lg 2 p 4,5,7,9 järgi, S.T süüdistus
Lühimenetlus Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Žanna Morozova Z.S Isikukood xxx, elukoht xxx, VF kodakondsus, haridus 9 kl, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud: - 04.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, KrK § 47 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 8k, katseajaga 2a; - 15.03.2002.a. KrK § 115`1 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 2a 6k; KrK § 118 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 3a; lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 3a; - 20.09.2006.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 9k 2p; - 22.10.2007.a. Harju Maakohtu poolt
MS §238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 10k; - 24.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2k; - 19.06.2008.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 2 mõisteti vangistus 4k;
Harju Maakohtu poolt
- 07.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 7k. Vabanemine pärast karistuse kandmist: 26.10.2009.a. Kaitsja Tõkend – vahistamine alates 21.07.2010, kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2010.a. kuni 17.02.2010, 15.05.201017.05.2010, 19.07.2010 Toomas Pilt Süüdistatav S.T Isikukood xxx, elukoht xxx, xxx, EV kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 20.07.2010 kuni 21.07.2010. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada Z.S süüdi
Tunnistada Z.S süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Z.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.02.2010-17.02.2010, 15.05.2010-17.05.2010 so 5 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 3 (kolm) päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks 19.07.2010. Z.S-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada S.T süüdi
Tunnistada S.T süüdi
järgi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada S.T-le mõistetavat karistust ühe 3 kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.07.2010-21.07.2010. so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx ); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; loa elukohast lahkumiseks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
p 1 alusel arvestada S.T-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.10.
kella 11:12 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Pae tn 76, Tallinn, Lasnamäe keskuses asuvast kauplusest Säästumarket 6 pakki kohvi President, maksumusega 44,80 kr/tk, kogumaksumusega 268,80 krooni, peitis kohvipakid kaupluse müügisaalis endale jope alla ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Hiljem müüs ta kohvipakid Lasnamäe turul 150 krooni eest tuvastamata isikutele. Kui Z.S 21.01.2010.a. uuesti Lasnamäe keskusesse läks, tundis turvatöötaja temas ära kauplusest Säästumarket varguse toime pannud isiku ning ta peeti kinni. Samuti tema, uuesti 16.02.2010.a. kella 12:00 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Lootsi 13,Tallinn, asuvast kauplusest Tallink Duty Free Sadama Market 3 pudelit rummi Stroh, maksumusega 409 kr/tk, kogumaksumusega 1227 krooni, pani pudelid kaupluse müügisaalis endale jope põue, möödus kassadest ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Politseipatrull pidas Z.S-i mõni aeg hiljem sadama piirkonnas kinni ning turvakontrolli käigus avastati tema käest 3 pudelit rummi Stroh. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud ning kahju seega puudub. Seega Z.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Z.S-i
lg2 p4,5,7- 25 lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 12.07.2010 a. kella 20.00 paiku, viibides Tallinnas Stroomi rannas, grupis koos S.T-ga , läks päevitava VDjuurde. Z.S asjade juurde, mis olid VDjuures, aga S.T seisis nii, et varjata Z.S-i tegevust ja samal ajal jälgida ümbritsevaid inimesi. Sellel ajal võttis Z.S liival olevast kotist, mis kuulus AM, välja mobiiltelefoni №kia E61 väärtusega 6000 EEK ja halli värvi nahast rahakoti maksumusega 700 EEK, milles oli sularaha summas 700 EEK ja 400 RUB, SEB pangakaart ja ID-kaart AMnimele, samuti erinevad visiitkaardid ning sööstis jooksuga kuriteopaigalt minema. Kuriteopaigale jõudnud AM ja RPpidasid kinni S.T ja suutsid Z.S-ilt varastatud asjad ära võtta. AD proovis kinni pidada Z.S-i, kuid viimasel õnnestus kuriteopaigast kaduda. Oma tegevusega pani Z.S toime
lg 2 p 4, 5, 7 – 25 lg 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt. 5 199 lg.2 p.4, 5, 7-25 lg2 ja § Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse S.T
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 12.07.2010 a. kella 20.00 paiku, viibides Tallinnas Stroomi rannas grupis koos Z.S-iga , läks päevitava VD juurde. Z.S asjade juurde, mis olid VD juures, aga S.T seisis nii, et varjata Z.S-i tegevust ja samal ajal jälgida ümbritsevaid inimesi. Sellel ajal võttis Z.S liival olevast kotist , mis kuulus AM, välja mobiiltelefoni №kia E61 väärtusega 6000 EEK ja halli värvi nahast rahakoti maksumusega 700 EEK, milles oli sularaha summas 700 EEK ja 400 RUB, SEB pangakaart ja ID-kaart AM nimele, samuti erinevad visiitkaardid ning sööstis jooksuga kuriteopaigalt minema. Kuriteopaigale jõudnud AM ja RP pidasid kinni S.T ja suutsid Z.S-ilt varastatud asjad ära võtta. AD proovis kinni pidada Z.S-i , kuid viimasel õnnestus kuriteopaigast kaduda. Oma tegevusega pani S.T toime
lg 2 p 4, 5, 7 – 25 lg 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb katse võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt. Samuti tema, 12.07.2010 a. kella 20.00 paiku viibides Tallinnas Stroomi rannas, ründas pärast seda, kui Z.S oli kuriteokohalt põgenenud ja S.T oli pealtnägijate poolt kinni peetud, kannatanut AM ja lõi talle mitu korda rusikatega rinnapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Sellega pani S.T toime
alusel kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb teisele inimesele füüsilist valu tekitanud löömises. Z.S-i süüdistatakse selles, et tema 15.04.2010 kella 06.00 paiku Tallinnas Viru 27 juures asuva Swedbank AS-le kuuluva sularaha-automaadi juures lõi MUühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel MU kukkus ning kaotas teadvuse. Z.S võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MU kuuluva pangakaardi, millega võttis Tallinnas Viru 27 asuvast Swedbank AS-le kuuluvast sularaha-automaadist sularaha kokku 4550 krooni. Oma tegevusega Z.S pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Z.S tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagidega. Süüdistatav S.T ei tunnista ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava Z.S-i kaitsja T.Pilt leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palub süüdistatavale mõista karistus alammäära lähedasena, karistuste liitmisel lugeda kergem kaetuks raskemaga, kuivõrd süüdistataval on soov asuda rehabilitatsioonikeskusse Voorel narkosõltuvuse raviks. Süüdistatava S.T kaitsja J.Grossmann leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna S.T ei võtnud vargusest osas, vaid püüdis Z.S-i takistada. Teises süüdistuses püüdis süüdistatav end ainult kaitsta, kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolulised. Süü ei ole tõendatud. Palub S.T mõlemas episoodis õigeks mõista. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, palub karistada Z.S-i § 200 lg 1 järgi 3-aastase vangistusega, § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi 9-kuulise vangistusega ning S.T § 199 järgi 6kuulise vangistusega, § 121 järgi 4 kuulise vangistusega, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades kontrollnõudeid. 6 KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID 18.01.2010.a. episood - Rimi Eesti Food AS avaldus, millest nähtuvalt 18.01.2010 kell 11:12 Rimi Eesti Food AS-i Säästumarketi kaupluses aadressil Pae 76, Tallinn möödus isik kassadest jättes kauba (kohv President 6 tk) eest tasumata summas 268,80 krooni. Kaup oli rikutud. (krim.asi 1-10-5674 I kd tl 2) - Tunnistaja VK`i ütlused, mille kohaselt 18.01.2010.tunnistaja oli aadressil Pae 76 asuva Lasnamäe keskuse turvatöötajana valves. Kell 11.15 tuli tema juurde Säästumarketi turvatöötaja Elmar ja palus vaadata Säästumarketi väljapääsu valvekaameraid kell 11.12, sest sel ajal pandi Säästumarketis toime kohvivargus. Kaamera läbivaatamisel avastas, et kell 11.12 sisenes Säästumarketisse tumehallis jopes ja musta värvi mütsiga noormees, 40 sekundi pärast jooksis ta kauplusest välja ja oli näha, et jope alla oli midagi peidetud. Tunnistaja tundis selles inimeses ära kohaliku narkomaani ja varga Z.S 'i, hüüdnimega Spets. Enne seda, turu ja Maksima turvatöötajana olles, on ta temaga ametialaselt korduvalt kohtunud. 21.01.2010 aastal oli ta taas valves Lasnamäe keskuses ja alates kella 10.10 märkas, et Z.S läheb tualetti. Tegi talle ettepaneku minna Säästumarketisse, kus tunnistaja ta Säästumarketi turvateenistusele üle andis. Kohale kutsuti politsei.(krim.asi 1-10-5674 I kd tl 3-7) - Tunnistaja EA`i ütlused, mille kohaselt 18.01.2010 oli ta aadressil Pae 76 Säästumarketis turvatöötaja ametis oma töökohal. Tunnistaja juurde astus klient, kes nägi kuidas tumedas jopes ja musta värvi mütsiga klient endale kuus pakki kohvi jopesse pani ja jooksis kauplusest välja, jätnud kauba eest tasumata. Vaadates läbi videosalvestust, avastas ta selle momendi kell 11.12. Aga kell 11.15 palus ta keskuse turvatöötajat VKi, et ta vaataks oma valvekaameraid. Vaadanud kaamerad üle, ütles Vladimir, et varguse pani toime Z.S. Vargusehetkel rikkujat kinni pidada ei õnnestunud. Kahju kogusumma on 268,80 (ühe kohvipaki hind on 44,80). Kaup on kauplusele tagastamata. Varguse fakti kohta on olemas videosalvestus. (krim.asi 1-10-5674 I kd tl 8-12) - Kahtlustatava Z.S-i ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et 18. jaanuaril 2010. a kell 11.00 tuli ta aadressil Tallinn, Pae 76 asuvasse kauplusesse Säästumarket. Sisenes saali, nägi, et kusagil pole turvatöötajaid näha, võttis kuus pakki kohvi President, pani need jope alla ja väljus kiiresti kauplusest. Müüs selle kohvi kohe Lasnamäe turul 150 krooni eest maha. Raha kulutas toiduainete ostmiseks. 21.01.2010 kell 11.15 sisenes ta Lasnamäe turuhoonesse, möödus tualetti minnes kauplusest Säästumarket ja tualeti juures pidas teda kinni kaupluse Säästumarket turvatöötaja. Ta selgitas, et nägi videosalvestuselt, kuidas ta 18. jaanuaril 2010. a varastas nende kauplusest 6 pakki kohvi. Tema kohta vormistati paberid ja anti üle politseitöötajatele. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (krim.asi 1-10-5674 I kd tl 26-30) - Harju Maakohtu 07.09.2009.a. otsus, millest nähtuvalt 07.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt mõisteti Z.S-ile
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 7k. (krim.asi 1-10-5674 II kd tl 20-22) 16.02.2010.a. episood - Tunnistaja APütlused, mille kohaselt 16.02.2010 kell 12:00 ajal oli tunnistaja tööl Sadamamarketi Tallinki Duty Free kaupluses, kui kauplusesse sisenes politseinik ning küsis, kas nende kauplusest on kadunud 3 liitrist pudelit „Stroh“. Tunnistaja kontrollis riiulit ja selgus, et kolm pudeli oligi puudu, kuna riiulisse mahub viis pudelit, riiulis oli kaks pudelit ning tema „Stroh´i“ sel päeval kellelegi müünud ei olnud. Videosalvestus puudub. Varastatud oli summas 1227 krooni. Kaup tagastati kauplusele. Kuna kaupluses oli vahepeal palju rahvast, tunnistaja vargust ei märganud. (krim.asi 1-10-5674 II kd tl 3) - Piirkonnapolitseiniku Triin Pooleni ettekanne, miillest nähtuvalt 16.02.2010 tema olles piirkondlikus autopatrullis 3279 koos piirkonnapolitseinik Marko Lipp'uga kontrollis kella 11.55 ajal Lootsi 13 D- terminali ümbrust kuna sadama piirkonnas pidavat liikuma taskuvargad. 7 Märkasid kahte kahtlase välimusega isikut, kes tulid D- terminalist ja liikusid läheduses asuva autoparkla suunas. Isikuteks osutusid Z.S ja Natalja Gorodetskaja. Turvakontrolli käigus tuli meesterahva jope põuest välja 3 ühe liitrist pudelit alkohoolset jooki „STROH". Marko Lipp kontrollis D-terminalis asuvast alkoholipoest, et äkki on 3 pudelit kadunud nende poest. Poes selgus, et kaupluse riiulilt oli kadunud 3 pudelit alkohoolset jooki „STROH". Kuna hommikul oli riiulil 5 pudelit ja kaupluse müüja sõnade kohaselt tänase seisuga ühtegi pudelit alkohoolset jooki „STROH" müüdud ei olnud. (krim.asi 1-10-5674 II kd tl 4) - Kahtlustatava Z.S-i ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.02.2010 kella 12.00 ajal tema koos Natalja Gorodetskaja-ga oli D-terminaalis olevas alkoholikaupluses. Z.S võttis riiulilt 3 pudelit rummi Stroh ja peitis need põue. Mis Natalja tegi sel ajal, ta ei näinud. Tema oli kuskil poes, vaatas kaupa. Kaupluses oli üsna palju rahvast ja müüja ei vaadanud nende poole. Mõne aja pärast väljus Nataša'ga koos poest jättes rummi pudelite eest maksmata ja suundusid kaupluse kõrval oleva autoparkla juurde. Nataljale varastatud rummi pudelitest ei rääkinud. Kui olid juba paarsada meetrit kauplusest eemal, pidas neid politseipatrull kinni ja Z.S-ilt leiti need Strohhi pudelid (põuest). Üks politseinikest läks alkoholi poodi, kust ta rummi varastas. Kui ta tuli tagasi, toimetati neid politseiosakonda. Kahetseb tehtut. (krim.asi 110-5674 II kd tl 10-12) Tunnistaja NGütlused, millest nähtuvalt 16.02.2010 kella 12.00 ajal tunnistaja koos oma tuttavaga Z.S-iga olid D-terminaalis olevas alkoholikaupluses, Tallinnas. Tunnistaja vaatas kaupa, mida Alexander tegi, ta ei vaadanud. Mõne aja pärast väljusid poest, mitte millegi eest ei maksnud. Kui olid juba väljas, pidas politseipatrull neid kinni ja Alexanderilt leiti ja võeti põuest ära 3 pudelit rummi Strohh. Tunnistaja ei näinud, kust ja millal ta need võttis. Enne antud kauplusse sisenemist Alexanderil põues Strohhi ei olnud. (krim.asi 110-5674 II kd tl 37-40) 12.07.2010.a. episoodid Kannatanu AM’i ütlused, mille kohaselt 12.07.2010 a. kella 20.00 paiku oli ta Stroomi rannas. Läks ujuma, asjad jättis kaldale, asju valvas tuttav Pavel Dotsenko. Nende kõrval päevitasid meesterahvas ja tütarlaps, märkas, et nii mehel kui tütarlapsel olid tätoveeringud. Kannatanu jõudis vee juurde, pööras ümber ja nägi, et meesterahvas oli tema koti võtnud ja võttis sealt välja mobiiltelefoni ja rahakotti. Tütarlaps, kellega koos see meesterahvas päevitas, seisis tema ees ja varjas teda rätikuga. Kannatanu hakkas karjuma ja jooksis tema juurde, hakkas temalt oma asju ära tõmbama - mobiiltelefoni ja rahakotti, meesterahvas hakkas vastu. Pavel ärkas üles ja aitas tal asju ära võtta, meesterahvas jooksis ära. Tütarlaps, kes oli kõrval, korjas kokku oma ja ärajooksnud meesterahva asjad (teksapüksid, musta värvi Adidas tossud) ja püüdis põgeneda, kuid nemad Paveliga pidasid ta kinni. Kannatanu hoidis tema asju, sellel hetkel hakkas tütarlaps kannatanu käest asju ära rebima ja lööma, ta lõi kannatanut rusikatega kolm korda näkku ja kaks korda rusikatega vastu rinda. Pärast neid lööke võttis kannatanu temal kätest kinni, mõlema käega, et mitte anda temale võimalust uuesti lüüa. Kutsusid välja politsei, kes kirjutasid tütarlapse andmed üles ja lasid ta minema. Meesterahvas püüdis varastada mobiiltelefon №kia E61, telefoni maksumus 6000 EEK, nahast rahakott, halli värvi, „Guess", maksumus 700 EEK, rahakotis oli sularaha 700 EEK ja 400 RUB, SEB pangakaart kannatanu nimele, ID-kaart kannatanu nimele, erinevad visiitkaardid ilma rahalise väärtuseta. Kõik esemed õnnestus kannatanul ja Pavelil meesterahvalt ära võtta. Meesterahvas oli umbes 23 – 24 aastane, kasv umbes 180 cm, keskmise kehaehitusega, väga lühikesed masinaga aetud heledad juuksed. Sirge nina, pikavõitu. Meesterahvas jooksis ära piki randa. №ormees, kes üritas kannatanu asju Stroomi rannas varastada, osutas vastupanu, mis seisnes selles, et võtnud kannatanu asjad, peitis ta need ära. Kui Pavel üles ärkas ja kannatanule appi tuli, siis see noormees hakkas Pavelit eemale tõukama. Nende vahel oleks äärepealt kakluseks läinud. Kannatanu suhtes kasutas ainult tütarlaps vägivalda. Kui tütarlaps teda lõi tundis kannatanu valu, eriti kui ta vastu nägu teda lõi. Mingeid tagajärgi tütarlapse löömine kannatanule ei põhjustanud ja arstiabi ta ei vajanud. (krim.asi 1-10-12840 tl.2-7; 9-12 ) 8 Kahtlustatava Z.S-i ütlused, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt ning selgitab, et umbes nädal aega tagasi, kella 18.00 paiku tema koos S.T-ga olid Stroomi rannas. Puu juures päevitas, täpsemalt, magas noormees. Nemad istusid tema juurde. Z.S käis ujumas, aga S.T jäi kohale. Kui Z.S tuli, istus kõrvale, nägi, et päevitav meesterahvas magab, aga kõrval lebavast lahtisest kotist rippus välja punast värvi mobiiltelefon, №kia - lai. Z.S ainult võttis telefoni, hakkas seda välja tirima, tõmbas ainult poole välja, kui kuulis ja nägi, et mere poolt jooksevad kaks või kolm tütarlast ja karjuvad eesti keeles „varas". Viskas telefoni tagasi ja hakkas ära jooksma, meesterahvas ärkas üles ja püüdis teda kinni pidada. Kannatanu jooksis Z.S-i järel mõned meetrid ja jäi maha. Mitte mingisugust rahakotti kahtlustatav kotis ei näinud. Ära joostes jättis oma riided randa: teksased, tossud ja spordisärgi ja kaks №kia mobiiltelefoni (vanad). Sellel päeval kasutas narkootikume. Anna, kõigi eelduste kohaselt, sellel päeval narkootikume ei tarvitanud. (krim.asi 1-10-12840 t/l 59-63) Kahtlustatava S.T ütlused, mille kohaselt ta ei tunnista end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteo ja selgitab, et mõned päevad tagasi, oli Stroomi rannas, algul jalutas koos Igorinimelise tuttavaga. Sealsamas leppis ka kokku kohtumise Z.S-iga. Selleks hetkeks, kui nad Z.S-iga kohtusid, oli Igor läinud õlle järele, ja Z.S teda ei näinud. Läksid suplema ja palus üht tütarlast ja kolme noormeest (see oli üks seltskond) nende asju valvata. Oli sel päeval täiesti kaine, aga Z.S on metadooniravil. №ormehed nõustusid nende asju valvama. Käisid ruttu suplemas ja tulid tagasi, kõik asjad olid omal kohal. Z.S nägi, et lahtisest kotist paistis telefon. Hakkas Z.S-i veenma, et ta ei varastaks võõraid asju, seda enam, et ümberringi olid inimesed. Alexander ei kuulanud. Seisis seljaga koti poole ja näoga inimeste poole, tema vastas seisid kaks eesti noormeest. Külje pealt nägi, et Alexander sai ainult panna käe kotti, kui kaldalt hakkasid inimesed karjuma - see oli koti omanik. Alexander tõmbas kohe käe kotist välja, mingit rahakotti ta Alexanderi käes ei näinud. Alexander jooksis kohe minema, keegi talle ei järgnenud. Kolm meest ja üks tütarlaps kargasid S.T-le kallale. Üks nendest meestest hakkas teda peksma (ta oli prillidega), haarast tal kaelast ja hakkas raputama. Hakkas ennast tema käest lahti kiskuma. Tahtis ise politsei välja kutsuda, aga nad ei lasknud tal seda teha. Keegi sellest seltskonnast kutsus politsei välja. Z.S-i asjad jäid sinnasamasse: tumesinised kulunud kohtadega teksased, mustad jooksukingad, mustad sokid. Lisaks sellele jäid Alexanderil veel mobiiltelefonid №kia, vanad ja kriimustatud, 2 või 3 tükki. Politseinikud kirjutasid ainult andmed üles ja S.T lasti minema, aga Z.S-i asjad võtsid politseinikud kaasa, andsid talle ainult raha, mis Alexanderi pükste taskus oli. (krim.asi 1-10-12840 t/l 48-53) Tunnistaja PDütlused, mille kohaselt 12,07.2010 kella 19 paiku läks ta Stroomi randa koos Regina P ga. Rannas kohtusid sõbra AMiga. Kui nad juba kohtunud olid, käisid vaheldumisi suplemas, et keegi jääks kaldale ja valvaks asju. Tunnistaja suples ja jäi kaldale, Aleksei ja Regina aga läksid suplema. Ta ei tea, kui kaua nad ära olid, sest jäi magama. Ärkas lärmi peale, tema sõbrad olid juba ta kõrval ja rääkisid mingi noormehega. Kui ta lõplikult ärkas, sai aru, milles asi. See mees olevat püüdnud varastada Aleksei asju. Algul käitus see mees täiesti rahulikult, st ei osutanud mingit vastupanu. Otsustasid koos sõpradega kutsuda välja politsei. Kui mees kuulis sõna „politsei", püüdis ta põgeneda. Tunnistaja tahtis teda takistada, kuid mees tõmbas end lahti ning jooksis minema. Kutsus politsei, kuna tütarlaps, kes oli koos selle mehega, tahtis võtta oma kaaslase asjad ning samuti ära joosta. Tunnistaja ei näinud kaklust Aleksei ja selle tütarlapse vahel, kuna sel ajal läks politseile vastu. (krim.asi 1-10-12840 tl.17-19) Tunnistaja RP ütlused, millest nähtuvalt 12.07.2010 a. kella 20.00 paiku tunnistaja koos PD ja AMiga tuli Stroomi randa. Nemad Alekseiga mängisid kaarte, aga Pavel lamas ja päevitas. Nende lähedal oli paarike: noormees ja neiu. Tütarlapsel oli kehal palju tätoveeringuid, kusjuures tätoveeringud meenutasid vangla omi. Mingi hetkel tema koos Alekseiga läks merre ujuma, aga Pavel jäi lamama. Kui nemad Alekseiga merre läksid, ei läinud nad mitte näoga ettepoole, vaid selg ettepoole, s.o. pidevalt nägid, mis kaldal toimub. Nägid, et see noormees võttis oma asjad, läks Pavelist mööda ja sättis ennast Paveli juurde selle koha juurde, kus lebas Aleksei kott. №ormees istus, avas Aleksei koti ja võttis sellest välja rahakoti ja mobiiltelefoni. Kusjuures tütarlaps seisis samal ajal nii, et katta noormeest, täpsemalt varjates seda, mida noormees teeb. 9 Pavel magas ja midagi ei näinud ega kuulnud. Nemad Alekseiga jooksid Paveli juurde. Kui nad kohale jooksid, istus noormees liiva peal, tema käes olid Aleksei rahakott ja mobiiltelefon. Nõudsid, et ta tagastaks asjad. See oli tema jaoks täiesti ootamatu, noormees püüdis käsi koos varastatud esemetega selja taha peita. Sellel ajal ärkas Pavel üles. Ta püüdis noormeest kinni pidada, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda ja ära joosta. Asjad jõudsid käest ära rebida. Pavel jooksis temale järele. Tunnistaja hakkas helistama, politseid välja kutsuma. Tagasi tuli Pavel, kes varast kätte ei saanud. Tütarlaps jäi nende kõrvale, ta hakkas kokku korjama oma ja ärajooksnud noormehe asju. Lõpuks õnnestus neil tütarlapselt ära võtta tema asjad ja tema kaaslase asjad. Pavel hakkas uuesti politseisse helistama. Tütarlaps hakkas selgitama, et see on temale tundmatu noormees, tema tuli teise noormehega, kes läks õlle järele. Aru saades, et ta ei saa asju tagasi, käitus tütarlaps agressiivselt, ta ründas rusikatega Alekseid, lõi teda rusikatega rinna piirkonda. Pavel jalutas politseile vastu ja juhatas politsei nende juurde. Nende juurde tuli naisterahvas, kes ütles ka, et neiu tuli randa koos selle ärajooksnud noormehega. (krim.asi 1-10-12840 tl 20-24) Tunnistaja KAütlused, mille kohaselt ühel õhtul, kella 20.30 paiku oli ta Stroomi rannas koos lastega. Lapsed mängid, aga tunnistaja istus lina peal. Tunnistaja nägi, kuidas tundmatu noormees tuli, võttis oma asjad (teksapüksid, tossud) ja lähenes ühe kamba juurde. See noormees oli nagu alkoholijoobes. Mees pani oma asjad liivale ja istus kõrval. Nägi, kuidas ta midagi otsis võõras kottis. Samal ajal tema juures oli juba mingi naisterahvas. Naisterahvas seisis tema kõrval. Kas mees võttis midagi kotist, või mitte, seda tunnistaja ei näinud. Samal ajal koti omanik oli mere juures, ta nägi seda ja hakkas karjuma ja jooksis asjade juurde. Koti omanik ja tema sõbrad proovisid kinni pidada varga, kuid vargal õnnestus ära joosta. Naisterahvas, kes oli temaga koos, jäi kohale. Ta tahtis ära võtta meesterahva asjad, kuid tal ei õnnestanud. Tunnistaja ise nägi, kuidas see naisterahvas tuli kotiomanikule kallale. Naisterahvas lõi teda kätega ja jalgadega. Mees ei löönud teda üldse. (krim.asi 1-10-12840 tl 73-74) Äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabeliga, milledest nähtuvalt AM tundis ära äratundmiseks esitatud fototabeli fotol number 2 kujutatud inimese, kes on sarnane sellega, kes 12.07.2010 aastal õhtul Stroomi rannas püüdis varastada tema asju. Sarnasus on pikkuses, näo kujus ja näo üldilmes. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Dmitri Safonov. 20.07.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt RPtundis talle äratundmiseks näidatud noormeeste seast, noormehe nr 3, kes oli kõige sarnasem isikule, kes 12.07.2010 Stroomi rannas püüdis varastada AMasju. Tundis ta ära juuste värvuse, kõhna kehaehituse, kasvu ja näo järgi. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Z.S. 20.07.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt RPei tundnud esitatud fototabelil kedagi ära. Z.S äratundmiseks ei esitatud. 20.07.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt AM tundis ära äratundmiseks esitatud noormeeste seas noormehe nr 3 ning selgitas, et see on see inimene, kes 12.07.2010 Stroomi rannas püüdis varastada tema asju. Tunneb ta ära kasvu, pikliku näo, soengu, silmavaate järgi. On täiesti kindel, et see on tema. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Z.S. 20.07.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt AM ei tundnud esitatud fototabelil kedagi ära. Z.S äratundmiseks ei esitatud. (krim.asi 1-10-12840 tl1316; 29-32; 33-36; 37-30; 41-44) Ettekanne, mille kohaselt komissar Tiit Toomepuu 12.07.2010 olles patrullis kutsungiga ,,3277" koos noorempolitseiametnik Artur Magomedov'iga, said kell 20:00 juhtimiskeskuselt „B" väljakutse Stroomi randa, kus oli toime pandud vargus. Kohale jõudes, kell 20:05 selgus, et mere ja jalgpalliplatsi vahelisel alal olid varastatud rannaliivale jäetud mobiiltelefon „Nokia E61" väärtusega umbes 6000 krooni ja rahakott, mille omanikuks on AM. Juhtunut olid pealt näinud nimetatud isikuga koos viibinud RPning Pavel Datsenko. Samuti oli juhtunut näinud mõned meetrid eemal päevitanud Kady Alurand. Esemed oli varastanud umbes 20-25 aastane pikemat kasvu noormees, kes oli ka kohapeal tunnistajate ja kannatanu poolt kinni peetud. Kui kannatanu oli asjad kahtlustatavalt tagasi saanud, siis peale seda oli ta ennast lahti rebinud ja minema jooksnud, jättes enda püksid ja jalanõud maha. Pealtnägijate sõnade kohaselt oli nimetatud isik olnud rannas koos naisterahvaga, kelleks kontrollimisel osutus S.T. S.T sõnade kohaselt oli ta viibinud rannas koos vähetuttava isikuga. Ta oskas öelda ainult, et temaga koos oli viibinud 23-aastane Igor Ivanov, kelle kohta ta rohkem mingeid andmeid ei tea. S.T sõnade 10 kohaselt oli I. Ivanov läinud korraks poodi, et osta õlut. Rannaliivale jäetud teksapüksid, mille taskus on kaks mobiiltelefoni „№kia", must särk ja mustad spordijalatsid võeti politsei poolt kaasa. (krim.asi 1-10-12840 tl.8) 15.04.2010.a. episood Kannatanu MU ütlused, mille kohaselt 15.04.2010.a kella 06.00 paiku viibis ta vanalinnas, käis Valli baaris ja Woodstockis. Vajas raha takso jaoks ja läks kuskile rahaautomaadi juurde ja võttis ilmselt 100 krooni. Sai oma sajase ja kaardi kätte ning ilmselt kohe kui ümber pööras sai rusikaga näkku, kukkus ja kaotas teadvuse. Toibudes oli pikali maas. Woodstockis suhtles mingi vene noormehega ja kannatanu oletab, et tema võis teda jälitada ja automaadi juures lüüa. Suhtles sellel ööl veel paljude inimestega aga teda ta kahtlustab enda ründamises. Mees oli musta nahkjopega, all kampsun, 30 aastane, rääkis vene keelt, tumeda peaga, keskmise pikkusega juuksed. Kõhna pikliku näoga. Kokku võeti kannatanu pangakaardilt peale vargust 4550 krooni. Lisab ülekuulamisele ka panga väljavõtte. Ründe koht on ilmselt see koht, kus ta 06.01 võttis sada krooni. Selle ründe tagajärjel on kannatanu vasaku silma ümber hematoom ja peapõrutus. Perearstile ta läinud ei ole ja haiguslehte ei võtnud. Fikseeris selle kiirabis. (krim.asi 1-10-9005 tl 2-4) Patsiendikaart nr 19006, millest nähtuvalt 17.04.2010 kell 11:57 teostatud arstliku läbivaatuse käigus kaebas MU peavalu ning tema silma all oli hematoom. (krim.asi 1-10-9005 tl 5) Pangatehingute väljavõte, mille kohaselt MU´i nimeliselt kontolt võeti välja 15.04.2010 kell 05:46 sularahaautomaadist A™00307 300 krooni, kell 06:01 sularahaautomaadist A™00077 100 krooni, kell 06:02 sularahaautomaadist A™00077 1000 krooni, kell 06:03 sularahaautomaadist A™00077 1000 krooni, kell 06:04 sularahaautomaadist A™00077 2000 krooni, kell 06:08 sularahaautomaadist A™00017 50 krooni. (krim.asi 1-10-9005 tl 9-10) Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt kannatanu MUtunneb ära fototabelis nr 3 oleva isiku, kes on väga sarnane mehele, kellega ta Woodstockis tutvus. Äratundmiseks esitatud isikuks oli Z.S. (krim.asi 1-10-9005 tl 12-13) Kahtlustatava Z.S-i ütlused, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse aga tema kannatanut pähe ei löönud. Z.S selgitas, et sai selle ööl kuskil Suur -Karja baaris ühe eesti mehega tuttavaks, ta ostis talle alkoholi ja lobisesid, see oli 02.00 paiku. Siis läksid edasi Woodstocki baari aga tal polnud sularaha ja ta ei tahtnud kaardiga maksta ja läksid kuhugi automaadi juurde raha võtma. Z.S nägi, kuidas meesterahvas PIN koodi sisestas ja see jäi kahtlustatavale meelde ning ühel, hetkel tuli Z.S mõttele, see kaart varastada. Kuna mees oli väga purjus, siis ta lihtsalt tõukas teda korra, ta kukkus istuli ja siis vajus üleni maha ja Z.S läks koos kaardiga minema ja võttis erinevatest automaatidest, mis ta teele jäid, raha. Kokku oli vist üle 4000 tuhande, täpselt ei mäleta, kuna oli ka purjus. Pangakaardi jättis peale tühjaks saamist viimase automaadi ligidale maha. Siis ta sõitis bussiga koju ja ärkas Pae tänaval ilma raha ja tossudeta. Ta ei tea, mis temaga võis juhtuda. Kahetseb tehtut ja tunnistab sellepärast kõik puhtsüdamlikult ülesse. (krim.asi 1-10-9005 tl 1720) KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et Z.S-i süü 18.01.2010 ja 16.02.2010 varguse toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud kaupluste avaldustega, tunnistajate V.K , E.A ja A.P ütlustega, samuti süüdistatava Z.S-i enda ütlustega. Z.S on andnud üksikasjalikud ütlused selle kohta, kuidas ta pani 18.01.2010 ja 16.02.2010 toime vargused Pae 76 Tallinn asuvast Säästumarketist ja Sadamamarketist, mis langevad täielikult kokku tunnistajate ütlustega ja teiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega. Samuti on tõendamist leidnud Z.S-i süü 12.07.2010 aset leidnud kannatanu AM’ile 11 kuuluva vara avaliku varguse katses. Samas kuriteoepisoodis on süüdistus esitatud ka S.T-le. Z.S-i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt püüdis ta varastada vaid mobiiltelefoni, mis paistis välja lahtisest kotist, rahakotti ei ole ta näinud ega püüdnud varastada. Samuti tuleneb tema ütlustest, et S.T, kes viibis temaga koos rannas sel päeval, ei ole kuriteost osa võtnud. Süüdistatav S.T ei tunnista oma süüd selles süüdistuse episoodis, tema ütlustest nähtuvalt teadis ta, et Z.S kavatseb lahtisest kotist varastada mobiiltelefoni, S.T nägi, kuidas Z.S pani oma käe kotti, kuid kohe hakkasid inimesed karjuma „varas“ ning Z.S ei jõudnud midagi kotist välja võtta ja jooksis minema. Kannatanu AMja tunnistajate P D , R P , K A ütluste kohaselt kükitas Z.S kannatanu koti juures ja võttis sealt välja mobiiltelefoni ja rahakoti. Kannatanu A.M ütluste kohaselt hakkas kannatanu seda nähes kohe karjuma, jooksis Z.S-i juurde ja hakkas temalt oma asju ära tõmbama, samuti tunnistaja R.P ütluste kohaselt nägi ta kannatanu mobiiltelefoni ja rahakotti Z.S-i käes, kui ta jõudis koos kannatanuga vee äärest oma päevitamiskohani. Tunnistaja PD tõmbas noormehelt varastatu käest ning noormees põgenes. Seega kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega on üheselt tuvastatud, et Z.S alustas vahetult mobiiltelefoni ja rahakoti avaliku varguse toimepanemist, kuid ei viinud seda lõpule tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna ta peeti kannatanu ja tunnistajate poolt sündmuskohal kinni. Samas leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et Z.S ja S.T oleks avaliku varguse katse toime pannud grupis. Kohtupraktikas aluseks võetud teovalitsemise teooriast lähtuvalt on kaastäideviimisega tegemist siis, kui isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Süüdistatava S.T ütlustest järeldub, et tema, saades teada Z.S-i kavatsusest toime panna vargus, püüdis teda ümber veenda, seejärel, kui Z.S hoolimata sellest suundus kannatanu koti juurde, seisis sinna S.T selliselt, et olla koti poole seljaga ning näoga inimeste poole. Süüdistatava Z.S-i ütlusi refereerides, ei nähtu üldse mistahes S.T tegevust. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et Z.S-i ettekujutuse kohaselt oleks ta tegutsenud S.T-ga grupis ning et varguse koosseisu realiseerimine oleks sõltunud S.T tegevusest. Samas aga kannatanu A.M ütluste kohaselt seisis S.T vargust toimepaneva Z.S-i ees ja varjas teda rätikuga, sama kinnitas tunnistaja R.P , et kui noormees võttis kotist välja rahakoti ja mobiiltelefoni, seisis tütarlaps samal ajal nii, et varjata seda, mida noormees tegi. Seega, hinnates kõiki tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et S.T ei valitsenud tegu, vaid üksnes toetas Z.S-i poolt toimepandavat vargust, varjates Z.S-i käitumist kuriteo toimepanemise ajal kõrvalviibinud inimeste eest, millega lõi varguse toimepanemiseks soodusolukorra, s.o aitas kuriteo toimepanemisele kaasa. Sellest lähtuvalt tuleb süüdistatava S.T tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 4,5-25 lg 2, § 22 lg 3 järgi, teda ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid ta on isik, kes on varem toime pannud varavastased teod väheväärtusliku asja vastu, mille eest teda karistati
Süüdistatava Z.S-i tegevuse kvalifikatsioonist tuleb välja jätta varguse toimepanemine isikute grupis ning kvalifitseerida tema tegevus kogu süüdistuse mahus
Z.S-i on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude eest, käesolevas kriminaalasjas on talle esitaud süüdistus 3 varguse episoodis. Seega on Z.S isikuks, kes pani vargusi toime süstemaatiliselt. Kohus leiab, et Z.S on süüteod toime pannud tahtlikult. Z.S enda poolt antud ütlustest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegutses ta esimeses kahes episoodis kindla eesmärgiga, peites varastatu jope põue, et need sellel viisil kauplusest välja toimetada. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et Stroomi rannas toimepandud varguse katses, oli Z.S plaanist kannatanu esemeid varastada rääkinud eelnevalt S.T-le. 12 Samuti leiab kohus, et S.T on varguse katsele kaasaitamise toime pannud tahtlikult. Ta teadis, et Z.S paneb toime vargust, samuti teadis, et oma tegevusega toetab ta võõrast tegu ning tahtlus oli suunatud põhiteo lõpuleviimisele. Peale selle on süüdistatavale Z.S-ile on esitatud süüdistus
Selles süüdistuse episoodis on Z.S-i süü täielikult tõendamist leidnud kannatanu MU´i ütlustega, kust nähtuvalt viibis ta 15.04.2010 kella 06.00 ajal pangaautomaadi juures, kui ümberkeeramisel löödi talle rusikaga näkku, ta kukkus maha ja kaotas teadvuse. Kannatanu pangakonto väljavõttest on näha, et 15.04.2010 ajavahemikus 06:02 kuni 06:07 võeti kannatanu pangakontolt välja 4550 krooni. Patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati 17.04.2010 MU´i silma alla hematoom. Äratundmiseks esitatud fototabelil tundis kannatanu ära Z.S-i , kellega ta tutvus baaris Woodstock. Süüdistatav Z.S kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et ta nägi kannatanu PIN koodi hetkel, mil kannatanu võttis pangaautomaadist raha välja, Z.S tõukas kannatanut ja läks koos pangakaardiga minema, pärast võttis erinevatest pangaautomaatidest kannatanu kontolt raha välja. Seega on üheselt tuvastatud, et kannatanu suhtes vägivalda kasutanud isikuks oli Z.S ning ta kasutas vägivalda kannatanu raha äravõtmiseks. Kohus leiab, et Z.S on röövimise toime pannud tahtlikult. Ta tegutses kindla eesmärgiga hõivata kannatanu vara, kasutades seejuures vägivalda. Seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatava S.T süü
järgi kannatanu A.M löömises on leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu AMütluste kohaselt püüdis ta koos tunnistaja PDS.T sündmuskohal kinni pidada politsei saabumiseni. S.T hakkas kannatanu käest oma asju ära rebima ja lõi kannatanut rusikatega kolm korda näkku ja kaks korda vastu rinda. Seda kinnitas tunnistaja R.P , et tüdruk käitus agressiivselt, ründas rusikatega Alekseid ning lõi teda rinna piirkonda. Tunnistaja K.A ütluste kohaselt nägi ta, kuidas naisterahvas läks kotiomanikule kallale. Kannatanu ütluste kohaselt S.T löögid rusikaga põhjustasid talle valu, kuid arstiabi ta ei vajanud. Seega leiab kohus, et S.T poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
TSIVIILHAGI Kohtueelses menetluses on kannatanu Rimi Food Eesti AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi Z.S-i vastu varastatud ja tagastamata kauba väärtuses, MUon esitanud tsiviilhagi Z.S-i vastu pangakontolt väljavõetud sularaha väärtuses. Süüdistatav Z.S on tsiviilhagid õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb 13 teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav Z.S on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava Z.S-i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Küll aga süüdistatavat iseloomustavatest andmetest nähtub, et tegemist on narkosõltlasega, kes iga talle inkrimineeritud kuriteoepisoodi toimepanemisel oli narkojoobes. Arvestades siinjuures ka sissetuleku puudumist, järeldab kohus, et Z.S-i näol on tegemist isikiga, kes ei suuda, olles vabaduses, vabatahtlikult süütegude toimepanemisest hoiduda ning ainus viis teda mõjutada on karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka toimepandu raskust, Z.S on toime pannud esimese astme kuriteo, kasutades vara hõivamiseks füüsilist vägivalda kannatanu suhtes. Süüdistatavat on varem korduvalt, 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Z.S on viimase kohtuotsusega 07.09.2009.a. karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid juba vähem kui kolm kuud hiljem peale karistuse ärakandmist pani ta toime uue kuriteo. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud ning seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Kohus leiab, et
lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest võib süüdistatavale suhteliselt väikest süü suurust arvestades mõista karistuse, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära piirides.
lg 1 järgi peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, arvestades röövimise toimepanemisel kasutatud vägivalla suurust ja intensiivsust. Vastavalt
Süüdistatava S.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ka temal puudub alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaksid rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Arvestades asjaolu, et
lg 2 p 4, 5- 25 lg 2, § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud süüteoga kannatanule varalist kahju ei tekitanud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena.
järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus inkrimineeritud teo toimepanemise tehioludest ning asjaolust, et süüdistatav ei tekitanud kannatanule olulist valu. Seega leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära piirides ning vastavalt
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikuandmeid, leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes täitmisel pööramata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest katseaja kestel. 14 Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.