Obsah (4)

§ 1043§ 1045§ 65§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2009. a Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16175 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Süüdistavate poolt kahju tekitamine oli õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi.

Seega on kohus seisukohal, et M.P. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud ning tuleb välja mõista U.K-lt , I.E-lt ja Vallo Kuusikult solidaarselt. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (

§ 65lg 1, 2).

Kannatanu nõuab süüdistatavatelt 3000 krooni, kuna ta ei suutnud täita ostu-müügilepingu tingimusi ning ettenähtud ühe nädala jooksul korterit vabastada, sest pidi raha mujalt hankima, mistõttu oli sunnitud tasuma leppetrahvi 3000 krooni. 13.01.

1. a sõlmitud müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu (tl 10-16) p 5.1 kohaselt kohustusid müüja M.P. ja K.P. vabastama XXX alevikus XXX 7 asuva korteriomandi 31.03.
2. a. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kohustusid müüjad tasuma ostjale leppetrahvi 3000 krooni iga viivitatud nädala eest. 7 Kohtu hinnangul puudub põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja kannatanu poolt eelviidatud lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise vahel, mistõttu M.P. hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on mitmetes oma lahendites öelnud, et

§ 127

lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (otsus nr 3-2-1-45-08). Käesolevas asjas ei ole kannatanu tõendanud, et kahjulik tagajärg oleks ilma süüdistatavatele etteheidetava teota jäänud saabumata. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas asjas kahtlustatavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud I.E ja Vallo Kuusikul mõlemal 3.50 krooni ning U.K 7 krooni, postikulud 75 krooni. Postikulud peab kohus põhjendatuks jagada süüdistatavate vahel võrdselt. Samuti tuleb kõigilt süüdistatavatelt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Lisaks eeltoodule on menetluskuludeks veel määratud kaitsjatele makstud tasud: I.E kaitsjale kohtueelsel uurimisel 495.60 krooni ja kohtus 1530 krooni, Vallo Kuusiku kaitsjale kohtumenetluses 1530 krooni ja U.K kaitsjale kohtumenetluses 2040 krooni. Kuna kõik süüdistatavad on töötud, U.K lapsehoolduspuhkusel ning Vallo Kuusik 60% töövõimetu, käib kõigi menetluskulude hüvitamine neile ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab vajalikuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta õigusabikulud riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 8