4 S.K süü varguses 01.07.2004 Kasari Põhikooli õppetöökojast on tõendatud Kasari Põhikooli avaldusega /tl 28-30 kI/ ja kannatanu esindaja – Kasari Põhikooli direktori K S ütlustega /tl 48-50 kI/; sündmuskoha vaatluse protokolliga /tl 31-43 kI/, mis kajastab olukorda ja kinnitab kannatanu ütlusi ning tunnistaja H P ütlustega, kes varguse avastas /tl 51-52 kI/. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kirvest, mis leiti sündmuskohal /tl 44-45 kI/ ning allkirjaga esemete tagastamise kohta on Kasari põhikoolile tagastatud kaks kirvest ja sõrgkang /tl 56 kI/. Kahtlustatavana ülekuulamisel on S.K on kinnitanud koolimajja sisenemist ja asjade vargust (tl 11 kII). L.U on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas varguse toimepanemist ja on põhjalikult kirjeldanud, kuidas nad selle varguse toime panid /tl 78-81, 94-95 kI/. Samuti O.J on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud oma süüd ja seletanud, kuidas nad varguse toime panid (tl 103-109 kI). Samuti äratundmiseks esitamisel on L.U ja O.J ära tundnud S.K ja seletanud varguse kohta (tl 85-88,110-113 kI). Eelpoolloetletud tõendid ühtivad omavahel, kahtlust ei ole selles, et et S.K koos O.J ja L.U-ga selle varguse toime panid. Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav.
Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. J K ja Kasari Põhikooli hagid tuleb rahuldada esitatud kujul, S.K tuleb kahju hüvitada solidaarselt O.J ja L.U-ga, kelledelt sama summa on Harju Maakohtu 20.06.2007.a. otsusega välja mõistetud. S.K süü varguse katses 25.01.2005.a. on tõendatud kannatanu U A ütlustega, et vargusest sai teada telefoni teel, asjad, mida taheti varastada paigutas politsei kõrvalhoonesse (tl 64-67 kI); politseiametniku ettekandega, et kohapeal peeti kinni S.K (tl 57 kI), sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles kirjeldatud PärnuJaagupis Kergu mnt 93 maja ümbruses asuvaid metallesemeid ja majja pääsemist pööningu kaudu (tl 58-62 kI). Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas S.K ette Uduvere kaupluse vastas Kergu mnt 93 asuva kollase maja, kust poollagunenud kõrvalhoonest võttis piimanõud ja plekits nõu, autoradiaatori ja voolikukera ning jättis need asjad hoone juurde maha. Seejärel pööningu kaudu sisenes kõrvalhoonesse, lükkas seestpoolt uksed lahti ja veeretas välja roostevabast alumiiniumist paagi (tl 14-37 kII). 25.01.2005.a. on S.K tagastanud varastatud asjad politseile (tl 38 kII). Kahtlustatavana ülekuulamisel seletas S.K, kuidas ta selle varguse toime pani (tl 39-42 kII). Seega tegu – varguse katse on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab KarS § 25 lg.2 – 199 lg.2 p.4,8 sätestatud kuriteokoosseisu. S.K süü varguses S D (kelle esindajaks on tema ema L P – tl 74 kI) suvilast 2004.a.detsembrikuus on tõendatud L P avaldusega ja ütlustega (tl 68-69, 72-73, 75-77 kI), 30.12.2004.a. sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus sedastatud uksel muukimisjäljed (tl 70-71 kI). Kahtlustatavana ülekuulamisel on S.K seletanud, et majja sisenes peaukse kaudu, lõhkudes ukseluku ja välisukse ning võttis rõduukse, pidades seda aknaks. Eitas penoplasti, klaasvilla jm võtmist. Öösel vastu hommikut tellis bussi vastu. Asjad müüs maha eraldi, asjade müügist sai umbes 4000.-krooni (tl 43-46 kII). 5 Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas S.K 22.03.2005.a. ette Saue vallas suvila, kust ta varastas kolm ust või akent ja tööriistad, kutsudes bussi järgi (tl 47-50 kII). Kohus asub seisukohale, et tõendatud on vargus suvilast täies süüdistuses esitatud mahus, sest vara omanik on õigustatud pidama oma lukustatud ruumis paiknevat vara kaitstuks varguse ja muul viisil kaotsimineku eest. Kuritegeliku ründe puhul ruumi avatuks jätmisega loob süüdlane (antud juhul - S.K) lihtsustatud juurepääsu omaniku varale ning võtab endale vastutuse ka selle valvetusest tingitud jätkuva kaotsimineku või riknemise eest. Peale selle S.K ütlused on iseendaga vastuolus: kord tunnistab ta ühe ukse vargust, seejärel kolme ukse või akna ja tööriistade vargust. S.K vastuolulised ütlused jäävad paljasõnalisteks. Tema süü on teondatud täies süüdistuses esitatud mahus. Hagi tuleb rahuldada. Tegu (vargus suvilast detsembrikuus 2004.a. ja varguse katse 25.01.2005.a.) on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav.
Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Kokkuvõttes tuleb S.K süüdi mõista KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi: isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja sissetungimisega. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole S.K avaldanud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist laialt levinud kuritegudega ning S.K on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et S.K on olnud pikka aega tagaotsitav, kohtuistungile ise ei ilmunud. Kohtumenetluse ajal on S.K toime pannud tegusid, millistes on kahtlustatavana korduvalt üle kuulatud ning sellistel asjaoludel kriminaalhoolduse rakendamine ei ole võimalik. Samuti ei ole võimalik karistusena kohaldada rahalist karistust, sest S.K ei oma töökohta ja tal lasub kuritegoda tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Karistusaja hulka tuleb arestada vahi all viibitud aeg 25.01.-08.06.2005.a. (tl 4, 77 kII). 23.01-02.05.2006.a. viibis S.K vahi all kahtlustatuna Viru Maakohtu menetluses olevas asjas (tl 86 kII, kriminaalasjas otsust ei ole). Seejärel alates 02.05.2006.a. kuni 30.06.2006.a. viibis ta vahi all käesolevas asjas (esialgne 28.03.2006.a. Harju Maakohtu otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2006.a. määrusega, tl 78, 80 kII), mis tuleb samuti arvestada karistusaja hulka (tl 86, 105, 110 kII). KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Arvestades eeltoovut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: 6 Süüdi tunnistada S.K KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada S.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata eelvangistuses vahi all 25.01.-08.06.2005.a., so 4 kuud 14 päeva ja 02.05-30.06.2006.a., so 2 kuud, kokku 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva viibitud aeg karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 25.10.2007.a. (ärakandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu 16 päeva alates 25.10.2007.a.) Välja mõista S.K-lt: J K kasuks 8697.- (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend seitse) krooni; Kasari Põhikooli kasuks 32375.- (kolmkümmend kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tal tasuda solidaarselt L.U-ga ja O.J-iga , kelledelt samad summad on välja mõistetud Harju Maakohtu 20.06.2007.a. kohtuotsusega nr.1-05-152. Välja mõista S.K-lt: U A kasuks 500.- (viissada) krooni; L P kasuks 27 100.- (kakskümmend seitse tuhat ükssada) krooni; riigieelarve tuludesse sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 4342.40 (neli tuhat kolmsada nelikümmend kaks ja 40s) krooni. M K’i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-07-7916, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 07.veebruaril 2008.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.