees kukkus ja tõusis. Ta üritas S lüüa, kuid pihta ei saanud, siis haaras kellestki kinni, et ta lüüa ei saaks ja viis ukseni ning läks sisse tagasi. Ta väidab, et mehed hakkasid aru saama, et ei saa neist jagu ja hakkasid jooksu panema. Ta kinnitab, et H.S lõi baaris kahte inimest. Minuti pärast läks õue ja kui õue jõudis, siis rääkis H.S ukse ees väljas telefoniga. Üks oli siruli, kuid ta ei tea, kuidas ta kukkus, tema tüli ega löömist väljas ei näinud. Pärast läksid kõik kolmekesi sisse tagasi, baari tuli O A selgitust nõudma, et miks H.S tema poega peksis. Tema nende edaspidist juttu ei kuulnud. Tunnistaja O A kohtus antud ütlustest nähtub, et talle helistas H. V ja ütles, et poeg K sai peksa Aramise baaris. Selle aja sees, kui ta riidesse sai, toodi K juba koju, poeg oli kontaktivõimetu. Tema läks baari ja tahtsin selgitust H.S-ilt, et miks ta lõi, H.S seletas, et 5 tema sõbra politseiniku kohta oli K halvasti ütelnud ja ta lõi selle eest. Ta tegi H.S-ile ettepaneku arutada seda asja. A lubas hiljem läbi astuda, aga ei tulnud. Eitab, et oli jutt, et kui A maksab, siis ei tule mingit avaldust politseisse. T. L haigusloo väljavõttest nähtub, et tal diagnoositi ülalõualuu murd, et ta viibis ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Näo-lõualuukirurgia osakonnas 27-29.12.
3. Töövõimetuslehtedest nähtub, et T. L töövabastuse periood oli 27.-29.12.2004; 30.12.200403.01.2005 ja 04.-10.01.
4. Arstitõendist nähtub, et K. A diagnoositi 27.12.2004.a. peapõrutus, otsaesisel oli marrastus ja parema silma all prillhematoom. Perearsti teatisest nähtub, et A. V tuvastati lõualuu murd, eesmise purihamba hambakild oli irdunud. Töövõimetuslehtedest nähtub, et A. V töövabastuse periood oli 29.12.2004.-31.01.2005.a. Süüdistatava poolt süüdistuses märgitud tegude toimepanemise ja baaris toimunud sündmuste kindlakstegemine on komplitseeritud kuna kohalviibinud on andnud toimunu kohta erinevaid ütlusi. Samuti oli tegemist baariga ja seega kohaga, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke ja joove ilmselt vähendab võimet sündmusi tajuda ja hiljem nende kohta ütlusi anda. H.S oli enda sõnade kohaselt joonud 4-5 õlut, S. K 6-7 õlut. H.S-i ja ta kaaslaste sõnul oli alkoholijoobes ka K. A. A. P väitel H. V ja temaga koos baari tulnud isikutel välise joobe tunnuseid ei olnud. Hinnates olemasolevaid tõendeid kogumis leiab kohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et K. A oleks H.S või tema kaaslasi rünnanud. K. A ise väidab, et ütles ebatsensuurse väljendi politseinike kohta oma lauas istudes, arvates, et teised teda ei kuule. H.S , R. V ja S. K väidavad, et A tegi seda nende laua juures seistes. Tunnistaja baariomanik A. P ütlustest nähtub, et solvavaid väljendeid kasutasid alaealised, kellel ta palus baarist lahkuda ning et ajal mil A üksi jäi ei kuulnud ta enam solvavaid väljendeid. Eelnevast nähtub, et tõendid mis käsitlevad H.S-i poolt K. A löömisele vahetult eelnevat aega on vastuolulised, samas on K. A löömine H.S-i poolt usaldusväärselt tõendatud K. A ütlustega, samuti A. P ütlustega, kes nägi A pikali maha kukkumas, H.S eitab A löömist aga võtab omaks, et tõukas kannatanut ja viimane kukkus. Asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid K. A poolsele ründele või agressiivsele käitumisele ja seega leiab kohus, et H.S puudus igasugune vajadus temast noorema ja ilmselt nõrgema üksi baaris oleva K. A korralekutsumiseks füüsilise jõu abi A. V löömist on H.S tunnistanud põhjendades seda asjaoluga, et kartis, et V teda ründab. A. V eitab H.S-i ründamise kavatsust, sellise ründe kohta asjas tõendid puuduvad. S. S löömise kohta H.S-i poolt on tõendid vastuolulised, kuid H.S-i ja S. K rünne S. S vastu on tõendamist leidnud. H.S ise eitab löömist, S kinnitab, et tema poole tulid S. K ja H.S ning viimane lõi teda, ta sai pihta riivamisi ja põgenes meeste eest üle laua hüpates. S. K tunnistab, et tahtis S lüüa aga ei saanud pihta. K. A ütlustest nähtub, et nägi kui baari taganurgas S. K lõi S kes põgenes üle laua hüpates. H.S-i poolt K. A löömist rusikaga pähe ajal kui viimane välja jooksis kinnitavad H. V ja T. L, kes nägid kui K. A H.S-i löögi tagajärjel kukkus ja R. V ning S. K seejärel maaslebavat kannatanut jalgadega peksid. K. A ütlustest nähtub, et välja joostes sai ta tugeva löögi pähe, kukkus ja kaotas teadvuse. H.S-i poolt baarist väljuva K. A löömise kohta rusikaga kehasse tõendid puuduvad ja see episood tuleb tema süüdistusest välja jätta. 6 T. L löömine H.S-i poolt on tõendatud kannatanu ütlustega mida kinnitavad ka H. V ja A. V ütlused. Kannatanute ütlustele nende löömise kohta vastanduvad vaid H.S-i ennastõigustavad ütlused milledes ta tunnistab ainult K. A tõukamist ja A. V löömist enesekaitseks. Kohus ei pea H.S-i ütlusi usaldusväärseiks kuna need on vastuolus ülaltoodud kannatanute ja tunnistaja H. V ütlustega. Ka H.S-i kaaslaste S. K ja R. V ning tunnistaja A. P ütlused pigem kinnitavad kannatanute ütlusi. Nii on R. V väitnud, et baaris üks noormees kukkus ja H.S oli ainuke kes seda noormeest lüüa sai. S. K on kinnitanud, et H.S lõi baaris vähemalt kahte noormeest, et hiljem oli väljas üks noormees siruli maas. A. P on kinnitanud, et üksi baaris olevalt K. A ta mingeid solvavaid väljendeid ei kuulnud, et ta ei näinud K. A löömist kuna käis endale napsu valamas ja kui tagasi tuli oli K. A pikali maas nägu verine, ta kinnitab ka, et enne kui napsu valama läks istus K. A laua taga. On tähelepanuväärne, et keegi kohalviibinutest pole andnud ütlusi selle kohta, et kannatanud oleksid kedagi löönud. Ka pole H.S, R. V ega S. K fikseeritud mingeid vigastusi samas kui K. A, A. V ja T. L vigastused, samuti kahe viimase hilisem töövõimetus on dokumentaalselt tõendatud ning puuduvad igasugused tõendid mis viitaksid nende vigastuste tekkimisele muul viisil kui see süüdistuses kirjas on. Ülaltooduga on usaldusväärselt tõendamist leidnud H.S-i poolne rünne kõigi kannatanude vastu ja seega ka KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses. Tõendamist on leidnud ka see, et rünnet H.S-i vastu ja ohtu tema julgeolekule ei olnud ning et just tema oli see, kes esimesena vägivalda kasutas lüües algul K. A ja hiljem A. V, et H.S-i poolse ründega liitusid ka R. V ja S. K. Kui A. V puhul võis H.S jääda ekslik mulje, et viimane teda ründab, siis baari nurgas laua taga istuva S. S ründamine, baarist välja jooksva K. A löömine ja baari ees õues T. L löömine oli H.S-i poolne põhjendamatu vägivald isikute suhtes, kes temaga ei suhelnud ega suhelda ei soovinud. Tõendatud on, et H. V küll päris aru H.S-ilt ja A. P K. A löömise asjaolude kohta, kuid tõendatud on ka see, et see jutuajamine oli rahulik ja T. L, A. V, K. A ning S. S sellesse jutuajamisse ei sekkunud. Ka ründes osalenud S. K ütlustest nähtub, et peale nende poolset A. V ja S. S ründamist noormehed põgenesid baarist ja seega puudus neile järgnemisel ja nende suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisel igasugune mõistlik põhjendus. Rünnates temaga mitteseotud isikuid baaris, tekitades olukorra kus need isikud olid sunnitud baarist lahkuma ja rünnates neid baari ees tänaval rikkus H.S raskelt avalikku korda ja ründas eelnimetatud isikute rahu ja turvalisust, enda tahte vastaselt said need isikud kaasatud H.S-i poolt algatatud vägivaldsesse konflikti. Vaieldamatult rikkus H.S oma tegevusega ka baariomaniku ja baaris viibinud kõrvaliste kindlakstegemata isikute rahu ja turvalisust. Eeltoodut arvestades ei saa H.S-i ülalnimetatud avalikus kohas toimepandud tegusid käsitleda isikuvastase kuriteona ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 2 p 1, 4 järgi. Kannatanute ütlusest ja teistest kohtuistungil uuritud tõenditest järeldab kohus, et H.S ründas kannatanuid teadlikult ja tahtlikult, aru saades, et oma tegevusega rikub ta raskelt avalikku korda. Seadmata avaliku korra rikkumist oma tegevuse eesmärgiks sai ta aru, et tema tegevus eirab jämedalt heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reegleid s.o. pani avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. H.S-i tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 7 A. V esitas H.S-i vastu nõude esindajakulude hüvitamiseks 4700.00 krooni, Hansaneti maksekorralduse koopiast nähtub, et H.S on nimetatud summa A. V tasunud. 26.11.2007.a. kohtuistungile saatis A. V kirjaliku avalduse milles palus H.S-ilt 10 000.00 krooni valuraha väljamõistmist. Kuna A. V ise kohtuistungile ei ilmunud ja oma nõuet pole põhjendanud, jätab kohus KrMS § 310 lg 1 alusel tema tsiviilhagi läbivaatamata ning A. V on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid H.S-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud puuduvad. H.S on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, ta omab töökohta, teda iseloomustatakse positiivselt. Kohus leiab, et H.S-i puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega ja vangistuse määramine poleks tema süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et H.S on tasunud riigituludesse antud kriminaalasjas menetluse esialgsel lõpetamisel kohustusena määratud 8000 krooni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 311-319; 175 lg1 p 9; 179 lg1 p 2; 180 lg1 kohus otsustas: H.S süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, s.o. summas 2820,00 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend,00) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /H.S , 1-05-2163, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista H.S-ilt kohtukuludena riigituludesse: sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis.00) krooni. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: H.S , 1-05-2163, kohtukulu; H.S 1-04-2163, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ T. Kullerkupp L. Herne Kohtuotsus jõustus
5. mail
6. a. Viru Ringkonnakohtu otsusega. №oremreferent L. Herne 8