← Eesti

1-09-13326/28

Kriminaalasi nr 1-09-13326 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01 november 2010 Jõgeva kohtumaja (istung toimus 26 oktoober 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09

§ 195

lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 2) 14.02.2002.

§ 197lg 2 p 1 järgi 1 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 3) 02.10.2002.a Viljandi Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 2760 krooni; 4) 12.03.2003.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks Kar

S § 65 lg 2 alusel 11 kuud vangistust; 5) 02.04.2003.

§ 139lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vangistust; 6) 14.07.2006.a Harju Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta vangistust; 7) 25.10.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 424 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 8) 29.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20 000 krooni, Tartu Maakohtu 01.04.2009.a määrusega rahaline karistus asendatud 133 päeva vangistusega; 9) 19.09.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 9 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 11 kuud 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Z.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab samuti, et Z.O vabastamiseks enne tähtaega puudub alus. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusliike ja ta on varem kandnud ka vangistust, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud viimati määratud katseajal kuritegude toimepanemist. Määratud karistused ei ole seega täitnud oma põhieesmärki. Ka oli Z.O probleeme kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Vangistuse ajal on teda karistatud ka distsiplinaarkorras. Kaitsja leiab, et Z.O tuleks vabastada, talle on vajalik kriminaalhooldaja järelevalve vabaduses ja tuleks panna kohustus mitte tarvitada alkoholi. Z.O ise leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Kuigi teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on ta käesoleva vangistuse ajal teinud varasemast järeldused ja ei soovi enam vangistusse sattuda. Ta on loonud perekonna, sündinud on laps. See kõik on pannud teda tegema ümberhinnanguid. Vabanedes asuks ta elama ema korterisse, tööle loodab ta saada 2-3 kuu jooksul. Seni oleks ta ema ja vanaema ülalpidamisel. Kinnipeetav avaldab valmidust täita kõiki kohustusi, mis talle kohus määrab. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Z.O on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on 2

(3)olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.O on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, korduvalt kandnud ka vangistust. Käesolevalt kannab ta karistust erinevate kuritegude eest, mis on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et tal oli probleeme ka katseajaks määratud kontrollnõuete täitmisega. Eelneva põhjal puudub kohtul veendumus, et käitumiskontrollile allutamine oleks Z.O suhtes piisav mõjutusvahend hoidmaks teda toime panemast uusi kuritegusid. Kinnipeetava väide, et ta on käesolevaks ajaks teinud järeldused varasemast elukäigust ja soovib edasi jätkata seaduskuulekalt, ei ole kooskõlas tema käitumisega vangistuse ajal. Z.O on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kinnipeetava enda ütluste kohaselt viimati alles 2010.a oktoobris 3 päeva kartseriga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest ka tegelikult vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Asjaolud, mis Z.O tõi välja ja mis olevat teda mõjutanud muutuma viimase vangistuse ajal, s.o perekonna loomine ja lapse sünd, olid ka ajal kui ta pani toime kuritegusid, mille eest ta hetkel karistust kannab. Lisaks märgib kohus, et pere olemasolu, kui positiivne muutus, ei saa üksi olla põhjuseks vangistusest vabastamisel. Eelneva põhjal leiab kohus, et puudub alus Z.O ennetähtaegseks vabastamiseks ja tal tuleb karistus lõpuni kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.