järgi Menetlusalune isik E.R , isikukood XXX; kodakondsus: EV kodanik, elukoht: xxx; töökoht: OÜ CT Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2012.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.R LS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 7 /seitse/ päeva. Süüdi tunnistada E.R KarS § 279 järgi ja mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Kohustada E.R asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikamber, aadressil Pikk 18, Pärnu. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. E.R poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada E.R suhtes sundtoomist arestimajja. Asitõend- CD-plaat (asub kohtutoimikus) jätta väärteoasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Kristo Lensmenti (Lensment) poolt on 20.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll 20111220557703 selle kohta, et E.R juhtis 20.12.2011.a. kella 12:00 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Viadukti põik – Kaevu ristmikul, liikudes Lukoili tankla suunas, mootorsõidukit BMW 316i, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega rikkus E.R LS § 90 lg 1 p-de 1,3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Kristo Lensmenti (Lensment) poolt on 20.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll 20111220557702 selle kohta, et E.R esitas 20.12.2011.a. kella 12:00 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Viadukti põik – Kaevu ristmikul, politseiametniku järelevalve- ja kontrollialase tegevuse käigus enda isiku kohta teadvalt valeandmeid, esinedes kodanik Reio E.R-ina, (sündinud XXX) takistades sellega riikliku järelevalve teostamist. Seega rikkus E.R KarS § 279 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 279 järgi. E.R kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 06.02.2012.a. menetlusaluse isiku elukaaslasele KP. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik E.R kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et E.R süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik E.R eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada E.R väärteoprotokollides kirjeldatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest arestiga 7 päeva ja KarS § 279 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et E.R süü LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 20.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - E.R poolt kohtuvälises menetluses 20.12.2011.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, milles ta tunnistab, et juhtis mootorsõidukit BMW 316i, registreerimismärgiga XXX omamata juhtimisõigust ning teda oli juhtimiselt kõrvaldatud 1,5 aastat tagasi. 2 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Lensment otsustas 20.12.2011.a. kõrvaldada E.R sõiduki BMW 316i, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. E.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 21.12.2011.a. E.R kehtivaid juhilubasid ei olnud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Valdur Sassor otsustas 30.07.2010.a. kõrvaldada E.R 1 sõiduki BMW 730i, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 20 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni. E.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude, s.h. juhtimisõiguseta juhtimine, toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestidega. E.R süü KarS 279 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 20.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - E.R poolt kohtuvälises menetluses 20.12.2011.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, milles ta tunnistab, et juhtides mootorsõidukit BMW 316i, registreerimismärgiga XXX, suundus Pärnu – Jaagupist Tallinnasse läbi Jüri ringtee, peeti teda Lukoili tankla juures politsei poolt kinni. Politseiametnikule esitas valeandmed, milleks olid Reio E.R, sündinud XXX andmed. Valeandmed esitas selleks, et lootis pääseda trahvist lubadeta sõidu eest. - isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 20.12.2011.a. PPA korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Aldis Adelmann tuvastas isiku viimase ütluste võrdlemisel politseiinfosüsteemi andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel, et andmesüsteemis olev foto ei sarnane ütlusi andnud isikuga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – E.R-ile inkrimineeritud väärteod LS §
järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 20.12.2011.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusalusele isikule kehtivaid juhilubasid väljastatud ei olnud. Samuti esitas menetlusalune isik peale politseiametniku poolt peatamist politseiametnikule valeandmed. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – E.R teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus E.R juhtima mootorsõidukit. Samuti esitas E.R teadvalt ja 3 eesmärgistatult politseiametnikule enda kohta valeandmed, millega takistas riikliku järelevalve teostamist Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud E.R käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime kaks väärtegu, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ja riikliku järelevalve teostamise takistamine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et E.R ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et E.R-ile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on E.R ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole E.R hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus juhindudes KarS § 63 lg 3, et on põhjendatud E.R karistamine LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest arestiga 7 päeva ja KarS § 279 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest arestiga 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113. Aulike Salo Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.