Obsah (12)

§ 189§ 254§ 251§ 180§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 412§ 423§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-12746 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s. o 10000 krooni; KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16-17.07.2009, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 194 päevamäära, s.o 9700 krooni; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.K ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks; tühistada A.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista A.K-lt sundraha 6525 krooni ja riigi õigusabi tasu 420 krooni riigi kasuks 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele; Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-09-12746“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0912746 “); 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3

§ 254

lg-s 6 kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse A.K selles, et tema juhtis 16.07.
2. a kell 21.55 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Soe külas Kivilõppe tee
3. km mootorsõidukit Mercedes Benz 190D registreerimismärgiga 347 TEM joobeseisundis. Seega pani A.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
4. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses A.K süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 10000 krooni ning lisakaristusena võtta A.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.
5. Kohtuliku uurimise tulemused 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud

§ 251

lg-s 1, mille kohaselt teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega

§ 254kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. A.K tuleb käskmenetluses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt prokuratuuri taotlusele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.

o 6525 krooni. 2

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 420 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni ja riigi õigusabi tasu 420 riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
2. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Helle Tamm Kohtunik 3