S § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.P KarS § 328 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. 2 KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.P-le karistuseks mõistetud 3 (kolme) kuud vangistust Tartu Maakohtu 03.04.2007.a kohtuotsusega E.P-le karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 3 aasta 22 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista E.P-le 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata E.P eelvangistuses alates 21.10.2007.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 3 aasta 3 kuu 22 päeva vangistuse kandmise algust lugeda alates 21.10.2007.a. E.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista E.P-lt riigituludesse menetluskuludena: - 2560 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 46,48,50,52,156;
lg 1 p 4); - 1652.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2); - 127.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 155;
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.P, 1-07-16352, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.P, 1-07-16352, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1652.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav E.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendid – taskunuga ja taskulamp – kui kuriteo toimepanemise vahendid (lk 33-35; asuvad kriminaalasja toimiku tagakaane juures ümbrikus), kohtuotsuse jõustumisest KarS 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada. Asitõendid – 2 piljardižetooni ja kütusefirmade sooduskaardid A.P. nimele, millised kõik on tagastatud A.P. (lk 14,16,33-35), jätta
omandusse. 2 3 A.P. tsiviilhagi 6260.- krooni nõudes rahuldada võlaõigusseaduse 1045 lg 1 p 5,8, § 1053 lg 2, § 65 alusel ja välja mõista E.P-lt ja tema vanemalt, s.o Jelena E.P-lt solidaarselt 6260.- krooni A.P. kasuks. § 1043, §
lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – A.P. ja tsiviilkostjale – Jelena E.P-le. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 01.07.2008.a sõlmitud kokkuleppes E.P süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse: - Ajavahemikul 18.10.2007.a. kl 23:00 kuni 19.10.2007.a. kl 08:00 Tartus Uus 17 maja ees tungis parempoolse esiukse lukustuse lõhkumise teel A.P. sõiduautosse Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära DVD-VCD-CD-MP3-WMA mängija-autoraadio AEG CS DVD väärtusega 4000.- krooni ja auto kindalaekast rahakoti väärtusega 200.- krooni, mille vahel olid rahalist väärtust mitteomavad Hansapanga koodikaart, Ühispanga koodikaart, kütusefirmade Lukoil, Alvistra, Olerex ja Statoil sooduskaardid, Partnerkaart, Säästukaart, kaks piljardižetooni ning Piirivalveameti töötõend A.P. nimele, kokku võõrast vara 4200.- krooni väärtuses, tekitades lõhkumisega kahju 1900.- krooni. - 21.10.2007.a. kell 18:59 püüdis Tartus Ujula 2 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Ujula Konsum varastada 10 pakki Mach3 žileti vahetusteri väärtusega 213.50 krooni pakk, koguväärtusega 2135.- krooni, kuid vargus jäi lõpule viimata seoses turvatöötaja Mati Pesor’i sekkumisega. Sellega pani E.P toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. E.P süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 23.10.2007.a. vahistamismääruse alusel tõkendina vahistatud isikuna 08.11.2007.a. toimetatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa haigla traumapunkti asukohaga Tartu Puusepa 8, lükkas seal kella 21:59 ajal õlaga kõrvale teda konvoeerinud vanemkonstaabel Tiit Palu ning põgenes vahi alt. 3 4 Sellega pani E.P toime KarS § 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vahistatu põgenemise. Karistus 01.07.2008.a sõlmitud kokkuleppes Karistada E.P KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 3 (kolme) kuu vangistusega. Karistada E.P KarS § 328 lg 1 järgi 2 (kahe) kuu vangistusega. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.P-le karistuseks mõistetud 3 (kolme) kuud vangistust Tartu Maakohtu 03.04.2007.a kohtuotsusega E.P-le karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 3 aasta 22 vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista E.P-le 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. päeva Karistuse kandmise algust arvata alates 21.10.2007.a. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav E.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja KarS § 328 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas A.P. esitatud tsiviilhagi 6260.- krooni nõudes kuulub võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8, § 1053 lg 2, § 65 alusel rahuldamisele ning E.P-lt ja tema vanemalt, s.o Jelena E.P-lt solidaarselt A.P. kasuks väljamõistmisele.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on E.P suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb E.P hüvitada menetluskulud: - 2560 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 46,48,50,52,156;
lg 1 p 4); - 1652.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2); - 127.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 155;
Süüdistatava kaitsja taotluse, jätta osa menetluskuludest riigi kanda, jätab kohus rahuldamata. Kohtul puudub alus arvata, et menetluskulude riigile hüvitamine käiks E.P-le ilmselt üle jõu. Vangistust kandes on E.P võimalus töötada ja saadavast töötasust hakata hüvitama menetluskulusid. Vanglas töötamiseks tuleb vangla administratsioonile esitada sellekohane sooviavaldus. Niisamuti on 4 5 E.P vangistusest vabanemise järgselt võimalus töötada ja saadavast töötasust hüvitada riigile menetluskulud.
§ § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Kuna kohtul pole alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, siis ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid riigi kanda. Süüdimõistetu paremaks resotsialiseerumiseks on igati põhjendatud, et süüdimõistetu juba vangistuses viibides hakkas endas kujundama tööharjumust ning asuks juba vangistuses viibides tööle. Kaitsjatasu Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Kello. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 2560 krooni 60 senti (lk 46,48,50,52,156). Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1652.- krooni süüdistatav E.P kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras. Üldmenetluses kriminaalasasja menetlemise käigus sõlmiti kokkulepe ja esitati kohtule taotlus, edasiselt kriminaalasja menetleda kokkuleppementluses. Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja taotles kaitsjatasu väljamõistmist 4 pooltunnni ulatuses. Kaitsja taotlus on põhjendatud. Seega: 900 + (4x125) = 900 +500 = 1400. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1400.- kroonile käibemaks 18%, see on 1400 + 252 = 1652. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1652.- krooni. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.