← Eesti

1-09-9913/15

Obsah (6)§ 199§ 65§ 215§ 64§ 68§ 73

1-09-9913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutiivosa) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2010.a. Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-9913 (ühendatud 08240102873; 09240100

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8,9 ; § 215 lg 2 p 1 järgi; Aleksandr Vlassov’i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 5,7 järgi lühimenetluse korras Arutatud avalikul kohtuistungil 08.06.2010 Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatavad B.S elukoht XXX; isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasem karistatus: 5 korral, neist viimane: - 17.03.2005 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 2 p 1,2,3; § 141 lg 2 p 1,2,3,4-1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud; 21.09.2005 Narva Linnakohtu määruse alusel

§ 65lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 päeva vangistust.

14.02.2008 Harju Maakohtu määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega. Ärakandmata vangistuse osa on 1 aasta 3 kuud ja 12 päeva. Tõkend – vahistamine alates 01.04.2009.a Aleksandr Vlassov Elukoht: XXX, isikukood 37912272210, VF põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasem karistus: (puudub) 1

(14)kodanik, 1-09-9913 Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kinni peetud KrMS § 217 korras 03.11.2009-05.11.2009 Kaitsjad Vladimir Rogulski; Igor Belugin. RESOLUTSIOON 1. Tunnistada B.S süüdi

§ 199lg 2 p 4,5,7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Tunnistada B.S süüdi

§ 215lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 64

lg 1 ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista B.S-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kohaldada KrMS § 238 lg 2 ning vähendada B.S-ile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada

§ 65

lg 2;§ 76 lg 6 ning suurendada käesoleva otsusega mõistatavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 12 päeva) võrra, mõistes B.S-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 68

järgi arvata B.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 01.04.2009 karistusaja hulka ning lugeda see päev karistuse kandmise alguseks. B.S-i suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. 2. Tunnistada Aleksandr Vlassov süüdi

karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. § 199 lg 2 p 5,7 järgi ning mõista talle Kohaldada KrMS § 238 lg 2 ning vähendada Aleksandr Vlassov’ile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

järgi arvata Aleksandr Vlassov’i poolt eelvangistuses viibitud aeg 03.11.200905.11.2009 karistusaja hulka. Aleksandr Vlassov’ile mõistetud lõplikuks karistuseks on 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohaldada

§ 73

ning jätta pööramata mõistetud karistust Aleksandr Vlassovi suhtes täitmisele täielikult kui A. Vlassov kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Aleksandr Vlassov’i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3. Rahuldada kannatanute V K (XXX); A D (XXX); S V (XXX); A Ž (XXX ); V R ( XXX) hagid. Välja mõista B.S-ilt A D kasuks 7 800 krooni; S V kasuks 15 000 2

(14)1-09-9913 krooni; V R kasuks 9 027 krooni ja A Ž kasuks 21 810 krooni B.S-i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Välja mõista B.S-ilt ja Aleksandr Vlassov’ilt solidaarselt V K kasuks 2 188 krooni 75 senti B.S-i ja Vlassovi poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks.
  1. B.S-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja tasu ja muud kohtukulud kohtueelsel uurimisel summas 8 343 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugin’i poolt õigusabi osutamise eest 1 140 krooni, sundraha 6 525 krooni.
  2. Aleksandr Vlassov’ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja tasu ja muud kohtukulud kohtueelsel uurimisel summas 427 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest 1 140 krooni, sundraha 6 525 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pagas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgituseks märkida süüdimõistetu nimi ja „1-09-9913, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 30.06.
  4. Maakohus tuvastas 1.
  5. Esitatud süüdistus B.S süüdistatakse selles, et ajavahemikul kella 23.50 08.07.2008.a kuni kella 09.00 09.07.2008.a, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, võtmete sobitamise teel, tungis V R kuuluvasse sõiduautosse VAZ 21063 reg.märgiga XXX IAM, mis oli pargitud Sillamäel, Geoloogia 10 maja hoovis, kus ühendades süüteluku juhtmed, käivitas sel viisil automootori ja ärandas auto, mille järel sõitis Narva-Jõesuusse, kus Metsa tänaval jättis auto maha. Sõiduauto kasutamise ajal lõi B.S puruks sõiduauto parema esilaterna maksumusega 300 krooni, süüteluku maksumusega 500 krooni, kahjustas esiklaasi maksumusega 700 krooni ning mõlkis põrkeraua selle paremalt poolt, paremalt poolt mõlkis autokapoti, kahjustas parema esiratta ilukilpi ja parempoolset esitiiba, millega tekitas kahju summale 6150 krooni. 3
(14)1-09-9913 Oma nimetatud tegudega B.S pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o.

§ 215lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul kella 23.50 08.07.2008 kuni kella 12.30 09.07.2008, V R kuuluva sõiduauto VAZ 21063 reg.märgiga XXX IAM toime pandud ärandamise järel Narva-Jõesuus, Metsa tänaval, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil,varastas pakiruumi luku ja bensiinipaagi kaane lõhkumise teel antud sõiduautost mutrivõtmete komplekti, mis oli puidust kastikeses, maksumusega 800 krooni, tungraua, maksumusega 450 krooni, käsipumba maksumusega 160 krooni, avariikolmnurga maksumusega 300 krooni, autotulekustusti maksumusega 350 krooni, auto tolmuimeja kollast värvi korpuses, karbis, maksumusega 320 krooni ja 10 liitrit bensiini, maksumusega 172 krooni, varastades vara kokku summas 2552 krooni. Võttes arvesse lõhutud bensiinipaagi kaase ja pakiruumi luku maksumust kahju kokku 2877 krooni. Oma nimetatud tegudega B.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo.

Samuti B.S, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ja see on muutunud tema sissetuleku allikaks, taas ajavahemikul 18.02.2009.a kl. 16.00 - 19.02.2009.a kl. 15.30 aknaklaasi lõhkumise teel tungis Olgina alevikus Metsa 11 asuvasse sisse eramajja ja varastas A D kuuluvaid esemeid: nahkjope maksumusega 2000 krooni, 3 kaugjuhtimispulti maksumusega a´300 krooni üldsummale 900 krooni, satelliitantenni lisaseadme maksumusega 1500 krooni. Lisaks aknatrellide lõhkumise teel tungis eramaja abiruumi, kust varastas: 4 autorattast valuvelgedega maksumusega a´5000 krooni üldsummale 20 000 krooni ja jalgratta Classic Star maksumusega 2500 krooni. Aknaklasside ja trellide lõhkumisega tekitas lisakahju summas 900 krooni, kokku tekitas kannatanule materiaalset kahju üldsummale 27800 krooni; samuti tema, ajavahemikul 11.03.2009.a kl. 16.00 - 12.03.2009.a kl. 10.00, aknaklaasi lõhkumise teel tungis Narva-Jõesuus, Karja 18 maja juures pargitud Sergei Vlassov´ile kuulunud sõiduautosse Volvo reg. numbriga XXX TDH, kust varastas automaki maksumusega 1000 krooni ja rooli maksumusega 3000 krooni. Autoukse klaasi lõhkumisega, esiklaasi, roolisamba, süüteluku ja juhtmestiku vigastamisega tekitas Sergei Vlassov´ile lisakahju 11 000 krooni, kokku tekitas materiaalset kahju summas 15 000 krooni; samuti tema, ajavahemikul 11.03.2009.a kl. 23.00 - 12.03.2009.a kl. 09.00 võtmete sobitamise teel tungis Narva-Jõesuus, Sepa 14 maja juures pargitud A Ž kuulunud sõiduautosse Mitsubishi Pajero reg. numbriga XX ZGG, kust varastas 2 pakki sigarette Winston maksumusega a´30 krooni üldsummale 60 krooni ja rooli maksumusega 6750 krooni, murdes selle roolisambast välja. Roolisamba vigastamisega tekitas lisakahju summas 15 000 krooni, kokku tekitas materiaalset kahju summas 21 810 krooni. Oma tahtlike tegudega pani B.S toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, s.t.

§ 199lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo.

Samuti B.S süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ja see on muutunud tema sissetuleku allikaks, taas 03.03.2009.a kella 23.00 paiku, Narva-Jõesuus Nurme tänaval, grupis Aleksandr Vlassoviga, ründasid mööduvat ja varem 4

(14)1-09-9913 tundmatut V K ja hoides teda kätest, võtsid tema õlalt käekoti, kust võtsid rahakoti maksumusega 800 krooni, milles oli 100 USA dollarit, 150 krooni, 2 ID-kaarti V K nimele, millega tekitasid V K materiaalset kahju 2188,75 krooni ja peale seda põgenesid. Oma tahtlike tegudega pani B.S toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja isikute grupis, s.t.

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud kuriteo. Aleksandr Vlassov süüdistatakse selles, et tema 03.03.2009.a kella 23.00 paiku, Narva

Jõesuus Nurme tänaval, grupis B.S-iga, ründasid mööduvat ja varem tundmatut V K ja hoides teda kätest, võtsid tema õlalt käekoti, kust võtsid rahakoti maksumusega 800 krooni, milles oli 100 USA dollarit, 150 krooni, 2 ID-kaarti V K nimele, millega tekitasid V K e materiaalset kahju 2188,75 krooni ja peale seda põgenesid. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Vlassov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja isikute grupis, s.t.

§ 199lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo.

1.2. Kohtuistung Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid end süüdi ja kahetsesid tehtut. B.S tunnistas kõiki tsiviilhagisid, mis olid tema suhtes esitatud. Kohus avalikustas kohtuistungil: Kahtlustatava B.S-i 04.11.2009.a. ütlused (k.3, tl 60-65), mille kohaselt ta selgus, et ta pani toime kuriteo milles teda kahtlustatakse. Esitatud kahtlustuse kohta selgitab, et Aleksandr Vlassovit tunneb lapsepõlvest, ta on temast vanem paar aastat. 03.03.2009 koos Vlassoviga, olles kained, õhtul, täpset aega nimetada ei oska, jalutasid mööda Narva-Jõesuud ja nüüdse kaupluse Maxima läheduses nägid neiut. Tal olid tumedad juuksed ja kasvult oli ta tema pikkune, umbes 180cm. Võib-olla ta oli kontsadel, selline pikk, ta ei märganud. Nägu ei mäleta. Vlassov läks tema juurde ja küsis raha, vist 50 krooni, ta ei mäleta, milleks ta raha küsis ja kelle initsiatiiv oli. Kui ta tema juurde tuli, siis Vlassov ütles, et nägi neiu rahakotis veel raha, sealhulgas dollareid. tema tegin ettepaneku neiult kott varastada, et omastada raha, mis rahakotis oli. Vlassov nõustus selle ettepanekuga. Vist vastu ei vaielnud, tema üldise välimuse järgi oli näha, et ta on nõus. Nad läksid teda otsima ja nägid teda pargis tiigi juures, ta läks Narva-Jõesuu Meresuu hotelli suunas. Nad läksid talle vastu ja kui mööduma hakkasid, see oli pargi lõpus sillakese juures, tõmbas tema õlalt koti. Selgitab, et kott rippus tal vasakul õlal. Peale seda, kui koti ära tõmbas, tema ja Vlassov panid jooksu, neiu karjus neile midagi järgi, mida nimelt, ta aru ei saanud. Teel võttis kotist rahakoti välja, aga koti viskas teele. Nad jooksid Vlassovi juurde koju XXX, kui ta ei eksi. Seal vaatasid, palju neiu rahakotis raha on. Seal oli üks kupüür 100 dollarit ja umbes 100 krooni ning ID-kaart. Rohkem midagi vist polnud. Nad ei hakanud kohe raha jagama. Otsustasid Narva sõita. Teel Linda peatusesse ja lasteaia vastu posti juurde jätsid neiu ID-kaardi. Sõitsid Narva kella 23.00 marsruuttaksoga, vahetasid raha tuletõrje juures vahetuses, kus on linnavalitsus. Tema vahetas raha- 100 dollarit ühe kupüürina. Peale seda andis Vlassovile 500 või 600 rubla sellest summast, mis mulle peale 100 dollari, mille varastasid neiu rahakotist, vahetamist jäi, ning Saša läks Venemaale viina ja suitsu tooma. Tema ootas teda Narvas. Kui Saša tuli Ivangorodist viina ja suitsudega, siis nad sõitsid koos taksoga Narva-Jõesuusse, Vlassovi juures kodus jõid ära selle viina ja Vlassov ostis vist Ivangorodist veel ka õlut, täpsemalt ei mäleta, jagasid suitsuploki. Selgitab, et ta ei mäleta, palju tal jäi raha peale seda, kui andis osa vahetatud 100-st dollarist 5

(14)1-09-9913 Sašale. Kuni ta teda ootas, käis kasiinos Olympik Astris mängimas, ning kui Vlassov tuli Venemaalt, siis sõitis taksoga tema juurde. Selgitab, et selle neiu rahakotist varastatud raha eest ostsid telefonikõnekaardid Zen, kumbki maksis 50 krooni. Selgitab, et tema ei lükanud neiut, kui tema õlalt koti ära tõmbas. Vlassov jooksis koos temaga, tema ei näinud, et ta oleks midagi teinud neiu suhtes. Tal oli seljas must lühike ilma kapuutsi ja mütsita jope, jalas olid beežid püksid ja mustad saapad. Mis Vlassovil seljas oli, ta ei mäleta. Kahtlustatava B.S-i 06.08.2009.a. ütlused (k.2, tl 126-134), küsimusele B.S-ile: Kas Te olete toime pannud kuriteo, milles Teie kahtlustatakse? Esitatud küsimuste osas võib selgitada, et ta on 8 või 9 korda süüdi mõistetud, viimati 2005.a KrK § 141 järgi, karistatud 3 aasta ja 6 kuuga. Ta ei ole arst-psühhiaatri juures arvel, Tunnistab end süüdi osaliselt, ta tõesti pani toime varguse eramajas Olgina alevikus, kuid ta varastas ainult maasturauto rattaid ja jalgratta. Tunnistab end täielikult süüdi 2009.a märtsis toimunud autodest varguste toimepanemises. Kahtlustuse osas selgitab, et 2009.a talvel, täpne kuupäev ei ole meeles, ta otsustas panna toime varguse eramajas. Maja valis välja juhuslikult, omanikku ta ei tunne. Sõiis autoga hilja õhtul maja juurde. ta ei taha öelda auto omaniku nime. ta sisenes territooriumile, kus leidis hüdraulilised käärid, mille abil tegi katki kuuri aknatrellid. Selle akna kaudu ta pääses sisse. ta valgustas teed tikkudega. Nägi, et seal seisab Honda maastur, numbrit ta meelde ei jätnud, kõrval seisid 4 autoratast. Samuti selles kuuris asus ka jalgratas. ta pani autorattad ja jalgratta autosse ning sõitis minema. Tuli Narvasse, otsustas jätta autorattad oma tuttava I juurde, st tema garaažisse, mis asub raudtee kõrval. Garaažiboksi number on X, GÜ nimetus ei ole temale teada. I , tema perekonnanime ei tea, ta leppis kokku telefoni teel. Nii ta tegigi. Sellest, et autorattad on varastatud, ta I ei öelnud, lihtsalt palus autorattad mõneks päevaks jätta. Pärast sõitis Jõesuu tänaval asuvasse autoremonditöökotta. Seal ta leppis kokku, et jätab sinna autorattad müügile. ta ei mäleta, mis kuupäeval ta võttis rattad I garaažist. Kuid ta ei võtnud neid üksi, vaid koos sõbraga, kelle nime ta ei soovi öelda. Nad istusid temaga taksosse, teel, kooli juures, tuli peale I , nad sõitsid tema garaaži juurde ja, pannes rattad autosse, sõitsid ära. I läks ära jala. Selle sama taksoga nad sõitsid autoremonditöökotta, kus neid ootas mees, kes tahtis rattad ära osta. Vestluse käigus selgus, et tema on selle maja omanik, kus ta varguse toime panin. Ta võttis oma rattad, nad aga läksid ära. Jalgratast, mis ta sellest majast varastas, ta kasutas mingit aega, jättis selle trepikojasse, kus see ära varastatigi. Mis päeval see juhtus, ta ei mäleta. Jalgratas oli punast värvi, vist Classic. Peale rattaid ja jalgratast ta pole majast enam midagi võtnud. Maja sisse ta ei tunginud, klaase ei lõhkunud. Autodes toime pandud varguste osas selgitab, et 11.03.2009.a tema, A B ja A G tähistasid A sünnipäeva, tarvitasid palju alkoholi. Mis eemärgil ta otsustas tungida sisse autodesse Volvo ja Mitsubishi Pajero, ta ei tea. Autodes olevaid asju tal vaja ei olnud. ta lõhkus Volvo parema ukse klaasi, Mitsubishi ukse aga tegi lahti oma korterivõtme abil. Nagu ta juba ütles, ta pole autost praktiliselt midagi võtnud, pigem lõhkus. ta ei tea milleks, ilmselt ta oli väga purjus. Autodesse ta tungis sisse üksi, temaga ei olnud kedagi. Autodest välja murtud roolid ta lihtsalt viskas välja. Küsimus kahtlustatavale: Pärast seda kui kannatanu oma rattad võttis, kas Te olete temaga milleski kokku leppinud, kas Te jätsite midagi tema kätte? Kahtlustatava vastus: Ei. Temale on teada, et tema kätte sattus tema pass, kuid kuidas see tema kätte sattus, seda tema ei tea. Passi ta kaotas 2008.a talvel. Kahtlustatava B.S-i 03.02.2009.a. ütlused (k.1, tl 23-27), mille kohaselt B.S-ile kahtlustus on arusaadav, tõepoolest pani toime antud kuriteo. On valmis ütlusi andma. Juulis 2008 , täpset kuupäeva ta ei mäleta, sõitis Sillamäele oma sugulaste juurde külla. Umbes kella 23.00 olin sugulaste juures , mille järel kavatses koju sõita. Alguses läks ta Sillamäe bussijaama , vaatas bussiplaani . Narva-Jõesuu sõitvaid busse polnud . Siis otsustaski toime panna mingi s/a ärandamise , et sellega Narva-Jõesuu sõita , kus elab. Läks 6
(14)1-09-9913 Sillamäel Geoloogia tänavale ja nägi sõiduautot VAZ . Otsustas ärandada antud sõiduauto. Vist korterivõtme abil avas autoukse, mille järel istus autosse ja võtnud lahti roolisamba kate pealt , ühendas süütelkuku juhtmed otse. Sel viisil käivitas automootori. Seejärel, sõitis autoga Narva-Jõesuu . Narva-Jõesuu jõudnud , sõitis läbi metsa, kahjustades selle juures mõned autiosad. Metsa tänaval Narva-Jõesuus , väljus autost . Enne kui lahkuda, otsustas vaadata, kas autos on midagi väärtuslikku . Lõhkus auto pakiruumi . Pakiruumis nägin väärtuslikku ja varastas selle. Mäletab, et varastas mutrivõtmed , mida veel, seda ta ei mäleta . ta ei mäleta, kas ta bensiini varastas või mitte . Minu poolt autost varastatud asju tal pole, ta ei mäleta, kuhu ta need pani. Siiralt kahetseb toimepandut ja tunnistab oma süüd. Kahtlustatava Aleksandr Vlassovi 03.11.2009.a ütlused (k.3, tl 40-51), mille kohaselt esitatud kahtlustuse kohta selgitab, et tunnen B.S ammu, õppisid ühes koolis, B.S oli temast noorem umbes 3 klassi. Mäletab, et 2009.a märtsis jalutas koos B.S-iga , kes elab Narva-Jõesuus Kurdruküla 15 teisel korrusel, tema arust 4-ndas korteris. Kaupluse Maxima juures Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval nägid neiut. Tal olid tumedad juuksed, sulejope või mantel. ta ei mäleta, kas tal oli müts peas või milline soeng tal oli. Läks tema juurde ja küsis talt raha 50 krooni /tahtsid sõita Narva, aga raha polnud/. ta ei mäleta, et tema või B.S oleks teda ähvardanud. Ta andis kohe raha. Ta võttis raha rahakotist ja Vlassov märkas, et seal oli veel raha peale kroonide, olid dollarid. Neiu läks pargi ja tiigi suunas, aga nad läksid peatuse poole apteegi juurde. Teel ütles B.S-ile, et nägi neiu rahakotis dollareid. ta lihtsalt teatas talle seda, midagi konkreetset silmas ei pidanud. B.S tegi ettepaneku talt raha ära võtta. ta ei vaielnud vastu, kuid arvas, et ta ei mõelnud seda tõsiselt. Siis B.S tegi ettepaneku minna ja jälgida teda. nad läksid pargi poole piki teed, kus autod sõidavad Meresuu poole. Ta läks samale poole, ainult mööda tiigi teist kallast. tema ja B.S läksid üle silla tema juurde. Neiu oli paremal pool, B.S oli keskel, tema vasakul. Vovka tõmbas neiu õlalt koti /selline tume õlarihmadega/ ja nad jooksime vana klubi poole, läbi selle Kudruküla tänava selle päris algusesse. B.S jooksis veidi eespool, tema veidi taga. B.S võttis jooksu pealt kotist rahakoti ja koti viskas maha. Kui jooksid klubi taha, siis peatusid umbes 500m kaugusel kohast, kus B.S tõmbas neiu õlalt koti. B.S näitas talle rahakotti, milles kohe tundis ära rahakoti, kust see neiu võttis talle 50 krooni kaupluse Maxima juures. B.S ütles talle, et seal on vaid kroonid. Ta avas rahakoti ja võttis välja raha ja selle neiu ID-kaardi, ilmselt oli seal veel mingi kaart /kuid see polnud Eesti oma ning ta ei saanud aru, mis see on, sellel oli mingi naise nimi, ei tea kelle oma, ei mäleta, kas seal oli foto/, andis talle rahakoti. Peale seda ta andis rahakoti Vlassovi kätte ja tema viskas selle minema klubi ja mahajäetud Narva-Jõesuu sanatooriumi vahel. Peale seda läksid Linda bussipeatusesse. Minnes lasteaia vastas panid betoonis postile ID kaardi, et oleks kergem dokumenti näha. Teel peatusesse B.S ütles talle, et rahakotis olid veel ka dollarid. Bussipeatusest sõitsid Narva selle 50 krooni eest, mille neiu andis talle poe juures. Nad sõitsid Narva, B.S läks vahetusse Puškini tänaval, kus on autode järjekord, aga tema jäi piirijärjekorda, kuna kavatses minna Ivangorodisse suitsu, džinni ja õlle järgi. B.S tuli tagasi ja ütles, et vahetas osa dollareid rubladeks ja osa kroonideks. Ta andis talle umbes 400 rubla Venemaal käimiseks ja ostmiseks, et ta on pikem ütles. B.S talle kroonides raha ei andnud. Ülejäänud raha jäi tema kätte. Selgitab, et ta ise nägi, et neiu rahakotis oli 100 USA dollarit ühe kupüürina, see oli veel poe juures, kui ta talle kroone andis. ta ei küsinud B.S-i käest, miks ta talle nii vähe raha andis ja ta ei mõelnud üldse raha peale. Selgitab, et piiri juurest kioskist ostsid neiu kotist saadud raha eest kaks telefonikõnekaarti, vist Zen, 50 krooni kaart. Kui ta Venemaalt tagasi tuli, siis B.S kohal polnud. ta ootas teda. Ta saabus taksoga ja nad sõitsid Narva-Jõesuusse. Tema jutu järgi, kuni teda polnud, ta mängis mänguautomaatidega Astri-Narvas. Peale seda juhtumit B.S kogemata lobises, et ta viidi kodunt politseisse, kuid ei öelnud seoses millega ja tema ei uurinud. Selgitab, et tema ei mäleta, et neist keegi kas tema või B.S oleks neiut lükanud ja et ta oleks seetõttu 7
(14)1-09-9913 kukkunud. Mäletab, et ta kukkus, kui neile järgi jooksis. Ta ei näinud seda, kuid heli järgi tundus talle nii. Selgitab, et juhtumi ajal, kui Reznov tõmbas neiult koti ära, tal olid jalas tumedad teksad, tume talvejope, tema arust nahkjope, lühike, ilma kapuutsita, ta ei mäleta, kas tal müts oli peas. On võimalik, et ajab segi tema riietuse kirjeldust, kuna ta ei pööranud sellele tähelepanu, mis tal seljas oli. Tal olid siis jalas hallid püksid pealepandud taskutega puusadel ja hall kapuutsita keskmise pikkusega jope (puusadeni), ta ei mäleta, kas tal oli müts peas, midagi vist oli kas müts või nokamüts. Kannatanu V R 09.07.2008.a ütlused (k.1 tl 10-14), mille kohaselt elab korteris aadressil: XXX. Pargib talle kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 reg. märgiga XXX nende maja hoovis, parkimisplatsil. 08.07.2008 kella 23.50 paiku käis väljas koeraga jalutamas, auto oli omal kohal ja kõik oli korras, uksed olid kinni. Järgmisel päeval, s.t. 09.07.2008 hommikul kella 09.00 paiku , väljus ja avastas, et sõiduautot kohal pole. Läks ümber maja ja kõrvalasuvate majade hoovides, kuid autot polnud kusagil. Sõiduauto oli beeži värvi ja auto paremal esiuksel oli muljumiskoht, pakiruumi kaanel oli väike muljumiskoht, umbes 40 sm suuruse läbimõõduga. Ta ei ole kellelegi autovõtmeid andnud. Kella 11.30 paiku teatati talle, et tema auto on avastatud Narva-Jõesuu metsamassiivis. Sõiduauto vaatlusel avastas, et auto parempoolne esilatern on katki, muljutud põrkraud, paremalt poolt on muljutud kapott, parema esiratta ilukilp on muljutud, pakiruumi lukk on katki, bensiinipaagi kaane lukk on katki ja kaas ise on painutatud, esiklaasil on mõra paremas ülemises nurgas. Samuti on vaatlusel avastatud, et pakiruumist on kadunud järgmised asjad: mutrivõtmete komplekt, niis oli puidust kastikeses, maksumusega 800 krooni, tungraud , maksumusega 450 krooni, käsipump, maksumusega 160 krooni, avarii kolmnurk, maksumusega 300 krooni autotulekustuti , maksumusega 350 krooni , auto tolmuimeja kollast värvi korpuses , karbis, maksumusega 320 krooni. Sõiduautos peale parkimist jäi 10 liitrit bensiini, vaatlusel avastas, et ka see on temalt ära varastatud, selle maksumus on 172 krooni . Varastaud vara maksumus- 2552 krooni . Käesoleval ajal ei oska ta nimetada remonttööde maksumust , teatab sellest täiendavalt . ta ei oska öelda, kes võis ärandamise toime panna , tuttavaid Narva-Jõesuus tal pole. Kannatanu V R 05.02.2009.a ütlused (k.1 tl 37-39), mille kohaselt ärandajad sõitsid ilmselt millegi vastu ja selle tagajärjel olid autol järgmised kahjustused: 1. katki parem esilatern , maksumusega 300 krooni; 2. pakiruumi lukk on katki, maksumusega 250 kroon; 3. bensiinipaagi kaas on katki, maksumusega 75 krooni; 4. süütelukk katki, maksumusega 500 krooni; 5. esiklaasis mõra , maksumusega 700 krooni; 6. põrkraua parem pool muljutud, kapot on paremalt muljutud, kahjustatud parema esiratta ilukilp, muljutud parempoolne esitiib, nende kahjustuste maksumust hindan 4600 krooniga. Kokku on kahju - 6475 krooni .Autost varastatud esemed olen juba hinnanud. Kannatanu A D 19.02.2009.a ütlused (k. 2 tl 1-6) , mille kohaselt tema on XXX asuva maja omanik. 18.02.2009 kell 16.00 sõitis ta kodust ära Narva linna, kus ta talvel elab. 19.02.2009 kella 15.30 paiku helistas talle tema N nimeline naaber, kelle perekonnanime ta ei tea ja ütles, et maja ümbritsevas aias on auk. Täpsustab, et N elab X tänava majas nr X. Kui sõitis Olginasse oma maja juurde, avastas, et tema majja oli läbi akna sisse tungitud ning majas oli segadus. Majast asju varastatud ei oldud. Maja abiruumi oli läbi trellitatud akna sisse tungitud ja trellid olid läbi saetud. Sellest ruumist oli varastatud neli valuvelgedel olnud talvekummi 8
(14)1-09-9913 mõõtmetega 215x65 R
  1. Ühe valuvelje maksumus koos talvekummiga on 5000 krooni. Valuveljed on alumiiniumist, mehhaanilised vigastused nendel puuduvad. Valuvelg kujutab endast keskele suunduvaid kodaraid. Varguse tekitatud kogukahju on 20 000 krooni. Palub võtta tarvitusele abinõud varastatu leidmiseks ning süüdlase kriminaalvastutusele võtmiseks. Kannatanu A D ütlused 12.03.2009.a (k.2 tl 14-16), mille kohaselt võin tema poolt varem antud ütlustele lisada, et peale seda, kui XXX asuva maja abiruumis oli XX. veebruari öösel vastu
  2. veebruari 2009 pandud toime nelja autoratta ja 2000 krooni maksva tõmbelukuga musta värvi nahkjope, millest ta esimeses ülekuulamises ei rääkinud, vargus, otsustas võtta tarvitusele kõik abinõud nende rataste leidmiseks. Selleks sõitis ta läbi kõik autoremonditöökojad ning palus talle teatada, kui keegi pakub müüa valuvelgedel olevaid talvekumme mõõtmetega 215x65 R
  3. Möödus kuskil 10 päeva, aga täpset kuupäeva ta ei mäleta, helistati talle vendade K kuuluvast tööojast, mis asub Narva-Narva-Jõesuu maantee ääres paremal pool ja teatati, et seal pakutakse ostmiseks nimelt neid samu rattaid, mis teda huvitasid. Sõitis sinna kohale. Rataste müüjateks olid kaks temale tundmatut noormeest. Üks nendest oli välimuse järgi kuskil 27aastane, kõhna, lühemat kasvu ja tema temale peaaegu meelde ei jäänud. Teine oli välimuse järgi kuskil 25aastane, lühemat kasvu, kõhna, vuntsidega ning ta ütles, et ta tuli ainult küsima, et kas kellelgi on rattaid vaja ning lubas need tunni aja pärast kohale tuua. Tagasi tuli ta tegelikult alles 3-4 tunni möödudes. Sinna sõitis see noormees taksoga, milleks oli sõiduauto Opel, rn XXX, aga tähti ta ei mäleta. Vaadanud rattad üle, veendus, et need olid nimelt temalt varastatud rattad. Seda ta ka tollele noormehele ütles. Tema vastas, et rataste varguses tema osaline ei ole ja need rattad oli varastanud justkui keegi teine ja tema müüb antud rattaid ainult edasi, aga seda, et need rattad olid varastatud, ta teadis. №ormees palus temal politseisse mitte pöörduda ning andis tema kätte oma passi B.S-i nimele. Passis olevat fotod ta võrdles temaga. Leppisid temaga kohtumises järgmisel päeval SEB panga juures kokku ja seda selleks, et ta räägiks talle ära, kuidas asi oli olnud. Peale seda võttis ta oma rattad, selle noormehe passi ja sõitis ära. Kokkulepitud ajaks B.S kohtumisele ei tulnud ning siis otsustas ise selle taksojuhi üles otsida, millega ta oli tema rattad sinna töökotta toonud, sest takso number oli tal üleskirjutatud. Auto sellise numbriga avastas ta vaksali juures. Kui ta oli taksojuhile kõik ära seletanud, ütles ta talle, et need rattad, mis B.S tõi müügiks, oli ta võtnud raudtee ääres olevast garaažiboksist nr X. Leidis selle garaažikooperatiivi esimehe ning temalt sai ta teada, kellele antud garaažiboks kuulub. Kooperatiivi esimees ütles, et antud garaaži omanik on L ning ta ütles tolle L telefoninumbri. Võttis L telefoni teel ühendust ning läks tema juurde. L ütles, et üürib seda garaaži välja, kuid kellele, seda ta ei ütelnud. Peale seda helistas B.S veel paar korda talle (ütles nende esimesel kohtumisel temale oma telefoninumbri) ja määras kohtumise, ise aga sinna ei tulnud. Möödus paar päeva ja B.S helistas jälle talle ning nad leppisid panga juures kohtumises kokku. Kui B.S sellele kohtumisele tuli, temal enam vuntse ei olnud. Tema nõudis, et ta räägiks ära, kuidas kõik oli olnud ning siis istus B.S tema autosse ning sõitsid tema juhendamise järgi Bastrakovi tänaval asuva maja nr 3 juurde. B.S ütles, et selle maja esimesel korrusel elab Juri, kes telliski rataste varguse. Temaö mitte mingisuguste Juridega konflikte ei ole olnud ja sellepärast ta ei tea, kes võis tahta varastada temalt rattad. B.S ütles, et rattad võttis ta garaažist, mis asub raudtee ääres. See sobis sellega, mida oli talle rääkinud taksojuht. Peale seda läksid B.S-iga lahku ning rohkem tema teda näinud ei ole. Eelräägitule tahab lisada, et peale seda kui oli varastatud jope ning rattad, oli kuurist varastatud veel punast värvi raamiga jalgratas Classik Star 2.6, raami number YA 51110111 maksumusega 2500 krooni. Majast oli aga varastatud kolm kaugjuhtimispulti, millede marke ta ei mäleta, uhu puldi maksumus 300 krooni, satelliitantenni lisaseade (marki ma ei mäletaja dokumendid alles ei ole) maksumusega 1500 krooni. Samuti oli majal löödud puruks kahe akna klaasid, kuuri aknal lõhutud raam ning 9
(14)1-09-9913 trellid ära väänatud. Klaaside vahetus ning aknaraami ning trellide taastamine läks kokku maksma 900 krooni. Vargusega tekitatud kogukahju on 27800 krooni. Kannatanu S V 12.03.2009.a ütlused (k.2 tl 80-84), mille kohaselt temale esitatud küsimuste põhjal annab ütlused selle kohta, et tema on auto Volvo 440, rn XXX TDH, VINkood XLBCX-183EMC215448, tumerohelist värvi, omanik.
  1. märtsil 2009 umbes kella 16.00 paiku parkis oma auto Narva-Jõesuus Karja XXmaja hoovi.
  2. märtsil 2009 kell 10.00 avastas, et tema auto parema esiukse klaas on katki ning autost oli varastatud järgmised esemed: - kassett-automagnetoola, nimetust ei mäleta, maksumusega 1000 krooni; - autorool maksumusega 3000 krooni (originaal); - roolisammas oli lahti võetud ning varastatud oli selle mehhanism, maksumusega 10 000 krooni. Kahjusumma kokku 14 000 krooni. Kannatanu S V 27.05.2009.a ütlused (k.2 tl 91-94), mille kohaselt kinnitab tema poolt antud ütlusi selle kohta, et
  3. märtsi öösel vastu
  4. märtsi 2009 oli tema autost varastatud automagnetoola maksumusega 1000 krooni. Selle dokumente temal alles ei ole. Samuti oli puruks löödud parema esiukse aken ja mõranenud esiklaas, roolikarp oli lahti rebitud, süütelukk oli rikutud, kõik juhtmed oli puruks rebitud, rool ära varastatud. Autosse sissetungimise ning automagnetoola vargusega tekitatud kahju suuruseks hindab 15 000 krooni. Dokumentaalselt ta seda kahju tõendada ei saa, sest vahendeid auto taastamiseks temal ei ole, aga loeb, et kui auto remont teostatakse Volvo teeninduses, läheks see maksma 30 000 krooni. Kuskil nädal peale seda, täpset kuupäeva ta ei mäleta, teatas lähedal eramajas elav eestlane, kelle nime ta ei tea, talle, et ta leidis oma ajast auto rooli. Vaatas selle üle ning selgus, et see oli tema auto rool. Aga kuna rool oli lõhutud, viskas ta selle minema. Kuidas tema auto rool sattus tema aeda, seda eestlane temale ei ütelnud. Kannatanu A Ž 30.03.2009.a ütlused (k.2 tl 103-106), mille kohaselt temale esitatud küsimuste põhjal võin selgitada, et ta elab koos vanematega XXX kolmetaolises korteris. 11.märtsil 2009 kuskil kella 22.30 paiku sõitis ta Narva-Jõesuusse oma autoga Mitsubishi Pajero, rn XX ZGG, väljalaskeaasta
  5. Parkis auto maja juurde parkimisplatsile ja seda on korteri aknast hästi näha. Autol kesklukustus ja signalisatsioon puudub, st, et auto käib tavaliselt lukus. Mäletab täpselt, et enne seda kui koju läks, pani ta oma auto kõik uksed lukku. Tulnud koju, heitis ta magama ja midagi kahtlast ta akende taga ei kuulnud, väljaarvatud see, et nende akende taga pidutsesid kohalikud, kellede hulgas olid A B , B.S ja A G. Nad tarvitasid kogu öö alkoholi ja pidasid endid akende alla lärmakalt üleval, kuid tema isiklikult ei näinud, et nad oleksid tema autosse roninud. 12.märtsi 2009 hommikul ta ärkas ja kella 09.00 paiku läks välja ning kui oma auto juurde läks, avastas, et sel ajal kui auto oli maja juures seisnud, oli keegi selle lukust lahti teinud -ukselukkude fiksaatorid olid asendis „avatud", kuigi ukselukke lõhutud ei oldud. Autost oli kadunud rool (originaal, halli värvi ja sellel mingisuguseid kirjeid ei olnud). Rooli maksumus on 450 EURi (6750 krooni). Rool oli roolisamba küljest sellise jõuga lahti rebitud, et roolisammas on deformeerunud ning seda taastada ei ole võimalik. Roolisamba maksumus on 1000 EURi (15 000 krooni). Samuti olid kadunud kabiini esikonsoolilt kaks helesinist-halli värvi pakki Winstoni sigarette, ühe paki maksumus 30 krooni, kokku 60 krooni. Rohkem autost midagi varastatud ei oldud. Seega oli autosse sissetungimisega tekitatid materiaalset kahju summas 21 810 krooni (varastatud rooli, sigarettide ja lõhutud roolisamba maksumus). Palub antud kuriteo toimepannud isikud kriminaalvastutusele võtta ning tunnistada teda ülaltoodud summas tsiviilhagejaks. 10
(14)1-09-9913 Küsimus: Miks Teie varem selle kohta politseile avaldust ei teinud? Vastus: Sel päeval helistati talle politseist ning paluti teda tulla politseisse ja seal avaldus kirjutada, kuid tema vastas, et ta mõtleb veel ja kui otsustab, siis tuleb kindlasti, aga kahjuks ta seda ei teinud, sest ei pidanud seda esialgu vajalikus. Käesolevaks ajaks on ta ümber mõtelnud ja tahab teha selle kuriteo kohta avalduse. Käesoleval ajal on minu auto Narva-Jõesuus garaažis. Kannatanu A Ž 08.05.2009.a ütlused 8k.2 tl 114-117), mille kohasel tema poolt antud ütlustele tahab lisada, et peale seda, kui ta pani oma auto Mitsubishi 11.03.2009 kella 22.30 paiku maja akende alla, vaatas ta mitu korda aknast õue. Viimast korda tegi seda kella kahekümne kolme paiku, autoga oli kõik korras. Nagu ta juba rääkis, nägi õues A B , B.S ja A G . Kui ta 12.03.2009 kella üheksa paiku hommikul avastas, et auto uksed olid lahti, roolisammas lõhutud ja puudus rool ja kaks pakki sigarette Winston, arvas ma kohe, et selles on osalised ülalloetletud isikud. Läks B juurde koju, kes ütles, et öösel oli teda purjus koju talutatud. Seejärel läks B.S-i juurde, kelle aadressi ütles talle B . Alguses B.S eitas kõike, aga kui ta õue läks ja suitse ette pani, nägi, et ta suitsetab Venemaal toodetud Winstoni sigaretti ja just sellised sigaretid olid tema autost varastatud. Ütles temale sellest ning siis tunnistas B.S üles, et tema oli tema autosse tunginud, sest oli olnud purjus. Ta ütles, et oli auto rooli kuhugi ära visanud ning lubas selle üles otsida, nii ta aga seda ei leidnudki. Rohkem üksikasju ta sellest vargusest ei rääkinud. Leppisid kokku, et 19.03.2009 maksab B.S talle autosse sissetungimise ja sealt vargusega tekitatuid kahju kinni, kuid seda ta ei teinud. Pärast kadus ta aga üldsegi ära. Seejärel pöördus ta avaldusega politseisse. Kannatanu V K 05.03.2009.a ütlused (k.3 tl 2-5), mille kohaselt 03.03.2009 kella 23.00 paiku läks kauplusesse Maxima Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval. Kaupluse juures kohtas kahte noormeest. Esimene oli välimuse järgi 25 aastane, 190cm pikk, kõhna, sirge ninaga, heleda kitsa näoga. Tal oli seljas hall kapuutsiga sulejope, peas oli must kootud müts, jalas tumedad teksad. Teine oli umbes 25 aastane turske kehaehitusega, 175cm pikk. Seljas oli must kapuutsiga sulejope, peas oli must kootud müts, jalas olid tumedad püksid. Esimesel oli käes õllepudel. Nad tulid tema juurde ja esimene küsis kellaaega. Ta püüdis kannatanuga rääkida inglise keeles, seepärast ta vastas samuti inglise keeles. Edasi ta küsis kannatanu käest vene keeles, et kas tal on raha ja kannatanu tegi, et ei saa tast aru, siis ta pöördus teise poole ja ütles, et parem oleks, kui tal seda oleks. Esimene noormees küsis kannatanult 50 krooni. Ta andis talle 50 krooni ja nad läksid lahku. Raha võttis rahakotist, mis tal kotis oli. Nad nägid seda. ta läks oma tuttava juurde mööda Vabaduse tänavat pargi poole. Minnes mööda teed lehtla juurest nägi, et need noormehed tulid mööda paralleelset Nurme tänavat tema suunas. Üle silla tulles ta kohtus nendega. Esimene noormees haaras tal käest ja hoidis, aga teine tõmbas ta õlalt koti. Peale seda noormees, kes teda hoidis, lükkas ta eemale ja ta kukkus, aga nemad jooksid ära. Jooksu pealt teine noormees võttis kotist välja rahakoti, aga koti viskas minema. Ta korjas pärast koti üles. Nad varastasid mustast nahast rahakoti suurusega umbes 10xl5cm maksumusega 800 krooni. Selles oli 100 USA dollarit, 150 krooni, Eesti ID-kaart tema nimele ja Ameerika kooli ID-kaart tema nimele. Ta tunneks ära esimese noormehe, kuna tema nägu jäi talle meelde. ta on seda noormeest kuskil varem näinud. Võimalik, et ta elab NarvaJõesuus. Kannatanu V K 13.03.2009.a ütlused (k.3 tl 11-14), mille kohaselt K mäletab oma eelmisi ütlusi, seepärast jääb nende juurde. Esitatud küsimuste kohta selgitab, et nagu ta juba rääkis 03.03.2009 kella 23.00 paiku läks kauplusesse Maxima Narva-Jõesuus. Kauplusest väljumisel tulid tema juurde kaks noormeest, üks nagu ta nimetas tundus tuttav, kuid ta ei suuda meenutada, kus ta on teda näinud. Ta pöördus tema poole inglise keeles, miks ta ei tea. Tema 11
(14)1-09-9913 vastas talle samuti. Siis ta läks vene keele peale üle ja küsis, et kas tal on raha 50 krooni. ta hakkas kartma, mida nimelt, ei tea, kuid tundis, et selle noormehega on parem mitte siduda end, seepärast tegi, et ma ei saa tast aru. Siis see noormees pöördus sõbra poole ja lisas, et parem oleks, kui tal seda, s.o raha oleks. ta tahtis võimalikult kiiresti noormeestest lahti saada, ei tahtnud probleeme. Seepärast võttis rahakotist 50 krooni ja andis noormehele, kes tema poole pöördus. Raha võttis välja nende nähes ja nad võisid näha, et rahakotti jäi veel raha. ta ei saa öelda, et andis noormeestele raha vabast tahtest ja sooviga anda. ta ei näinud lihtsalt teist väljapääsu selles olukorras. Õues pole kedagi, on pime, hakkas kartma. Peale seda, kui andis 50 krooni, hakkas kiiresti minema Vabaduse tänavat oma tuttava maja poole. ta nägi, et mõlemad noormehed läksid samas suunas, ainult mööda paralleelset teed. Kui ta läks üle silla pargis Kuursaali vastas, noormehed jooksid tema juurde. See, kellele andis 50 krooni, haaras tal õlast ja hoidis kõvasti seni, kui teine tõmbas tal õlalt koti ja jooksis sellega edasi. Teel ta võttis välja rahakoti, aga koti viskasid maha. ta ei hakanud vastu, kuna kartis. ta ei hüüdnud appi. Peale seda noormees, kes teda hoidis, lükkas jõuga ta eemale nii, et ta kukkus. Mõlemad noormehed jooksid ära. ta ei jälitanud neid, kuna kartis. ta ei tundnud valu kinnihoidmisest ega kukkumisest. Nagu ta juba rääkis tekitati talle kahju 950 krooni /rahakoti maksumus/ ja 100 USA dollarit. Temalt varastatud kaardid ei oma materiaalset väärtust. Kannatanu V K 28.04.2009.a ütlused (k.3 tl 26-29), mille kohaselt varem antud ütlustele tahab lisada, et 20.04.2009 kella 18.00 paiku kaupluse juures, mis on Narva-Jõesuus Kudruküla 13, märkas ühte noormeest, kes oli tumedas jopes ja nokamütsis- ühte neist, kes 03.03.2009 teda röövis. Aga nimelt 03.03.2009 ta hoidis tal õlgadest, kui teine tõmbas tema õlalt ära koti. ta tundis ta kohe ära. Ta seisis veel kahe noormehega, kuid neid kannatanu ei tunne. ta helistas politseisse, kuid toimkond kohale sõita ei jõudnud, kuna noormees põgenes juba. Küsimus kannatanule: 09.03.2009 Te tundsite foto järgi ära B.S-i, kui ühe röövija, aga nüüd tunnete ära Aleksandr Vlassovi? Kannatanu vastus: B.S oli tõepoolest sarnane ühe röövijaga. Kuid äratundmise ajal elusana ta märkas kohe, et tema kasv ei vasta ründaja kasvule, seepärast avaldas, et see pole tema. Selles, et teda röövis Aleksandr Vlassov, tal kahtlusi pole, kuna ta nägi teda elusalt 20.04.2009.a. Tunnistaja V T 10.07.2009.a ütlused (k.2 tl 54-57), mille kohaselt esitatud küsimuste osas ta võib selgitada, et ta töötab taksofirmas sõiduauoga Opel Vectra reg. Nr. XXX TFH 2009.a talvel, täpne kuupäev meeles ei ole võimalik, et 2009.a. veebruaris õhtul (oli pime) ma seisin autoga taksopeatuses kaupluse „100 pisiasja“ juures kui autosse istusid kaks võõrast noormeest ja palusid viia neid raudtee kõrval asuvate garaažide juurde, st mitte kaugele Gerassimovi 24 majast. Minule ei ole midagi teada 2009.a talvel Olgina alevikus erimajast toimunud vargusest. Sellest, et ma viin varastatud autorattaid, ma ka ei teadnud. Ma isegi ei tunne neid noormehi. Kõik, mis ma tegin, oli tellimuse täitmine. Tunnistaja V A 24.07.2009.a ütlused (k.2 tl 66-68), mille kohaselt esitatud küsimuste osas ta võib selgitada, et umbes 7 aasta jooksul minile kuulub garaažiboks GÜ-s Lokomotiv-2. Praegu garaažiboksi number on X. Praegu garaažiboksis on minu venna sõbra auto. 2009.a. talvel ma ei hoidnud oma garaažis mingeid maasturi autorattaid j ei näinud, et need oleksid seal olnud. Minule ei ole midagi teada Olgina alevikus toimunud varguse kohta. Ma ei tunne Pavel Jakovlevilt ega B.S. Tunnistaja P J 08.06.2009.a ütlused (k.2 tl 74-77), mille kohaselt, et ma tunnen B.S , me oleme koos karistust kandnud. 2009.a talvel Olgina alevikus eramajast ma pole vargust toime pannud. Ma ei osalenud varastatud autorataste transportimises. Ma ei oska seletada põhjust, miks mind tunti ära kui ühte neist, kes varastatuid rattaid viis. 12
(14)1-09-9913 Tunnistaja A B 30.07.2009.a ütlused (k.2 tl 118-120), mille kohaselt, et 2009.a märtsikuus, täpne kuupäev ei ole meeles, koos A G ja B.S-iga me tähistamise A G sünnipäeva. Ma jõin ära palju alkoholi ja läksin koju magama. Järgmise päeva hommikul minu juurde tuli Narva-Jõesuu elanik A Ž ja küsis, kes tungis tema Mitsubishi autosse ning tiris välja rolli. Ma arvasin, et seda võis teha B.S. Hiljem tema ise B.S, jutustas minule, et ta tõesti tiris välja rolli Ž autost. Tunnistaja A G 06.08.2009.a ütlused (k.2 tl 121-124), mille kohaselt et B.S-i ma tunnen ammu, me koos õppisime ühes koolis. Meie vahel on normaalsed sõbralikud suhted, kuid me ei ole sõbrad. Ma ei tunne A Ž ega S V . 11.03.2009.a õhtul koos A B ja B.S-iga ma tähistasin oma sünnipäeva. Me tarvitasime alkoholi Sepa tänaval Allani maja juures. Järgmisel päeval keelgi käest, nüüd juba ei mäleta kelle käest ma kuulsin et öösel Sepa tänaval Narva-Jõesus autost murti välja autoroll. Alates sünnipäevast ma pole B.S enam näinud. Minule eo ole midagi teada vargusest mingist teisest autost. Kohus samuti uuris järgmisi kriminaalasja materjalides olevaid tõendeid: - Sõrmejäljekspertiisiakti nr SS-0631-08/5560 (k. 1, t.l 2-10), millest tuleneb, et sündmuskoha vaatlusel 09.07.2008.a Narva-Jõesuu linna lähedalt leitud sõiduauto VAZ 21063 reg- nr XXX IAM vasakpoolse esiukse välisküljelt käepideme kõrvalt ühele tõmmiskilele kopeeritud isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti ei ole jätnud kannatanu V R . Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi on jätnud B.S (snd 23.06.1981; reg-nr 0111181K) vasaku käe pöidlaga. - Vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde (k.2, t.l. 7-13, 85-90); - Asitõendite vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde (k.2, t.l. 21-23, k.3 21-23.); 2. Maakohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatavate seisukohad, avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud kõiki kriminaalasja raames kogutud tõendeid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et B.S-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, toime pandud avalikult s.t

§ 199lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi ning tema süü selles kuritegudes on tõendatud.

Samuti B.S-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.t.

§ 215lg 2 p 1 järgi ning tema süü selles kuriteos on tõendatud.

Aleksandr Vlassovi süü võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja isikute grupis, st

§ 199

lg 2 p 5,7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendatud ja eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. B.S ja Aleksei Vlasssov tunnistasid end süüdi kõikides nendele inkrimineeritud kuriteoepisoodides täielikult, andsid eeluurimisel üksikasjalikke ütlusi oma tegude kohta nii ülekuulamise käigus, kui ka ütluste ja olustiku seostamise menetlustoimingutel. Kohtu poolt avaldatud kannatanute A. D , V. R , S. V , A.Ž ja V.K ütlused, tunnistajate A B , A G , V A , V T ütlused riimuvad süüdistatavate ütlustega. 13

(14)1-09-9913 Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistuse kergendavaks asjaoluks B.S-i ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. B.S on varem 5-l korral kohtulikult karistatud, s.h. ka varguste eest reaalse vangistusega, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning vanglast vabanemisel jätkas analoogsete kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et B.S ei ole võimalik muul viisil mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kui reaalse vangistusega. Kohus leiab, et reaalne vangistus on B.S-i isikut arvestades, ka õiguskorra kaitsmise huvides. Arvestades B.S-i karistust kergendavat asjaolud, samuti tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, peab kohus võimalikuks mõista B.S-ile karistuse, mis ei ületa poolt antud kuriteo toimepanemise eest ettenähtud maksimumkaristuse määrast. Aleksandr Vlassovi suhtes kohus arvestab karistuse kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Aleksandr Vlassov varem kriminaalkorras ei ole karistatud, seetõttu kohus asub seisukohale, et talle tuleb anda võimalust oma käitumise parandamiseks ning leiab võimalikuks mõista A. Vlassovile karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. B.S ja Aleksandr Vlassov võtsid kohtuistungil õigeks kõik nende vastu kannatanute poolt esitatud haginõuded. Vastavalt TsMS § 440, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab B.S-ilt välja A D kasuks 7 800 krooni; S V kasuks 15 000 krooni; V R kasuks 9 027 krooni ja A Ž kasuks 21 810 krooni kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Samuti kohus mõistab B.S-ilt ja Aleksandr Vlassovilt välja solidaarselt V K kasuks 2 188 krooni 75 senti kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 238; 305-306; 310-313; 315. Pavel Gontšarov Kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.