lg 2 p 8 järgi vangistusega 3 a,
lg 1 järgi vangistusega 1 a,
lg 1 alusel vangistusega 3 a,
lg 2 alusel vangistusega 8 k,
K § 143 lg 1 alusel rahalise karistusega 70 päevamäära, KrK § 195 lg 2 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära,
lg 1 alusel rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 6000 kr; 3) 26.04.2007.a Harju Maakohtu poolt
järgi tingimisi vangistusega 6 k katseajaga 1 a 6 k,
lg 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 a; tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
263 p 1, p 3, § 424, § 329 järgi. T.G-le on esitatud süüdistus selles, et tema 04.08.2007 kella 17.40 paiku Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-RAmõisa-Klooga mnt-l Vääna külas, so avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda, eirates tavade ja heade kommetega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet sellega, et peale seda kui tema ja SS vahel oli aset leidud sõnavahetus eelnevalt toimunud liiklusõnnetuse osas, lõi ta SS vähemalt kolmel korral rusikaga pähe, lüües seejärel lisaks veel teda SS ründamisel takistama tulnud MK neljal korral pea piirkonda, tekitades talle pea piirkonda pindmiseid hulgivigastusi, mille järel ta võttis lisaks sõiduautost XXX tellitava mutrivõtme, s.o relvana kasutatava eseme, ähvardades sellega SS ning teisi kohaolijaid tervisekahjustuse tekitamisega ning valas seejärel veel üle SS kuuluva sõiduauto XXX alkoholiga, ähvardades selle põlema pA. Seega oma tahtliku tegevusega T.G pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning relvana kasutatava esemega ähvardades, s.o
Samuti tema, olles 26.04.2007 karistatud Harju Maakohtu poolt
järgi 6 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, 09.09.2007 kella 12.00 paiku Narva linnas Kreenholmi 32 maja juures juhtis mootorsõidukit XXX, reg. nr XXX, olles joobeseisundis. Seega oma tahtliku tegevusega T.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
Samuti tema, olles 26.04.2007 karistatud jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohtu poolt
järgi 6 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, hoidis kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud karistusest, juhtides 09.09.2007 kella 12.00 paiku Narva linnas Kreenholmi 32 maja juures mootorsõidukit XXX reg. nr XXX. Seega oma tahtliku tegevusega T.G pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so
Süüdistatav T.G tunnistas oma süüd joobes juhtimises, avaliku korra rikkumises süüd ei tunnistanud, ütlusi anda ei soovinud ning jäi varem antud ütluste juurde. T.G kaitsja leiab, et süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud
ja § 329 järgi.
p 1, 3 järgi T.G end süüdi ei tunnista ja kaitsja leiab, et tunnistajate ütlused on vastuolulised, süü ei ole tõendatud ja kvalifikatsioon ei ole õige. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - kAtanu MK’i ülekuulamise protokolli (tl 7-8) selle kohta, et 04.08.2007.a kella 18.00 paiku Vääna-Viti ja Keila-Joa ristmikul sõitsid nad nelja autoga. Ristmikul sõitis tema tuttavale SS tagant sisse XXX, mille roolis naisterahvas. Autost hüppas välja joobes isik, hakkas rusikatega vehkima. Käes oli tal mutrivõti. Alguses tuli ta autojuhi juurde ja hakkas teda rusikatega lööma, nõudes kogu vastutuse enda peale võtmist. Autojuht ütles, et tema auto on süüdi, kuna sõitis tagant sisse, ei hoidnud distantsi. Siis lõi ta mitu korda jutti. Valas nende auto viskiga üle ja tahtis põlema pA. Istus autosse, võttis mingi lahtikäidava võtme ja tahtis lüüa. V. U nägi, et tuttavaid julmalt pekstakse, tahetakse põlema pA. Ta võttis Makarov-püstoliga sarnase õhupüstoli. Peksjale öeldi, et kui ta ei lõpeta peksmist, U laseb. Püstol ei olnud laetud. Siis tuli politsei, peksja rahunes maha; - kAtanu MK’i täiendava ülekuulamise protokolli (tl 10-11) selle kohta, et nende seltskond sõitis 4 autoga. S. S jäi teistest maha ja tema ootamiseks peatusid kõik 3 autot teepervel. Nii kui S peatus, sõideti tema autole sisse. Kõik väljusid autodest. Otsasõitnud XXX väljus kolm alkoholijoobes noormeest, roolis oli tüdruk. Kristjani-nimeline noormees läks kohe S juurde, kes oli roolis ja lõi rusikaga ühe korra pea piirkonda. Teised hakkasid neid lahutama, hakkasid rääkima, kes süüdi on. S istus K ’i autosse. Kristjan tiris S autost välja, ütles, et küll ma näitan, kes süüdi on, lõi 1-2 korral rusikaga pea piirkonda. K läks vahele, Kristjan lõi ka temale rusikaga 4 korda pea piirkonda: 1 kord vastu paremat silma, 1 kord vasaku põsesarna piirkonda, 1 kord vastu vasakut kõrva, 1 kord vastu paremat lõuga. K lõi 1-2 rusikaga lööki vastu. S ei löönud. Teised ei osalenud. Kristjan teisi ei löönud. Ta rahustati maha. Varsti võttis ta autost tellitava võtme , hakkas kõigile kallale tulema, aga ei löönud. Tütarlaps tema autost rahustas teda. Siis võttis Kristjan autost viskipudeli, kallas Si auto viskiga üle. Siis rahunes maha. Politsei saabus umbes tunni möödudes. Ki seltskond oli kaine. Arsti juurde läks 2 päeva pärast, silm paistetas kinni. Löömisega tekitati talle tervisekahjustusi ja füüsilist valu; - MKi patsiendikaarti (tl 12) selle kohta, et 06.08.07. Lasnamäe traumapunktis tuvastati temal pea pindmised hulgivigastused; - kAtanu S. S’i ülekuulamise protokolli (tl 14-15) selle kohta, et 04.08.2007.a kella 18.00 ajal enne Vääna-Viti- Keila-Joa ristmikku tahtis autoga teepervel peatuda, kui tagant sõitis otsa XXX. Sealt hüppas välja mees, kes ütles, et S. S on süüdi ning lõi teda mõned korrad rusikaga 2 meelekohta.. Siis hakkas füüsilise vägivallaga ähvardama, võttis XXX pudeli ja valas sisu nende autole ja tahtis välgumihkliga süüdata. Teda katkestas XXX juhtinud naine. Politsei tulekuni solvas neid ebatsensuursete sõnadega; - kAtanu S. S’i täiendava ülekuulamise protokolli (tl 102-104) selle kohta, et 04.08.2007.a juhtis sõiduautot XXXTallinn-RAmõisa-Klooga teel Vääna lähedal. Autos oli kokku 5 inimest. Autole sõitis tagant otsa XXX, tagumine ots sai vigastada. XXXtuli välja mitu inimest, Kristjaninimeline hakkas ähvardama. Tekkis sõnavahetus, see kasvas füüsilise vägivallaga ähvardamiseks Kristjani poolt. Ta lõi S’i kolmel korral rusikaga kõrvade piirkonda, K’i lõi rusikaga silmade piirkonda. Siis võttis Kristjan oma auto pagasiruumist mutrivõtme, ähvardas sellega. Võttis oma autost alkoholipudeli, valas S’i auto sellega üle, ähvardas ka põlema pA. Kohale tuli politsei. Varalist kahju ei tekitatud; - tunnistaja V. V ’i ülekuulamise protokolli (tl 24-26) selle kohta, et 04.08.2007.a oli nende seltskond 4 autoga. Tema oli XXX roolis, autos veel 3 inimest. Nad kõik hakkasid teepervel peatuma. Tagapeeglist nägi, et Si järel tuli suure kiirusega üks XXX korraga kuulis pidurikriginat. Kõik väljusid autodest. Kuulnud, et S oli roolis, ründas teda XXX väljunud Kristjani-nimeline mees. Karjus, et ma tapan su ära, hakkas rusikatega tema näo suunas vehkima. S sai ka pihta vastu nägu ja rinna piirkonda. Lööke oli palju, muid mitte väga tugevad. S üritas vastu lüüa, kuid ei tea, et oleks tabanud. Kui Kristjan jälle S’ile kallale tungis, läks K vahele. Kristjan lõi teda näkku 3 korral ja 2 korral maksa piirkonda. Kristjan rahunes, aga alustas jälle. Võttis pagasiruumist mutrivõtme, jooksis sellega S’i suunas, püüdis sellega lüüa, kuid teised takistasid. Nähes, et asi võib halvemaks minna, võttis V autost laadimata gaasipüstoli (koopia Makarovi püstolist) ja karjus, et seiske paigal, tulistan. Kristjan istus oma autosse. Varsti ta võttis viskipudeli, kallas selle S’i autole ja ütles, et paneb põlema. Üritas viskit süüdata, see ei võtnud tuld. Läks oma autosse. V oli politsei kutsunud, see saabus umbes 1 tunni ja 10 min. pärast; - tunnistaja M. K ’i ülekuulamise protokolli (tl 29-30) selle kohta, et 04.08.2007.a sõitsid nad 4 autoga. Peatusid kõik tee ääres, kui viimasele, S’i autole sõitis tagant otsa XXX, roolis tüdruk. Kõik väljusid. Kui S ütles otsasõitnud autost väljunud alkoholijoobes Kristjani-nimelisele mehele, et nemad ei hoidnud pikivahet ja on süüdi, lõi Kristjan paaril korral rusikaga Si suunas. S vist kaitses end ja pihta ei saanud. S ütles, et kutsub politsei. Kristjan üritas uuesti kallale tungida. S istus Ki autosse. Kristjan võttis pagasiruumist metalleseme ja tahtis purustada Ki MB esiklaasi, K tahtis ta eemale viia. Kristjan alustas kaklust, K sai ka vastu lüüa. Kristjan lõi teda rusikatega mitmel korral vastu nägu ning kehasse. Kil olid näos sinikad. Siis võttis V autost õhupüssi, suunas Kristjanile ja käskis rahuneda. Enne politsei saabumist võttis Kristjan alkoholipudeli, valas s/a XXXsellega üle ning ähvardas põlema pA. Ta sõbrad rahustasid ta maha; - tunnistaja J. Š ülekuulamise protokolli (tl 32-33) selle kohta, et 04.08.2007.a saabus sündmuskohale helistamise peale hiljem. Otsasõitnud autoga oli üks naisterahvas ja 2 meesterahvast. Juhtunut pealt ei näinud. Täpsemaid ütlusi ei oska anda. MKil nägi hiljem paistetust näos. Sil vigastusi ei näinud; - tunnistaja D. S ülekuulamise protokolli (tl 35-36) selle kohta, et 04.08.2007.a oli neid 19 inimest 4 autoga, sõitsid Laulasmaale suvilasse. Nad peatusid tee ääres, et oodata Si. Kui S jäi teiste taha seisma, sõideti Si autole tagant sisse. Kõik väljusid. Otsasõitnud autost tuli 1 naisterahvas ja 3 alkoholijoobes meesterahvast. Kristjan ja ta seltskond said aru, et nemad ei hoidnud pikivahet, olid avariis süüdi. Korraga tuli Kristjan Sile kallale. Lõi talle mitmel korral pähe ning kehasse. Nõudis, et nad tunnistaksid oma süüd ja saaks hakkama politseita. Keegi seltskonnast kutsus politsei, see saabus tunni aja pärast. Kristjan üritas jälle Sile kallale tulla. K läks vahele, Kristjan lõi mitu korda vastu nägu ja kehasse. Valas auto viskiga üle, tahtis süüdata. Mõlemad seltskonnad suutsid teda kinni hoida, süütamine ei õnnestunud. Võttis oma autost suure mutrivõtme või metalleseme, tahtis sellega Si rünnata. See ei õnnestunud. Aeg-ajalt rahunes Kristjan maha, siis hakkas jälle märatsema. Kui olukord väljus kontrolli alt, võttis V õhupüstoli, tahtis hirmutada. Kristjan tagasi ei tõmbunud, lõi Si. Kallale läks Kristjan ainult Sile ja Kile. S nägi pärast Kil näos vigastusi, ta silm oli paistetanud ja sinine. Sil vigastusi ei näinud; 3 - tunnistaja AS’i ülekuulamise protokolli (tl 38-39) selle kohta, et 04.08.2007.a sõitsid nad Laulasmaale. Istus autos, mida juhtis S. Ees sõitnud seltskond oli peatunud tee servas, S samuti vaikselt peatus. Korraga sõitis neile tagant sisse teine auto, roolis naisterahvas. Kõik väljusid autodest. Sissesõitnud autos oli veel 2 meesterahvast. Üks neist, saanud teada, et S oli auto roolis, lõi talle 1 korra rusikaga vastu põske, misjärel S kukkus. Teised läksid vahele, kutsusid politsei, see saabus tunni aja pärast. See meesterahvas vahepeal rahunes, siis tahtis jälle kallale tulla. Lõi ka Kile rusikaga näkku, ei oska öelda, mitu korda. Lõi K’i, sest ta läks S’ile appi. Teistele Kristjan kallale ei läinud, kuid sõimas roppude sõnade ja väljenditega. Autoklaasi Kristjan ei lõhkunud. Mingil hetkel võttis rummipudeli, jõi natuke ja kallas siis Si auto sellega üle ning tahtis süüdata. See ei õnnestunud, ta naine hoidis teda tagasi. Kristjan nõudis kogu aeg, et vormistaksime LÕ kohapeal, nii et sõiduk, milles tema oli, süüdi ei jääks. Seltskond ei nõustunud. Kristjan võttis pagasiruumist mutrivõtme ja ähvardas S’i lüüa, ta naine hoidis teda tagasi. V vist võttis siis õhupüstoli, et Kristjani hirmutada. Kristjan läks veel kurjemaks, ta oli tugevas alkoholijoobes. K ja S võisid ka vastu lüüa, kuid enesekaitseks, sest Kristjan kogu aeg ründas. Ta tahtis ka K’i autoklaasi purustada, et sealt Si kätte saada. K kaitses oma autot, nende vahel tekkis jälle konflikt; - kahtlustatava T.G ülekuulamise protokolli (tl 68-70) selle kohta, et teda kahtlustatakse
Tunnistab end süüdi § 424 ja § 329 järgi. 04.08.2007.a sõitis abikaasaga, kes oli roolis, ja auto omaniku Mihhailiga (perekonnanime ei tea). Tuli ristmik, kust sai otse või paremale sõita, kuid nende ees sõitnud auto ei näidanud suunatuld ja pööras paremale tee äärde. Sai aru, et eesolevad autod sõitsid koos, nende ees sõitnud auto nägi teisi peatumas ja viimasel momendil keeras teeserva. Nende auto sõitis sellele tagant sisse. Kõik väljusid autodest. T.G küsis, kes oli roolis ja hakkas roolis olnud meesterahvast sõimama. Siis tulid teised vastasseltskonnast vahele. Ei mäleta, kes kaklust alustas. Tema ei löönud, kaklus oli vastastikune. Ei tea, mitme inimesega kakles. Vastastest üks suurem ja turskem provotseeris kaklust. Ei mäleta, keda, kui palju ja millega lõi. Tal oli ükskõik, kas politsei kutsutakse. Korraga võeti nende poolt relv välja, aga ei tea, miks. Ju nad tahtsid ähvardada. Tundus, et oli pärisrelv. Ei A ütlusi selle kohta, kas valas auto alkoholiga üle või mitte ning kas tahtis autot süüdata või mitte. Tahtis jõuda nendega kokkuleppele, et vormistada paberid omavahel ära, ilma politseita. Teadis, et tema naine jääb süüdi tagant otsasõitmisega. Pakkus, et lähme sõbralikult laiali, vastaspool ei olnud nõus. Alkoholi oli küll tarvitanud. Intsident võis kesta 3 tundi. Juba politsei tulek võttis palju aega. Ka teda löödi. Ei tea, mitme inimese poolt. Kahetseb; - tunnistaja MK’a ülekuulamise protokolli (tl 72-73) selle kohta, et 04.08.2007.a sõitis oma autoga koos T.G ja ta abikaasaga, kes oli roolis. K istus esiistmel, T.G taga. T.G oli alkoholi tarvitanud. T.G ja KG tagaistmel tarbisid alkoholi edasi. Avarii hetkel K magas, ei näinud, kuidas see toimus. Pärast vaatas, esikapott oli mõlkis, tuli oli katki. T.G jooksis autost välja ja hakkas eessõitnud autos viibinud isikuga karjuma. Talle ei vastatud, kes roolis oli. See, kes arvatavasti roolis oli, läks teise autosse istuma. Ei mäleta, kas T.G seda poissi lõi, ise pealt ei näinud. Siis tuli keegi teine ja ütles, oletame et mina olin roolis. T.G ja selle vahel tekkis sõnelus ja siis läksid kaklema. Ei näinud, kuid arvab, et T.G lõi esimesena. Mindi vahele, tiriti nad teineteisest eemale. Alkoholijoobe tõttu üksikasju ei mäleta. Arvab, et pärast kaklust T.G ütles, et kui te heaga ei taha, siis teeme halvaga ja valas eessõitnud auto alkoholiga üle. Ei tea, mis ta edasi kavatses teha. Naine lükkas ta autost eemale. Kui T.G hakkas autot alkoholiga üle valama, tuli keegi autost püstoliga, mis võis olla Makarovi koopia, aga ka õhupüstol. Mees suunas püstoli T.G-le, kuid A lõi meest kotiga. Siis toimus tõuklemine T.G, A ja teisest seltskonnast 2-3 inimest. Tüli tekkis avarii pärast ja et teine auto ei näidanud suunda. K kedagi ei löönud. T.G oli agressiivsem pool. Ei tea, kas T.G pakkus asi ilma politseita lahendada. Teise seltskonna isikute vigastusi ei näinud; - tunnistaja A T.G ülekuulamise protokolli (tl 76-77) selle kohta, et 05.08.2007.a sõitsid autoga, tema oli roolis. Autos olid veel abikaasa ja 2 noormeest. Eessõitnud auto pidurdas järsult ja hakkas teepervele keerama. Sõitis sellele tagant sisse. Kõik tulid autodest välja, ka nendest kahest autost, mis seisid eespool. Abikaasa ja teise auto juht hakkasid omavahel sõimlema, siis 4 läks kakluseks. Ei mäleta, kes kellele kallale läks. Tema abikaasa vist lõi ühel korral rusikaga vastu nägu või kaela piirkonda. Juht teda ei löönud. Vahele tulid eessõitnu sõbrad, kes lõid abikaasat. Tema kaitses end, lõi vastu. Kakluseks läks sellepärast, et nende meelest oli süüdi eessõitja. Tema kinnitas, et meie oleme süüdi. Tunnistab, et sõitis eessõitnud autole liiga lähedale. Nad ei jõudnud süüs kokkuleppele. Arvab, et mõlemad pooled olid agressiivsed. Vastasseltskonnast võttis üks noormees püstoli välja. Tundus, et pärisrelv oli. Abikaasa valas mingi hetk eessõitnud auto üle alkoholiga, karjus midagi, et tahab põlema pA. Ta ei üritanud seda, ainult ähvardas. Kellelgi vigastusi ei näinud. Abikaasa oli alkoholijoobes, teise osapoole kohta ei oska öelda; - väärteoprotokolli nr AB 870093 (tl 44) selle kohta, et 09.09.2007.a Narvas Kreenholmi tn 32 juures T.G, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes; - alkoholijoobe tuvastamise protokolli (tl 46) selle kohta, et 09.09.2007.a T.G tuvastati indikaatorvahendiga LION500 alkoholijoove 0,35 mg/l, T.G tulemusega nõus; - tunnistaja D. Mihhailov’i ülekuulamise protokolli (tl 47-48) selle kohta, et olles teenistuses 09.09.2007.a, kell 12.00 peatas paarimehega Kreenholmi 32 maja juures sõiduauto XXX, reg nr XXX, mille juhil oli turvarihm kinnitamata. Juht oli T.G , kes oli juhtimisõigusest ilma jäetud ja alkoholitestil näitas seade LION500 tema väljahingatavas õhus alk. sisaldust 0,35mg/l. Rikkumisega oli juht nõus; - tunnistaja D. Mihhailov’i ülekuulamise protokolli (tl 63-64) selle kohta, et oli teenistuses 09.09.2007.a, kell 12.00 peatasid Kreenholmi 32 maja juures sõiduauto XXX, reg nr XXX, mis liikus kahtlaselt ettevaatlikult. Juht oli T.G, temalt levis alkoholilõhn. Tehti ettepanek läbida test, ta nõustus. Seade näitas alkoholijoovet. Juht oli nõus, ekspertiisi ei nõudnud; - kohtuotsust (tl 51-52) selle kohta, et T.G oli Harju Maakohtu poolt 26.04.2007
järgi karistatud 6-kuulise vangistusega tingimisi 1a ja 6k pikkuse katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; - kahtlustatava T.G ülekuulamise protokolli (tl 54-56) selle kohta, et teda kahtlustatakse
Kahtlustus arusaadav. Tunnistab süüd. 09.09.2007.a kell 12 Narvas juhtis s/a XXX, reg nr XXX. Kreenholmi 32 juures peatas teda politsei. Tehti ettepanek läbida alkoholitest, ta nõustus. Seade näitas tema väljahingatavas õhus 0,35 mg/l alkoholisisaldust. Oli nõus, täiendavast ekspertiisist keeldus. 08.09.2007.a jõi suures koguses viina ja viskit, kokku 0,5 l viina ja 0,5 l viskit kangusega 40%. 09.09.2007.a oli vaja sõita. Istus rooli, et viia sõiduk parklasse. Pidas end kaineks ja mõistis, et paneb toime õigusrikkumise. Teadis, et on mootorsõiduki juhtimisõigusest ilma jäetud. Puhtsüdamlikult kahetseb. Hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtumenetluse käigus kontrollitud tõendeid, kohus leiab, et T.G süü avaliku korra raskes rikkumises, mis oli toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava esemega ähvardades on täielikult tõendamist leidnud. Avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt on täielikult tõendamist leidnud tema enda ütlustega, kus ta kinnitas, et kohe pärast autost väljumist hakkas ta S.Si ja teisi kaasolevaid sõimama, valas alkoholi S.Si auto peale ja püüdis autot süüdata. Süüdistava ütlused ühtivad kAtanute ja tunnistajate ütlustega. Sellise oma käitumisega rikkus T.G ilmselgelt ühiskonnas kehtestatud hea kombe kohase käitumise reegleid, häiris puhkama suunduvate kõrvaliste isikute plaane. Samuti on vaieldamatult tuvastatud, et T.G hakkas kohe käituma agressiivselt ja vägivaldselt esialgu S.Si suhtes ning pärast seda, kui M.Khitan sekkus vahele, ka tema suhtes – lõi korduvalt mõlemaid kAtanuid rusikaga näo ja pea piirkonda, tiris S.Si autost välja ja tõukas M.Khitani. Sellise T.G tegevuse kohta andsid ütlusi nii kAtanud, kui ka tunnistajad, sh ka T.G-ga koos viibinud tunnistajad A T.G ja M.K. M.K väitis, et T.G lõi kAtanut esimesena ning kõiki sündmusi ei mäleta, kuna ise oli alkoholijoobes. A T.G kinnitas samuti, et T.G lõi kAtanut, kusjuures ta ei näinud, et kAtanu oleks T.G vastu löönud, kuigi T.G väitis, et kaklus oli vastastikune. 5 Süüdistatava poolt vägivalla kasutamine on tõendamist leidnud samuti kAtanu M.Khitani patsiendikaardiga temal esinenud kehavigastuste kohta. Seega on süüdistatava poolne avaliku korra rikkumise toimepanemine vägivallaga kinnitust leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti kohus leiab, et T.G-le on põhjendatult inkrimineeritud
KA tanud ja tunnistajad M.K , D.S kinnitasid, et nendega koos olnud V.Ustjak võttis õhupüstoli välja alles siis, kui olukord hakkas kontrolli alt välja minema ning T.G käitumine, hoolimata A T.G katsetele teda rahustada, oli äärmiselt agressiivne, pärast kAtanule kallaletungimist võttis T.G autost välja mutrivõtme, vehkis sellega ja püüdis lüüa sellega S.Si. Seejärel võttis pudeli alkoholiga, valas selle kAtanu auto peale ja püüdis süüdata, kuid see tal ei õnnestunud. T.G sellist agressiivset ja jõhkrat käitumisviisi kinnitab tunnistaja M.K, kelle ütluste kohaselt T.G valas auto alkoholiga üle ja ütles „kui ei taha heaga, siis teeme halvaga“, seejärel tuli keegi autost püstoliga, mis võis olla Makarovi koopia või õhupüstol ja suunas T.G-le. Seega kohus leiab, et T.G tegevus mutrivõtmega ähvardamise osas ei olnud tingitud mitte õhupüstoli sündmuskohal ilmumisest, vaid õhupüstoli kättevõtmine leidis aset nii ajaliselt kui ka põhjuslikult pärast süüdistatava poolt talle süüks arvatud tegude toimepanemist. Seega süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang
T.G süü
ja § 329 kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, tunnistaja D.M ütlustega, millest nähtuvalt peeti T.G kinni kinnitamata turvavööga sõitmise tõttu, alkomeetri näitega oli isik nõus, juhtimisõigus talt oli ära võetud, teiste eelpool nimetatud uuritud tõenditega. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel kohus arvestab
T.G on toime pannud kolm II astme kuritegu. Tema karistusõiend näitab, et varasem elu ei ole olnud samuti laitmatu, teda on varem korduvalt karistatud sh samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, mistõttu ei ole alust arvata, et arutatavad kuriteod on vaid juhuslikud episoodid tema elus. Tema õigusvastast eluviisi ei mõjuta ei töökoha ega pere olemasolu. Viimase kohtuotsuse kohaselt vabastati ta karistusest tingimusel, et ta ei pane toime uut kuritegu. T.G ei pidanud katseaega vastu ning pani katseaja jooksul toime kolm tahtlikku kuritegu, kusjuures juba nelja kuu möödudes pärast eelmise kohtuotsuse tegemist pani T.G toime avaliku korra vastase jõhkra kuriteo, mis oli seotud ka kAtanute isikupuutumatuse õiguse riivega. Eeltoodust järeldab kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivse eesmärkiga ega vastanuks õiguskorra kaitsmise huvidele, mistõttu mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Samas ei sobi T.G ilmselgelt kriminaalhooldusele ja seetõttu ei pea kohus võimalikuks järjekordselt vabastada teda karistusest, asendades mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, kohus 6 KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista T.G-lt menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu summas 1938,15 ( üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa ) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: T.G, 1-08-4349, menetluskulud. Kviitungid tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.