1-10-2439/7

(09230119028)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Julia Zautina L.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Lühimenetlus Maksim Kink Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja L.H Isikukood xxx, elukoht: xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 6 korral viimati: - Harju Maakohtu 08.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 - § 25 lg 2 järgi 2k 20p vangistusega. Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 24.07.

1. Tõkend – vahistamine alates 25.11.2009, kahtlustatavana kinni peetud 23.11.
2. Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi L.H KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada L.H-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 23.11.
3. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista L.H-lt kannatanu KN kasuks 37070 (kolmkümmend seitse tuhat seitsekümmend) krooni. Välja mõista L.H-lt kannatanu N Š kasuks 16080 (kuusteist tuhat kaheksakümmend) krooni. Välja mõista L.H-lt kannatanu VF kasuks 113710 (ükssada kolmteist tuhat seitsesada kümme) krooni. Välja mõista L.H-lt kannatanu EV kasuks 16409 (kuusteist tuhat nelisada üheksa) krooni. Välja mõista L.H-lt kannatanu OJ kasuks 31150 (kolmkümmend üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni. Välja mõista L.H-lt kannatanu KG kasuks 28350 (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. Välja mõista L.H-lt kannatanu MP kasuks 48114 (nelikümmend kaheksa tuhat ükssada neliteist) krooni ja 80 senti. Asitõend: mobiiltelefon №kia-6030, mis on võetud ära V. L.H-lt ning tagastatud omanikule Tervisespordi Keskus OÜ esindajale KN - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõendid: kullast esemed: kaelakett, käekett, sõrmus, kolm kõrvarõngast, tükk kulda, üksik kõrvarõngas, kõrvarõnga kinnitus, mis on tagastatud omanikule VF - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõendid: pakk murdmisriistajälgedega (akt nr 2009-7365), ümbrik kahe DNA prooviga (akt nr 2009-7920), ümbrik kahe jalatsijälje tõmmisega (akt nr 2009-7854), ümbrik kahe DNA prooviga (akt nr 2009-7898), ümbrik murdmisriista jäljega (akt nr 2009-7897), neli ümbrikut (aktid nt 2010-67, 2010-66, 2010-65), mis kõik on antud üle Põhja Prefektuuri hoiule– kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Välja mõista L.H-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjatele makstud tasu 1620.- (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: L.H, 1-10-2439, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast 3 päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 26.04.2010.a. Seega pani L.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KARISTUS. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava L.H karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. L.H on varem korduvalt, 6-l korral kriminaalkorras karistatud isik. L.H on viimase kohtuotsusega 08.05.2009.a. karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, karistuse kandmiselt vabanes L.H 24.07.2009, kuid juba mõni kuu hiljem pani ta toime uued kuriteod. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud L.H-le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Varavastaste kuritegude toimepanemine näitab rahaliste vahendite puudumist juba iseenesest. Peale selle puudub süüdistataval kindel töökoht ja legaalne sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kannatanutele tekitatud kahjust ning lühikese aja jooksul toimepandud episoodide rohkusest. Süüdistatava isikuandmed ja järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimaste aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et L.H tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohtunik Julia Vernikova