Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24.märtsil 2008.a Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ru

§ 117järgi Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav T.S Elukoht XXX, sünd.

XXX, isikukood XXX, Tõkend vahistamine alates 09.02.2006.a. Kaitsja Vandeadvokaat Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada T.S süüdi KarS §

§ 117järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada teda Kar

S § 118 p 1 järgi 6 (kuue) aastase vangistusega. Karistusaega arvestada alates 09.veebruarist 2006.a. Tõkend T.S – vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid – tükeldusnuga ja valge meeste maika, hävitada. Mõista T.S-ilt (isikukood XXX, XXX) riigituludesse sundraha 10 875 krooni ja menetluskulud: - kaitsja poolt uurimisel osutatud õigusabi eest summas 16 992 krooni; 2 - toimikumaterjalidest koopiate tegemise eest summas 14 krooni; ekspertiiside tegemise eest summas 17 858 krooni (kohtupsühhiaatriaekspertiis summas 1533 krooni, laiba kohtuarstlik ekspertiis summas 3185 krooni, DNA ekspertiis summas 13 140 krooni); - kohtulikul uurimisel kaitsja Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest summas 17 228 krooni. Kokku menetluskulusid summas 52 092 krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas T.S süüdistatakse selles, et 12.detsembril 2005.a XXX, olles alkoholijoobes, isiklike vaenulike suhete pinnal lõi oma abikaasale L K rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitas verevalumid pea pehmetesse kudedesse, marrastused ninaseljal, ülemise huule limaskesta haava, verevalumid ülemisel jäsemel vasakul, verevalumid reie alumisel osal, verevalumid vasakul ja paremal tuharal, samuti noalöögi suguorganisse, tekitas väikesel häbememokal paremal torke-lõikehaava sisemise suguarteri vigastamisega ja järgneva massiivse verejooksuga ja ägeda verekaotusega, mis oli eluohtlik ja mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. T.S-i teod on kvalifitseeritud kui elule ohtliku raske kehavigastuse tekitamine, s.o kui KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuritegu, samuti teise inimese surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu, s.o kui KarS § 117 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil on üle kuulatud: Süüdistatav T.S , kes ütles, et oma abikaasat L ei noaga ega rusikatega ei puutunud. Temal olid abikaasaga normaalsed suhted. Hommikul umbes kell 6 paiku abikaasa tuli tema tuppa. Nad magavad eraldi tubades. Palus tal minna Ivangorodi alkoholi järele. Ostis sealt 2 pudelit viina. Tuli koju ja nad hakkasid jooma. Võtsid sakusmenti. Siis jäi viina väheks. L tegi ettepaneku minna veel poodi. Ta ostis 3 veel 2 pudelit viina. Tol päeval helistas tema tütar. Ta sai aru, et joome ja külla ei tulnud, sõitis minema Venemaale. Nende juurde tuli M, ta ei tahtnud teda sisse lasta, kuid too koputas tugevasti vastu akent ja lasi ta sisse. Too andis ära võla ja lahkus. Nad jõid ära 3 pudelit viina. Siis ta heitis magama. Üles ajas mürts. L käis tualetis ja maha jalgratta, mis seisis koridoris. Jalgratas kukkus talle peale. Kuidagi sai ta üles ja läks oma tuppa. Mõne aja pärast tuli jälle toast välja ja kukkus ning üles ei tõusnud. Ronis põlvedel tema juurde, kuid ta ütles: „Mine magama, L.“ Ta lahkus, siis jõi jälle ja läks kööki, ta kuulis mürtsu. Nägi, et kukkus jälle, kuuldus norskamist. Esimest korda kukkus abikaasale peale jalgratas, teist korda ta lihtsalt kukkus. Ta arvas, et jäi magama. Kui üles ärkas, nägi, et abikaasa lamab põrandal. Läks tema juurde. katsus, ta oli külm. Kutsus kiirabi. Viimastel aastatel teda ei puutunud, nad ei tülitsenud. Varem võis L lüüa. rahustas teda niimoodi. Tema poeg rahustas teda ka rusikatega. 12.detsembril 2005.a neil konflikte ei olnud, tolle päeva hommikul oli nende vahel seksuaalvahekord. Ta oli vabameelne naisterahvas, tahtis alati nagu ka tema. Kui vaatas tema peale, kui kukkus, siis verd ei näinud. Ta lamas selili. Üks jalg oli välja sirutatud, teine kõveras. Käed olid piki keha. L oli kleidis, kui kukkus, tõusis kleit üles kuni nabani. Midagi kahtlast ta ei näinud. Verd ei näinud, midagi nägi, aga mitte verd. Abikaasal käes midagi ei olnud. Köögis vedeles põrandal suur kastrul. Peale alkoholilembuse abikaasa midagi ei põdenud. L rääkis, et kui temaga midagi juhtub, siis tema uputab end ära. Ta ei märganud, et ta tekitas endale kehavigastusi. Kui kaua ta magas ja mis kell ärkas, öelda ei tea. Aega ei jälginud. Uurimise käigus andis tõesed ütlused. Ekspertiisi arvamus, et L alkoholi ei avastatud, oli tema jaoks šokk. Kuidas on võimalik, kui nad koos jõid. L tapmisega ei ähvardanud. Turul ütles talle, et tuleb koju ja siis ta temalt saab. Kui abikaasa ajas teda endast välja, siis võib ka ebatsensuurselt öelda. Abikaasa põdes epilepsiat, teda toimetatid joomahullusega haiglasse. Ta võis kukkuda ja meelemärkuse mõneks minutiks kaotada. Kui tuli mõistusele, siis midagi ei mäletanud. Ükskord kodus kukkus ja hakkas tõmblema. Tema jooksis arsti kutsuma, kui tagasi tuli, juba istus aj midagi ei mäletanud. Arst ütles talle, et vaja on joomine lõpetada. Kannatanu I P, kes ütles, et L K oli tema ema. T.S on võõrasisa. Kui hakkasid koos elama, oli hästi. Hiljem muutus halvemaks. Perioodiliselt peksti tema ema, teda ja venda. Põhjused olid erinevad, näiteks olmes ei olnud kõik korras, või koolis, pärast alkoholi pruukimist. Jättis kodus elamise 15-aastaselt. XXX ta elas mõnikord koos lapsega. Ema ja võõrasisa jõid alkoholi koos. Töötasid suvilas, müüsid suvilasaadusi, pärast jõid alkoholi. T.S muutus armukadedaks, peksis ema. Ema rääkis, et pidi enda vannituppa kinni panema, kuna T.S nõudis temalt seksuaalvahekorda mitu korda päevas. Ema ei olnud enam noor ja väsis sellest. Alguses olid konfliktid sõnalised, siis läksid üle kakluseks. Kui kõik koos elasid, siis astusid vennaga ema eest välja. Siis said ka nemad. Kui T.S ema peksis, siis ema andis vastu. T.S on iseloomult emotsionaalne, tige ja agressiivne. Kui elasid 1-toalises korteris, oli ema ja T.S-i seksuaalvahekordade tunnistajaks. T.S nõudis emalt mittetraditsioonilisi seksuaalvahekordi. T.S võis nende juuresolekul rääkida emaga seksuaalelust. Elusana nägi ema eelmisel päeval. Ema katsus eriti mitte rääkida oma tegudest ja konfliktidest T.S-iga. Inimeste ees katsusid näidata, et neil on kõik korras. Emal lähedasi sõbrannasid ei olnud. T.S ei lubanud tal kellegagi sõbrustada. Ta ei saanud isegi liigset korda ema juures käia. Eelmisel päeval enne tapmist vanaema ostis temale ja emale kellad, palus tulla neile järele, kuid ema nii ei tulnudki kingitusele järele. Ühel skandaalidest sattus ka temale. T.S rebis tal peast juuksed välja. said vennaga varjule. Jooksid naabrite juurde ja kutsusid politsei. Võõrasisa viidi ära, kuid õhtul ta tuli 4 koju. Koridoris seisis suusakepp. T.S tahtis teda selle kepiga läbi torgata. Jooksis kööki ja peitus ukse taha. T.S viskas kepi tema poole ja lõhkus ära ukseklaasi. See oli 2000.a. Nägi ema psühhoosis. Kui T.S karjus ema peale, siis tema karjus ka vastu. Kui T.S kasutas ema suhtes vägivalda, siis ta vastas samaga. Ükskord viidi ema alkoholipsühhoosi seisundis haiglasse. Vanaemal ei olnud lubatud ema juurde tulla. Tunnistaja I N, kes ütles, et T.S olid tema naabrid. Tunneb naabreid 6 aastat. Viimasel ajal naabrid tülitsesid. Nende skandaalid olid kuulda läbi seina. Kuulis skandaali nädal enne tapmist. Tapmise päeval ei kuulnud, et nad oleks tülitsenud. Nägi T.S mõnikord sinikatega. Sinised plekid olid jalgadel. 12.detsembril 2005.a ärkas kell 2öösel tugevast mürtsust korteris nr
2. Hüüdeid ei kuulnud, vaid tugev mürts millestki kukkuvast. See kestis vähe aega 2-5 minutit. Hommikul kell 6.50 tuli trepist üles pärast jalutuskäiku koeraga ja kuulis kui T.S rääkis 22.korteris: „sa oled unistanud, et sina oled majas naine“, pärast seda oli ebatsensuurne sõim. Sai aru, et T.S ütles seda naisele. Tunnistaja N L, kes ütles, et on T.S-i naaber, Nikolaiga on tal head suhted. Ljubov T.S-iga läbi ei käinud. Too töötas suvilas, pärast kauples turul. T.S tuli tema juurde ja palus tulla tema juurde vaatama, kas L ei ole surnud. T.S tema juurde kella 19 paiku. esikus nägi T.S. Lamas selili. jalad välja sirutatud. keha alumine pool oli paljas. L pea all oli veri. Jalad verised ei olnud. Kui ta ei oleks alkoholi pruukinud, oels võinud turul kaubelda. Nägi T.S siniste plekkidega näol. Siniste plekkide päritolu kohta ei pärinud. Naabritena teda ei seganud. Tunnistaja V S, kes ütles, et elasid koos T.S-iga 15 aastat. Alguses oli kõik hästi. Siis hakkasid T.S aj ema alkoholi pruukima. T.S tõstsi õe vastu kätt. Astus õe eest välja, talel sattsu ka. Esimene tõsine konflikt oli kui T.S lõi ema pea katki. Olid konfliktid, kui ema kaitses teda ja õde, aga T.S tahtis kaitsta oma poega. Tema juuresolekul T.S ema ei peksnud. Tõsised konfliktid hakkasid, kui elasid Tallinna mnt. T.S peksis ema, ta oli sinikatega. Ema ja võõrasisa müüsid turul juurvilju. Kui ema turule ei läinud, toimus skandaal. Viimasel ajal emal ja T.S olid joomahood. Jõid kahekesi. Tema töö juurde tuli T.S-i poeg aj ütles, et ema on surnud. Jutuajamisest naabrinna L sai teada, et nad kuulsid korterist müra ja sööginõude kolinat. Kaine T.S ei ole paha inimene, joomise aja muutub lolliks. Ema kaebas talle korduvalt, et T.S püüdles teda seksuaalselt. Ema rääkis, et tal juba kõik valutab, ta ei saa rohkem. T.S vajas pidevalt seksuaalvahekorda. T.S armastas väga panna sõrmed silmadele ja kägistada õde. Veel mäletab, et T.S viskas õe poole suusakepi. Kui oleks vastu sattunud, oleks ära tapnud. 17-18.aastaselt ta lahkus kodust. Läks tööle ja elas eraldi. Enne tapmist nägi ema umbes kuu aega tagasi. Arstide järeldusest sai teada, et ema ei surnud loomulikku surma. Teatas sellest T.S-ile ja too imestas selle üle väga. Arvab, et ema armastas T.S ja kaitses teda. Tunnistaja N I, kes ütles, et tunneb T.S turu kaudu. Ükskord T.S-i unustas pesukausi koju. Läks kausile järele. T.S läks ka. Hiljem ütles talle, et „andis talle“ kodus hästi. T.S-i kartis rääkida oma isiklikust elust, kuna kartis teda. L oli pidevalt sinikates. Ükskord näitas oma peas haava. Pea oli lõhki. Kuid ta ei öelnud, et seda tegi T.S. Rääkis talle, et muudaks oma elu. L turul joobes ei näinud. Teab, et nad jõid alkoholi koos. Ükskord nägi L nägu sinistes plekkides, küsis T.S-ilt kuidas ei ole häbi oma naist peksta. T.S eitas peksmist. L ei võtnud midagi ette, et peksmist lõpetada. Kui nad Ljubat matsid, ta oli üleni sinistes plekkides, elusat kohta ei olnud. 5 Tunnistaja S I, kes ütles, et tunneb T.S ammu. Töötasid koos. Enne L juhtunut olid neil head suhted. Pärast L surma suhted halvenesid. L oli hea inimene, lapsed olid hoolitsetud. Sai turul teada, et L ei ole, seda ütlesid kauplevad naised, et L tappis T.S. Külas T.S ei käinud. Nikolai ei soovinud külalisi. Ta ei lubanud külla tuylla isegi L emal. L oli alati sinistes plekkides. Sinikad olid näol, kätel. Ükskord näitas talle isegi armi peas. T.S tagus teda peaga vastu põrandat. Tegi L ettepaneku mina T.S-i juurest minema, kuid ta ütles, et armastab teda. Tunnistaja I L, kes ütles, et tunneb L ja T.S . Suhted olid naaberlikud. Nad jätsid sõbraliku perekonna mulje. Lapsed olid neil head. L oli heasüdamlik ja kahjutu. Nõustus kõigega, ei olnud konfliktne. Nikolai iseloom on tugev, hoidis kõike kätes. L oli kinnine, kunagi ei kaevanud. Poeg S jooksis tema juurde ja palus abi. Kunagi S tuli ja ta tuli T.S-i juurde. L istus vannitoas, oli verine. Peas oli haav umbes 1,5 sm. Haav oli lahti. Nikolai oli toas, ust neile ei avanud. Tuli Nikolai poeg A, ka temale ei avanud. Ükskord õhtul L tuli neile külla, oli joobes. Võttis pluusi seljast, näitas käsi lillades plekkides. Ütles, et sai plekid kakluses mehega. Tunnistaja O T, kes ütles, et T.S on tema isa. Elas koos L alates 1990.a. Alguses isa võitles L joomingutega, siis hakkas ise jooma. Toimunu päeval ta oli Narvas. Helistas isale kella 10 kuni
3. Sai esimestest sõnadest aru, ei isa on purjus. Isa ütles, et jõi koos L. Sõitis Narvast koju, siis sõitis kell 23 jälle Narva. Helistas isale, too ütles, et käis Ivangorodis viina järel, jõid veel. Keegi tõi ära võla. Isa jäi magama, ärkas ja nägi maaslamavat L. Kui rääkis isaga, siis kuulis tagaplaanil L häält. Teab L sõnadest, et isa kasutas tema vastu vägivalda. Ükskord tulid suvilasse, L oli purjus ja „korjas oma näole kõik kosjaki“. Tema koos nendega ei elanud ja ei tea, kas isa L peksis. Too rääkis, et joovad koos, kaklevad, siis heidavad jälle koos magama. Isa kasvatas üles tema ja venna ja L lapsed“. Tunnistaja A K, kes ütles, et T.S on tema isa, L võõrasema. Sutus temasse kui võõrasemasse. Pidevalt sõimles L, olid juhud, kui tõstis tema vastu kätt, et tuua ta mõistusele. Alguses elas 6-8 aastat koos nendega. Hiljem lahkus, et elada rahulikult. Enne Lj kohtumist isa ei joonud. Kui tõi isa pärast juhtunud 12.detsembril ära politseist, siis isa ütles, et midagi ei mäleta, mis juhtus. Ta oli tugevas alkoholijoobes. Järgmisel päeval rääkis isaga ja tal tuli kõik pisiasjadeni meelde. Tema sõnul oli neil suguakt, siis isa käis Ivangorodis alkoholi ja sigarettide järel. Kodus jõid, pärast jäi magama. Käis veel korra Ivangorodis, jälle jõid. Tuli tuttav, tõi ära võla. L kaotas joobeseisundis kontrolli, kukkus. Isa lamas diivanil. Lläks kööki, kukkus ja hakkas norskama. Isa teda üles tõstma ei läinud ja jäi magama. Ärkas, läks tema juurde, kuid oli hilja. Tema poolvend rääkis, et L oli läbitungiv haav suguorganite piirkonda. Tal olid suitsiidikatsed. Üks tülitsemiste põhjuseid olid sugulised suhted. Võib-olla isa jäi magama ja ei saanud täita oma abielukohustust. Isa katsus sundida L joomist maha jätma. Iseloomult on isa tugeva loomuga. Isiklikult tõstis L vastu kätt, et sundida teda rahunema. Murdis L käsi, kui ta oli 15-aastane. Saatis võõrasema psühhiaatriahaiglase. Kui ta 13-14 aastane, tulid tema juurde poolõde-ja vend, ütlesid, et ema jookseb mööda korterit nuga käes. Isa rääkis talle, et L tahtis sooritada enesetappu. Arvab, et ta unistus täitus. Suitsiidist teab isa sõnade järgi. Tunnistaja V M, kes ütles, et T.S-iga on tal head suhted. Viimast korda nägi T.S aasta tagasi. Tuli kella 12 paiku trepikoja juurde, uks oli kinni. Hakkas hüüdma aknasse, siis tuli välja neiu. Ta läks korteri juurde. Helistas kaua. Keegi ei avanud. Koer haukus. Kuulis ukse taga kahinat, ukse avas talle T.S. Ta oli purjus. Tuli esikusse, andis ära võla. Ta pidi saama tagasi, T.S läks tuppa ja viibis seal kaua. Siis tuli ja ütles, et raha tagasi anda ei ole. L ei 6 näinud. Mõnikord käis nende juures, napsitas koos nendega. Mõnikord abikaasad tülitsesid omavahel, kuid ei näinud kordagi, et T.S oleks naist löönud. L näol siniseid plekke ei näinud. Kui töötas tema brigaadis kojamehena, L joobeseisundis ei näinud. Tunnistaja T K, kes ütles, et tunneb T.S-i teist abikaasat. Suhted temaga olid normaalsed. Kui nad kolisid Tallinna mnt, siis korterit kunagi ei koristatud. L oli alati joobes. Viimastel aastatel ta jõi tugevasti. Arvab, et nad armastasid üksteist. L ei kaevanud kunagi. Alati oli rõõmus, tal oli alati hea olla. Nägi L näol siniseid plekke. Küsimusele kust need pärit on, ta ütles, et tülitses Koljaga. Arvab, et ta võis ka ise kukkuda kui oli purjus. Kunagi rääkis tugevas joobes olla, et tal ei ole elu, kui Kolja tema juurest ära läheb. Tõsiselt L sõnu ei võtnud. L surma kuupäeva täpselt ei mäleta. Ei saa nimetada Nikolaid nõrgaks inimeseks, Ta on kasvatatud ja kasvatas üles kaks last. Iseloomustab T.S ainult positiivselt. Temale midagi paha teinud ei ole. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - - - sündmuskoha, XXX korteri (tl 15-38) vaatlusprotokoll, millest nähtub, et korteri koridoris lamab naisterahva laip, kelle jalad ja suguorganid on paljastatud. Reied, põlved, tuharate alumine osa ja välimised suguorganid on rohkelt verega määritud. Suguelundi praos vereklombid, limaskestal haav, näol ja huultel kuivanud veri, ninakäikudes kuivanud veri. Kuklaosal paremal verevalum, lõual paremal ja rinnal vanad verevalumid. Sündmuskohalt on tehtud võetus: tükeldusnuga tumepruuni aine jälgedega noapeal ja tumepruunide plekkidega valget värvi maika; L K laiba kohtuarstlikud ekspertiisiaktid nr 471 13.12.2005.a ja nr 471 A2005 03.07.2006.a (tl 48-59, 175-177), kust nähtub, et laibal on avastatud välimisel suguorganil torke-lõikehaava sisemise suguarteri vigastamisega ja järgneva massiivse verejooksuga ja ägeda verekaotusega. Haav paremal väikesel häbememokal sisemise suguarteri vigastamisega. Verevalumid pea pehmetesse kudedesse, marrastused ninaseljal, ülemise huule limaskesta haava, verevalumid ülemisel jäsemel vasakul, verevalumid reie alumisel osal, verevalumid vasakul ja paremal tuharal, mis on moodustunud natuke enne surma kõva tömbi esemega mõjutamisest, võib-olla löökidest kätega ja jalgadega. Verevalumid alumisel lõual paremal, parema õla välimisel pealispinnal, paremal põlveliigese pinnal, niudeluu harjal on moodustunud elupuhuselt mõni ööpäev enne surma saabumist kõva tömbi esemega mõjutamisest või kukkumisest millegi taolise vastu. L.K kohtukeemilisel vere ja silmavedeliku uurimisel etüülalkoholi avastatud ei ole. Haav paremal väikesel häbememokal moodustus torke-lõikerelvast, mis võis olla nuga tera laiusega sisenemise tasemel mitte rohkem kui 2,2 sm aj pikkusega vähemalt 2,3 sm. Ei ole välistatud, et vigastus tekitati ekspertiisiks esitatud noa otsaga; DNA ekspertiisiakt (tl 98-100), millest nähtub, et tükeldusnoal, millega võis olla tekitatud vigastus kannatanule, on bioloogiline materjal, mille pärinemist Nikolai K välistada ei saa; asitõendite, sündmuskohalt võetud meeste maika, tükeldusnoa, vaatlusprotokoll (tl 183-188); 05.04.2006.a akt nr 20 (tl 153-154), millega on tuvastatud, et süüdistatav T.S on süüdiv, temale süükspandavate tegude ajal oli alkoholijoobes, võib astuda kohtu ette ja kanda kriminaalvastutust; kohtueksperdi M.Jeržanovi kirjalik vastus K laiba verenäidiste ja silmavedeliku uurimisel kasutatud metoodika kohta, millega on kinnitatud arvamus etüülalkoholi puudumisest 7 Kohtu arvamus Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas abikaasade T.S-i isikuid ja vastastikuseid suhteid, kohus jõuab arvamusele, et surmav haavamine oli kannatanule tekitatud süüdistatava T.S-i poolt. Kohtuarstliku ekspertiisi järgi oli kannatanu laibal väikese häbememoka torke-lõikehaav sisemise suguarteri vigastamisega. Sellist vigastust sai tekitada vaid juhul, kui kannatanu jalad olid laiali ja häbemepragu avali. Pärast haavatasaamist sai kannatanu veel mõne aja tegutseda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et L K laibal puudusid püksikud, kleit oli üles kerkinud. Süüdistatav T.S ütles, et 12.12.2005.a hommikul pruukisid koos abikaasaga oma korteris alkoholi, jäi magama ja kui ärkas, avastas oma naise laiba. Seega on tuvastatud, et surmav haav oli kannatanule tekitatud ajal, kui süüdistatav ja kannatanu olid korteris üksi. Vigastuste lokatsiooni mehhanism tunnistab, et haav on tekitatud seksuaalsel pinnal. Süüdistava T.S-i seksuaalsest ohjeldamatusest andsid kohtus ütlused kannatanu I P ja tunnistaja V S, et süüdistatav nõudis kannatanuga seksuaalvahekorda mitu korda päevas ja kannatanu kaebas, et ei jõua enam nii. Seejuures IP iseloomustas süüdistatavat kui agressiivset inimest, kellel on sadistlikud kalduvused. Süüdistatava põhjendused, et suguorganite vigastuse tekitas endale L K ise, kohus loeb tühisõnalisteks. Keegi asjas ülekuulatud isikutest ei ütelnud, et kannatanu oleks kunagi tegelenud enesevigastamisega või tegi enesetapu katseid. Vastupidi, tunnistaja T K selgitas, et viimastel aastatel kannatanu oli kogu aeg rõõmsameelne, tunnistaja V F nimetas abikaasade T.S-i suhteid imeheadeks. Pealegi ei ole torke-lõikehaava piirkond ja iseloom tüüpiline enesetapule terava riistaga. Asjas ei ole ka mingeid objektiivseid andmeid, et kannatanu oli 12.12.2005.a sellises seisundis, et ei andnud endale aru oma tegudest ja võis tekitada endale suguorgani surmava vigastuse, kukkus ja tekitas endale kehavigastuse, kuna vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile kannatanu veres ega silmavedelikus etüülpiiritust avastatud ei ole. Seoses sellega on ka ilmne väljamõeldis kaitse poolt, et kannatanu tahtis nuga kasutades ise eemaldada emakast spiraali. Kohus peab süüdistatava T.S-i versiooni väheveenvaks ka seetõttu, et peale suguorgani haava olid kannatanul ka teised mitte ammu enne surma tekitatud kehavigastused. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamusel võisid need vigastused olla tekitatud korduvate käe- ja jalalöökidega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad N I, S I ja I L ütlesid, et varem süüdistatav peksis kannatanut, nägid teda korduvalt siniste plekkidega. Kannatanu kehavigastustest meenutab ka tunnistaja NL. Nagu on tuvastatud, oli süüdistataval 12.12.2005.a konflikt kannatanuga, seda on näha süüdistatava enda ütlustest ja tunnistaja I N ütlustest, tükeldusnoal, mille teraga võis olla tekitatud haav kannatanule, on ekspertiisiga tuvastatud bioloogiline materjal, mille päritolu T.S-ilt ei saa välistada. Süüdistatava T.S-i ütlustesse, et ta ei kasutanud kannatanu vastu kunagi füüsilist vägivalda, kohus suhtub kriitiliselt, kuna need ütlused on vastukäivad kohtuistungil ülekuulatud kannatanu I P ja tunnistajate V S, N I ja S I ütluste kogumile. Peale selle ütles tunnistaja V F kohtuistungil, et ta ei tea juhust, et kannatanu oleks ise endale kehavigastusi tekitanud. 8 Need ütlused ühtivad objektiivselt ka teiste tõenditega asjas – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ekspertiisiaktidega, asitõendite vaatlusega. Samuti kohus suhtub kriitiliselt ka süüdistatava T.S-i ütlustesse, et 12.12.2005.a ta ei kasutanud oma abikaasa vastu mingit vägivalda, ei löönud teda rusikatega ega jalgadega, ei haavanud noaga suguorganite piirkonda. Loetletud tunnistajate ütlusi kohus peab tõepärasteks ja objektiivseteks, need iseloomustavad kannatanut erinevates situatsioonides kui inimest, kelle suhtes kasutati pika aja jooksul vägivalda süüdistatava poolt. Koos teiste tõenditega asjas – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõenditega, kohtuarstlike ekspertiisiaktidega, DNA ekspertiisi aktiga, kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktiga, kannatanu vere ja silmavedeliku uurimise materjalidega on tuvastatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises, ettenähtud KarS §

§ 117järgi. Kohus peab õigeks süüdistatava T.S-i tegude kvalifikatsiooni Kar

S §

§ 117järgi (16.07.2006.a redaktsioonis Kar

S § 117 lg 1). Süüdistatava tegudest nähtub vaid tahe tekitada kehavigastusi. Kannatanul olev väikese häbememoka torkelõikehaav sisemise suguarteri vigastamisega on eluohtlik kehavigastus. Süüdistatava suhtumine kannatanu surma esineb ettevaatamatuse süüna. Lüües noaga, süüdistatav ei näinud ette, et satub suguarterisse, mis omakorda kutsub esile rohke verejooksu ja viib kannatanu surmani, kuigi võinuks ja pidi seda ette nägema. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse süüdistatava T.S-i suhtumist toimepandud teosse, eitamist, et osales kannatanule kehavigastuste tekitamises ja surma põhjustamises, süüdistatava isikut, ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatav T.S ei ole varem kohtulikult karistatud, on pensionär. T.S kannatab südamehaiguse käes, samal ajal kuritarvitab alkoholiga, narkoloogi andmetel ta kannatab orgaanilise ärrituvuse all. Süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asja arutamisel ei tuvastatud. Süüdistatava poolt on toime pandud esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust kohus peab otstarbekaks kohaldada süüdistatavale karistust reaalse vangistusega alla keskmist suurust lähtuvalt käesoleva Seaduse paragrahvi sanktsioonist. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 311-313. Eesistuja: Rahvakohtunikud: Aleksei Lavrovski Velda Palm Nadežda Gritsenko Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi