1-06-14797\12

Ärakiri 1-06-14797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-14797 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pikendada A.K-le määratud 18-kuulist katseaega kuni
3. septembrini
4. a Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
5. juuni
6. a RESOLUTSIOON
7. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus ja pikendada A.K-le (isikukood xxx, elukoht * *, emakeel * keel, haridus *) Pärnu Maakohtu 12.12.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14797 määratud 18-kuulist katseaega kuni
9. septembrini 2008.a (kaasa arvatud).
10. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk ja A.K-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 12.12.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14797 mõisteti A.K süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka seoses kuriteo toimepanemisega A.K joobeseisundis isikuna kainenemisele paigutamise aeg alates 07.03.2006.a kell 01.45 kuni kell 05.00, s.o 1 päev ning alates 06.08.2006.a kell 04.35 kuni 1 Ärakiri 1-06-14797 kell 20.35, s.o 1 päev, kokku 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks määrati 2 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jättis kohus vangistuse A.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 2 kuu 28 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui A.K 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. A.K määrati katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 12.12.2006.a. 16.01.2008.a esitas Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk erakorralise ettekanne A.K kohta, kuna ta ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik Ü.-K.Annuk taotles kohtult A.K-le täiendava kohustuse määramist. 21.01.2008.a määrusega rahuldas Pärnu Maakohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras KarS § 75 lg 2 p 8 alusel A.K-le täiendava kohustuse - osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ajavahemikul veebruar 2008.a kuni juuni 2008.a. KRIMINAALHOOLDUSAMETNIKU ERAKORRALINE ETTEKANNE 30.05.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne A.K kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine: - Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses võeti arvele 20.12.2006 Pärnu Maakohtu 12.12.2006 kohtuotsuse alusel A.K 18 kuulise katseajaga. Kohtuotsuse alusel on määratud A.K-le kohustus - mitte tarvitada alkoholi. A.K suhtes on ühel korral katseajal koostatud erakorraline ettekanne alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumise osas (tarvitas 05.08.2008.a alkoholi). Pärnu Maakohtu 21.01.2008 kohtumääruse nr 1-06-14797 alusel määrati A.K-le lisakohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õiguserikkujale“ ajavahemikul veebruar 2008 kuni juuni
11. Kriminaalhooldaja saab lugeda antud kohustuse täitmise täidetuks, viimase tunni arutelu toimub veel juuni alguses. Rikkumise fakt: Haapsalu politseijaoskonna informatsiooni kohaselt, mis on saadud 29.05.2008, rikkus A.K 28.05.2008.a Alkoholiseaduse § 70 (trahv 1 500 krooni), juhtides jalgratast alkoholijoobes. II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST A.K helistas ise kriminaalhooldajale 29.05.2008 ja teatas juhtunust. Hooldusalune kirjutas seletuskirja 30.05.
12. Seletuskirjas selgitab ta asjaolusid, miks selline juhtum üldse toimus. 28.05.2008.a kella 05.00 ajal hommikul oli ta tulnud enda garaažist kodu poole, kusjuures oli eelmisel õhtul tarvitanud õlut (väidetavalt olid grillinud garaaži juures). Garaažis oli ta tööd teinud öö läbi, putitanud autot (pahteldanud, värvinud) ja üleval oli ta järjest olnud juba 72 tundi. Kuna oli väga väsinud, siis ei tahtnud jala koju minna ja nii ta jalgrattaga sõitma asuski. Hommikul oli aga politsei reid ja kõiki pandi puhuma. Promillide suurust ta ei mäleta ja kahjuks ei tea ka kriminaalhooldaja seda. III KRIMINAALHOOLDAJA TEGEMISELE HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ Kontakt hooldusalusega on katseajal olnud hea. Kriminaalhooldaja võib tõesti väita, et ta muretseb ise ka katseaja kulgemise pärast ja proovib mõelda enne tegutsemist. Kuid kahjuks ei ole see 2 Ärakiri 1-06-14797 katseajal alati õnnestunud. Kuid kui arvestada, kui palju ta tegelikult enne katseaega tarvitas alkoholi ja milliseid tükke tegi enne katseaega – 18-aastane noormees katseajal algul oli karistatud 19 korda väärteo korras ajavahemikul 2001-2006, kõik teod seotud peamiselt alkoholi, mootorsõiduki juhtimise või avaliku korra rikkumistega. Hooldusalune on väga varakult iseseisvunud, päritoluperekonna toetus on olnud suhteliselt kesine, *. *. Hooldusalune on katseajal töötanud mitmetes erinevates kohtades, kuid ta ei ole kordagi tööta olnud, kuna perele materiaalse baasi tagamine on tema jaoks hästi oluline. Praegu ongi ta rohkem mures pere pärast, et tema rumala teo pärast, mille eest ta võib nüüd vanglasse sattuda, peab perekond kannatama majanduslikult. Katseajal on hooldusalune omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse, mida tal enne ei olnud. Ta on vastavalt võimalustele tasunud ka kohtutäiturile võlgnevusi, tasutud kogusumma katseaja jooksul on üle 20 000 krooni. IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Kriminaalhooldaja leiab, et otstarbekam oleks siiski veel A.K vabadusse jätmine, kui määratud karistuse täitmisele pööramine. Kuna suvine aeg on alati suurema ohuga ajajärk alkoholi tarvitamise osas ja läbitud sotsiaalprogramm eluviisitreeningu osas ei ole veel mõtetest tegudesse realiseerunud, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pikendada A.K katseaega kuni 01.09.2008 - praeguse kohustuse rikkumise osas. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KarS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja ettepanek on põhjendatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludega. Kriminaalhooldusametniku Ü.-K.Annuk hinnangu alusel on A.K huvitatud katseaja positiivsest kulgemisest, mida näitab seegi, et A.K andis kohustuse rikkumisest ise kriminaalhooldusametnikule teada. Samuti näitab kriminaalhooldusaluse suhtumist positiivsest küljest asjaolu, et ta on stabiilselt omanud töökohta ja sissetulekuid ning katseaja jooksul tasunud kohtutäiturile nõudeid üle 20 000 krooni suuruses summas. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi - on A.K-le kohtuotsusega pandud selleks, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Nimetatud kohustust nähtuvalt kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest on A.K katseaja jooksul ka eelnevalt ühel korral rikkunud, mille eest määrati A.K-le lisakohustus, mille täitmine on käesolevaks ajaks jõudnud lõppjärku. Kuna A.K katseaeg oleks eeldatavalt lõppenud 11.06.2008.a, siis kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et A.K karistuse täitmisele pööramine ei ole katseaja lõppstaadiumis enam otstarbekas, vaid tuleb pikendada katseaega, mille jooksul oleks võimalik A.K juba väljakujunenud positiivseid käitumismustreid kinnistada. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel. A.K suhtes tuleb katseaega 3 Ärakiri 1-06-14797 pikendada kuni
13. septembrini
14. a kriminaalhooldusametniku poolt esitatud põhjenduste alusel. Alates 01.06.2008 on kriminaalhooldusosakonnad vanglate struktuurüksused ja seega tuleb lugeda määruse tegemise seisuga, et kohus rahuldab Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotluse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4