lg 2 p 5, 8, 9 § 25 lg 2 ja
lg 1 järgi; Juri J.I süüdistuses
lg 1 järgi; Pavel J.I süüdistuses
lg 1 järgi ja J.I süüdistuses
juuni 2011 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatava U.D kaitsja Leelo Viil, süüdistatava Pavel J.I kaitsja Leonid Olovjanišnikov Prokurör Diana Helila U.D , ik xxx, eluk. xxxxxxxxxxxx xx – xx, xxxxxxxxx, Venemaa kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, kinni peetud 23.11.2010 Pavel J.I, ik 38608210281, eluk. xxxxxx x – xx, xxxxxxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht xxxxxx xx, xxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viibis eelvangistuses 2 kuud ja 2 päeva Süüdistatavad 1 Kaitsjad Vandeadvokaadid Leelo Viil ja Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 2 - § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 23.11.2010; P. J.I tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.11.2010 - 24.01.2011, s.o 2 kuud 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud 28 päeva. Kohaldades
sätteid määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui P J.I ei pane 2 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. P. J.I-le määrati kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Vastavalt
J.I heastama kuriteoga tekitatud kahju ühe aasta jooksul. ja menetluskulud 884.64 eurot U.D-lt mõisteti riigituludesse sundraha 417.03 eurot (kaitsjatasu 862.89 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud 21.75 eurot); P. J.I-lt mõisteti riigituludesse sundraha 417.03 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud 21,75 eurot. U.D-lt , P. J.I-lt ja J. J.I-lt mõisteti solidaarselt 19.05 eurot I. D kasuks; solidaarselt 83.66 eurot OÜ Turvateenistus Alfastar kasuks ning U.D-lt 191.73 eurot OÜ Vitium kasuks. 2 Kohtuotsusega mõisteti süüdi veel J. J.I ja J.I , kuid nende osas ei ole kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustatud. 2. U.D süüdistatakse selles, et tema olles 19.07.2010 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 –
lg 2 alusel ehk isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 23.11.2010.a. kella 03.00 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes avatud kaupluseukse kaudu OÜ Vitium kuuluvasse kauplusesse asukohaga Keemikute 39D, Maardu ning võttis sealt ära käekotte kogumaksumusega 2 955 (188,86 eurot). Väljudes nimetatud kauplusest, nägi U.D kaupluse juurde saabunud turvafirma OÜ Turvateenistus Alfastar autot, mistõttu hakkas ta nimetatud asjadega ära jooksma, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega U.D võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime
199 lg 2 p 5,8,9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.D süüdistatakse selles, et tema 23.11.2010.a. kella 03.00 ajal, viibides Keemikute 39D, Maardus asuva kaupluse VITIUM juures ning olles kinnipeetud kahtlustatavana varguses, lõi teda kinni pidanud OÜ Turvateenistuse Alfastar turvatöötajat I D käega kõhu piirkonda. Seejärel tulid U.D-le appi J I ja P I, kes osutasid ka vastupanu turvatöötajale, mille käigus lõi U.D taas turvatöötajat I D rusikatega kõhu ja roiete piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustused, mis on fikseeritud AS Kallavere haigla poolt 23.11.2010 I D väljastatud vigastuste dokumenteerimise kaardis 1163 /I tlk 13/. Turvatöötaja I D avaliku korra kaitsmise pädevus tuleneb turvaseaduse § 32 lg 1 p 2 ja 3, 13.04.2007 sõlmitud OÜ Turvateenistuse Alfastar töölepingu nr 779 punktidest 2.1 ja 2.2 ning 16.04.2007 allkirjastatud OÜ Alfastar turvatöötaja ametijuhendi punktidest 4 ja 5. Seega U.D vägivallaga avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega pani toime
Pavel J.I süüdistatakse selles, et tema 23.11.2010 kella 03.00 ajal, viibides Maardus Keemikute 39D asuva kaupluse VITIUM juures ning nähes, et U.D on kinni peetud OÜ Turvateenistuse Alfastar turvatöötajate poolt ning et viimane osutab turvatöötajatele vastupanu, aitas koos Juri J.I-ga U.D põgenemisel, mis seisnes selles, et Pavel J.I lõi turvatöötajat I D kolmel korral jalaga parema jala piirkonda. Sel ajal lõi Juri J.I turvatöötajat Andrus Ei jalaga parema jala piirkonda, kuid kannatanu füüsilist valu ei tundnud. Seejärel hüüti U.D-le , et too põgeneks. Turvatöötaja I D jooksis U.D-le järele. Juri J.I ja Pavel J.I proovisid aga sel ajal A Ei lüüa. Andrus E lasi pipargaasi. I D, nähes, et A E ei õnnestu Juri J.I ega Pavel J.I tagasi hoida, tõttas paarimehele appi, sooviga lasta ka pipargaasi, kuid sel ajal lõi Juri J.I eda rusikaga vastu kätt, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Nähes, et isikute vastupanu ei ole võimalik tõrjuda, võtsid turvatöötajad Andrus E ja I D relvad välja. Sel ajal hüppas U.D I D selga, lüües viimast rusikatega kõhu ja roiete piirkonda. Saades U.D haardest lahti, nägi I D, et Juri J.I üritab teda lüüa. Sel ajal U.D põgenes ning I D jooksis temale järele. Saades U.D kätte, ründas taas Juri J.I turvatöötajat I D ning hakkas teda kägistama 3 seni, kuni vahele sekkus A E, kes pidas Juri J.I kinni. Pärast seda, kui turvatöötajatel õnnestus Juri J.I kinni pidada, hüppas Pavel J.I turvatöötajate sõiduki ette ning lõi rusikaga vastu aknaklaasi, mille tagajärjel see purunes. Seejärel, kui turvtöötajad proovisid kinni pidada Pavel J.I, ühines seltskonnaga J.I , kes proovis samuti turvatöötajaid lüüa. Turvatöötaja I D avaliku korra kaitsmise pädevus tuleneb turvaseaduse § 32 lg 1 p 2 ja 3, 13.04.2007 sõlmitud OÜ Turvateenistuse Alfastar töölepingu nr 779 punktidest 2.1 ja 2.2 ning 16.04.2007 allkirjastatud OÜ Alfastar turvatöötaja ametijuhendi punktidest 4 ja 5. Turvatöötaja Andrus Ei avaliku korra kaitsmise pädevus tuleneb turvaseaduse § 32 lg 1 p 2 ja 3, 05.10.2006 sõlmitud OÜ Turvateenistuse Alfastar töölepingu nr 690 punktidest 2.1 ja 2.2 ning 05.10.2006 allkirjastatud OÜ Alfastar turvatöötaja ametijuhendi punktidest 4 ja 5. I Dle tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud AS Kallavere haigla poolt 23.11.2010 I Dle väljastatud vigastuste dokumenteerimise kaardis 1163 /I tlk 13/. Samuti süüdistatakse Pavel J.I selles, et 23.11.2010 kella 03.30 ajal Maardus Keemikute 41 asuva maja juures lõi ta ametikohustusi täitvat ning teda kinni pidanud Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna politseiametnikku D B jalaga vastu vasakut jalga, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Seega Pavel J.I vägivallaga võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega pani toime
Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad
Kaitsja arvates on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsiooni põhiargumendid on järgmised: - maakohus on väljunud süüdistuse piiridest ja mõistnud U.D süüdi talle esitatud süüdistuses kirjeldamata kuriteos, kohtuotsuse tegemisel ei ole järgitud Riigikohtu ega EIK seisukohti süüdistatava kaitseõiguse, süüdistuse selguse ja faktilise täpsuse osas. Kohtuotsuse kohaselt on U.D süüdi tunnistatud selles, et ta osutas vastupanu ning lõi I D küünarnukkidega keha piirkonda. Mõlemad kannatanud seletasid, et nad üritasid panna U.D käed raudu, kuid J. ja P. J.I takistasid neid füüsiliselt. Nimetatud teokirjeldus erineb oluliselt U.D-le süüdistuse kohaselt süüks arvatud teost, mis seisnes selles, et ta lõi turvatöötajat I. D kätega ja rusikatega kõhu ja roiete piirkonda. Süüdistust prokurör muutnud ei ole ja kohus pidi otsustama isiku süüküsimust ainult esitatud süüdistuse järgi. 4 - U.D käitumises ei esine
lg 1 ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseid, millena tuleb vaadelda võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemist
§-de 120-122 mõttes. Isiku süüditunnistamisel
lg 1 järgi tuleb muuhulgas tuvastada kannatanu tervise kahjustamine või valu põhjustav kehaline väärkohtlemine (või sellega ähvardamine). Kohtuotsuses kirjeldatud rabelemine ja käte enda alla peitmine kinnipidamise ja käeraudade pealepanemise vältimiseks ei ole õiguslikult hinnatav vägivallateona. Samuti ei ole mõeldav küünarnukkidega teist isikut selja taha lüüa sellisel viisil, et põhjustatakse valu või vigastusi (eriti kõhuli maas lamades ja käsi enda alla peites). Eluliselt ei ole usutav, et U.D võis põhjustada kannatanute poolt kohtuistungil kirjeldatud tegevusega valu või tervisekahjustusi. - kohus on andnud ebaõige hinnangu ka kuriteo subjektiivsele koosseisule. Tuginedes kohtupraktikale, ei olnud tuvastatud objektiivsetest asjaoludest nähtuvalt süüdistatava eesmärgiks vägivalla kasutamine, vaid põgenemine, ärajooksmine, mida ta korduvalt üritas teha. Oluline tähendus on süüdistatava enda ütlustel, kohus ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud U.D tahtlust kõigi objektiivse külje tunnuste suhtes olukorras, kus süüdistatav on järjekindlalt kinnitanud, et tema arusaamist mööda ta kellelegi vigastusi ega valu ei tekitanud. - U.D suhtes ei ole kohaldatav kaastäideviimine. Isegi kui nõustuda kohtu seisukohtadega selles, et teised süüdistatavad kasutasid kannatanute suhtes vägivalda, ei ole käesoleval juhul tegemist teoühtsusega. Kohus on tuvastanud süüdistatavate järjestikused käitumisaktid, mitte aga süüdistatavate ühise ja kooskõlastatud tegevuse. - maakohus ei ole põhjendanud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist. U.D puuduvad rahalised vahendid ja ka muu vara. Nimetatud asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. 3.2. P. J.I kaitsja L. Olovjanišnikov vaidlustab maakohtu otsuse kriminaalmenetlusõigusnormide rikkumise ja materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsiooni põhiargumendid on järgmised: - kohus on otsuse märkinud, et ei arvesta süüdistatavate ütlustega, kuna need on vastuolulised ega riimu teiste tõenditega. Milles ja kelle ütlustes kohus vastuolu nägi, otsusest ei selgu. - kohu ei ole analüüsinud turvatöötaja A. Endrekseni menetluslikku staatust. Kui tunnistaja muutus kannatanuks alles pärast tema kohtus ülekuulamist, ei oleks ta tohtinud kuni tema ülekuulamiseni kohtusaalis viibida. - P. J.I-le esitatud süüdistus ei ole konkreetne. Turvatöötajaga seotud episoodis on süüdistus detailidega üle koormatud, politseinikuga seotud episoodis ei ole märgitud, milliseid ja seoses millega politseinik oma kohustusi täitis. Süüdistuse tekstist ei nähtu, millega seoses oli vaja P. J.I kinni pidada, seda ei ole analüüsinud ka kohus oma otsuses. - eraturvafirmade töötajad ei saa olla ründe objektiks
järgi.
asub
-i jaos, mis käsitleb ”riigivõimu vastaseid kuritegusid”. Eraturvafirmad ei kuulu 5 riigivõimu üksuste alla. Kohtu viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-69-09 pigem kinnitab kaitse seisukohta. - P. J.I süü tõendamiseks on kasutatud üksnes kannatanute ütlusi, mis kaitsja arvates on vastuolus nii üksteise kui ka läbivaatuse protokolliga. Otsuses puudub põhistus, miks kohus usub kannatanute ütlusi ja millega need on tõendatud. Kannatanu D suhtes ei ole ekspertiisi tehtud, tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa väita, et P. J.I oleks saanud jalaga kannatanut tabada kohta, kus vigastus fikseeriti. 4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ja paluvad seal esitatud taotlused rahuldada. Kaitsjad- apellandid toetavad apellatsioone ja taotlevad maakohtu otsuse tühistamist vaidlustatud osas ning süüdistatavate õigeksmõistmist
Ringkonnakohtu poolt apellatsioonis äratoodud alustel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisel taotlevad kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhjendus ja järeldus:
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. P.J.I kaitsja on apellatsioonis leidnud, et eraturvafirmade töötajad ei saa olla ründe objektiks
Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kaitsja on maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-69 -09 sedastatule andnud apellatsioonis eksitava sisu, leides, et nimetatud lahendis märgitu kinnitab kaitsja seisukohta. Riigikohus on ülaltoodud lahendis märkinud, et küsimuse lahendamisel kas kannatanu täitis turvatöötajana oma ametikohustustest tulenevalt avaliku korra kaitsmise funktsiooni, tuleb arvesse võtta eelkõige konkreetse kriminaalasja tehiolusid. Riigikohus on viidanud erinevatele turvaseaduse paragrahvidele. Näiteks on Turvaseaduse § 14 p 2 kohaselt turvaettevõtja põhiülesanneteks kohustus hoida ära valveobjekti vastu 8 toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või seda tõkestada. Samas näeb Turvaseaduse § 32 lg 1 p 3 ette turvatöötaja õiguse pidada kinni isik, kes ohustab objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Turvaseaduse § 40 lg 4 aga volitab turvatöötajat kasutama isiku kinnipidamisel käeraudu, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Osutatud sätetest järeldub, et turvatöötaja pädevusse ei kuulu mitte ainult valveobjekti puutumatuse tagamine, vaid teatud juhtudel ka avaliku korra kaitse, kusjuures viimasel juhul on turvatöötaja tegevuse aluseks seadusest tulenev pädevus, riigivõimu poolt antud avaliku võimu teostamise volitus. Lähtudes eeltoodust Riigikohus nõustus seisukohaga, et süüdistatava poolt turvatöötajast kannatanu suhtes toimepandud teod tuleb kvalifitseerida
Seega on nimetatud lahendis Riigikohus sedastanud, et erafirma turvatöötaja saab konkreetse kriminaalasja tehiolusid arvestades olla avalikku korda kaitsvaks muuks isikuks
Antud asjas on juba süüdistuses ära toodud samad turvaseaduse sätted ja lisaks veel ka kannatanute ja tööandja vahelise töölepingu ning OÜ Alfastar turvatöötaja ametijuhendi asjassepuutuvad punktid. Samadele seaduse ja lepingu ning ametijuhendile on toetunud ka maakohus oma otsuses ning ringkonnakohus leiab, et kannatanud I.D ja A.Endreksen OÜ Alfastar turvatöötajatena täitsid 23.11.2010 varguse toimepannud isiku ning ka viimase põgenemiseks neid rünnanud isikute kinnipidamisel nii turvaseadusest kui töölepingust tulenevaid ametkohustusi ja kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et turvatöötajatest kannatanute suhtes toimepandud kuriteod tuleb kvalifitseerida
Kaitsjad on vaidlustanud otsuse ka
lg 1 objektiivsesse koosseisu kuuluva vägivalla kasutamise tuvastatuse küsimuses. Sisuliselt kaitsjad leiavad, et tõendatud pole U.D ja P.J.I poolt kannatanute suhtes
P.J.I kaitsja on märkinud, et süüdistatava poolt kannatanute löömine on tõendatud vaid kannatanute ütlustega, millised on aga vastuolulised. Samas pole kaitsja viidanud millises osas kannatanute ütlused omavahel vastuolus on. Kaitsja pole sellel pinnal esitanud argumentatsiooni, mis kummutaks kohtu järeldused kannatanutele tekitatud valu ja vigastuste kohta. Samuti ei saa kolleegium nõustuda kaitsja väitega, et kannatanu D.Bi episoodis on kohus lähtunud vaid kolmest reast kannatanu ütlustes. Kohus on kohtuotsuse tegemisel tõendina käsitatavad kannatanu ütlused kajastanud otsusel lk. 11 ja asjaolu, et kohus otsuse lk 13, kõrvutades neid teiste tõenditega, ei avanud uuesti kogu kannatanu ütluste sisu vaid tõi esile olulise, süüteokoosseisu tuvastamiseks vajaliku, pole antud juhul aluseks tunnistada kannatanu poolt antud ühetaolised ütlused ebausaldusväärseteks. D.Bi, kes oli kohale kutsutud politseitöötaja ja täitis oma tööülesandeid, ütluste kohaselt oli P.J.I agressiivne, sõimas ebatsensuursete sõnadega, ei allunud tema seaduslikele korraldustele ja kinnipidamisel lõi teda jalaga vastu jalga, mis tekitas valu. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu järeldusega süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud süütegude toimepanemise tõendatuse kohta, peab vajalikuks märkida, et igasugune vägivallategu
- 122 tähenduses avalikku korda kaitsva, ametikohustusi täitva turvateenistuse töötaja ja võimuesindaja suhtes on kvalifitseeritav
Kolleegium nõustub U.D kaitsja seisukohaga, et kui kahtlustatav vaid peidab käsi 9 käeraudade kasutamise eest, ei täida tema käitumine koosseisu kui sellega süüdistatava käitumine piirdub ja turvatöötaja kasutades õiguslikul alusel seaduses ettenähtud vahendeid surudes sellega maha kahtlustatava vastuhakkamistahte. Antud juhul aga on tuvastatav vastuhakkamine füüsilise vägivalla kasutamisega, turvatöötajate löömisega, mõlema süüdistatava poolt. Seda enam, et P.J.I ründas turvatöötajaid ju vaid selleks, et varguse toimepannud U.D saaks põgenema. Maakohus on tuvastanud, et nii U.D kui ka Pavel J.I kasutasid kannatanute suhtes füüsilist vägivalda, kusjuures vastavalt süüdistuses esitatule on kohus konkretiseerinud nii U.D kui ka P.J.I poolt kasutatava vägivalla. Kohtukolleegium ei pea seda vajalikuks korrata, märgib vaid, et vägivallategudeks on igasugune kannatanule valu tekitav keha mõjutamine. Kannatanud on selgitanud, et nii U.D poolt kannatanu löömine kui P. J.I poolt kannatanute löömine, sealhulgas jalaga, oli kannatanutele valu, I.Dle ka vigastusi, tekitav. Selline asjaolu, mida sai vaid kannatanu tunnetada ja mis on koosõlas nii sündmuste käiguga, kui isiku vaatlusprotokolliga/ 1 kd. t.lk. 15-24/ kui tervisekaardis arsti poolt fikseeritud vigastustega/ 1 kd. t.lk. 13-14/ täidab koosseispärase vägivallateo tunnuse ja apellatsiooni väited seda ei kummuta. Siinjuures tuleb silmas pidada kannatanu I.Dle tekitatud vigastuste fikseerimise osas seda, et tema suhtes ei pannud vägivallategusid toime vaid apellantide kaitsealused vaid ka teised kaassüüdistatavad. Seega P.J.I kaitsja väide, et kannatanu läbivaatuse protokoll ei ühti tema kaitsealusele inkrimineeritud löökide lokalisatsiooniga, ei anna alust tuvastada, et kannatanu ütlused oleksid vaatlusprotokolliga vastuolus. U.D kaitsja on leidnud, et kuna süüdistatava eesmärgiks oli ärajooksmine, pole objektiivsetest asjaoludest nähtuvalt tuvastatav, et süüdistatava eesmärgiks oli vägivalla kasutamine, seega pole tõendatud kooseisuline subjektiivne külg. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et
lg 1 ettenähtud subjektiivne süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ei lasu antud koosseisu täidetuks lugemisel kohtul kohustust tuvastada, et U.D eesmärgiks ja kogu käitumise sisemiseks põhjuseks oli kannatanute löömine. Kohus on tuvastanud millisel eesmärgil süüdistatav kannatanute suhtes vägivalda tarvitas. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohtu poolt tõendamist leidnud, et varguse toimepanemise eest vastutuse vältimiseks ja turvateenistuse töötajate käest pääsemiseks kasutas U.D vägivalda, mis seisnes kannatanu tahtlikus löömises. 5.3 U.D kaitsja on apellatsioonis leidnud, et süüdistatava suhtes pole kohaldatav kaastäideviimine, kuna kohus on tuvastanud süüdistatavate järjestikused käitumisaktid. Maakohus on tõepoolest teiste hulgas U.D-le karistuse mõistmisel koosseisuvälise raskendava asjaoluna arvestanud
Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, et kohtuotsuses on kirjeldatud kõigi grupi liikmete tegusid, on kooskõlas seadusega, kuna otsustamaks kas tegemist on kaastäideviimisega, tuleb kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda kõigi ülejäänud isikute 10 teopanuste suhtes tervikuna ning vaid sel teel on võimalik kindlaks teha, kes toimepanijatest täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana. Riigikohus on korduvalt oma lahendites sedastanud, et teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Antud juhul on tuvastatav, et U.D realiseeris oma käitumisega juba tervikuna objektiivse teokoosseisu. Faktiliselt oli tema see, kelle käitumine, füüsiline vastuhakk teda kinnipidanud turvatöötaja suhtes, ajendas kaassüüdistatavaid tegutsema. Edasi toimus juba kõik ühiselt ja just U.D vabastamiseks. Koos kaassüüdistavatega tegi U.D kõik süüdistuses etteheidetavad teod ning olles korduvalt juba turvatöötaja poolt kinni peetud, rabeles ta seoses vägivalla kasutamisega ja teiste kaassüüdistatavate sekkumise ja turvatöötajate ründamisega ennast jälle lahti ja üritas põgeneda. Toimepandu oli U.D kontrolli all ning tal oli võimalus lõpetada selline käitumine, vastuhakk ja füüsiline vägivald, mis asja tehiolusid arvestades oleks lõpetanud ka kaassüüdistavate poolt kuritegeliku käitumise, turvatöötajate ründamise ja nende suhtes vägivalla kasutamise. Seega kohtukolleegium leiab, et kohus on karistuse mõistmisel seaduslikult arvestanud karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist grupi poolt. 6. Mõistetud karistusi pole kaitsjate poolt eraldi vaidlustatud. Kolleegium, kontrollides karistuste seaduslikkust peab vajalikuks vaid märkida, et sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistuse, vangistuse, mõistmise vajalikkust ja seaduslikkust on kohus põhjendanud. Mõistetud vangistused on lühiajalised ja kooskõlas
Samuti on seaduslik ja ka vaidlustamata P.J.I suhtes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.