lg 3 ja lg 4 rikkumise eest kalapüügiseaduse § 23-4 lg 2 järgi rahatrahviga 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Sama otsusega karistati Sergei Panitšev kalapüügiseaduse § 18 lg 1, 5,6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 3 ja lg 4 rikkumise eest kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi rahatrahviga 40 (nelikümmend) eurot, s.o 10 trahviühikut. Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Gunnar Kõue koostanud 04.10.2011.a väärteoprotokolli, mille kohaselt Sergei Panišev, tegutsedes OÜ J.S juhtivtöötajana juriidilise isiku huvides, olles xxx registreeritud OÜ J.S (registrikood xxx) juhatuse liige, kelle tööülesanneteks oli ettevõtte OÜ J.S seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus, samuti olles OÜ J.S 50%-lise osanikuna huvitatud juriidilise isiku majandustulemustest ja omades võimalust suunata juriidilise isiku tahet, jättis OÜ J.S huvides, kasutades oma võimupositsiooni, kalapüügiloa IV110129 juurde kuuluva rannapüügipäeviku täidetud originaallehe edastamata kaluri kalapüügiloa andjale, Põllumajandusministeeriumile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Kalapüügiloa IV110129 juurde kuuluva rannapüügipäeviku täidetud originaallehed edastas Sergei Panitšev OÜ J.S nimel kalapüügiloa väljaandjale, Põllumajandusministeeriumile lihtkirjaga. Sellise tegevusega pani Sergei Panitšev toime kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 3 ja lg 4 rikkumise, mis on kvalifitseeritav kalapüügiseaduse § 234 lg 1 järgi. Kalapüügiseaduse § 202 lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüügiga seotud andmete esitamata jätmist tõsiseks rikkumiseks. Kalapüügiseadus e § 20-2 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt loetakse tõsiseks kalapüüginõuete rikkumiseks kutselisel kalapüügil EL Nõukogu määruse nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsiseid rikkumisi. EL Nõukogu määruse nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1 alapunkti a järgi on tõsised rikkumised tegevused, mis käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina vastavalt sama määruse EL Nõukogu määruse nr 1005/2008 artikli le 3. EL Nõukogu määruse nr 1005/2008 artikli 3 punkti 1 alapunkti b sõnastuse järgi loetakse ebaseaduslikuks, teatamata või reguleerimata kalapüügiks juhtumit, kui on jäätud täitmata kohustus registreerida ja kanda ette püük või püügiga seotud andmed. Tulenevalt kalapüügiseaduse § 20-2 lg 1 p 1 Sergei Panitšev pani kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
Samuti on väärteoasja menetluse käigus tuvastatud, et OÜ J.S on pannud toime väärteorikkumise selles, et tema Sergei Panitševi kaudu, kes tegutsedes OÜ J.S juhtivtöötajana juriidilise isiku huvides, olles xxx registreeritud OÜ Kivisill (registrikood 11480718) juhatuse liige, kelle tööülesanneteks oli ettevõtte OÜ J.S seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus, samuti olles OÜ J.S 50%-lise osanikuna huvitatud juriidilise isiku majandustulemustest ja omades võimalust suunata juriidilise isiku tahet, jättis OÜ J.S huvides, kasutades oma võimupositsiooni, kalapüügiloa IV110129 juurde kuuluva rannapüügipäeviku täidetud originaallehed edastamata kaluri kalapüügiloa andjale, Põllumajandusministeeriumile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Kalapüügiloa IV110129 juurde kuuluva rannapüügipäeviku täidetud originaallehe edastas OÜ J.S juhatuse liikme, osaniku ja asutaja Sergei Panitševi kaudu kalapüügiloa väljaandjale, Põllumajandusministeeriumile lihtkirjaga. Sellise tegevusega pani OÜ J.S toime kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 3 ja lg 4 rikkumise, mis on kvalifitseeritav kalapüügiseaduse § 234 lg 2 järgi. Tulenevalt kalapüügiseaduse § 20-2 lg 1 p 1 OÜ J.S pani kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
Sergei Panitšev esitas eelnimetatud otsuse peale 16.11.2011.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada otsus nr 940011000376 ja lõpetada väärteomenetlus. Ta väidab, et ei rikkunud § 12 lg 3 Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
. Veebruaris, märtsis ja aprillis 2011.a kalapüüki OÜ J.S poolt üldse ei toimunud, kalapüügi kohti ei olnud. 2 Sergei Panitšev väidab esitatud kaebuses, et püügipäevikute edastamine lihtkirjaga ei tohi olla karistatav. Sergei Panitšev väidab kaebuses, et vaidlustatava karistuse ebaseaduslikkus seisneb ka selles, et vastutus Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 2 järgi saabub muuhulgas kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest, seega seoses kalapüügiga. Antud juhul kalapüüki ei olnud. Kaebaja ei ole nõus sellega, et sama rikkumiste toimepanemise eest karistati nii juriidiline isik kui ka selle isiku juhataja. Samuti kaebuse esitaja väidab esitatud kaebuses, et väärteomenetluse protokolli tema suhtes koostatud ei ole ning seletusi isiklikult temalt ei ole nõutud. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse s uhtes. Kohtuväline menetleja palub Viru Maakohtul jätta kirjalikus menetluses väärteoasjas nr 940011000376 Sergei Panitševi poolt esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.a määrus nr 104 § 12 lg 3 sätestab järgmist: Rannapüügipäeviku täidetud originaalleht edastatakse kaluri kalapüügiloa andjale iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 5 alusel esitatakse püügipäevikuleht kalapüügiloa kehtivuse ajal ka juhul, kui aruandekuu jooksul püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sel juhul märgitakse püügipäevikulehele, et püügil ei käidud või et saaki ei saadud. Seega ka püügipäevikulehtedel kalapüügi mittetoimumisest teavitamise korral on tegemist kalapüüki puudutavate andmetega ning püügil mittekäimine ei vabasta kalapüügiloa omanikku kohustusest esitada kaluri kalapüügiloa andjale iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks püügipäevikulehti. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega ning leiab, et tegemist oli jätkuva süüteoga, mille puhul tuleb määrata üks karistus. Mõiste «jätkuv süütegu» tähistab olukorda, kus mitu ajaliselt lähedast sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtest. Kohtuväline menetleja jääb koostatud otsuse juurde ja leiab, et tegemist on Kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 4 rikkumisega, mille eest nähakse ette vastutus füüsilisele isikule Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 ning juriidilisele isikule Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 2 järgi. Väärteotoimikus nr 940011000376 lehekülg 12 on rannapüügipäeviku leht nr 1, aruande kuu jaanuar ja aasta 2011, kus on näha toimunud kalapüüki püügikohas 36 ning saagiks on saadud 107 kg ahvenat. Lisaks on kalapüügiloa omanikul kohustus esitada püügipäevikulehte kalapüügiloa kehtivuse ajal ka siiski nendel juhtudel, kui aruandekuu jooksul püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sel juhul märgitakse püügipäevikulehele, et püügil ei käidud või et saaki ei saadud. Kohtuväline menetleja leiab, nii juriidilisele isikule kui ka füüsilisele isikule (OÜ J.S juhatuse liikmele) määratud karistus väärteoasjas on põhjendatud ning seaduslik. Väärteoasja nr 940011000376 menetluse läbiviimisel, kus menetlusalusteks isikuteks on nii juriidiline kui ka füüsiline isik üheaegselt, on kohtuväline menetleja tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-7-04: Kriminaalkolleegium märgib, et teatud süüteokoosseisude puhul ette nähtud juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus mitte ei asenda, vaid täiendab füüsilise isiku vastutust. Selline järeldus tuleneb otseselt KarS § 14 lg-st 2, mille kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Samuti ei sisalda Karistusseadustiku eriosa ühtegi kuritegu, mille subjektiks oleks üksnes juriidiline isik. Ka Karistusseadustiku eelnõu seletuskirjas märgitakse KarS § 14 lg 2 (eelnõu algses redaktsioonis § 13 lg 2) kohta: "Nähes seega ette nii juriidilise isiku kui ka süüteo toimepannud füüsilise isiku üheaegse karistamise võimaluse, on selle lõike eesmärgiks vältida olukordi, kus juriidilise isiku karistatavuse taha püütakse maskeerida füüsiliste isikute poolt toimepandud süütegusid." Vääteotoimikusse nr 940011000376 lehekülgedele 7,8,9,10 on lisatud kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokoll, millel on kaebuse esitaja andnud allkirja väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta koos kättesaamise kuupäeva 04.10.2011 äramärkimisega. Vääteotoimikusse nr 940011000376 leheküljele 19 on lisatud kohtuvälise menetleja poolt 3 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus on fikseeritud Sergei Panitševi ütlused. See väide, et väärteomenetluse protokolli Sergei Panitševi suhtes koostatud ei ole ning menetlusalusel isikul ei ole olnud kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigust anda ütlusi, ei vasta tegelikkusele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Sergei Panitševi kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse võib vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Keskkonnainspektsiooni Ida Regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Gunnar Kõue 03.11.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940011000376 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 03.11.2011.a üldmenetluse otsuse nr 940011000376 kohaselt rikkus OÜ J.S kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 3 ja lg 4 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti kalapüügiseaduse § 234 lg 2 järgi. Sama otsusega rikkus Sergei Panišev kalapüügiseaduse § 18 lg 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 3 ja lg 4 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti kalapüügiseaduse § 234 lg 1 järgi. Kalapüügiseaduse § 18 lg 1 sätestab, et kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik on kohustatud esitama püügi-, kogumis- või lossimisandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt. Kala esmakokkuostja esitab andmed kala ja veetaimede ostu kohta püügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (§ 18 lg 5). Merel kala vastu võtva, transportiva või töötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, töötlemise, transportimise või lossimise kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (§ 18 lg 6). Andmed tuleb esitada ka enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise kohta vastavalt EL Nõukogu määruse 2847/93/EMÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1–16), artiklitele 9 ja 13. Andmete esitamise korra, vormi ning tähtajad kehtestab ja andmete esitaja määrab Vabariigi Valitsus (§18 lg 8). Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
„Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 12 sätestab andmete esitamise vormi ja sagedust. Sama määruse § 12 lg 3 alusel rannapüügipäeviku täidetud originaalleht edastatakse kaluri kalapüügiloa andjale iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Sama määruse § 12 lg 4 alusel püügipäevikuleht antakse kalapüügiloa andjale üle või saadetakse tähtkirjaga püügipäeviku esikaanel toodud aadressil. On tuvastatud, et Osaühing J.S (reg. kood xxx) omab kutselist kalapüügiluba IV
Samuti on tuvastatud, et kõik kalapüügiloa IV110129 juurde kuuluvad rannapüügipäeviku lehed on edastatud jaanuari, veebruari ja märtsi 2011.a aruande kuude kohta kalapüügiloa väljastajale, Põllumajandusministeeriumile lihtkirjaga, mis on vastuolus Kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
Karistusseadustiku § 14 lg 1 alusel vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 2 alusel juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepandud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Äriseadustiku § 180 tulenevalt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa § 31 lg 1 sätestatust on juhatus juriidilise isiku organ. Vastavalt sama seaduse § 31 lõikele 5 loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Ettevõtte seadustega kooskõlas oleva töö tagamine on osaühingu J.S juhatuse igapäevase juhtimise küsimus. Seega lasub ettevõtte seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus osaühing J.S juhatusel kui organil. Sergei Panitševil juhatuse liikmena on olemas õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et kui veebruaris, märtsis ja aprillis 2011.a kalapüük OÜ J.S poolt ei toimunud ning kalapüügi kohti ei olnud, siis ta ei rikkunud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 12 lg 3, ei vasta tegelikkusele. Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
lg 5 alusel esitatakse püügipäevikuleht kalapüügiloa kehtivuse ajal ka juhul, kui aruandekuu jooksul püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sel juhul märgitakse püügipäevikulehele, et püügil ei käidud või et saaki ei saadud. Seega ka püügipäevikulehtedel kalapüügi mittetoimumisest teavitamise korral on tegemist kalapüüki puudutavate andmetega ning püügil mittekäimine ei vabasta kalapüügiloa omanikku kohustusest esitada kaluri kalapüügiloa andjale iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks püügipäevikulehti. Kohus loeb tõendatuks Sergei Panitševi käitumises kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud Sergei Panitševi karistamine kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi. Samuti loeb kohus tõendatuks OÜ J.S käitumises kalapüügiseaduse § 23-4 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 kohaselt kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Tulenevalt kalapüügiseaduse § 202 lg 1 p 1 järgi on Sergei 5 Panitšev ja OÜ J.S toime kalapüügiseaduse § 18 lõigete 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.
Sergei Panitševile ja J.S OÜ -le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatavate süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtuväline menetleja on karistanud Sergei Panitševi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, OÜ J.S rahatrahviga summas 120 eurot. Kohus on seisukohal, et selliste karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega ning karistuse muutmiseks puudub alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sergei Panitšev on varem väärteokorras karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest . OÜ J.S on varem kohtu poolt karistamata. Kohus arvestab seda karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Sergei Panitševi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni Ida Regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Gunnar Kõue 03.11.2011.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940011000376 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.