4-10-2991/5

4-10-2991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-2991 (2302,10,009604) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Kohtumenetluse pooled H.E kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 24.08.2010 otsusele nr 2302,10,009604 H.E 19 karistamises LS § 74 lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Menetlusalune isik: H.E, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON
2. Jätta H.E kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 19 24.08.2010 otsusele nr 2302,10,009604 H.E karistamises LS § 74 lg 1 35 ja § 74 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 24.08.2010 otsus nr 2302,10,009604 H.E 19 karistamises LS § 74 lg 1 ja § 74 35 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.
4. Määratud põhikaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 30.10.2010 ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.09.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 29.10.
6. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 30.10.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 24.08.2010 otsusega nr 2302,10,009604 karistati H.E 19 LS § 74 lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 19 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 31.07.2010 kell 09.55 Narva mnt ja Pronksi tänava ristmikul Tallinnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,26 +/- 0,05 mg, sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, millega menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 3 ja § 127 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et töötab G OÜs, mis tegeleb mootorsõidukite rentimisega. Praeguseks on läbinud kahekuulise katseaja, septembrist 2010 vormistatakse teda ametlikult tööle, mis tähendab, et töö tegemiseks on hädavajalik juhtimisõigus. Vastasel juhul jääb sellest tööst ilma. Palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Otsuses on märgitud, et ta on varem toime pannud mitmeid õiguserikkumisi ja trahvid on jätnud maksmata, seega jäeti väiksema karistuse soov tähelepanuta. Kaebuse esitajal ei olnud kindlat sissetulekut neil aegadel ja seega ei ole olnud vahendeid trahvide tasumiseks. Nüüd ametlikult tööle saades hakkab tasapisi neid maksma ja saab elu ausalt ära elada. Samuti puudusid algaja juhi tunnusmärgid, kuna pidevalt tuleb sõita erinevate autodega, unustas vahtralehed kontorist kaasa võtta. Annab endale aru, et selline rikkumine on äärmiselt raske ja julgeb lubada, et edaspidi seda ei juhtu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et töötab G OÜs, töökohustuste hulka kuulub kliendile sõiduki väljastamine ja vastuvõtmine kliendilt, sõiduki puhastamine. Kui klient on auto jätnud teise asustatud punkti, näiteks Riiga, siis läheb autole järele ja toob ära. Alkoholi tarvitamise ja sõitmise vahet oli umbes kuus tundi, jõi umbes kaks ja pool liitrit lahjat alkoholi: siidrit, õlut, mahuprotsendiga 5-
8. Varem on kiiruse ületamise eest karistatud ka lisakaristusega, kuid pärast seda ei ole enam kiirust ületanud. Juhtimisõigus on alates 16.10.
9. Juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks 6st võimalikust on liiga palju, karistus võiks olla väiksem. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus valitud töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töökoht, milleks tal oli vajalik juhtimisõigus ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist. Isik, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka nende nõuete rikkumisele järgnevatest liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule ootamatu, et mootorsõiduki juhtimise eest, kui lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, võidakse karistada peale rahatrahvi ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Juhtides mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, pani menetlusalune isik toime enamohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on lisakaristuse kohaldamise võimalus. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud joobe astet ja asjaolu, et tegu on toime pandud tahtlikult, on kohtuväline menetleja seisukohal, et karistust on kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle, karistuse kohaldamine oli vältimatu ning on põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et 2 väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamuse ja väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 7435 lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani kaebuse esitanud isik toime ühe teoga kaks tegu, mis vastavad kahele erinevale süüteokoosseisule, kohaldas kohtuväline menetleja KarS § 63 lg 1 sätteid ja määras karistuse ühe seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, so määras karistuse LS § 7419 lg 1 sanktsiooni alusel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alusel põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks ning lisakaristus jäeti kohaldamata. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja ülemmäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,26 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,21 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 1 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,24 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,05 mg võrra suurem, olnuks tegemist LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteoga, milline näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 1 aastaks. Seega LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tuvastatud süü suurust arvestades on isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena põhjendatud. Seda enam, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks väärtegu. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kahest võimalikust põhikaristuse liigist valides loobunud rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse kohaldamisest ning valinud põhikaristusena teiseliigilise karistuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on sellist karistusliigi valikut põhjendanud sellega, et menetlusalusest isikust algajat juhti on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest ja määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut viimase pooleteise aasta jooksul karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega üheksal korral ning vaid esimene trahv on tasutud. Seega on kaebuse esitanud isikul üheksa kustumata väärteokaristust, kuivõrd üha uute väärtegude toimepanemine muudab karistuste kustutamise võimatuks. Kaebuse esitanud isikul on tasumata trahve 10 800 krooni ulatuses, so viimase kaheksa väärteo eest mõistetud karistused. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud asjaoludega on kindlaks tehtud, et isiku süü on suur ja isiku karistamine ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega on põhjendatud. Samas arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et väärteoasjas ei 3 ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Esitatud kaebuses selgitab kaebuse esitanud isik juhtimisõiguse vajalikkust ja põhjendab trahvide tasumata jätmist sissetulekute puudumisega ning esitatud ei ole mingeid andmeid, mida saaks arvestada kaeristust kergendava asjaoluna. Seega tuleb vaadata muid KarS § 56 lg 1 sätestatud tingimusi. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole ükski eelnenud üheksast rahatrahvist mõjutanud kaebuse esitanud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pigem vastupidi: määratud trahvide tasumata jätmine on viinud olukorrani, kus kaebuse esitanud isikut ei saa senised karistused mõjutada, kuivõrd trahvid jäetakse tasumata. Sellele järgnevalt on aga menetlusalune isik toime pannud enamohtliku väärteo liikluses. Seega sellise suhtumisega menetlusaluse isik näitab oma üleolevat suhtumist õiguskorda ja määratavatesse karistusesse, millest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud menetlusalust isiku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud ja võimalikke vahendeid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut enam kui aasta tagasi karistatud ka lisakaristusena lühiajaliselt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Ka taoline lisakaristus ei suutnud menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Seega tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest, seejuures korduvalt ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kuid isik jätkab õigusvastast käitumist. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ning vaidlustatud otsusega on ta täiesti põhjendatult pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldatud. Esitatud kaebuses on leitud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tuleks asendada rahatrahviga. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul on juba niigi suhteliselt suures ulatuses trahvid tasumata, siis ei pea kohus võimalikuks sellist kaebuses esitatud taotlust rahuldada, kuivõrd kohus ei saa suurendada veelgi niigi suuri rahalisi kohustusi isikul, kellele senisedki trahvide tasumised käivad üle jõu ning menetlusaluse isiku enese käitumine on näidanud, et rahatrahv kui karistusliik on end juba nii või teisiti ammendanud. Kaebuses on põhjendatud, et juhtimisõiguse olemasolu on kaebuse esitanud isikule hädavajalik töö tegemiseks. Samas on kaebuse esitanud isik asunud sõidukit juhtima teadmisega, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ning vähemalt põhiharidusega ja piisava elukogemusega isik üldjuhul teab, et alkoholil on joovastav toime, mis tekitab isikus seisundi, milline oma iseloomu tõttu kehtivates normatiivaktides sätestatud keeldudega võib piirata isikute käitumist teatud valdkonnas. Seda peaks teadma ka kaebuse esitanud isik, kellele on väljastatud juhiluba ning seda eeldusel, et ta seetõttu järgib liikluses liiklejana osaledes nii liikluseeskirja nõudeid kui ka liiklusseadust. Seega teab ta ka seda, et liikluseeskirja nõuetega vastuollu minek võib viia selleni, et ta võidakse liiklusest kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikul selline kogemus juba olemas. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist ja kaebuse esitanud isik oli teadlik oma vajadusest liikumisvahendi ja selle juhtimisõiguse järele. Sellest tulenevalt oli ta teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes liikumispiiranguid ja juhtimisõiguse kaotust, mille osas oli kaebuse esitanud isikul kogemus juba olemas. Seega sellises olukorras peab isik tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ning isik peab igapäevaelus oma vajadusi ja võimalusi arvestades valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa olukorra säilimise. Selline teadmine ei ole aga algajast juhist menetlusalusele isikule, keda on juba korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses jätkuvalt iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb 4 liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt sõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine sõiduki juhtimisel näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so tema enda ja teiste ohutusse ning järjekordsesse võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks oma igapäevaste vajaduste rahuldamisel. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimine ning sellega ohtliku liiklusalase väärteo teadlik toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui vajadus edaspidi sõiduki juhina liikluses osaleda ja oma senist töökohta säilitada. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt taas kord sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5