KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juuni 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-5815 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi A.I väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik A.I , isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub 1 järgi 16.juuni 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju PO, esindaja Katrin Slungin RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.I narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta s.o NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises. 1 Karistada A.I NPALS § 15 alusel arestiga 10 (kümme) päeva. Kohustada A.I asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 17.07.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. A.I poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada A.I suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista A.I-lt ekspertiisitasu 600 (kuussada) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: A.I-le on koostatud 27.02.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1135910 selle kohta, et tema, viibides 27.02.2009.a kella 05.40 ajal Maardus, aadressil Xxx, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15
- A.I kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema õele, Anastassija A.I-le. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli ta kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada A.I väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10-päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Isikut on ka varem korduvalt arestidega karistatud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et A.I süü väärteo toimepanemises 27.02.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku pool kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta suitsetas narkootikume (lk 2), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 503/238, mille järgi esines A.I 27.02.2009.a. narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist (lk 2), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 515 (lk 3), mille kohaselt oli A.I-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne ning saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 4). 1 A.I poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 järgi on õige. Kohtu hinnangul on A.I väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A.I on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna tal puudub ka sissetulekuallikas. Jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. A.I ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A.I tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 10 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 17.juuli 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 2 3