Obsah (5)
§ 238§173§ 414§ 180§ 40Kriminaalasi nr.1-08-17214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2009. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-17214 Kohtukoosseis K
§ 238
lg 2 alusel on vähendatud 1/3 võrra, seega karistus 1 aasta vangistust tingimisi 2 aasta katseajaga kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 266 lg 2 p 2, 3 advokaat Vello Luik V.P isikukood või sünniaeg: XXX elu-või asukoht ja aadress: X kodakondsus: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral – 20.02.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 415 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega tingimisi 3 aasta katseajaga kahtlustatavana kinnipidamine 21.01.2008-23.01.2008; tõkend – vahistamine 07.10.2008.a. kohtumääruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 05.10.2008.a kell 15.30 (tl 141) Kaitsja Süüdistatav vandeadvokaat Neeme Leok Vladimir Ptšjolkin isikukood või sünniaeg: 39208255719 elu-või asukoht ja aadress: X kodakondsus: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral : 20.02.2008.a. KarS § 414 lg 1 ja 415 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga tõkend: elukohast lahkumise keeld (23.04.2008.a.) 2
(22)Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja advokaat Kalju Kutsar J.P isikukood või sünniaeg: XXX elu-või asukoht ja aadress: X kodakondsus: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X varem kriminaalkorras karistatus: karistatud 2-l korral , viimati 09.01.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 7 kuu vangistusega. Ärakandmata karistus 1 kuu ja 28 päeva vangistust 24 kuu katseajaga. Tõkend – vahistamine 22.10.2008.a. kohtumääruse alusel (tl 6972) vandeadvokaat Neeme Leok I.S isikukood või sünniaeg: XXX elu-või asukoht ja aadress: X kodakondsus: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 22.02.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 1 aasta liitkaristusega. Ärakandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistuse kandmise algus 28.08.2007.a.. Vabanes 22.08.2008 pärast karistuse kandmist Tõkend – vahistamine 19.03.2009.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 17.märts 2009 kell 21.35. vandeadvokaat Otto Preem J.O isikukood või sünniaeg: elu-või asukoht ja aadress: kodakondsus: haridus: emakeel: töökoht või õppeasutus: karistatus: karistamata tõkend: (28.11.2008.a.) advokaat Kalju Kutsar 3
(22)XXX X X X X X varem kriminaalkorras elukohast lahkumise keeld Süüdistatav Kaitsja L.D isikukood või sünniaeg: XXX elu-või asukoht ja aadress: X kodakondsus: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld (10.11.2008.a.) ; 26.03.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrusega tõkend muudetud ja kohaldatud vahistamine; 06.05.2009 kinni peetud ning viibis vahi all kuni 08.05.2009.a. Tõkend muudetud 08.05.2009.a. kohtumääruse alusel. advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON
§173, §§233-238 ja § 318, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.A Kar
S § 266 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada I.A-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ I.A suhtes tühistada vangistuse täitmisele pööramisel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest
§ 414lg 2 alusel.
Kohus selgitab, et kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Süüdi tunnistada Z.M KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada Z.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 17.08.2006.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks Z.M-ile mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 4
(22)Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ Z.M suhtes tühistada vangistuse täitmisele pööramisel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest
§ 414lg 2 alusel.
Kohus selgitab, et kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Süüdi tunnistada V.P KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.P KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.P KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada V.P KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada V.P KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõista V.P-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada V.P-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 20.02.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks V.P-le mõista 2 (kaks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata V.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2008-23.01.2008 s.o kaks päeva karistuseaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks V.P-le mõista 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust. Tõkend - vahistamine jätta vangistuse täitmisele pööramiseni muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise algust alates V.P kahtlustatavana kinnipidamisest 05.oktoobril 2008.a. Süüdi tunnistada Vladimir Ptšjolkin KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina – hoiatus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Vladimir Ptšjolkin suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5
(22)Süüdi tunnistada J.P KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.P KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.P KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.P KarS § 275 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi raskeima karistuse osalise suurendamise teel mõista J.P-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada J.P-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o 4 (nelja) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 09.01.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks J.P-le mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine jätta vangistuse täitmisele pööramiseni muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise algust alates J.P vahistamisest 22.oktoobril 2008.a. Süüdi tunnistada I.S KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistus. Süüdi tunnistada I.S KarS § 181 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista I.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada I.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o 4 (nelja) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta I.S suhtes kuni vangistuse täitmisele pööramiseni muutmata ja KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest 17.märtsil 2009.a. 6
(22)Süüdi tunnistada J.O KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistus.
§ 238
lg 2 alusel vähendada J.O-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku , s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks 4 (neli ) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus J.O suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui J.O 18 (kaheksateist) kuu katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – vastavalt kas X, või X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata J.O katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – J.O kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Süüdi tunnistada L.D KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust
§ 238
lg 2 alusel vähendada L.D-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku , s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus L.D suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui L.D 18 (kaheksateist) kuu katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – vastavalt kas X või X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 7
(22)Samuti tuleb määrata L.D katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – L.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I.A-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest kohtueelses menetluse summas seitsesada nelikümmend kolm (743.-) krooni 40 senti. Välja mõista Z.M-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu advokaat Vello Luik osaluse eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis (495.-) krooni 60 senti. Välja mõista J.O-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu advokaat Kalju Kutsar osaluse eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis (495.-) krooni 60 senti. Välja mõista I.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest kohtueelses menetluses summas üheksasada üheksakümmend üks (991.-) krooni 20 senti.
§ 180
lg 3 alusel jätta V.P kaitsjatasu advokaatide Otto Preem, Aivar Kello ja Neeme Leok osalusel eest kohtueelses menetluses kogusummas kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa (3469.-) krooni 20 senti ning ekspertiisitasu summas kolm tuhat (3000.-) krooni riigi kanda ja V.P-lt ning tema seaduslikult esindajalt välja mõistmata.
§ 180
lg 3 alusel jätta Vladimir Ptšjolkin`i kaitsjatasu advokaat Kalju Kutsar osalusel eest kohtueelses menetluses summas üheksasada üheksakümmend üks (991.-) krooni 20 senti riigi kanda ja Vladimir Ptšjolkinilt ning tema seaduslikult esindajalt välja mõistmata.
§ 180
lg 3 alusel jätta J.P kaitsjatasu advokaat Vello Luik osalusel eest kohtueelses menetluses summas üheksasada üheksakümmend üks (991.-) krooni 20 senti riigi kanda ja J.P-lt ning tema seaduslikult esindajalt välja mõistmata.
§ 180
lg 3 alusel jätta L.D kaitsjatasu vandeadvokaat Anu Pärtel osalusel eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis (495.-) krooni 60 senti riigi kanda ja L.D-lt ning tema seaduslikult esindajalt välja mõistmata. Välja mõista Vladimir Ptšjolkin`ilt, temal piisavate vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt L.P.`lt (is kood X, eluk X) riigi 8
(22)tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu advokaat Kalju Kutsar osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat viissada üheksakümmend kolm (1593.-) krooni (s.h käibemaks 243.- krooni). Välja mõista J.O-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu advokaat Kalju Kutsar osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat viissada üheksakümmend kolm (1593.-) krooni (s.h käibemaks 243.- krooni). Välja mõista L.D-lt , temal piisavate vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt S.G.`lt (is kood X, eluk X) riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu advokaat Kalju Kutsar osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat viissada üheksakümmend kolm (1593.-) krooni (s.h käibemaks 243.- krooni). Välja mõista I.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat ükssada kakskümmend neli (2124.-) krooni (s.h käibemaks 324.- krooni). Välja mõista Z.M-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu advokaat Vello Luik osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat ükssada kakskümmend neli (2124.-) krooni (s.h käibemaks 324.- krooni). Välja mõista J.P-lt, tema piisavate vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt X riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kuussada üks (1601.-) krooni 85 senti(s.h käibemaks 244,35.- krooni). Välja mõista V.P-lt , tema piisavate vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt X riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kuussada üks (1601.-) krooni 85 senti(s.h käibemaks 244,35.- krooni). Välja mõista I.A-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kaitsjatasu vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kuussada üks (1601.-) krooni 85 senti(s.h käibemaks 244,35.- krooni). Välja mõista süüdistatavalt I.A-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni. 9
(22)Välja mõista süüdistatavalt Z.M-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni. Välja mõista süüdistatavalt I.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni. Välja mõista süüdistatavalt J.O-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni.
§ 180
lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt V.P-lt, temal piisavate vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt X riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) pooles ulatuses V.P süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks
(3262)krooni 50 senti.
§ 180
lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt J.P-lt, temal piisavate vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt X riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) pooles ulatuses J.P süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks
(3262)krooni 50 senti.
§ 180
lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt Vladimir Ptšjolkin`ilt, temal piisavate vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt L.P.`lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) pooles ulatuses Vladimir Ptšjolkin`i süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks
(3262)krooni 50 senti.
§ 180
lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt L.D-lt , temal piisavate vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt S.G.`lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) pooles ulatuses L.D süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks
(3262)krooni 50 senti. Välja mõista J.P-lt, temal piisavate vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt X kolm tuhat seitsesada seitseteist (3717.-) krooni 30 senti E.AS. (reg kood X, X, X) kasuks. 10
(22)Jätta N.H.`i (X, X), I.P.`i (X, X) ja OÜ.K. (reg kood X, X, X, X, X) tsiviilhagid läbi vaatamata ning lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (25.05.2009.a.). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast (25.05.2009.a.), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuur ei saa lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. SÜÜDISTUS Kriminaalasjas süüdistatakse I.A selles, et tema, olles alkoholijoobes, 08.01.2008.a. kella 03.00 paiku, tungis grupis koos V.P ja Z.M-iga , suletud uste avamise teel sisse, X linnas XX majja, milline kuulub R.M.le, kus peksid majas viibivaid H.K., S.R., K.B. ja A.I. rusikate ja jalgadega, tekitades kannatanutele kehavigastusi ning seejärel lõhkusid majas olevaid, R.M.le kuuluvaid, esemeid (teler, lauanõud, valgustid jm.) 5100 krooni väärtuses. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, vägivallaga grupi poolt, pani I.A toime KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse Z.M-i selles, et tema olles alkoholijoobes, 08.01.2008.a. kella 03.00 paiku, tungis grupis koos V.P ja I.A-ga , suletud uste avamise teel sisse, X linnas XX majja, milline kuulub R.M., kus peksid majas viibivaid H.K., S.R., K.B. ja A.I rusikate ja jalgadega, tekitades kannatanutele kehavigastusi ning seejärel lõhkusid majas olevaid, R.M. kuuluvaid, esemeid (teler, lauanõud, valgustid jm.) 5100 krooni väärtuses. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, vägivallaga grupi poolt, pani Z.M toime KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse V.P selles, et tema, grupis koos J.P ja Vladimir Ptšjolkiniga, tungis 09.07.2007.a. ajavahemikul kella 19.00-20.00 ajal aknast sisse X linnas XX asuvasse, M.P.le kuuluvasse korterisse nr. X ning varastas magamistoa öökapi sahtlist sularaha 50 krooni. 11
(22)… selles, et tema, isikuna, kes on varem valdaja tahte vastaselt tunginud võõrasse eluruumi, olles alkoholijoobes, 08.01.2008.a. kella 03.00 paiku, tungis grupis koos I.A ja Z.M-iga, suletud uste avamise teel, sisse X linnas XX majja, milline kuulub R.M.le, kus peksid majas viibivaid H.K., S.R., K.B. ja A.I rusikate ja jalgadega, tekitades kannatanutele kehavigastusi ning seejärel lõhkusid majas olevaid, R.M.le kuuluvaid, esemeid (teler, lauanõud, valgustid jm.) 5100 krooni väärtuses. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, vähemalt teist korda, vägivallaga, grupi poolt, pani V.P toime KarS § 266 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi. … selles, et tema, 2007.a. detsembrikuus võltsis X linnas XXX, enda nimele X Kooli poolt 11.09.2007.a. välja antud õpilaspiletil nr.X olevat isikukoodi, sooviga muuta enda vanust kahe aasta võrra vanemaks, eesmärgiga omandada õigust paugutite ostmiseks ja omamiseks. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani V.P toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema, 2007.a. detsembrikuus, olles eelnevalt võltsinud enda nimele X Koolist välja antud õpilaspiletil nr.X olevat isikukoodi, sooviga näidata end 2 aastat vanemana, esitas nimetatud õpilaspiletit korduvalt erinevates kauplustes, eesmärgiga osta vanusepiiranguga pauguteid. Võltsitud dokumenti kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani V.P toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema , ööl vastu 05.11, 2008.a., grupis koos I.S-iga , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungisid vasaku tagaukse kolmnurkklaasi purustamise teel, sisse, X linnas XX maja ette pargitud, N.H.le kuuluvasse sõiduautosse VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX, käivitasid auto juhtmete ühendamise teel ning sõitsid sellega ringi Valga linnas, põhjustades hiljem avarii, tekitades oma tegevusega kannatanu N.H.le varalise kahju 40 344 krooni. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt, grupi poolt, pani V.P toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos L.D ja J.O-ga , 28.04.2008.a. kella 02.00 paiku öösel, tungis ukse lõhkumise teel sisse X X vallas X külas asuvasse OÜ.K-le kuuluvasse kauplusse, varastades sealt alkoholi, karastusjooke, sigarette, maiustusi, kohvi, toiduaineid, nõudepesuvahendit ja pesupulbrit, varastades kokku kaupa 25 476 krooni väärtuses, ning põhjustades lõhkumisega OÜ.K-le kahju 2965 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega, pani V.P toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse Vladimir Ptšjolkinit selles, et tema, grupis koos V.P ja J.P-ga , tungis 09.07.2007.a. ajavahemikul kella 19.00-20.00 ajal aknast sisse X linnas XX asuvasse, M.P.le kuuluvasse korterisse nr. X ning varastas magamistoa öökapi sahtlist sularaha 50 krooni. Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi tungimisega, grupi poolt, pani Vladimir Ptšjolkin toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse J.P selles, et tema, grupis koos V.P ja Vladimir Ptšjolkiniga, tungis 09.07.2007.a. ajavahemikul kella 19.00-20.00 ajal aknast sisse X linnas XX asuvasse, M.P.le kuuluvasse korterisse nr. X ning varastas magamistoa öökapi sahtlist sularaha 50 krooni. 12
(22)Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi tungimisega, grupi poolt, pani J.P toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas süstemaatiliselt 12.09.2008.a. ajavahemikul 15.30-16.55 X linnas XX asuvast E.AS.-le kuuluva X esinduse kaupluse vitriinkapist mobiiltelefoni Samsung SGH-F400, mille omastas, põhjustades vargusega E.AS.-le 3717,30 krooni varalise kahju . Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani J.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema, olles alkoholijoobes, solvas 24.09.2008.a. kella 22.00 paiku X linnas XX maja juures, väljakutsel olevat, ametikohustust täitvat Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Valga politseijaoskonna konstaabel M.M. ebatsensuursete sõnadega. … selles, et tema olles alkoholijoobes, solvas 24.09.2008.a. kella 23 paiku X linnas XX asuvas Valga politseijaoskonnas, ametikohustust täitvat Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Valga Konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel M.K. ebatsensuursete sõnadega. Võimuesindaja solvamisega, seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani J.P toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema, olles alkoholijoobes, ründas 24.09.2008.a. kella 23 paiku X linnas XX asuvas Valga politseijaoskonnas ametikohustust täitvat Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Valga konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel M.K., haarates viimasel riietest ja tõugates, mille tulemusel M.K. kukkus ning seejärel lõi M.K.le appi tulnud vanemkonstaabel H.E. käega keha piirkonda ja tiris viimast riietest, põhjustades oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega, seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani J.P toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse I.S-i selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 23.10.2008.a., võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungis ukseluku avamise teel sisse X linnas XX maja ette pargitud, I.P.le kuuluvasse, sõiduautosse VAZ 21063 registreerimismärgiga XXXXXX, väärtusega 5000 krooni , käivitas selle juhtmete ühendamise teel ning sõitis nimetatud autoga X linnas X tänava läheduses, kutsekooli juures, vastu aeda, põhjustades oma käitumisega I.P.le varalise kahju 5850 krooni. … selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, ööl vastu 05.11.2008.a., grupis koos V.P-ga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungisid vasaku tagaukse kolmnurkklaasi purustamise teel, sisse, X linnas XX maja ette pargitud, N. H.le kuuluvasse sõiduautosse VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX, käivitasid auto juhtmete ühendamise teel ning sõitsid sellega ringi X linnas, põhjustades hiljem avarii, põhjustades oma tegevusega kannatanu N.H.le varalise kahju 40 344 krooni. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, grupi poolt, pani I.S toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. …selles, et tema, olles täisealine, ööl vastu 05.11.2008.a. tõmbas teadvalt kuriteo sooritamisele kaasa alaealise V.P (s.30.03.1992.a.), tehes viimasele ettepaneku ärandada sõiduauto VW Golf registreerimisnumbriga XXXXXX, mille tulemusena V.P purustas kruvikeerajaga auto vasaku tagaukse kolmnurkklaasi ning koos sõideti nimetatud autoga X linnas ringi. 13
(22)Täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kaasatõmbamisega kuriteo toimepanemisele pani I.S toime KarS § 181 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse J.O selles, et tema, grupis koos L.D ja V.P-ga , 28.04.2008.a. kella 02.00 paiku öösel, tungis ukse lõhkumise teel sisse X X vallas X külas asuvasse OÜ.K.-le kuuluvasse kauplusse, varastades sealt alkoholi, karastusjooke, sigarette, maiustusi, kohvi, toiduaineid, nõudepesuvahendit ja pesupulbrit, varastades kokku kaupa 25 476 krooni väärtuses ning põhjustades lõhkumisega OÜ.K.-le kahju 2965 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega, pani J.O toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas süüdistatakse L.D selles, et tema, grupis koos J.O ja V.P-ga , 28.04.2008.a. kella 02.00 paiku öösel, tungis ukse lõhkumise teel sisse X X vallas X külas asuvasse OÜ.K.-le kuuluvasse kauplusse, varastades sealt alkoholi, karastusjooke, sigarette, maiustusi, kohvi, toiduaineid, nõudepesuvahendit ja pesupulbrit, varastades kokku kaupa 25 476 krooni väärtuses ning põhjustades lõhkumisega OÜ.K.-le kahju 2965 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega, pani L.D toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuratuur on nõustunud lühimenetluse kohaldamisega. Kohtuistungil kinnitab I.A, et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimises, vägivallaga grupi poolt täielikult süüdi. Kohtuistungil kinnitab Z.M , et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimises, vägivallaga grupi poolt, täilikult süüdi. Kohtuistungil kinnitab V.P , et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimises, vähemalt teist korda, vägivallaga, grupi poolt, samuti dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, ja võltsitud dokumenti kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, ning võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamises, isiku poolt, grupi poolt ja võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega. Kohtuistungil kinnitab Vladimir Ptšjolkin, et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi tungimises, grupi poolt täielikult süüdi. Kohtuistungil kinnitab J.P, et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi tungimises, grupi poolt, samuti võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, ning võimuesindaja solvamises, seoses tema ametikohustuste täitmisega, süüdi täielikult. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises, seoses tema ametikohustuste täitmisega, tunnistab J.P ennast süüdi osaliselt. Kohtuistungil kinnitab I.S et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, grupi poolt ning täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kaasatõmbamises kuriteo toimepanemisele süüdi täielikult. 14
(22)Kohtuistungil kinnitab J.O , et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end võõra vallasasja äravõtmises, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ning mis on toime pandud sissetungimisega, süüdi täielikult. Kohtuistungil kinnitab L.D , et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end võõra vallasasja äravõtmises, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega süüdi täielikult. Kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad on nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatavad ei taotlenud. KOHTULIKUL UURIMISEL TÕENDATUKS TUNNISTATUD ASJAOLUD JA TÕENDID, MILLELE KOHUS TUGINEB NING KOHTU JÄRELDUS Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse järgi, leiab, et I.A , V.P ja Z.M süü on täielikult tõendamist leidnud selles, et nemad, olles alkoholijoobes, 08.01.2008.a. kella 03.00 paiku, tungisid grupis, suletud uste avamise teel sisse, X linnas XX majja, milline kuulub R.M.le, kus peksid majas viibivaid H.K., S.R., K.B. ja A.I. rusikate ja jalgadega, tekitades kannatanutele kehavigastusi ning seejärel lõhkusid majas olevaid, R.M.le kuuluvaid, esemeid (teler, lauanõud, valgustid jm.) 5100 krooni väärtuses. Süüdistatavate süü on leidnud tõendamist nende endi poolt süü täieliku tunnistamisega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseerituga, millest nähtub sündmuskohal XX X linnas purustatud ukselukk ning majas lõhutud esemed – televiisor, valgustid ja lauanõud (tl 3-8). Kannatanu S.R. ütluste kohaselt 07.01.2008.a. õhtul või öösel tungisid majja kolm noormeest kes hakkasid teda peksma (tl 14-15). Patsiendikaardist nähtuvalt esinesid S.R. vigastused pea piirkonnas – pealael põrutushaav, mida õmmeldi AS-is Valga Haigla (tl 16). Kannatanu A.I. kinnitab S.R. ütlusi ja märgib, et teda löödi sissetungijate poolt kukla piirkonda. Toibudes nägi, et korter oli segamini pööratud ja esemeid lõhutud (tl 17). Kannatanu K.B. ütluste kohaselt löödi teda sissetungijate poolt millegagi pea piirkonda (tl 18). K.B. esinenud vigastused on fikseeritud patsiendikaardil (tl 19). Kannatanu R.M. ütluste kohaselt ärkas ta selle peale üles, et keegi peksis H.K.. Kannatanu ei julgenud ennast diivanil liigutada enne politsei saabumist. Hiljem märkas, et kogu elamine oli segi pekstud (tl. 20-21). Kannatanu H.K. ütluste kohaselt löödi teda une pealt tugevalt pea piirkonda.. Voodilt püsti tõustes löödi veel korduvalt ribide piirkonda, millest kaks ribi purunes (tl 24-25). Seega valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, vägivallaga ja grupi poolt, pani I.A ja Z.M toime KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.P, J.P ja Vladimir Ptšjolkini süü on tõendatud selles, et nemad, grupis koos tungis 09.07.2007.a. ajavahemikul kella 19.00-20.00 ajal aknast sisse X linnas XX asuvasse, M.P.le kuuluvasse korterisse nr. X ning varastas magamistoa öökapi sahtlist sularaha 50 krooni. Süüdistatavate süü on täielikult tõendamist leidnud nende endi poolt süü täieliku tunnistamise, samuti kannatanu M.P. ütlustega, mille kohaselt tungis keegi akna kaudu tema korterisse aadressil XXX. Rahakotist oli varastatud 50 krooni sularaha (tl 32-33, 40-45). XXX 15
(22)sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub avatud aken ning põrandal porised jalatsijäljed (tl 3439). Seega valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, vägivallaga grupi poolt, pani I.A ja Z.M toime KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vladimir Ptšjolkin ja J.P on toime pannud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo ja V.P on toime pannud KarS § 266 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo. J.P süü on täielikult tõendatud selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas süstemaatiliselt 12.09.2008.a. ajavahemikul 15.30-16.55 X linnas XX asuvast E.AS.-le kuuluva X esinduse kaupluse vitriinkapist mobiiltelefoni Samsung SGH-F400, mille omastas, põhjustades vargusega E.AS.-le 3717,30 krooni varalise kahju. Süüdistatava süü on leidnud täielikult tõendamist tema enda poolt süü tunnistamise, samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga, mille kohaselt E.AS. X kaupluse vitriini uks oli avatud ja teisel riiulil paiknes tühi mobiiltelefoni alus ja silt millel oli kirjas SAMSUNG SGFF400, tavahinnaga 4690 krooni (tl 33-39). Ettevõttele tekitatud kahju suuruseks on kannatanu esindaja kinnitusel 3 717 krooni 30 senti (tl 45). Seega võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani J.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on leidnud tõendamist J.P süü selles, et tema, olles alkoholijoobes, solvas 24.09.2008.a. kella 22.00 paiku X linnas XX maja juures, väljakutsel olevat, ametikohustust täitvat Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Valga politseijaoskonna konstaabel M. M. ebatsensuursete sõnadega. … selles, et tema olles alkoholijoobes, solvas 24.09.2008.a. kella 23 paiku X linnas XX asuvas Valga politseijaoskonnas, ametikohustust täitvat Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Valga Konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel M.K. ebatsensuursete sõnadega. Võimuesindaja solvamisega, seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani J.P seega toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks on tõendatud J.P süü selles, et tema, olles alkoholijoobes, ründas 24.09.2008.a. kella 23 paiku X linnas XX asuvas Valga politseijaoskonnas ametikohustust täitvat Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Valga konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel M.K., haarates viimasel riietest ja tõugates, mille tulemusel M.K kukkus ning seejärel lõi M.K appi tulnud vanemkonstaabel H.E. käega keha piirkonda ja tiris viimast riietest, põhjustades oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist tema poolt süü osalise tunnistamise ja kohtuistungil antud ütlustega politseiametnike solvamises ebatsensuursete sõnadega. Süüdistatav eitab politseiametniku löömist ja tunnistab, et lükkas M.K. ning edasise rüseluse käigus võis riietest tirida M.K. ja H.E. pannes sellega toime võimuesindaja suhtes vägivallateod. Kaitsja leiab, et süüdistatava süü on põhjendatud ning tõendamist leidnud. Lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele on J.P poolt kuriteo toimepanemine tõendatud kannatanu Margus Mets ütlustega mille kohaselt 24.09.2008.a. peale J.P kinnipidamist ja turvakontrolli tehes sõimas J.P teda ebatsensuursete sõnadega. Hilisemalt rikkuja fotografeerimisel sõimas J.P ebatsensuursete sõnadega korduvalt juhtivkonstaablit M.K., tõukas H.E. ning lõi käega M.K. (II kd, tl 9-10). Kannatanu H.E. ja M.K. ütlused ühtivad kannatanu M.M. ütlustega ning tõendavad J.P süüd 16
(22)toimepandus (II kd tl 12-18). Tunnistaja T.T. ütluste kohaselt politseijaoskonnas J.P korduvalt solvas politseitöötajaid ebatsensuurset sõnavara kasutades ning minnes agressiivseks tõukas vanemkonstaabel H.E. ning lõi labakäega juhtivkonstaabel M.K. Järgnes rüselus, mille käigus J.P lõi jalgade ja kätega korduvalt politseiametnikke (II kd tl 20). Politseiametnike solvamise osas on samasisulisi ütlusi andnud ka tunnistaja Ü.S. (II kd tl 22-24) ja nii solvamise kui vägivalla toimepanemises tunnistaja L.O. ( II kd tl 25-27). Seega võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega, seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani J.P toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.S süü on täielikult tõendamist leidnud selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 23.10.2008.a., võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungis ukseluku avamise teel sisse X linnas XX maja ette pargitud, I.P.le kuuluvasse, sõiduautosse VAZ 21063 registreerimismärgiga XXXXXX, väärtusega 5000 krooni , käivitas selle juhtmete ühendamise teel ning sõitis nimetatud autoga X linnas X tänava läheduses, kutsekooli juures, vastu aeda, põhjustades oma käitumisega I.P.le varalise kahju 5850 krooni. Süüdistatava süü on tõendatud tema poolt süü täieliku tunnistamise, samuti kannatanu I.P. kohtuliku uurimise käigus antud ütlustega, mille kohaselt ööl vastu 23.10.2008.a. ärandati talle kuuluv sõiduauto VAZ 21063 X linnas XX maja eest. Autoga oli tehtud avarii – parempoolne esiratas viltu, rooliratas kõver, seega esisild paigast ära. Lisaks hakkas käivitamisel mootorist õli välja tulema. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi ja palub süüdlastelt välja mõista talle kuriteoga tekitatud kahju kogusummas 5850 krooni, millest sõidukile tekitatud varaline kahju 5000 krooni ja 850 krooni teisaldamise ja tasulise parkla tasu. Autoga oli sõidetud X tn X juures üle äärekivide ja vastu aeda (tl 42-48). I.S isikuna, kes on varem toimepannud varguse ja V.P süü on leidnud täielikult tõendamist selles, et nemad, ööl vastu 05.11.2008.a., grupis koos V.P-ga , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungisid vasaku tagaukse kolmnurkklaasi purustamise teel, sisse, X linnas XX maja ette pargitud, N.H.le kuuluvasse sõiduautosse VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX, käivitasid auto juhtmete ühendamise teel ning sõitsid sellega ringi Valga linnas, põhjustades hiljem avarii, põhjustades oma tegevusega kannatanu N.H.le varalise kahju 40 344 krooni. Süü on leidnud tõendamist süüdistatavate poolt süü õigeksvõtuga, samuti kannatanu N.H. ütlustega, mille kohaselt ööl vastu 05.11.2008.a. ärandati XX maja eest talle kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf. Autoga oli tehtud avarii ja muudetud sellega sõiduk kasutuskõlbmatuks. Sõiduauto oli ostetud 2006.a. septembris hinnaga 39 000 krooni. Kannatanu on kandnud sõiduki teisaldamise ja tasulise parkla tasu summas 1344 krooni. Seega on kokku tekitatud varalist kahju 40 344 krooni. Sõiduauto müügist autolammutusele sai N.H. 4000 krooni ning seega on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 36 344 krooni, mille palub süüdlastelt välja mõista. Kannatanu on esitanud puksiirteenust osutava ettevõtte arve nr X, samuti sõiduki võõrandamislepingu 16.11.2008 (tl.7,8). Avariilist sõiduautot on vaadeldud ning koostatud liiklusõnnetuse akt ja tehnilise uuringu protokoll (tl 10-34). Seega võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, grupi poolt, pani I.S toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, grupi poolt, pani V.P toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.S on süüdi selles, et tema, olles täisealine, ööl vastu 05.11.2008.a. tõmbas teadvalt kuriteo sooritamisele kaasa alaealise V.P (s.30.03.1992.a.), tehes 17
(22)viimasele ettepaneku ärandada sõiduauto VW Golf registreerimisnumbriga XXXXXX, mille tulemusena V.P purustas kruvikeerajaga auto vasaku tagaukse kolmnurkklaasi ning koos sõideti nimetatud autoga X linnas ringi. Süüdistatava süü on tõendatud tema poolt süü täieliku tunnistamisega. V.P on sündinud XXX. ja oli kuriteo toimepanemise ajal 16 aastane. Seega täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kaasatõmbamisega kuriteo toimepanemisele pani I.S toime KarS § 181 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.P isikuna, kes on varem toimepannud varguse ning J.O ja L.D süü on leidnud täielikult tõendamist selles, et nemad, grupis 28.04.2008.a. kella 02.00 paiku öösel, tungisid ukse lõhkumise teel sisse XX vallas X külas asuvasse OÜ.K.-le kuuluvasse kauplusse, varastades sealt alkoholi, karastusjooke, sigarette, maiustusi, kohvi, toiduaineid, nõudepesuvahendit ja pesupulbrit, varastades kokku kaupa 25 476 krooni väärtuses ning põhjustades lõhkumisega OÜ.K.-le kahju 2965 krooni. Süüdistatavate süü on leidnud tõendamist J.O , L.D ning V.P poolt süü tunnistamisega. 09.06.2008.a on OÜ.K. esindaja esitanud avaluse koos varastatud kauba loeteluga politseile (tl 53-55, 59-60). Ettevõttes on läbiviidud inventuur ja koostatud väljavõte 28.04.2008.a. inventuuriaktile (tl 64-96). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on tõendamist leidnud X kauplusesse sissetungimine laoruumi ukse lukustuse ja ukse lahtimurdmise teel (tl 97-102). Asjas on koostatud tehnilise uuringu protokoll, millest nähtuvad kriminalisti toimingud ja läbi viidud uuringud (tl 103-107). Sõrmejäljeekspertiisi aktis nr SS-0381-08/3454 eksperdi arvamuse kohaselt tõmmiskilele kaupluse laoruumi ukselt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti jätnud V.P parema käe nimetu sõrmega ja parema käe väikesõrmega (tl 109-110, 112). Tunnistajate K.K. ja M.A. ütlustega on tõendatud, et ööl vastu 28.04.2008.a toimus X poes vargus. Järgmisel päeval tehti inventuur, juhataja võttis kõigilt allkirjad ja kauplus suleti. Lisaks süüdistas kaupluse juhataja müüjaid varguse toimepanemises ning keeldus koondamistasude maksmisest (tl 114-116). Seega võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega, pani J.O ja L.D toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning kui see on toime pandud sissetungimisega, pani V.P toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on leidnud V.P süü selles, et tema, 2007.a. detsembrikuus võltsis X linnas XXX, enda nimele X Kooli poolt 11.09.2007.a. välja antud õpilaspiletil nr.X olevat isikukoodi, sooviga muuta enda vanust kahe aasta võrra vanemaks, eesmärgiga omandada õigust paugutite ostmiseks ja omamiseks. Samuti on V.P süüdi selles, et tema, 2007.a. detsembrikuus, olles eelnevalt võltsinud enda nimele X Koolist välja antud õpilaspiletil nr.X olevat isikukoodi, sooviga näidata end 2 aastat vanemana, esitas nimetatud õpilaspiletit korduvalt erinevates kauplustes, eesmärgiga osta vanusepiiranguga pauguteid. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist süü tunnistamise, samuti asitõendi X õpilaspileti vaatlusprotokollis kirjeldatule, milles on V.P isikukoodiks märgitud X (tl 9-10). V.P on tegelikkuses sündinud XXXastal, isikukood X (tl 203). Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani V.P toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja võltsitud dokumenti 18
(22)kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani V.P toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavad on toime pannud II astme kuriteod, tõendamiseseme asjaolud on selged ja kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. KARISTUSE LIIK JA MÄÄR Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.M , V.P ja J.P on kuriteod toimepannud katseaja kestel ning karistuseks mõistab kohus neile minimaalmäära lähedase vangistuse, millele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Vladimir Ptšjolkin on kuriteo toimepannud katseaja kestel. Grupis toimepandus vargusega on tekitatud kahju 50 krooni. Süüdistatav on alaealine. Kohus arvestab alaealise isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ning peab võimalikuks kohaldada Vladimir Ptšjolkin suhtes KarS § 87 lg 1 p 1 järgi mõjutusvahendina hoiatust. J.O-le ja alaealise L.D-le mõistab kohus minimaalmääralähedase vangistuse ning tingimisi vabastab süüdistatavad karistusest. Arvestades I.A ja I.S poolt toimepandud kuritegude raskust, samuti süüdistatavate isikuid mõistab kohus neile karistuseks vangistuse. I.A on varem kriminaalkorras karistatud 07.01.2009 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 121 ja 199 lg 2 p 5, 7 järgi 1 a 8 k vangistusega tingimisi 3 aasta katseajaga. Iseloomustus X on seoses koolikohustuse täitmata jätmisega ja põhjuseta puudumiste tõttu negatiivne (I kd tl 78). Väärteokorras on I.Akaristatud seitsmel korral (tl 79). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Karistust kergendavad asjaolud puuduvad Z.M on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. Viimati 17.08.2006.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p1, 2 ja § 25 lg 2 järgi 1 a 6 k vangistusega, mida
§ 238
lg 2 alusel on vähendatud 1/3 võrra, seega karistus 1 aasta vangistust tingimisi 2 aasta katseajaga (tl 106-111). Kriminaalhooldusametnik iseloomustab Z.M-i negatiivselt. Hooldusalune tarbib tihti alkoholi (tl 104). Väärteokorras on Z.M-ikaristatud 17-l korral (tl 105). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. V.P on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. 20.02.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 415 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega tingimisi 3 aasta katseajaga (tl 215-221). V.Ppeeti kahtlustatavana kinni 21.01.2008.a. ning vabastati 23.01.2008.a. (tl.120, 126). X Koolist iseloomustatakse V.P negatiivselt (tl 137). Väärteokorras on V.P karistatud kahel korral (tl 138). 20.02.2008.a on V.Pkaristatud KarS § 415 lg 1 järgi 2 aasta vangisatusega tingimisi 3 aastase katseajaga (tl 144-150). X iseloomustatakse Vladimir Ptšjolkini rahuldavalt (tl 164-165). X Koolist ja X iseloomustatakse V.P rahuldavalt (tl 210). Väärteokorras on kahel korral menetlus lõpetatud ja ühel korral on süüdistatavat karistatud Tubakaseaduse § 47 järgi (tl 166). 19
(22)Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Karistust kergendavad asjaoluks kuriteo toimepanemine alaealisena. Vladimir Ptšjolkin on varem kriminaalkorras karistatud 20.02.2008.a. KarS § 414 lg 1 ja 415 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga (tl 144-150). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealisena. J.P on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viimati 09.01.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtuaja poolt 7 kuu vangistusega. Ärakandmata karistus 1 kuu ja 28 päeva vangistust 24 kuu katseajaga (tl 99-110). X iseloomustatakse J.P rahuldavalt (tl 186, 85). X iseloomustus J.P kohta on negatiivne (tl 81-82). Väärteokorras on J.P karistatud kolmel korral (tl 73). X Koolist iseloomustatakse J.P rahuldavalt (tl 88). Kriminaalhooldusametnik iseloomustab J.P rahuldavalt (tl 91). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Karistust kergendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealisena. J.P vahistati kohtuniku määruse alusel 22.10.2008.a. (tl 69-72). I.S on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Viimati 22.02.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 1 aasta liitkaristusega. Ärakandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistuse kandmise algus 28.08.2007.a.. Vabanes 22.08.2008 pärast karistuse kandmist (tl 222-229, 241). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. J.O on varem kriminaalkorras karistamata (tl 237). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. L.D on varem kriminaalkorras karistamata (tl 236). X Koolist iseloomustatakse L.D negatiivselt. Tegemist on hüperaktiivse isikuga, kes ei allu korrale, suitsetab ning puudub koolist (tl 214). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Karistust kergendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealisena. TSIVIILHAGI Kohus on seisukohal, et N.H., I.P. ja OÜ.K. tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. E.AS. tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkostja esindaja vastuväited kannatanute tsiviilhagidele on järgmised : I V.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud kriminaalasjas seisneb süüdistus selles, et V.P koos L.D-ga ja J.O-ga tungisid ukse lõhkumise teel 28.04.2008.a OÜ.K 20
(22)kauplusesse ning varastasid alkoholi, karastusjooke, sigarette, maiustusi, kohvi, toiduaineid, nõudepesuvahendeid, pesupulbrit.
- Kannatanu kalkulatsioonist aga ei nähtu, kas kahjunõue 28 441 krooni sisaldab käibemaksu või mitte. Tsiviilkostja on seisukohal, et kui nimetatud summa sisaldab ka käibemaksu 18 %, siis tuleb see kahju hüvitamise nõudelt maha arvestada, sest tegemist pole ettevõtja kahjuga. Riigikohus on oma
- aprilli 2006.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06 leidnud, et: "Ringkonnakohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise, mis sisaldab käibemaksu. Hageja on käibemaksukohuslane ning seega ei ole käibemaks talle kuluks." Seega kui väidetav kahjunõue sisaldab käibemaksu, siis saab tegelik kahju olla 24 102 krooni (28 441 : 1,18 = 24 102).
- Oluline on esindaja arvates ka asjaolu, et väidetav kuritegu pandi toime 28.04.2008.a, s.o kuu lõpus. Kannatanu pole aga esitanud tõendeid selle kohta, kas varasematel perioodidel (näiteks märts, veebruar, jaanuar) on kaupluses olnud ka puudujääke. Sisuliselt võivad kahju hüvitamise nõudes sisalduda ka kaupluse aprillikuu või veel varasema perioodi puudujäägid. Seega tuleks nõuda kannatanu raamatupidamisest välja dokument, millest nähtuks, kas kaupluses on olnud varasematel perioodidel puudujääke ja kui on siis millises summas. II V.P süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud kriminaalasjas seisneb kahtlustus selles, et V.P koos I.S-iga kasutasid omavoliliselt N.H.le kuuluvat sõiduautot VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX. 2.
§ 40
lg 1 p 7 kohaselt on tsiviilkostjal õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. Tsiviilkostja on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik tsiviilhagi esitada kahtlustatavate vastu solidaarselt ja seda alljärgnevatel põhjustel. 2.
- Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri eraldi kahju hüvitamisega seonduvat, mistõttu tuleb kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisel lähtuda tsiviilõiguslikust regulatsioonist. Tsiviilõiguslik vastutus saab VÕS kohaselt põhineda lepingu rikkumisel või deliktil. Käesolevat kriminaalasja silmas pidades on tegemist deliktivastutusega, sest kannatanule on tekitatud kahju lepinguväliselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega peab kannatanule tekitatud kahju hüvitama isik, kes kahju tekitas ja seda ainult siis kui on täidetud järgmised tingimused: kannatanul peab olema tekkinud kahju, kahju tekitaja tegu peab olema õigusvastane, tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel peab esinema kausaalne seos ning kahju tekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Kasvõi ühe nimetatud tingimuse puudumisel ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. 2.
- Deliktivastutuse puhul on tõendamiskoormus jaotatud selliselt, et kannatanu peab tõendama teo õigusvastasuse, kahju tekitaja poolt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse ning põhjusliku seose. Riigikohus on 28.04.2006.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-126-06 leidnud, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Kostja vabaneb igal juhul vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine isiku poolt ning isiku teo õigusvastasus. Nimetatud 21
(22)seisukohale on asunud Riigikohus 31.05.2007.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-54-
- Kahtlustatava V.P 6.11.2008.a ülekuulamise protokollist nähtub, et I.S põgenes sõiduautoga politsei eest üksi ning põhjustas sellega hiljem avarii. Avarii põhjustamise ajal ei viibinud kahtlustatav V.P sõiduautos. Seega puudub kahtlustatava teo ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel põhjuslik seos ning ka süü. Järelikult vastutab sõiduautoga avarii põhjustamise tagajärjel tekkinud kahju eest I.S. 2.
- Solidaarvõlgnikega seonduvat reguleerib VÕS §
- Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt tekib solidaarkohustus samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Käesolevat kriminaalasja silmas pidades ei ole kohustus jagamatu, sest täpselt on teada, millist kahju tekitati sõiduautosse sissemurdmisega (küljeklaas) ja milline kahju põhjustati avariiga. Seega ei ole võimalik käsitleda kahtlustatavaid solidaarvõlgnikena. Tsiviilkostja arvates vastutab V.P küljeklaasi lõhkumise eest. Ülejäänud osas (kahju, mis tekkis avarii tagajärjel) vastutab kahtlustatav I.S . Oluline peab esindaja ka märkida, et kannatanu pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema auto väärtus oli 39 000 krooni. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kriminaalmenetluses seda suudetud teha ei ole, tuleb N.H., I.P. ja OÜ.K. tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kannatanu N.H. ostis sõiduauto Volkswagen Golf registrimärgiga XXXXXX 2006.a. septembris 39 000 krooni eest. Sõiduk ärandati 2008.a. novembris. Kannatanu nõuab sõiduki maksumust 39 000 krooni, millest on maha arvatud auto vanarauaks müümise eest saadud 4000, seega 35 000 krooni, millele lisandub sõiduki teisaldamise ja parkimise tasu summas 1344 krooni. Kannatanu on autot enam kui kahe aasta kestel kasutanud ning pole tõendanud selle vara hävimisaegset väärtust. Kohus on seisukohal, et kannatanu nõue pole piisavalt põhjendatud ning on ülemäära suur. Kannatanu I.P. nõuab auto VAZ 21063 registrimärgiga XXXXXX väärtuse 5000 krooni ning parkla ja teisaldamistasu hüvitamist. Kannatanu kinnitab, et sõiduk on käesoleva ajani tema valduses. Kannatanu pole tõendanud millises seisukorras on käesoleval ajal talle kuuluv sõiduk ning milline on selle jääkväärtus. Tsiviilkostja seisukohad OÜ.K. nõude rahuldamata jätmiseks on põhjendatud. Ettevõtte juhataja on ka müüjaid varguses kahtlustanud. Kannatanu esindaja pole esitanud tõendeid välisukse soetamis- ning paigaldusmaksumuse kohta. Seega leiab kohus, et N.H., I.P. ja OÜ.K. tsiviilhagid tuleb jätta läbi vaatamata ning lahendada tsiviilkohtupidamise korras. Aivar Pellja Kohtunik 25.05.2009.a. 22
(22)