1-07-7916\15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7916 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

1. mai 2008.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi B.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.J Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav B.J sünd 17.02.1964.a. Eesti kodanik, varem viiel korral kohtu poolt karistatud, viimati 15.07.2003.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 10 kuulise vangistusega, vabanes 13.04.2004.a. Kaitsja Adv. Veera Tolli- Baskin RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. veebruari 2008.a otsus B.J-i karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. süüditunnistamises ja Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK B.J tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg – 25.01.-08.06.2005.a (4 kuud ja 14 päeva) ja 02.05.-30.06.2006.a (2 kuud), kokku 6 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.10.2007.a, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva vangistust. B.J tunnistati süüdi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 2004.a juuni lõpus koos J.J-iga Keila vallas Maeru külas M.K suvila kõrvalhoonesse ja varastas metallist kamina, grillahju ja tööpükse kokku vara 9300 krooni väärtuses; 2004.a juuni lõpus juuli alguses murdis koos J.F ja J.J-iga Läänemaal Martna vallas Kasari külas J.K suvilasse ja varastasid toiduaineid, 6 õngeketast viis õngelatti, spinningu, kalastamise lisavarustuse, tööriistu, laevalambi ning päevavarju, kokku vara 7897 krooni väärtuses; ööl vastu
5. juulit 2004.a murdis koos J.F ja J.J-iga Läänemaal Lihula vallas Kasari Põhikooli õppetöökotta ja varastasid spordivahendeid ja tööriistu kokku 15 148 krooni väärtuses; 2004.a detsembri lõpus murdis sisse Harjumaal Saue vallas S.D ehitusjärgus suvilasse ja varastas ehitusmaterjali ja tööriistu kokku 23 200 krooni väärtuses ning 25.01.2005.a tungis Pärnumaal X maja kõrvalhoonesse ning püüdis varastada U.A vara, kuid politsei sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata. APELLATSIOONI SISU Esmalt märgib B.J, et tema tegelik elukoht on X ning et karistusregister on puudulik, kuivõrd ei kajasta talle 2003.a tagaselja mõistetud 5 aastat vangistust. Apellant ei ole nõus enda süüditunnistamisega varguses M.K suvila kõrvalhoonest. Ta pole seda vargust toime pannud. Märgib, et eelmine karistus on ära kantud ja tekitatud kahju hüvitatud. Apellant kaebab halva tervise üle ning ei ole rahul vanglas pakutava arstiabiga. A. B.J ei pea õigeks, et enne karistati teda kuue varguse toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning nüüd, kus tunnistati süüdi viies varguses, on karistus ikka sama. Tal pole võimalik ema pärandatud korteri eest vanglas viibides maksta ning nii ei jää talle eluruumi kui karistus kantud on. Vargile ei tahaks enam minna. A. B.J taotleb karistusest tingimisi vabastamist, sest peab tõhusaks kriminaalhooldaja järelevalvet, leiab, et kriminaalhooldaja saaks teda aidata. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2 Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult B.J-i süüdi tunnistanud muuhulgas ka M. Küti vara varguses. Apellatsioonis ei esita B.J ühtki argumenti, mis kummutaksid või seaksid kahtluse alla maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi ja sellest tulenevad järeldused vaidlusaluse kuriteoepisoodi kohta. Maakohus on kogutud tõendeid kogumis hinnanud ning esitanud põhjendused, miks ta peab B.J-i väiteid enda süütusest M. Küti vara varguses paljasõnalisteks (lk 3). Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 1 lähtudes vajalikuks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub ka, et kohus on B.J-ile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et B.J on varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, kuid on vaatamata sellele pannud toime uusi analoogilisi kuritegusid. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole võimalik B.J karistusest tingimuslikult vabastada. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine eeltoodud alustel on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, mis tähendab, et KarS § 74 sätete kohaldamine on võimalik üksnes isikute suhtes, kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane. B.J-i isikuandmeid arvestades on maakohus põhjendatult karistusest tingimisi vabastamise välistanud, kuivõrd ta on pärast korduvalt kohaldatud karistusi jätkanud endiselt õigusvastaste tegude toimepanemist. Mitte mingil juhul ei saa karistusest tingimisi vabastamise aluseks olla süüdlase kehv majanduslik olukord. Apellandi tervislikku seisundisse puutuvalt osundab kohtukolleegium vangistusseadusele, mille § 52 lg 2 kohaselt on vangla arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama 3 ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Juhul, kui B.J ei ole talle osutatava arstiabiga rahul, on tal õigus pöörduda vangla juhtkonna poole. Vangla toimingu peale on aga kinnipeetaval õigus vangistusseaduse § 1¹ kohaselt esitada vaide Justiitsministeeriumile, selle tagastamisel, rahuldamata jätmisel on aga õigus esitada kaebus halduskohtule. Teisalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei saa süüdistatava halb tervis olla karistuse leevendamise aluseks. KarS § 79 lg 1 alusel on kohtul õigus parandamatult rasket haigust põdev isik karistuse kandmisest vabastada, kuid sellise küsimuse lahendamine ei kuulu apellatsioonimenetluse esemesse. Samas ei viita vaidlusaluse asja materjalid B.J-i parandamatult raskele haigusele. B.J märgib apellatsioonis ekslikult, nagu ei kajastaks karistusregistri väljavõte kõiki temale mõistetud karistusi, pidades silmas kohtuotsust, millega talle mõisteti 5 aastat vangistust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et viiel korral erinevate kohtuotsustega B.J-ile mõistetud karistustest moodustati Harju Maakohtu 02.09.2003.a määrusega uus liitkaristus, milleks oli 5 aastat vangistust /I kd tl 3-5/. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.02.2008.a otsuse B.J-i suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja 4 Ivi Kesküla