1-05-721\11

(05233001183)Kohtu koosseis Kohtunik Aleksei Kovalenko Kohtuistungi sekretär Marina Smirnova Kriminaalasi S.H süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluse korras. Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav S.H Elukoht: XXX, isikukood XXX, Venemaa kodanik, keskharidus, emakeel- vene keel, töötab OÜ A, kohtulikult kriminaalkorras karistatud kahel korral: • 18.02.1994 Narva kohus KrK § 17 lg.6-§139 lg.3 p.1,4 järgi vangistus 3 aastat katseajaga 2 aastat; • 09.05.2005 Narva kohus KarS § 184 lg.1 järgi vangistus 2 aastat 2 kuud, vabastatud kohtusaalis 09.05.2005aastal. Tõkendit ei valitud. Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk RESOLUTSIOON Tunnistada S.H süüdi KarS §121 järgi ning mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 5000 (viis tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 4100065064 ja selgituseks: “S.H, 1-05-721, rahaline karistus“. Mõista S.H-lt riigituludesse välja kohtukulud kaitsja V.Manjuki poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 424.80 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti, sama kaitsja poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2094.50 (kaks tuhat üheksakümmend neli ) krooni 50 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud summas 31.00 (kolmkümmend üks) krooni ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr10220034800017 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise karral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonikaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu väidetavate menetlusnormide rikkumisele kohtumenetluses, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÖHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon: S.H süüdistatakse selles, et tema 03.06.2005 aastal kell 08.50 aadressil XXX, XXX isiklike vaenulike suhete pinnal tungis kallale P.P., peksis teda kätega vastu nägu ja keha , tekitades kergeid kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega S.H pani toime kuriteo KarS §121 järgi, s.t. teisele inimesele tervise kahjustamine. S.H temale esitatud süüdistust ei tunnistanud ja selgitas kohtule, et 03.06.2005 aastal hommikul ta tuli korterisse XXX, kus enne vahi alla võtmist elas koos D.K.ja oli sinna sisseregistreeritud. Ukse avas talle D.K. uus elukaaslane P. ja selgitades talle, et K. korteris ei ole, hakkas lükkama S.H ukse juurest eemale, teda korterisse sisse laskmata. Seejuures haaras tal kampsunikraest kinni ja hakkas teda uksest välja lükkama. S.H hakkas end lahti rabelema ning kuna P. hoidis teda kõvasti kinni, siis ta lõi teda rusikaga kolm korda vastu nägu, mille tõttu Peebul hakkas veri jooksma. Peale seda läks P. korterisse riietuma, aga S.H läks kööki ja ootas mida hakkab P. edasi tegema, kes aga läks korterist välja. Peatselt tuli politsei koos D.K. ja toimetasid S.H politseisse. Seal D. teatas S.H-le, et S.H on korterist välja kirjutatud ja S.H tegevus on seadusevastane. Kuid S.H arvab, et korter oli soetatud D. ühise raha eest ja S.H oli õigus poolele korteri maksumusele. Enne 03.06.2005.a. sündmust kohtus S.H D. kahel korral ja ühel korral oli P., nad pakkusid S.H-le korterit aadressil XXX, kuid D. tädi ei soovinud S.H-le korterit ära anda, seepärast S.H jäi elukohast ilma. Samuti nagu P., pöördus ka S.H traumatoloogi poole selleks, et fikseerida pea kerge paistetuse. Oma süüd ei tunnista, sest leiab, et soovis pääseda oma korterisse, kuid teda 2 takistas P., kes ei olnud mingil moel seotud antud korteriga ja ta oli sunnitud jõudu kasutama. Kannatanu P. seletas kohtule, et 03.06.2005 aastal viibis D.K. korteris, kellega elas koos viimase kolme kuu jooksul. Hommikul K. läks tööle ja peagi helises uksekell, kui tegi ukse lahti, siis nägi S.H, keda oli näinud peale tema vangist vabanemist. S.H soovis korterisse siseneda , kuid P. teatas, et K. ei ole kodus ja et ta lahendaks kõik asjad K. ja sirutas käed ette selleks, et panna uks kinni, peale seda S.H haaras tal kaelast kinni ja sisenedes tuppa, lõi mitu korda teda rusikaga vastu nägu ja kukalt. Ta püüdis hoida S.H käsi kinni, et S.H ei saks teda lüüa, võttis end kaitseasendisse. Tekitatud löökidest oli tal vigastus silma all ja nahk kuklal oli lõhestunud. Peale seda ta pani riidesse ja läks korteris välja, helistades õues K. ja teatades talle, et S.H tungis korterisse ja peksis ta läbi. Politseist ta sõitis Narva haiglasse, kus temale osutati abi. Materiaalseid pretensioone S.H vastu ei oma. Tunnistaja K. seletas kohtule, et korter XXX oli soetatud koos oma elukaaslasega S.H-ga 2001 aastal, aga 2003 aastal ta oli antud aadressile sisse registreeritud. S.H arestis viibimise ajal sai K. tuttavaks ja hakkas elama koos P.P.. Peale S.H vabanemist 09.05.2005 aastal K. pakkus S.H-le soetada korterit XXX ja oli valmis tasuma selle korteri maksumust. S.H ei olnud rahul, et K. elab koos P. ja keeldus pakkumisest, kuna arvas, et tal on korter ja ta hakkab elama koos K. XXX maanteel. 03.06.2005 aastal hommikul peale kella 8, K. läks tööle, P. jäi korterisse, ja tema ei olnud jõudnud veel töökohani, kui helistas P. ja teatas talle, et korterisse tungis S.H ja peksis ta läbi. Ise P. aga pani riidesse ja läks korterist välja, S.H jäi korterisse. K. helistas politseisse ja jõudis koos politseiga korterisse. Seal välisuksel ja esiku põrandal nägi verd, S.H oli kinnipeetud kohapeal ja koos K. toimetatud politseisse. Seal viibis P., kelle silma all oli kerge paistetus ja pea oli verine. Dokumentaalsed tõendid. P. ja S.H vastastamise protokoll, mille läbiviimisel tõepäraselt on tuvastatud juhtumi asjaolud ja mille läbiviimisel S.H tunnistas, et tema käitus agressiivselt P. suhtes, kes ei soovinud sisse lasta S.H oma korterisse ( 1k.d., t.lk.30-34); P.P. tervisekaardi väljavõte kus on fikseeritud patsiendi kaebused valust ninas ja kukla piirkonnas. Nina deformatsioon. Verejooks ninast. Kukla piirkonnas pindmine haav kuni 1,5 sm. Diagnoos: Haav kukla piirkonnas. Näo vigastus. Nina murd (luumõra) (1 k.d., t.lk. 5253); S.H tervisekaardi väljavõte kus on märgitud patsiendi kaebused valude kohta näo ja kaela piirkonnas. Diagnoos: verevalumid ja valu kaela piirkonna mõlemal pool(t.lk.54-55). Kohtu arvamus: 3 Kohus kuulas ära menetlusosalised ja leidis, et S.H süü kuriteo toimepanemises KarS §121 järgi on tõendatud, kuna S.H ise ei eita P. löömise fakti ja oma agressiivset käitumist kannatanu suhtes. Korteriomandiga seotud küsimused pidi S.H otsustama D.K. ilma konfliktita kannatanuga, seepärast kohus leiab, et S.H viide selle kohta, et tal oli seaduslik õigus korteris viibida, ei saa olla tema õigusvastaste tegude õigustamiseks P. suhtes. Kannatanule tekitatud löökide intensiivsus ei vasta kannatanu P. vastutegevuse astmele, seetõttu S.H poolt saadud vigastused olid kannatanu poolt osutatud kaitsmise tagajärjeks süüdistatava õigusvastase vägivalla eest. Karistuse määramisel kohus arvestab, et süüdistataval on kustutamata karistus, ta pani toime teise astme kuriteo, tema suhtumine tema poolt toimepandusse ei ole kinnitatud puhtsüdamliku süü ülestunnistamisega, kuid seejuures kohus tunnistab, et viimase kuriteo toimepanemise momendist ja kuni käesoleva kriminaalasja arutamiseni kohtus S.H ei ole toime pannud uusi kuritegusid, seepärast karistuse eesmärke võib saavutada vangistusega mitteseotud mõjutusvahenditega. S.H süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohtu poolt tuvastatud ei ole. KrMS §180 lg.1 kohaselt süüdimõistetult kuuluvad väljamõistmisele kõik menetluskulud ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ning juhindudes KrMS §309 lg.3, §§312-
2. Aleksei Kovalenko Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS §318 ja §321 järgi. 4