Obsah (8)

§ 121§ 266§ 199§ 263§ 65§ 200§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2010.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-17567 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok rahvakoh

§ 121

; § 200 lg 2 p 4järgi Prokurör Anneli Lumiste H.H xxx; käesoleval hetkel viibib vahi all Vanglas Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: määratlemata Haridus: keskharidus Emakeel: vene Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: kriminaalkorras karistatud 9-l korral:

1. 22.12.1988.a. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga;
2. 17.05.1993.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 1; KrK § 197 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud;
3. 02.11.1994.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega;
4. 08.12.1997.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 3; KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 7 aasta 2 kuulise Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: Süüdistatav vabadusekaotusega;
5. 18.12.2001.a. Harju Maakohtu otsuse alusel 177´3 järgi 10 kuulise vabadusekaotusega; liitkaristus KrK § 41 alusel 3 aastat vabadusekaotust;
6. 11.08.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 266lg 1 järgi rahalise karistusega 2000 krooni; 7.

05.09.2006.a. Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 266

lg 2 p 1, 3;

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuulise vangistusega; 8.

13.03.2007.a. Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8;

§ 266

lg 2 p 1;

§ 263

p 1 järgi liitkaristus

§ 65lg 2 alusel vangistusega 10 kuud 20 päeva; 9.

27.10.2008.a. Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8;

§ 266

lg 2 p 1 järgi 8 kuulise vangistusega;

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 10 kuud 25 päeva vangistust.

Karistus kantud ajavahemikul 10.05.2008.a. kuni 03.04.2009.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Uido Truija, Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.H

§ 121järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Süüdi tunnistada H.H

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks H.H-le 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 19.04.2009.a. Tsiviilhagi rahuldada ning välja mõista H.H-lt 4660 krooni VP’i kasuks. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista H.H-lt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, s.o. 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.H-lt menetluskuludena kaitsjatasu summas 5100 krooni ning ekspertiisitasud:

1. ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest 4644 krooni;
2. DNA ekspertiisi eest 9490 krooni;
3. isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 2875 krooni;
4. toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud summas 194,
5. Sundraha, õigusabikulu ja ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri
6. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ H.H , kriminaalasi 1-09-17567, sundraha ja/või õigusabikulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendid: jope, kampsun – tagastada H.H-le kohtuotsuse jõustumisel; videosalvestis DVD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; helisalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (20.04.2010.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: H.H süüdistatakse järgmistes kuritegudes:
8. Episood (13.04.2009.a. röövimine): 13.04.2009.a. kella 00:19 paiku, Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Pepsi Piljardiklubi ees, küsis H.H helistamise ettekäändel VP mobiiltelefoni, eesmärgiga telefoni enda kätte saamisel see omastada avalikult kuid vägivalda tarvitamata ning VP andiski talle selleks enda mobiiltelefoni LG KP500 s nr 901KPSL486774 IMEI 357920024867747, väärtusega 3500 krooni. Saades telefoni enda kätte, lükkas H.H VP käega eemale ning jooksis ära koos mobiiltelefoniga. Lükkamisest VP ei tundnud füüsilist valu kuid viis ta kergelt tasakaalust välja. VP jooksis H.H-le järele ja nõudis oma mobiiltelefoni tagastamist, mille peale H.H lõi VP ühe korra rusikaga näo piirkonda, millest VP tundis füüsilist valu ja kukkus. Antud teoga tekitati VP füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo põrutuse, kahe hamba vigastuse ning varalist kahju kokku 3500 krooni. Kohus leiab, et H.H süü nimetatud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud alljärgnevaga: Kannatanu VP andis kohtuistungil ütlusi , mille kohaselt ta ei tunne H.H, kuid 13.04.2009.a. pöördus ta traumapunkti seoses sellega, et H.H teda lõi. Ta kohtas H.H piljardiklubi suitsuruumis. H.H palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni. Ta andis telefoni, lükkas kergelt teda ja jooksis siis minema. Tema hakkas H.H-le järele jooksma, sai ta kätte ja palus telefoni tagasi, H.H vastas, et tal ei ole telefoni ja jooksis veel paar meetrit eemale, tema üritas teda näkku lüüa, aga löök oli ebatäpne ja tabas kergelt õlga. Siis H.H lükkas teda uuesti ja jooksis taas eemale. Tema kuulis, et tema mobiiltelefon hakkas H.H taskus helisema, ta palus veelkord telefoni tagasi, et saaks vastata sissetulevale kõnele. H.H lõi teda seepeale rusikaga näkku ja jooksis ära. Traumapunktis vigastati tema vigastused.Telefoni on ta tagasi saanud uurija käest. Kannatanu esitas tsiviilhagi, mis koosneb ravikuludest purunenud hammastele. Summa on 4600 krooni. H.H hagi tunnistab. H.H seletas kohtule , et tema kohtas kannatanut piljardisaalis käies. Nad suitsetasid koos kannatanuga väljas. Kuna tal ei olnud telefonil kõneaega, siis palus ta kannatanult telefoni, et helistada. Kanatanu andiski talle oma telefoni, kuid kuna levi antud kohas ei olnud, siis ta eemaldus. Tunnistab, et peas oli mõte telefon võtta ja siis ära minna. Kannatanu jooskis tem,ale järele, kui kätte sai, siis lõi teda. Tema lõi kannatanut vastu põske rusikaga. Telefoni SIM-kaardi viskas ta minema, telefoni andis oma õele. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga on nõus. Tunnistaja Jelena H.H seletas kohtule, et ta andis 4.05.3009.a. politseile üle mobiiltelefoni, millise sai oma venna H.H käest. Igor seletas, et ta leidis selle telefoni. Tunnistaja KO seletas kohtule, et kannatanu rääkis, et baari ees küsis üks mees temalt telefoni ja hakkas ära jooksma. Kannatanu järgnes ja lõi teda . Kas kannatanul vigastusi oli, seda ei meenu , aga näol võis küll marrastusi olla. Kannatanu kirjeldas isikut umbes 30.aastasena, kandis tumedaid riideid, Tema läks koos kannatanuga isikut otsima, aga ei leidnud. Äratundmiseks esitamise protokollist /tl 168-173/ nähtub, et V P tundis ära foto järgi I.telgajevi kui isiku, kes võttis ära tema mobiiltelefoni ja lõi teda. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt /tl 176-184/ nähtub kannatanu telefoni vaatlus, asitõendi vaatlusprotokollis /tl 1957 kajastub VP poolt numbrile 110 tehtud kõne telefoni varguse kohta. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti röövimisena

§ 200lg 2 p 4 järgi .

H.H isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime röövimise, so.

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuritegu tuleks kvalifitseerida omastamisena. Röövimise puhul peab olema vägivald suunatud kannatanu vastupanu murdmisele, kusjuures see vägivald peab olema ajaliselt seostud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse Antud kriminaalasjas oli H.H vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seostud. Asja omastamise suhtes oli H.H kavatsetus, röövimine on toime pandud kaudse tahtlusega. 2. Episood (18.04.2009.a. – 19.04.2009.a. kehaline väärkohtlemine): Ajavahemikul 18.04.2009.a. kell 22:25 kuni 19.04.2009.a. kell 01:20, viibides Lõuna Politseiosakonna kinnipidamiskambris nr 4 Rahumäe tee 6 Tallinnas, tungis H.H kallale AJ, tekitades talle tervisekahjustusi – oimuluu murru, silmakoopaluu murru, kiilluu murru, sarnaluu murru, alalõualuu murru, ninaluu murru, põrutushaavad kõrvalestal ja kulmu piirkonnas, verevalumid ja turselisus pea piirkonnas, VI-VII roide murru nahaaluste verevalumitega rindkerel. H.H eitab selles episoodis enda süüd täielikult, kinnitab, et niipea, kui ta toodi Rahumäe tee Arestimaja kambrisse, heitis ta magama, kes temaga ühes kambris olid öö jooksul, seda ei tea, tema ei mäleta sealt kedagi. Kell pool üks öösel umbes äratati teda ja viidi kambrist välja seoses sellega, et ta olevat justkui kambris kedagi peksnud. Tema kedagi peksnud ei ole , kogu aeg magas. Kui ta oleks kannatanut peksnud, nii nagu asja materjalide juures kirjas on, siis jääb temale arusaamatuks see, et tema jalatsitel ei ole veremäärdumisi üldse, samuti ei mäleta ta, et kamber oleks verine olnud. Kannatanu A.J avaldas kohtuistungil, et ta ei tea üldse kelle poolt, kus ja millal temale need kehavigastused tekitati. H.H ta ära ei tunne, ütleb, et pole kunagi näinud. Tunnistaja PM andis kohtus ütlusi selle kohta, et 18.04.2009.a. töötas ta Lõuna Politseiosakonna kinnipidamise kambris. Sel päeval viidi sealt kiirabisse katkise kõrvaga mees. Tema alustas oma vahetust kell 20.00, siis oli neljandas kambris üks kainenemisele paigutatud isik. Välimusest võis teha järelduse, et kas kodutu või asotsiaal. Kui tema tööd alustas, siis kontrollis kõik kambrid üle ja ei olnud näha, et sellel isikul oleks vigastusi olnud. Ta magas. Umbes kolmveerand tunni pärast toodi kainenemisele kinnipeetu Õismäelt. Kinnipeetu oli joobes ja konfliktne. See mees paigutati neljandasse kambrisse asotsiaali juurde. Kui seda isikut paigutati kambrisse, siis asotsiaal magas näoga seina pookel ja mingeid verejälgi kambris ei olnud. Mõne aja pärast hakkas Õismäelt toodud isik taguma kambri uksele, kuna asotsiaal oli kusenud kambrisse. See Õismäelt toodud mees oli heledates riietes ja heledate jalatsitega ning ta paigutas selle mehe teise kambrisse ümber. Kamber oli endiselt verejälgedeta ja asotsiaal magas endiselt näoga seina poole. Mõne aja möödudes toodi kainenema Paldiski mnt juurest tugevas joobes isik. Tema teda kambrisse ei paigutanud, kuid vormistas pabereid sel ajal. Isik paigutati neljandasse kambrisse. Mingi aeg hiljem läks ta kambreid kontrollima, ja siis nägi läbi kambriakna, et kamber on verine , nii põrand kui ka seinad. Asotsiaal roomas ukse poole, ta oli põrandal. Ta avas ukse ja küsis, mis juhtus, asotsiaal püüdis rääkida, aga tema jutt oli nii segane, et jutust aru ei saanud. Asotsiaalil oli nägu ja pea verised ja silmade ümber olid hematoomid.. Paldiski mnt-lt toodud mees ka istus või kükitas nurgas ja kui asotsiaal oli peaaegu ukseni roomanud, siis lükkas teda endast eemale. Paldiski mnt-lt toodud mehel verd kusagil ei näinud, välja arvatud käel, millega ta tõukas verist asotsiaali eemale. Sel mehel, kes Paldiski mnt-lt toodi oli seljas must jope, jalas mustad tossud ja sinised dressipüksid. Tunnistaja AP seletas kohtule, et tema oli tööl, kui pidas patrullides kinni Paldiski mnt 135 ühe isiku, kes oli alkoholijoobes ja käitus agressiivselt, mistõttu tuli kasutada käeraudu.. Nad viisid patrulliga isiku Rahumäe tee 6 arestimajja ja paigutasid ta kambrisse. Kambris võeti käerauad maha, isik üritas vist lüüa teda, aga komistas ja kukkus. Nemad panid kambriukse kinni. Mõne aja pärast läks ta vaatama, mida isik seal teeb. Isik Oli põrandkae pikale heitnud ja magas. Enne seda isikut oli seal samasse kambrisse paigutatud üks asotsiaali välimusega mees. Ta magas ja tähelepanu ta temale ei pööranud, Kambris mingeid verejälgi ei märganud ja kodutul ehk asotsiaalil ka mingeid vigastusi ei näinud. Kõik tunnistajad kinnitavad, et nemad ei näinud vaatamata kambri korduvale avamisele seal mingeid verejälgi ega vigastusi kannatanul enne H.H kannatanuga samasse kambrisse paigutamist. Kambris viibis koos H.H-ga vaid kannatanu, noormees „valges“ oli sealt varem ära paigutatud, kuna temaga koos olnud isik oli end täis kusenud. Ta hakkas prõmmima kambri uksele ja ta viidi teise kambrisse. Kogu selle toimingu juures ei näinud tunnistaja mingeid vigastusi kannatanul, kes endiselt magas, samuti ei olnud kambris verejälgi. Seda , et kambris on midagi juhtunud, avastas korrapidaja tavalise kambrite kontrolli käigus. A.J olid näos hematoomid, ta roomas kambripõrandal, kusjuures verised olid nii kambri põrand kui ka seinad. Kambrinurgas istus või kükitas H.H, kes ei maganud vaid lükkas ukseni jõudnud verist kannatanut endast eemale. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja lisatud fototabelitel kajastuvad hulgalised verejäljed kambri põrandal ja seintel. Ei ole mingit alust arvata, et politseitöötajad, kes sündmuse õhtulöösel valvekorras olid, täitsid oma töökohustusi hooletult või mitte piisava tähelepanelikkusega. Seega H.H , kahjustades teise inimese tervist, samuti lüües teist inimest, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

On ilmne, arvestades kannatanul esinenud vigastusi, et selliste vigastuste tekitamisel tundis kannatanu füüsilist valu. H.H süü on tõendatud ka toimiku kirjalikes materjalides kajastuvaga. /tl 3/ nähtub, et 18.04.2009.a. kell 18.40 on kainenemisele toimetud A.Jelagin, mingeid vigastusi temal ei ole sel ajal tuvastatud. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist /tl 14/ nähtub, et 18.04.2009.a. kell 22.25 on kainenemisele paigutatud H.H. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /tl 19-24/ nähtub olukord Tallinnas, Rahumäe tee 6 asuva Lõuna Politseiosakonna II korruse arestikambris nr 4 19.04.2009.a kell 04.00. Näha on, et kambris on mitmeid veretaolisi määrdumisi nii seintel kui põrandal. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub /tl 31-42/ , patsiendikaardilt /tl 45-46/ ja haigusloost /tl 112-137/ nähtuvad haiglas viibival A.J 20.04.2009.a. esinevad vigastused: tugevad tursed silmade ümbruses, õmblused kulmul, verevalumid põsel, kõrvadel, kätel, rindkerel ja jalgadel. Tuvastatud on alalõualuu murd, mitmed koljuluu murrud, paar roidemurdu. Isiku läbivaatuse protokollist /tl 51-60 / ja asitõendi vaatlusprotokollist /tl 68-82/ nähtub, et 20.04.2009.a. kell 14.56 on fikseeritud H.H riietusel veretaoline määrdumine ( kampsuni käisel, samuti jope krael ja paremal õlal). Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist /tl 86 - 87) nähtub, et H.H oli kuriteo sooritamise ajal alkoholijoobes, mis ei seganud tal aga aru saamast oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Ta ei põe vaimuhaigust ega ole nõdrameelne ega nõrgamõistuslik Oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kandma karistust, sundravi kohaldamist ei vaja. Eksperdiarvamusest /tl 93-97/ nähtub, et H.H jopelt ja kampsunilt võetud DNA proovide analüüsil saadud DNA profiil on kokkulangev A.Jvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Asitõendi vaatlusprotokollist /tl 140- ) nähtub olukord ja inimeste liikumine arestimajas 18.aprillil 2009.a. kella 17.00-st kuni 19.aprilllini 2009.a. kella 11.59.59- ni. Vaatlusprotokollis kajastuv kinnitab, et kainenemisele toodi kolm inimest erinevatel aegadel, kellest üks oli H.H. esimesena toimetati kainenemisele kanatanu, seejärel A.S ja siis H.H (kell 22.21.29). A.S on riietatud üleni valgesse, ka jalatsid on valget värvi. Nähtub, et kell 01.25.30 ajal liigub korrapidaja kambrite poole, minut hiljem tuleb tagasi ja väljub eesruumist, tagasi tuleb koos kiirabitöötajatega. Isiku ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusest /tl 146-148/ nähtub, et A.Jelaginile tekitati elule mitteohtlikud tervisekahjustused, raske kehalise haiguse tunnused puuduvad. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal (18.04.09 kella 22.25 – 19.04.2009.a. kuni 01.20) löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisel vastu samasuguse iseloomuga pindu. Vastavalt toimepandud kuritegudele tuleb süüdistatavat karistada. H.H karistust kergendava asjaoluna (röövimise puhul) arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.H süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu oli toime pandud erilise julmusega ja kanatanule oli tekitatud hulgaliselt vigastusi. Röövimise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et H.H on sisuliselt end süüdi tunnistanud. Kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud selline, mis oleks kaasa toonud raskemaid tagajärgi. H.H on nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et H.H on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja temale ei ole määratud karistused avaldanud vähimatki preventiivset mõju. Ta pani uue kuriteo toime juba kümne päeva möödumisel pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Karistusest vabastamise aluseid ei esine ja H.H tuleb karistada vangistusega, mis tuleb reaalselt kinnipidamiskohas ka ära kanda. Karistuste osalisel liitmisel tuleb moodustada liitkaristus. Anne Ennok 1. kohtunik Mari Uusneem rahvakohtunik Pille Aver rahvakohtunik