Obsah (10)

§ 238§ 179§ 175§ 344§ 154§ 14§ 331§ 181§ 180§ 256

1-11-8844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8844 (11240103941) Kohtukoossei

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2; 340 lg 4 p 2 ringkonnakohus otsustas: Tühistada Viru Maakohtu 9. augusti 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-8844 O.U õigeksmõistmises ja menetluskulude riigi kanda jätmises. Süüdi tunnistada O.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista talle lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus

1. august 2011 kuni
2. august 2011, so 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada O.U saabumise päevast. vangistusasutusse

§ 179

lg 1 p 2, § 256-5 lg 2 alusel mõista O.U-lt välja sundraha 208 eurot ja 50 senti.

§ 175

lg 1 p 5, § 180 lg 1 alusel O.U-lt välja mõista menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 1 euro ja 95 senti (üks euro ja üheksakümmend viis senti). Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimene Agdvokaadibüroo OÜ kaudu kaitsja tasu Vladimir Rogulskile tema poolt O.U-le osutatud õigusabi eest kohtueelsel uurimisel 85 eurot ja 13 senti ning maakohtu istungil 76 eurot ja 69 senti.

§ 175

lg 1 p 4, § 180 lg 1 alusel välja mõista O.U-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest kohtueelsel uurimisel 85 eurot ja 13 senti (kaheksakümmend viis eurot ja kolmteist senti) ning maakohtu istungil 76 eurot ja 69 senti (seitsekümmend kuus eurot ja kuuskümmend üheksa senti) riigituludesse. O.U tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.U , 1-11-8844, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
2. novembril
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. novembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. novembrist 2011.

§ 344

lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 09.08.2011 otsusega mõisteti O.U õigeks KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ning vabastati vahi alt kohtusaalis. O.U oli eeluurimisel kinni peetud 07.

1. kuni 09.08.
2. 2 Maakohus arutas O.U-le esitatud süüdistust: Oma tegudega pani O.U toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo. Maakohtus tunnistas O.U end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-53-07 punktist 10.1 määrab võistlevas kohtumenetluses süüdistus üldjuhul ära kohtuliku arutamise piirid ja

§ 154

lg 3 p-de 2-3 kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas kohustuslikult ära näidata nii süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus kui ka kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-139-05, 3-1-1-96-09). Riigikohus on ka selgitanud, et süüdistuse tekstis peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Puuduliku süüdistuse korral on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik siis, kui selline süüdistus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-101-07 p 16.1 järgi on Riigikohus varesemas praktikas asunud seisukohale, et arutades kriminaalasja olukorras, kus süüdistus on puudulik, puuduvad kohtul

§ 14

lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevad volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-139-05). Eelöeldu välistab ka kohtu omaalgatusliku süüdistuse täiendamise ja täpsustamise kohtuotsuses. Maakohus leidis, et O.U-le esitatud süüdistuse sisu, mis on kajastatud süüdistusakti punktis 3, ei võimalda tema süüdimõistmist KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises, kuna süüdistuses on jäetud kajastamata kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakt ei vasta

§ 154lg 3 p-le 2, kuna sisuliselt puudub süüdistuse sisu.

Maakohus asus seisukohale, et isegi kui lugeda süüdistusakt nõuetekohaseks, ei oleks võimalik karistada O.U KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Riigikohus on 20.04.2009 lahendis 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. O.U poolt varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu objektiivse koosseisu täitmist tõendavad süüdistatava enda ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Karistusregistri teatise kohaselt on O.U karistatud Viru Maakohtu 29.06.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 8 päeva. Karistusregistri teatise kohaselt rohkem O.U KarS § 218 lg 1 või § 199 järgi karistatud ei ole. Prokurör taotles kohtuistungil ka kahe väärteoprotokolli avaldamist (tl 32-33). 3 Maakohus leidis, et need protokollid ei tõenda seda, et O.U on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi ka 22.06 ja 25.06.2011 toime pandud väärtegude eest, mis on kvalifitseeritavad KarS § 218 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ning see ei tõenda väärteo toimepanemist. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt V™S § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Maakohtul ei olnud võimalik, arvestades võistlevat kohtumenetlust, käesolevas menetluses tuvastada, kas O.U pani toime nendes väärteoprotokollides talle süüksarvatavad väärteod. Seega kohtuotsuse tegemisel ei esine O.U teos varguse kvalifikatsiooni, s.o varguse toimepanemist süstemaatiliselt ning teda oleks tulnud karistada väärteokorras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Viru Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista O.U süüdi KarS § 25 lg 2 -§ 199 lg 2 p 9 järgi ning O.U karistamist arvestades tema isikut ja toimepandud teo raskust. Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Ebaõiged on maakohtu väited selle kohta, et süüdistusakt ei vasta

§ 154lg 3 p-le 2.

Maakohus ei arvestanud, et süüdistusakt on koostatud lihtmenetluse korras. O.U süüdistuse sisu on kajastatud süüdistusakti punktis 2. Süüdistusakti punktid 2 ja 3 tuleb vaadata läbi nende kogumis, mitte eraldi, nagu seda tegi maakohus. Apellant on seisukohal, et O.U süüdistus on piisavalt põhjendatud ja omab kõiki vajalikke atribuute vastavalt

§-le 154 kui §-le

1. Kriminaalasja tegelikele asjaoludele ei vasta maakohtu järeldus, et kohtul ei olnud võimalik tuvastada, kas O.U pani toime väärteoprotokollides (22.
2. ja 25.06.2011) talle süüksarvatavad väärteod. Karistusregistri teatise kohaselt karistati O.U asjades nr 233011004988 ja 233011004985 Viru Maakohtu 29.06.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi, s.o just väärteoprotokollides (22.
3. ja 25.06.2011) viidatud varguste toimepanemise eest. Seega, kindlaks tehtud, et O.U oli enne 07.08.2011 toime pannud kaks vargust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohtu 17.10.2011 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine

§ 331lg 11 alusel kirjalikus menetluses.

Sama määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kohtule oma seisukohti. Ringkonnakohtule esitas prokurör oma seisukoha, milles palus süüdistatavale mõista süüditunnistamise korral karistuseks tema poolt Viru Maakohtu istungil taotletu, s.o 2 kuud vangistust.

1. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, andnud võimaluse süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri apellatsioon, milles on taotletud süüdistatava O.U süüditunnistamist talle esitatud süüdistustes, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning maakohtu õigeksmõistev otsus tuleb tühistada. 4
2. Maakohus arutas kriminaalasja kiirmenetluses lühimenetluse korras. Süüdistatav tunnistas maakohtus enda süüd, kahetses ja ei soovinud anda ütlusi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ja taotles tema süüditunnistamist ja karistamist. Maakohus avaldas kriminaalasja juures olevad tõendid. Otsuse põhiosas (tl 50) esitatud järeldustes on maakohus aga leidnud, et süüdistatav tuleb õigeks mõista.
3. Maakohtu põhjendustest ja esitatud prokuröri apellatsioonist tulenevalt on esmalt vaidlusesemeks tõusetunud käsitlus süüdistuse sisustatusest. Maakohus on leidnud, et O.U-le esitatud süüdistuse sisu, mis on kajastatud süüdistusakti punktis 3, ei võimalda tema süüdimõistmist KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises, kuna süüdistuses on jäetud kajastamata kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakt ei vasta

§ 154lg 3 p-le 2, kuna sisuliselt puudub süüdistuse sisu.

Siinjuures on maakohus eelnevalt viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-139-05, 3-1-1-5307, 3-1-1-96-06, 3-1-1-107-

2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu käsitlusega ei saa nõustuda ja viidatud Riigikohtu lahendid ei rakendu käesoleva kriminaalasja tehiolude puhul. Süüdistusakti 09.08.2011 (tl 37) kohaselt on alajaotuses punkt 1 all süüdistatava isikuandmed, punkt 2 all kuriteo asjaolud, kus on esitatud kuriteo lühikirjeldus: - O.U , olles isikuna, kes on varem toime pannud vargused (22.06.2011 ja 25.06.2011) ja karistatud KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtusliku võõra vallasasja varguse eest väärteomenetluse korras 29.06.2011 ja 07.08.2011 kella 13.10 paiku, viibides kaupluses „Konsum“ (Viru pst 2a, Sillamäe), üritas varastada pudeli „Saaremaa viin“ maksumusega 7, 80 eurot, kuid väljumisel oli müüja poolt kinni peetud. Süüdistusakti punkt 3 all on märgitud süüdistus: „Oma tegudega pani O.U toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et süüdistusaktis puuduvad faktilised asjaolud, sest kuriteo nimetatud asjaolud on kajastatud nr 2 all ning maakohus on liiga kitsalt tõlgendanud

§ 154

lg 3 p 2 sisu, leides, et sisuliselt puudub süüdistuse sisu, samas kui süüdistusakti eelmises alajaotuses on esitatud kuriteo tehiolude kirjeldus. Ringkonnakohus ei nõustu seega maakohtu järeldusega, et süüdistusaktis puuduvad need käitumise aspektid, mis prokuratuuri arvates moodustavad kuriteokoosseisu, sest süüdistusaktist on võimalik alajaotuste nr 2 ja 3 alt välja lugeda kõik vajalikud rekvisiidid, millised esitab menetlusseadus süüdistusaktile

§ 154mõttes.

Siinkohal tuleb jagada seetõttu prokuröri apellatsiooni seisukohta, et alajaotusi 2 ja 3 tuleb vaadata nende kogumis. 6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole rakenduv maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-101-07 seisukoht, mille kohaselt arutades kriminaalasja olukorras, kus süüdistus on puudulik, puuduvad kohtul

§ 14

lg 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevad volitused omal algatuse süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. 5

1. Maakohus asus veel seisukohale, et isegi kui lugeda süüdistusakt nõuetekohaseks, ei oleks võimalik karistada O.U KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Siinjuures viitas maakohus Riigikohutu lahendile nr 3-1-1-87-08 mille kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi.
2. Maakohus leidis, et karistusregistri teatise kohaselt on O.U karistatud Viru Maakohtu 29.06.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 8 päeva. Karistusregistri teatise kohaselt rohkem O.U KarS § 218 lg 1 või § 199 järgi karistatud ei ole. Prokurör taotles kohtuistungil ka kahe väärteoprotokolli avaldamist (tl 32-33). Maakohus järeldas, et need protokollid ei tõenda seda, et O.U on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi ka 22.06 ja 25.06.2011 toime pandud väärtegude eest, mis on kvalifitseeritavad KarS § 218 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ning see ei tõenda väärteo toimepanemist. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt V™S § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Maakohtul ei olnud võimalik, arvestades võistlevat kohtumenetlust, käesolevas menetluses tuvastada, kas O.U pani toime nendes väärteoprotokollides talle süüksarvatavad väärteod ja leidis, et seega kohtuotsuse tegemisel ei esine O.U teos varguse kvalifikatsiooni, s.o varguse toimepanemist süstemaatiliselt ning teda oleks tulnud karistada väärteokorras.
3. Eeltoodud maakohtu käsitlusega ei saa nõustuda ja sellele on põhjendatult viidatud ka prokuröri apellatsioonis. Väärteoprotokollid AB 1295940 ja AB 1295885 (tl 32-33) on koostatud vastavalt 22.06.2011 ja 25.06.2011 A. O.U poolt toimepandud varavastastes süütegudes väheväärtuslike asjade suhtes. Karistusregistri teatise (tl 40 pöördel) kohaselt karistati O.U asjades nr 233011004988 ja 233011004985 (kohtuasja nr 4-11-2583) Viru Maakohtu 29.06.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi 8 päevase arestiga ja nimetatud otsus jõustus 29.06.
5. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et ei rikuta võistlevat kohtumenetluse printsiipi, kui kohus küllaldaste eelandmete olemasolul (käesoleval juhul kriminaalasja juures olev karistusregistri väljavõte), kasutades elektroonilise andmebaasi lisab kriminaalasja materjalide juurde 29.06.2011 väärteoasja nr 4-11-2583 (ühendatud asjad nr 233011004988 ja 233011004985) kohtuotsuse lõpposa 1-l lehel, mis on tehtud Viru Maakohtus O.U osas KarS § 218 järgi. Maakohus sellist võimalust ei aktsepteerinud. Nimetatud otsusega on O.U süüdi tunnistatud varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu ja mõistetud karistuseks 8 päeva aresti. Seega on käesoleval juhul kindlaks tehtud, et O.U oli enne 07.08.2011 toime pannud kaks vargust. 6 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ei esine seadusest tulenevaid takistusi süüdistatav O.U süüditunnistamiseks KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi võõra vallasasja varguse katses kui see on toimepandud süstemaatiliselt.
6. Süüdistatava süüditunnistamisel lähtub ringkonnakohus avaldatud tõenditest tulenevalt 09.08.2011 Viru maakohtus peetud kohtuistungi protokollist (tl 43). Nimetatud protokolli kohaselt on süüdistatav kohtule vastanud, et saab aru kiirmenetluse erisustest ja on nõus asja arutamisega. Süüdistatav on avaldanud kohtule, et saab süüdistuse sisust aru ja tunnistab oma süüd ning ütlusi anda ei soovi. Samuti on kaitsja andnud arvamuse, et süüdistus on tõendatud. Seejärel on maakohus avaldanud dokumentaalsete tõenditena süüdistatava ütlused (tl 15-16), tunnistaja O.P. ütlused (tl 6-9), õigusvastase teo toimepanemise akti (tl 2-6), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (tl 4), kaupluse avalduse (tl 1), karistusregistri väljavõtte ja väärteoprotokollid.
7. Eelnimetatud tõendid on ringkonnakohtule aluseks O.U süüditunnistamisel kuriteos KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Samale järeldusele on jõudnud ka maakohus (tl 50) uurides neid kogumis. Nõustuda tuleb ka maakohtu poolt varguse kui võõra vallasasja äravõtmise objektiivse ja subjektiivse käsitlusega ning seisukohaga, et asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. O.U poolt varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu objektiivse koosseisu täitmist tõendavad süüdistatava enda ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Süüdistatav on kirjeldanud, et 07.08.2011 pärast kange õlle ja 250 grammi viina joomist läks ta kauplusse. Kellaaega ei mäleta, kuid tõepoolest võis võtta viinapudeli ja välja minna. Tal on meeles, et ta peeti kinni, viidi politseisse ning leidis, et pani kuriteo toime, kuna oli väga purjus. Süüdistatava enda ütlused on kooskõlas tunnistaja O.P. ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole alus kahelda ning kes on kirjeldanud, et olles tööl Konsumi kaupluses, nägi ta 07.08.2011 kella 13.10 ajal ebatavalise käitumisega meesisikut, kes ühel hetkel haaras 0,7 liitrise Saaremaa viinapudeli ning selle eest maksmata läks kiiresti kassast läbi müügisaalist ära. „Meesterahvas suundus kauplusest väljapääsu poole, ma sain ta kätte. Kui ma sain temale järele, ta ei eitanud varguse katset. Meesterahvas esitles ennast O.U.“ Süüdistatava ja tunnistaja ütlused on ka kooskõlas joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, õigusvastase teo toimepanemise aktiga ja Järva TÜ Sillamäe Konsumi avaldusega, mille kohaselt oli samuti nimetatud kuupäeval ja asjaoludel õigusrikkumise katse toimepanijaks O.U.
8. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud vargused ja vargusekatse kauplustest 2011 aasta suvel on kindlasti kvalifitseeritavad süstemaatiliselt toimepandutena. Tegemist on süsteemse tegevusega süüdistatava käitumises ning sooviga varastada alkoholi, mis on kujunenud süüdistatava jaoks elustiiliks ja väljakujunenud harjumuseks.
9. Karistus. Maakohtu istungil 09.08.2011 taotles prokurör mõista O.U karistuseks 2 kuud vangistust ning kohaldades

§ 238

lg 2, so lühimenetluse sätteid, vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista süüdistatavale lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Ringkonnakohtule esitatud seisukohas jäi prokurör tema poolt Viru Maakohtu istungil taotletud karistuse juurde. 7 Ringkonnakohus arvestab karistuse mõistmisel KarS §-s 56 sätestatut. Ringkonnakohus nõustub O.U-le prokuröri poolt taotletud karistuse määraga. Siinjuures arvestab ringkonnakohus, et KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab mõista karistusliigina nii rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. O.U on varem kriminaalkorras karistatud ja see asjaolu ei võimalda tema puhul mõista karistusena rahalist karistust. Mõistetav vangistus on praktiliselt alammäära lähedane ja seda tingib asjaolu, et toimepandud vargus jäi katsestaadiumi ning kergendava asjaoluna tuleb karistuse mõistmisel arvestada süü täielikku ülestunnistust ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud ei ole tuvastamist leidnud. Mõistetava karistuse juures tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 07. august 2011 kuni 09. august 2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 7 päeva vangistust. 15. Kriminaalasja raames tehtud menetluskulud: kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 85 eurot ja 13 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 euro ja 95 senti ning kaitsja Vladimir Rogulski poolt 09.08.2011 maakohtu istungil osutatud õigusabi eest 76 eurot ja 69 senti, jättis maakohus

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Kuna ringkonnakohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse siis vastavalt

§ 180

lg 1 hüvitab menetlukulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu ja seega kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele nii määratud kaitsjale määratud tasu, kui ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulu

§ 175lg 1 p 4, 5 mõttes.

16.

§ 179

lg 1 p 2 alusel tuleks mõista O.U-lt välja sundraha 417 eurot, s.o teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses. Samas

§ 256

-5 lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Seega on põhjendatud O.U-lt väljamõistetavat sundraha vähendada poole võrra ja väljamõistmisele kuulub 208 eurot ja 50 senti. Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau Paavo Randma