1-09-1503/36

(08284000191)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Helin Vuks Kriminaalasi J.O süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. aprilli 2011 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav J.O ja tema kaitsja vandeadvokaat Margo №rmann Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav J.O, isikukood XXX, XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Margo №rmann Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2011 Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 3 muuta Tartu Maakohtu 28.aprilli 2011 otsuse põhiosa kriminaalasjas nr 1-09-1503, jättes välja selles esitatud asjaolu, mis käsitleb teo õigusvastasuse välistamist. RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu 28.aprilli 2011 otsuse resolutiivosa jätta muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, süüdistatava J.O apellatsioon jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo №rmann ja Partnerid kaudu kriminaalasjas nr 1-09-1503 vandeadvokaat Margo №rmannile tema poolt riigi õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses 361.83 eurot, sealhulgas käibemaks 24.34 eurot. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Margo №rmanni poolt osutatud õigusabi eest 361.83 eurot sealhulgas käibemaks 24.34 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav kantseleis 11.oktoobril 2011 kell 14.00 . ringkonnakohtu Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12.oktoobrist
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 12.oktoobrist
4. KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
5. aprilli 2011 otsusega mõisteti J.O süüdi KarS 121 järgi ja karistati rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 256 eurot. Maakohus arutas J.O-le KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 22.06.2008 kella 05.00 paiku viibides Viljandimaal, Karksi vallas, Tuhalaane külas palliplatsil, lõi ilma mingi põhjuseta täis viinapudeliga T.T. vastu vasakut näopoolt ning kannatanule appi tulnud A.I. lõi ta sama pudeliga vastu vasakut kulmu. Oma sellise tegevusega pani J.O toime avaliku korra raske rikkumise, tekitas kannatanule tervisekahjustused ja valu ning häiris kannatanute ja nende sõprade rahu. Maakohtus J.O ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Maakohus asus seisukohale, et sündmuste käiku tõendavad eelkõige kannatanute ja tunnistajate ütlused. 2 Kannatanu A.I. e ütluste järgi J.O istus ka nende laua taga. Ta rääkis midagi südame välja rebimisest. Arno võttis kaasa pudeli ja eemaldus koos T. neist. Kui ta vaatas nende poole, siis nad juba kaklesid. T. sai pudeliga vastu lõuga ja ta läks sinna vahele ja sai ka ise pudeliga vastu pead. Kannatanu T.T. i ütluste järgi J.O küsis temalt, et kas tahad näha, et saan paljaste kätega su südame välja tirida. Ta kutsus J.O eemale, et räägime asja selgeks. Ta ei märganud, et J.O võttis laualt kaasa täis viinapudeli. Seletasid ja ta küsis, milles asi. Tahtis käe panna tema õlale, samal hetkel löödi teda pudeliga. Ta tahtis vastu lüüa, aga ei mäleta, kas sai pihta või ei. Seda nägi ka, et J.O lõi veel teist poissi pudeliga. Teised tulid ka vahele. Tunnistaja M.P. ütluste järgi ta nägi, kui A. kukkus maha, sai löögi vastu pead. J.O lõi A. t vastu pead. Kähmlus on vastastikune. Tunnistaja M.S. ütluste järgi T. vist keegi ähvardas ja A. läks vahele. A. l oli kulm lõhki. Tekkis konflikt A. , T. ja kohtualuse vahel. Ta nägi, kui A. t löödi. Oli lihtsalt löönud, väga tühja koha pealt tekkinud konflikti tagajärjel. Ta nägi, kui mingi käsi käis ja A. oleks nagu pihta saanud. Ta nägi, et T. kukkus ja sinna juurde jooksis ka A.I. . Samal ajal lõi Arno nimeline meesterahvas A. t pudeliga pähe. Ta nägi, et A. nägu oli verine. Tunnistaja A.A. ütluste järgi T. ja J.O vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. T. sai pudeliga pihta ja A. samuti. T. ja J.O läksid lauast eemale. Arno taganes ja T. läks talle järgi. T. lõi J.O jalaga näkku. T. ise ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi teda pudeliga. Seda nägi, et T. sai pudeliga vastu nägu ja seda nägi ka, kui A. sai pudeliga. T. tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. T. oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. Ta läks oma küla elanikule appi. Seisis kaklejate vahele. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Arno taganes ja T. tungis peale. Tunnistaja M.S. ütluste järgi algust ei näinud, kuulis alles karjumist, siis nägi, et keegi läks tagurpidi ja kamp oli järgi. Tegelikult vehkis kätega Arno, aga ta arvas, et A. on kamba käes, kuna A. karjus käed eemale ja kamp oli järel. Maakohus leidis, et kannatanute ja tunnistajate ütlused kattuvad selles osas, et T.T. ja J.O vaidlesid teemal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. Eemal olles J.O lõi T.T. i ja A.I. ele pudeliga pähe. Süüdistatava J.O kohtuistungil antud ütluste järgi ta seisis laua ääres. Talle löödi põlvega näkku, ta kukkus, haaras pudeli laualt ja hakkas taganema. T. tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et teevad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T. tuli ikka tema poole, kuni bussijaamani. Esimest põlvega löömist keegi ei näinudki. Seda esimest lööki teised ei näinud, kui T. lõi teda laua ääres. Ta oletab seda. Tegelikult pidid nägema. T. tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Ta kaitses end pudeliga. Ta lõi neid pudeliga vastu pead. Pudel jäi terveks. Maakohus leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, tema ütlused ei haaku ei kannatanute ega tunnistajate ütlustega. Kannatanud ja tunnistajad P. ja S. olid üks seltskond, kes läksid Tuhalaane küla jaanitulele. Süüdistatava J.O ütluste järgi tulid nad talle kambaga kallale, T. sai pudeliga vastu pead. Maakohus leidis, et kannatanute ja tunnistajate P. ja S. i ütlused on samasugused kui suures osas tunnistaja A.A. ütlused. A.A. on kohalik Tuhalaane elanik. Tema ütluste järgi T. ja J.O vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. T. sai pudeliga pihta ja A. samuti. T. ja J.O läksid lauast eemale. Seda nägi, et T. 3 sai pudeliga vastu nägu ja seda nägi ka, kui A. sai pudeliga. T. tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. T. oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. Süüdistatava J.O ütluste järgi T. tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Süüdistatava J.O ütluste järgi T. hakkas teda taga ajama. Ta võttis pudeli, et end kaitsta. T. sai pudeliga vastu pead, nad tulid talle kambaga kallale. A. sai ka pudeliga. Ta taganes kuni bussijaamani. Ta sai jalaga näkku. Ta oli laua ääres püsti, T. lõi põlvega, rebis õlgadest enda poole, lõi ja lükkas teda siis võssa pikali. Maakohus leidis, et süüdistatava J.O ütlused on vastuolulised ja ei ühti kannatanute ega tunnistaja ütlustega. A.A. ütlused, et T. lõi J.O jalaga näkku, ei haaku ei teiste tunnistajate ega süüdistatava ütlustega löömise aja ja koha suhtes, mistõttu ei pidanud maakohus neid usaldusväärseteks. A.A. ütluste järgi T. ja J.O läksid lauast eemale, Arno taganes ja T. läks talle järgi ja lõi J.O jalaga näkku. T. ise ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi teda pudeliga. Mitte keegi tunnistajatest ega kannatanutest ei ole andnud ütlusi, et laua ääres oleks T.T. löönud J.O, tema pikali lükanud ja seejärel hakanud teda taga ajama. Kannatanute ja tunnistaja A. ütluste järgi eemaldusid J.O ja T.T. laua juurest, seejärel tekkis neil kähmlus, vehkimine ja pudeliga löömine. Kannatanu A.I. läks tülitsejate J.O ja T.T. i vahele ja J.O lõi ka talle pudeliga vastu pead. Tunnistaja A.A. läks vahele peale seda, kui J.O oli pudeliga löönud mõlemat kannatanut. Maakohus leidis, et kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et peale kannatanute pudeliga löömist kogunesid teised J.O ja kannatanute ümber. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et J.O ja T.T. eemaldusid lauast ja siis toimus pudeliga löömine. Taganemine kuni bussijaamani toimus juba peale süüdistatava poolt kannatanute pudeliga löömist. Tunnistaja A.A. ütluste järgi ta läks oma küla elanikule appi. Ta seisis kaklejate vahel. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Süüdistatava J.O ütluste järgi T. tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et teevad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T. tuli ikka tema poole kuni bussijaamani. Kannatanu A.I. e ütluste järgi ta sai pudeliga vastu pead ja peast tilkus verd. Kannatanu T.T. i ütluste järgi löödi teda pudeliga, peast hakkas verd tulema. Tunnistaja M.P. ütluste järgi viisid nad kannatanud Viljandisse kiirabisse. Tunnistaja A.A. ütluste järgi ta sõitis kannatanu A. ga Viljandisse haiglasse. Maakohus leidis, et asjaolu, et kannatanuid löödi pudeliga ja sellega tekitati neile valu, on tõendatud nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustega. Maakohus asus seisukohale, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et J.O tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus ka välistatud. Põhjendatud on J.O-le esitatud süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kohtuistungil uuritud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud teise isiku löömine pudeliga vastu pead ja sellega valu tekitamine. Süüdistatava J.O ütlused, et ta lõi pudeliga kannatanuid T.T. i ja A.I. t enesekaitseks, ei ole usaldusväärsed. Kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kõigepealt lõi T.T. J.O ja seejärel J.O lõi T.T. i pudeliga pähe. Samuti ei ole tõendatud, et teda oleks ähvardanud või rünnanud teised isikud. 4 Isegi kui T.T. lõi J.O , siis J.O tegevus ületas enesekaitse piirid. Süüdistatava J.O ütluste järgi ta üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et ta haiget oleks saanud. Hädakaitse puudub ka vastastikuses kakluses. Sellisel juhul ei teki kummalgi kaitseseisundit. Kui T.T. lõigi J.O ja J.O lõi vastu, ei teki kummalgi hädaseisundit. Kohtuistungil ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu A.I. oleks rünnanud või löönud J.O ja et J.O tekkis vajadus end kaitsta A.I. e eest. Kohtuistungil ei ole tõendatud, et J.O vastu oleks olnud rünne, mis oleks olnud ohtlikum, kui tema poolt toime pandud tegu - teisele isikule pudeliga vastu pead löömine. Teisele isikule pudeliga vastu pead löömine on tegu, mis võib põhjustada ka kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või selle häire. Valu põhjustab selline tegu kindlasti. Seega on kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud, et J.O lõi T.T. i ja A.I. t pudeliga pähe ja tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. J.O ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Maakohus J.O vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. J.O on süüvõimeline isik ja tema teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. J.O tuleb karistada KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära s.o 256 eurot. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J.O kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista J.O õigeks. Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, s.t on jätnud J.O teo hindamisel kohaldamata KarS § 28 lg 1 sätte ning on leidnud ebaõigesti, et J.O tegevus ei ole hõlmatud hädakaitse seisundiga. Maakohus on süüdimõistvas otsuses tuginenud kannatanu ja tunnistajate ütlustele, kuid jätnud analüüsimata ütlustes sisalduvad tegelikud faktilised asjaolud ja ütluste usaldusväärsuse üldse. Samuti on põhjendamatult jätnud tähelepanuta sündmust vahetult pealt näinud ja kannatanute ning süüdistatavaga mitteseotud tunnistaja A.A. ütlused. Kaitsja on seisukohal, et kuna J.O süüstavad isikulised tõendi allikad on omavahel head tuttavad, ei saa käsitleda neid tõendeid sama usaldusväärsena, kui A.A. ütlusi. Kõik isikud olid tugevas alkoholijoobes, välja arvatud A.A. , kes oli joonud ainult ühe õlle. A.A. ütluste järgi jõudis ta sündmuskohale kella 9 paiku, jalutades eelnevalt lapsega. Kohtulikul uurimisel tunnistas A.A. , et T.T. tahtis näha, kuidas käib südame väljakiskumine. Seepeale eemaldusid T. ja J.O lauast. J.O taganes ja T. järgnes talle. Seejärel lõi T. J.O jalaga näkku. Teisele inimesele jalaga peapiirkonda löömine on käsitletav ründena, mis on suunatud isiku tervise vastu ja tulenevalt KarS § 28 lg 1 ei ole teise inimese löömise tõrjumine õigusvastane, sest sellega tõrjub kaitsja õigusvastast rünnet. Asjaolu, et löömist alustas T.T. , kinnitavad ka J.O ütlused. Kohtulikul uurimisel antud ütlustest selgub, et J.O oli just laua juurde istunud, kui tuli T.T. , kellega süüdistatav oli 5 mitu tundi varem põgusalt rääkinud ja küsis, et ta tahaks näha, kuidas J.O temalt südame välja rebib. See peale lõi T.T. J.O põlvega peapiirkonda. Seejärel haaras J.O laualt pudeli ja hakkas taganema. T.T. järgnes J.O-le eesmärgiga jätkata J.O füüsilist ründamist, mille peale kasutas J.O oma õigust ründe tõrjumisele. Ründe tõrjumise käigus tabas J.O T.T. i pudeliga pea piirkonda, seejärel ründas J.O A.I. , kes sai samuti pudeliga löögi peapiirkonda. J.O ümber tekkis grupp isikuid ja viimasel tekkis hirm, et ta pekstakse läbi grupi poolt, mille peale taganes J.O bussijaamani, T.T. tema järel. Nii J.O kui ka A.A. ütlustest selgub, et rünnet alustas T.T. . Samuti ütles T. J.O vennale, et lõi J.O jalaga peapiirkonda. Kohtulikul arutamisel tehti kannatanu A.I. e ütlustega kindlaks, et tema ei näinud, kes alustas rünnakut. Kui A.I. vaatas J.O ja T. i poole, siis nad juba kaklesid. Samuti nägi I. , et T. sai pudeliga vastu peapiirkonda. Siit tuleneb asjaolu, et kakluse algatas T.T. , sest süüdistuse järgi lõi J.O T. i ühe korr A.I. nägi kaklust ja T. i löömist, kuid selleks ajaks oli vägivald juba alanud. Vägivald algas T. i jalalöögist J.O peapiirkonda. Seda tõendavad nii J.O kui ka A.A. antud ütlused. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et J.O tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus välistatud. Kui teo õigusvastasus on välistatud, siis ei ole võimalik isiku süüdimõistmine. Kui kohus on õigusvastasuse välistanud, kuid sellele vaatamata mõistetakse isik süüdi, siis on tegu materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ja kohtuotsus kuulub tühistamisele. Kaitsja on seisukohal, et isikut, kes tegutseb hädakaitse seisundis tõrjudes enese vastu suunatud õigusvastast rünnet, ei saa süüdi mõista KarS § 121 järgi, maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata õigusvastasust välistava asjaolu. Antud kaasuses on tegu ilmselgelt hädakaitse seisundiga J.O suhtes. Maakohus on pidanud usaldusväärseks isikute ütlusi, kes olid samas seltskonnas ja kellel oli võimalus eelnevalt ütlused kooskõlastada. Ainukene isik, kes väitis, et rünnet alustas J.O, on kannatanu T.T. . Nii süüdistatav J.O kui ka objektiivne seltskonnaväline tunnistaja A.A. kinnitasid, et rünnakut alustas T.T. . Olukorras, kus on olemas usaldusväärsemad ja objektiivsemad tõendid kui kannatanu ja kannatanutega seotud isikute ütlused, tuleb anda hinnang sellele, miks ühed ütlused on usaldusväärsemad kui teised. Kohus peab põhjendama, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-3-98). Maakohus ei ole kindel selles, kes alustas kaklust ja möönab, et esimesena võis lüüa ka kannatanu T.T. . Maakohtu järeldus, et T.T. i poolt J.O löömine ei olnud ohtlikum, kui tema poolt toime pandud tegu - teisele isikule pudeliga vastu pead löömine, on vastuolus J.O ütlustega selle kohta, et vehkis pudeliga ainult ründe tõrjumiseks. Kaitsja on seisukohal, et peale T.T. i poolt J.O löömist viimase poolt pudeliga vehkimisega mõttelise turvaala tekitamine ei ole rünne, vaid hoiatus rünnet alustanud isikule, et viimane ei jätkaks rünnet. Ründe jätkamisel ei saa isikut, kes alasse siseneb, käsitleda kannatanuna. J.O poolt pudeliga vehkimine hoiatava turvaala loomiseks ei ole hädakaitsepiiride ületamine. Kahe ründaja vastu isegi tahtlik pudeli kasutamine vastulöömiseks on vastav ründe ohtlikkusele. Rünne algas J.O-le jalalöögiga pähe ning KarS § 28 lg 2 sätestatud hädakaitse piiride ületamist ei ole toimunud. J.O esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista ta õigeks. 6 Apellatsiooni põhjenduste järgi pidas maakohus põhjendamatult T.T. iga ühes seltskonnas olnud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks ning on jätnud arvestamata tunnistajate A.A. i, M.S. ja K.J. ütlustega. Maakohus jättis küsitlemata tunnistaja K.J. . Maakohus jättis J.O kohtuistungile kutsumata, seda tegi kaitsja telefoni teel, kui istung juba algas. Sellega võttis maakohus J.O-lt võimaluse end kohtus selgelt väljendada ja kaitsta, samuti ei jäänud aega kaitsja teadmisi antud sündmusest värskendada. J.O kahtleb kohtuniku, prokuröri ja kaitsja erapooletuses ja sõltumatus tegevuses ning leiab, et nende hoiakuid on mõjutanud J.O seotus Jämejala psühhoneuroloogia haiglaga, kus teda on ravitud. Maakohus tugines J.O süüdimõistmisel ainult ütlustele, mis saadi küsimusi formuleerides. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et J.O ütlused on vastuolulised, tegelikult on J.O oma ütlusi vaid täpsustanud detailsemaks ja põhjalikumaks. J.O kinnitab, et ta ei ole kedagi pudeliga vastu pead löönud, vaid pudelist saadi riivata, kui liiguti tema suunas, kui ta end kaitsta püüdis, et keegi talle ründe käigus liiga lähedale ei tuleks. J.O liikus inimestest eemale, mitte vastupidi. A.A. tuli vahele ja asus J.O kaitsma kui T.T. J.O ründas. Ebaõige on maakohtu järeldus, et tunnistaja A.A. läks vahele peale seda, kui J.O oli pudeliga löönud mõlemat kannatanut. Tegelikult said kannatanud pudelist riivata, T.T. i riivas pudel suurte kivide ligiduses, ligikaudu 6-7 meetrit lauast, mis oli murul ja A.I. t ligikaudu 25 meetrit lauast eemal asfaltteel, mida mööda J.O liikus taganedes bussijaama poole. Tõendamaks, et kriminaaluurimine oli kallutatud juba algusest, on J.O esitanud viited tema poolt tehtud helisalvestisele http://www.voutube.com/watch?v=NwhRkSZemIE http://www.youtube.com/watch?v=iHybyqJJiJw http://www.youtube.com/watch?v=SIS6iQqkOA mille ta oli sunnitud ülekuulamisel uurija juures tegema. J.O kinnitab, et käitus 22.06.2008 ainult enesekaitse huvides. Ta palub teda õigeks mõista, sest on pidanud ka alusetult kannatama süüdistuse ja sellest tulenevate toimingute ja protsesside, ning vaimse alandamise all. Ta leiab, et on rikutud tema põhiõigusi ning ta soovib, et riik hüvitataks kehtivate normide ja tariifide järgi moraalse ja materiaalse kahju, mis on temale õigussüsteemi poolt osaks saanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et kaitsja apellatsioon on osaliselt põhjendatud ja sellest tulenevalt kuulub maakohtu otsuse põhiosa muutmisele vastavalt KrMS §-le 337 lg 1 p 3, jättes sellest välja asjaolu, mis käsitleb teo õigusvastasuse välistamist. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
6. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja on apellatsioonis viidanud maakohtu otsuse motiveeriva osa teksti (2 kd tl 80) järeldusele, mille kohaselt „ kohus leiab, et kohtuistungil ei ole 7 usaldusväärselt tõendatud, et J.O tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus ka välistatud“ Ringkonnakohus leiab maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja järeldusi tervikuna analüüsides, et tegemist on ilmselt eksliku sõnakasutusega ja õigeks tuleb lugeda maakohtu põhjenduste tervikkonteksti arvestades, et tõendamist on leidnud teo õigusvastasus. Seega muudab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa KrMS § 337 lg 1 p 3 mõttes, jättes välja selles esitatud asjaolu, sõnastades selle ringi maakohtu otsuse tõendite analüüsi ja järeldusi arvestades. Selline tekstiline muudatus otsuse põhiosas ei too kaasa muudatust süüdistatava süüditunnistamises otsuse resolutiivosas. Lisaks apellatsioonides märgitule, ei esitanud süüdistatav ka ringkonnakohtu istungil mingeid kaalukaid asjaolusid, milledest tulenevalt peaks ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva kohtulahendi järeldusi ümber hindama. Maakohtu otsuse põhiosas esitatud tõendite analüüs ja põhjendused on põhjalikud ning kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav (2 kd tl 78-81). Süüdistatava vägivaldsele tegevusele kannatanute suhtes on antud õigustatult kvalifikatsioon KarS § 121 järgi, so käsitledes nimetatud tegevust kehalise väärkohtlemisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga tuvastatud kuriteosündmuse põhidetailides ning märgib, et analüüsitavas käitumissituatsioonis on kõigi asetleidvate käitumisaktide pisidetailne hilisem tuvastamine raskendatud. Seda olukorras, kus enamus asjasse puutuvaid isikuid (tunnistajad, kannatanud, süüdistatav) on alkoholijoobes. Oluline on tuvastada süüdistuse sisust tulenevalt isikute põhiliste liigutuste ja liikumissuundade asetus, mida maakohus on olemasolevate tõendite põhjal ka teinud. Apellatsioonidest ja vastuväidetest süüdistusele selgub, et keskseks küsimuseks on, millistel asjaoludel J.O viinapudeliga kannatanuid lõi. Süüdistatav selgitas ringkonnakohtus, et enne süüdistuses märgitud sündmust oli tal kannatanu T.T. iga palliplatsil jutuajamine, kus läks väikseks norimiseks. Siis paar tundi hiljem oli kannatanu uuesti alustanud norimist ja kannatanu lükkas süüdistatavat ning viimane kukkus. Kuna süüdistatav kartis, et teda hakatakse peksma, siis olles alkoholijoobes, arvas, et ei suuda ennast vajalikul määral kaitsta, haaras laualt viinapudeli ja hakkas sellega vehkima, et talle keegi kallale ei tuleks. Kuna kannatanu T.T. ikkagi tuli, siis süüdistatava tegevuse tagajärjel „ta sai pudeliga vastu pead“ ja hiljem sai ka teine poiss pudeliga pihta. Süüdistatav arvas, et oli sel hetkel mõõdukas joobes, olles eelnevalt tarvitanud viinaga kokteili ja õlut. Kohtu täpsustavatele küsimustele kannatanute löömise kohta täis viinapudeliga vastas süüdistatav, et lõi kannatanu T.T. i täis viinapudeliga vastu näo vasakut poolt ja sama pudeliga kannatanu A.I. t vastu vasakut kulmu. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja esitatud süüdistatava tegevust õigustava väitega, mille kohaselt süüdistatava selgitus „see löök pole klassikaline löömine“, võimaldaks järeldada süüdistatava tegevuses süü puudumist. Vajalik on rõhutada käitumissituatsiooni asukohta, milles toimus süüdistatava poolt kannatanute pudeliga löömine. See ei toimunud laua juures, kus toimus sõnavahetus, vaid süüdistatav oli pudeliga laua juurest eemaldanud ja kannatanute löömine täis viinapudeliga toimus juba eemal. Taolist käitumissituatsiooni (T.T. i ja J.O lauast eemaldumist) on kinnitanud ka tunnistaja A.A. . 8 Maakohus on juba motiveerinud miks ei loeta süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks ja ringkonnakohus nõustub sellekohase järeldusega, et need ei ole kooskõlas uuritud kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Samas on süüdistatava õigus valida endale kaitsetaktika. Kaitsja leiab, et tunnistaja A.A. ütlused on maakohus jätnud hindamata ja need kinnitavat süüdistatava kaitseversiooni, kuid sellega ei saa nõustuda, sest samas pole tunnistaja A.A. teadnud süüdistuse seisukohast kinnitada selliseid olulisi asjaolusid, mis süüdistatava süü ümber lükkaks ja teiste uuritud tõendite tõendusliku sisu seaks kahtluse alla. Mingeid tõsikindlaid tõendeid süüdistatavale kannatanute poolt jalaga näkku löömisest ei ole kriminaalasjas kogutud. Kaitsja apellatsiooni seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust kui ei kvalifitseerinud süüdistatava tegevust KarS § 28 lg 1 järgi hädakaitsena on ekslik, sest maakohus on süüdistatava tegevust sellest tulenevalt juba hinnanud. Maakohus on motiveerinud, et uuritud tõenditest tulenevalt pole tõendamist leidnud, et esmalt lõi T.T. süüdistatavat. Samuti on maakohus järeldanud, et vastastikuses kakluses hädakaitse puudub. Kannatanu A.I. on maakohtus antud ütlustes kirjeldanud, et süüdistatav võttis viinapudeli ja eemaldus koos T.T. iga. Kui T.T. sai pudeliga vastu lõuga, siis ta läks vahele ja sai ka ise pudeliga vastu pead. Kannatanu T.T. i maakohtus antud ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, sest mingit usutavat motiivi süüdistatava vastu valeütluste andmises ei ole kriminaalasjas tuvastatud. Kannatanu T.T. i ütlused süüdistatava poolt tema viinapudeliga löömises, ei võimalda aga kuidagi järeldada, et tegemist oleks süüdistatava kaitsetegevusega teda ähvardava ründe vastu. Maakohtus uuritud tunnistajate M. P. , M.S.i, A.A. ja M. S., samuti kannatanute ütlused ei kinnita seega süüdistataval hädakaitseseisundi esinemist. Süüdistatav ei olnud hädakaitseseisundis kui ta kättevõetud viinapudeliga laua juurest eemal olles lõi sellega kannatanuid pähe. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-34-08 (samuti lahendid nr 3-1-1-111-04, 3-1-1-17-04) kohaselt Karistusseadustiku § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus tuvastanud, et tõendamist pole leidnud süüdistatava tegutsemine õiguspärase hädakaitse seisundis ja sellega nõustub ka ringkonnakohus ning seega puudub vajadus kaitsetegevuse edasiseks analüüsiks. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, sealhulgas süüdistatava osas teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga ning kuulanud ära süüdistatava, nõustub käesoleva asja tehiolusid arvestades mõneti kaitsja väljendatuga, et süüdistatava „siiras lapsemeelsus on viinud selleni, et me oleme ringkonnakohtus oma asjaga.“ Siinjuures ringkonnakohus lisab, et süüdistatava enda apellatsioonis on käsitletud paljuski asjasse mittepuutuvat, sealhulgas aastatetaguseid enda eluloolisi sündmusi. Samuti on alusetult, ilma sellekohaseid faktilisi asjaolusid esitamata seatud kahtluse alla kohtuniku, prokuröri ja kaitsja erapooletus, milledes süüdistatav leiab, et kriminaalasjas on menetlust kallutatud. Samuti ei saa nõustuda maakohtus uuritud tõenditest tulenevalt süüdistatava paljasõnalise seisukohaga, et kannatanu T.T. i tunnistajad kasutavad ütlustes kokkulepitud versiooni süüdistatava alusetuks süüdistamiseks, sest seda väidet ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid. 9 KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Margo №rmanni poolt osutatud õigusabi eest 361.83 eurot, sealhulgas käibemaks 24.34 eurot, tuleb jätta riigi kanda, sest ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 3 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus 10 Maarika Kuusk Mati Kartau