← Eesti

1-09-19520/17

Obsah (5)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

1-09-19520 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidbe

§ 424järgi 2 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud.

Katseaja algus 26.11.2009, katseaja lõpp 25.05.2011 Taotluse esitaja Tõkend – vahistamine – kohaldatud Tartu Maakohtu 25.11.2010 määrusega, kinni peetud 30.11.2010. a. Kriminaalhooldusametnik Ave Kasenõmm Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 74lg 4 ja Kr

MS 427 lg 2 Tühistada vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörata täitmisele A.D-le Tartu Maakohtu 26.11.2009. a otsusega mõistetud karistus, 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestada alates 30.11.

  1. a. Tartu Maakohtu 25.11.
  2. a määrusega kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtumääruse jõustumisel. 1

(4)Välja mõista A.D-lt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
  1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaegadel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 26.11.
  2. a otsusega tunnistati A.D süüdi

§ 424

järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.D ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal nõuetekohaselt

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristus ja A.D-lt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele. A.D ei ole alates 17.09.2010.a. ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega muul moel ametnikuga ühendust võtnud. Viimane kohtumine hooldusalusega toimus 20.07.2010.a, järgmisele kokkulepitud registreerimisele 17.09.2010.a. hooldusalune ei ilmunud ega teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Hooldusaluse poolt antud kontakttelefonidel ei ole vastatud või on mobiiltelefon välja lülitatud. Hooldusalusele on saadetud kolm kutset: 21.09; 05.10, 11.10.10 (tähituna), kuid A.D ei ole neile reageerinud. 11.10.10 saadetud tähitud kutse tagastati 01.11.10 Eesti Posti poolt kriminaalhooldusosakonda hoiutähtaja möödumisel. Ametnik on teinud 07.10.10.a. kodukülastuse aadressile xxx, kuid välisukse lukustatuse tõttu ei õnnestunud majja pääseda. 08.11.2010.a. helistas kriminaalhooldusosakonda A.D ema O. M. ning kurtis, et poeg on pidevalt alkoholijoobes ja terroriseerib ning ähvardab koduseid. Eelmisel päeval kutsus ta ka politsei ning A.D toimetati arestimajja, kuid lasti õhtul vabaks. O.M. sõnul tarvitab poeg pidevalt alkoholi, tavaliselt nädal või kaks järjest, peab siis 3-5 päeva vahet ja alustab uuesti. Pikemaajalisel tarvitamisel esinevat A.D ema sõnul ka meelepetteid ja hallutsinatsioone. Ema arvates on pojal välja kujunenud tugev alkoholsõltuvus ning poeg olevat ka ise 2

(4)tunnistanud, et ta tahab juua ja ei suuda olla alkoholita. Ema sõnul oli peale maikuus haiglasviibimist arst keelanud Vadimil täielikult alkoholitarbimise ning kirjutanud talle välja ravimid, kuid Vadim jättis nende tarvitamise pooleli. Kohtumistel on A.D oma alkoholitarvitamist eitanud. Hooldusaluse sõnul põeb ta epilepsiat ning tal oli 1,5 kuu jooksul esinenud neli suuremat hoogu. A.D sõnul esines tal ka 12.05.10.a. tänaval epilepsiahoog, ta kukkus peaga vastu tänava äärekivi ning viidi haiglasse, kus tuvastati otsmikuluumurd. A.D esitas ametnikule ka väljavõtte haigusloost (koopia lisatud ettekandele), millest nähtub, et hooldusalune viibis TÜK Närvikliiniku neurokirurgia statsionaaris 12.05-13.05.10, kuna tal esines tänaval epileptiline krambihoog ning toimetati kiirabi poolt erakorralise meditsiini osakonda. A.D sõnul põhjustavat haigus tal amneesiat ning pidevaid peavalusid, mistõttu ta ka unustab kriminaalhooldaja juurde tulla. Olga A.D sõnul ei ole A.D peale k.a. mais haiglas viibimist rohkem haiglaravil olnud. Ametnik on teinud selle info kontrollimiseks järelpäringu ka TÜK Närvikliinikusse, kuid ettekande esitamise ajaks ei ole vastavat vastust veel saabunud. Vestlustel on A.D olnud reserveeritud ja napisõnaline. Ta andis kevadel nõusoleku osalemiseks kuriteopõhises sotsiaalprogrammis LOP (Liiklusohutusprogramm) ning läbis ka individuaalvestluse, kuid programm jäi venekeelsete klientide vähesuse tõttu toimumata. Kuna hooldusalune ei ilmu registreerimistele, ei ole katseaja pikendamine või lisakohustuste määramine võimalik. Lähtuvalt eeltoodust teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata A.D-le mõistetud kahekuuline tingimuslik vangistus täitmisele. A.D seletas, et tal on viis aastat kestnud probleemid alkoholiga. Tal on olnud epilepsiahood ja selle haigusega on alkohol keelatud. Juuli lõpus ta vigastas jalga ning oli seetõttu kipsis, ei liikunud, oli kodus. A.D ei tea miks kodus olles ei olnud võimalik kriminaalhooldusametnikul kodukülastust teostada. Kui haigus lõppes, ei julgenud enam kriminaalhooldaja juurde minna, sest olid juba rikkumised. Tal on töö ja võlad. Saab juhutöödest 5000 krooni tasu nädalas. Karistuse kandmisele asumisel kaotab sissetuleku. Möönab, et rikkumine toob kaasa karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Prokurör leiab, et taotlus on põhjendatud. A.D tõsine probleem on alkohol ja seetõttu ta ei sobi kriminaalhooldusele. Kaitsja palub kaaluda karistuse täitmisele pööramise põhjendatust. A.D oli vahepeal haigestumisest tingitud mõjuv põhjus, mille tõttu ta ei saanud kriminaalhooldusel käia. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. A.D on jätnud enam kui kolme kuu jooksul täitmata registreerimiskohustuse. Ta ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ka enda elukohas, põhjused selleks on ebamäärased ja kummalised, kui ta haigena kodus oli. A.D ei ole võtnud ühendus kriminaalhooldusosakonnaga ega täitnud registreerimiskohustust ka siis, kui senised takistavad põhjused ära langesid. Pärast tervenemist läks ta küll väidetavalt toole, kuid ei läinud kriminaalhooldaja juurde põhjusi selgitama ega allutanud ennast taas kriminaalhooldusele. Põhjuseks on alkoholiprobleemidega kaasnev eluviis. Seetõttu ei ole temaga kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Tegematajätmised sõltusid temast endast, takistuseks olid kujunenud eluviisid. Kontrollnõuete täitmata jätmiseks ei olnud kogu katkenud kriminaalhoolduse 3
(4)ajal mõjuvat põhjust. Kontrollnõuete täitmata jätmine on oluline rikkumine karistusest tingimisi vabastamisel. Kohus arvestab

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka ja karistusaja algust tuleb arvestada A.D kinnipidamisest 30.11.2010. a. Kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse arutamisega kaasnesid menetluskulud, kaitsjatasu 300 krooni, mis jäävad KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. . Ene Muts täitmiskohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.