ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštsukov Kohtuistungi aeg 26 ja
/, mille tõttu pidi mootorrattur kokkupõrke vältimiseks tegema intensiivse vasakpõike autost, kaldudes selle tõttu vastassuunavööndisse, kuid U.F, olles reastunud kolmandasse sõiduritta, jättis teistkordselt veendumata manöövri ohutuses /
/, alustades kolmandast sõidureast tagasipöörde sooritamist LM nr 411 „kohustuslik sõidusuund“ tähistatud sõidurajal /
lisa 2 kohustusmärk nr 41/, kus tohtis liigelda ainult otse /
/, üle teemärgise nr 913 „kahekordne pidevjoone“ /
lisa 3 teemärgis nr 913/, mida ületada ei tohi, vastassuunavööndisse /
; 108/, otse ette temast kokkupõrke vältimiseks vasakult mööduvale mootorratturile MM’ile, kes sõitis U.F-i auto vasakusse esinurka sisse, mille tagajärjel mootorrattur kukkus ja sai tervisekahjustusi: parema sääreluu killulise lahtise murru ja parema pindluu murru, peaaju vapustuse, pealae haava ning marrastused paremale säärele ja näole, millest sääreluu killuline lahtine murd oli eluohtlik. Oma tegevusega rikkus U.F järgmisi liikluseeskirja nõudeid:
/liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet/; § 91 /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/; § 108 /kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada ei tohi sõita vastassuunavööndis/;
lisa 2 kohustusmärk 41 /liiklusmärk nr 411 „kohustuslik sõidusuund“ – märk kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas/;
lisa 3 teemärgis nr 913 / „kahekordne pidevjoon“ – eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi/. 2 Oma tegevusega pani U.F toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtulik uurimine. Süüdistatav U.F kinnitas, et süüdistus on arusaadav ,kuid ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja väitel on ta seotud kaitsealuse positsiooniga,
iab, et tegemist on segasüüga ja süüdistus ei ole põhjendatud.Lõpliku seisukoha annab kohtuvaidlustes. Kannatanu MM’i ütluste kohaselt mäletab ta hästi õnnetuse toimumise aega ,see oli 18-19:00 ajal õhtul, 03.juunil 2008.a. Tema sõitis mopeediga Mustamäe teel, suunaga linnast välja. Kiiver oli kindlasti tal peas, kaitsmeid rohkem ei olnud, teksad, kindad. Sõitis oma mäletamist mööda teises põhireas. Sõidukiirus oli 50 km/h , võis olla alla selle. Oli ka samas suunas teisi sõidukeid , kuid täpselt ei mäleta. Enda väitel on eelnevatel aastatel ka mopeediga sõitnud. Liiklust tunneb. Üks auto keeras Mustamäe tee 80 maja juurest välja ja risti talle ette. Kannatanu väitel sõitis ta autole esinurka sisse, peale seda ei mäleta midagi. Vahemaa autost oli tema arvates paar meetrit, see auto ettekeeramine oli vaid hetk. Kannatanu väitel ta autol suunatuld ei näinud. Kui oleks suunatuld näinud, oleks pidurdanud.Tema pidurile vajutada ei jõudnudki . Kannatanu arvates oli auto tema sõidusuuna ja vastassõidusuuna keskel, kahe pidevjoone keskel, pigem vastassuunas. Kokkupõrke tagajärjel oli tal lahtine jalaluumurd, peapõrutus, pea lõhki, mäluga kehvad probleemid, ei saa joosta, lonkab, sporti ei saa teha. Alles eelmise nädala neljapäeval käis selle jalaga neljandal operatsioonil. Haiglas on kokku olnud 1,5 kuud. Ei saa teha midagi füüsilist , koolist tuli ära ,kuna mäluga on probleemid, võttis akadeemilise puhkuse. Koolis sai läbitud 9-klassi. Ei mäleta enam täpset tsiviilhagi summat ,kuid jääb tsiviilhagi juurde , ema esitas selle summas 50 000.- . Kui liiklusõnnetus toimus, siis oli 15-aastane. Arvas, et on tegemist rolleriga, kuid tegelikult oli ,nagu hiljem kuulis, mootorratas. Mootorratas ei olnud tema oma ja kuulus temale teadaolevalt VM. Praegu teeb autojuhtimise luba. Avarii ajal ei olud juhtimisõigust, kuid kuna arvas, et tegemist on mopeediga, siis polnudki luba vaja, oli jalgrattaluba . Ise ar-vab, et autoga kokkupõrget vältida oli üsnagi võimatu, ta oli risti ees, proovis ka vastas-suuna kaudu kokkupõrget vältida, kuid auto ei jäänud seisma ja sõitis talle ette. Kannatanu VM kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulus õnnetusse sattunud moo-torratas talle. Käis liiklusõnnetuse toimumise päeval sündmuskohal . Jõudis sinna 30 minutit hiljem, politsei oli seal ja kiirabi oli kannatanu ära viinud. Nägi oma mootorratast ja kiiver oli kõrval. Nägi ka rohelist Opelit, juht oli politsei autos. Rääkis kohapeal poisi emaga. Rohkem ei oska midagi lisada, küsis luba , võttis oma mootorratta ära. Kus õnnetus täpselt toimus, öelda ei oska, kuna tuli hiljem kohale. Opel oli tee kõrval, politseiauto keset teed ja mootor-ratas trollipeatuses. Mootorrattal oli avarii tagajärjel roheline värv peal, kui see läks esindusse remonti, siis paremal küljel oli roheline värv peal. Kahjuks neid tükke enam alles ei ole. Registris on mootorrattana arvel. Kindlustus hüvitas kõik kahjud. Tema nõusolekut mootorratta kasutamiseks ei olnud. Mootorratas ärandati 3 päeva varem. Selles osas oli kriminaalasi ja sellega siis sõideti. 2 poissi ärandasid ja said ka kriminaalkorras karistada ja nemad andsid tema teada kannatanule ratta kasutada. Tsiviilhagi ei ole. Tunnistaja VV kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei mäleta ta täpselt, millal liiklusõnnetus toimus, sellest on möödas pikk aeg. Talv kindlasti ei olnud Asfalt oli väljas, midagi soojemat, äkki oli sügise poole, mitte talv. Tema arvates päike paistis. Tänavate nimede järgi liiklusõnnetuse asukohta ei tea .Oli risttee Mustamäe teega, Laki suunas, sõitis Musta- 3 mäe teel. Paralleelselt tema autoga tuli mootorrattur. Vahetult enne keeras välja sõiduauto, paremalt Mustamäe teele ja hakkas tegema tagasipööret. Mootorrattur jõudis tunnistajast juba mööda, võimalik, et autojuht ei näinud ratast. Mootorrattur läks vastassuunavööndisse, et kokkupõrget vältida ,kuid siiski toimus kokkupõrge. Sõiduauto oli Opel Safira. Mustamäe teel on 2 rada kindlasti ühes suunas ja 2 teises suunas . Auto parkis õnnetuse järel tee äärde . Tema auto liikus parempoolses reas. Mootorrattur oli vasakul. Opel oli ka esimeses reas ja sealt läks ümberpööret tegema. Abikaasaga veel imestasid, et hull autojuht, kes sellise manöövri teeb. Temast oli see sündmus umbes 10 meetri kaugusel nina ees. Kui Opel hakkas tegema manöövrit , siis tema kõrval mootorratturit veel ei olnud, tema jõudis ainult pidurdada Tunnistaja väitel sõitis tema 40 km/h. Tunnistaja väitel oli nii, et tema sõitis otse, ees olev Opel keeras vasakule ja mootorrattur üritas temast kõrvale põigata vastassuuna kaudu. Opeli manööver oli tunnistaja väitel täiesti ootamatu , kuna seal oli teekatte-märgistus - topelt pidevjooned. Lähedal oli ka sebra. Ta alustas pööret enne sebrat. Samuti ei näinud tunnistaja enda väitel Opeli suunatuld. Kui kokkupõrge toimus, siis Opel jäi seisma, pärast võis olla, et politsei palus autot eemale nihutada. Kui mootorrattur üle kapoti
ndas, siis pani Opel kohe pidurid peale. Auto jäi rohkem vastassuunda esiosaga kui tagaosaga. Tema läks kohe kannatanut vaatama, teise auto juht autost välja ei tulnudki. Kannatanu oli trollipeatuses, trolli taga, vastu äärekivi pikali maas. Kutsusid välja kiirabi, üritasid poisiga rääkida, et saada vanemate telefoninumber ja teatada juhtunust. Ratas paiskus tema mäletamist mööda vastassuunavööndisse. Saadi ühendust poisi emaga. Ei mäleta, aga ema vist tuli ka sinna. Lisab veel, Opelis oli peale juhi veel üks reisijanaisterahvas . Tunnistaja LJ kohtuistungi antud ütluste kohaselt töötas ta liiklusõnnetuse päeval trollibuss juhina, võttis peatuses rahvast peale. Tähelepanu oli pööratud paremale, rahvas väljus, praktiliselt õnnetust ta ei näinud, kuulis pauku. Momentaalselt vaatas vasakule ja siis nägi, et keegi
ndab läbi õhu. See oli mootorrattur. Juhtus see õnnetus Mustamäe teel Sääse peatuse juures, suunaga linna poole. Kui nägi mootorratturi
ndu, jättis bussi seisma, tegi uksed uuesti lahti, rahvas läks välja, tema samuti . Välja oli mootorratas trolli taga, noort poissi talutati äärekivile istuma. Sõidukijuht palus tal tunnistajaks olla, aga ta ei näinud seda õnnetuse momenti. Tunnistaja väitel oli ilm sellel päeval ilus. Tunnistaja VA ütluste kohaselt tunneb U.F, töötasid koos 9,5 aastat. Avarii toimumise päeval soovis sõita tütre juurde tööle, läks trammipeatusse ja nägi juhuslikult U.F. Rääkisid ühest ja teisest ja kuna U.F oli autoga, siis palus, et viiks teda tütre töökohta ja tagasi. Kokku said Telliskivi trammipeatuses Koplis. U.F-i auto seisis Säästumarketi juures. Läksid parklasse ja sõitsid mööda Mustamäe teed. Helistas tütrele tööle ja küsis, kuidas kiiremini saab tema juurde. Tütar ütles, et pole vaja tulla, läheb ise peale tööd ema juurde. A ütles U.F-ile, et ei ole vaja minna ja viigu ta tagasi koju. U.F reastus ümber , sõitsid alguses keskmisel real ja siis reastusid vasakule. Roheline foorituli vil-kus ja sai hakata pöörama kui äärepiire lõppes ,peale piiret ta keeraski tagasi. Tunnistaja pidas piirde all silmas fotol (toimiku lk.7) eemal paistvat ohutussaart. Peale kokkpõrget U.F peatas auto, siis pani tagurpidi käigu ning siis hakkas sõitma tagasi, arvas, et ta tahab sündmuskohalt lahkuda, kuid siis pani ohutuled peale. Tunnistaja väitel ta jälgis liiklust , vaatas otse, ees ei olnud üldse mingit liiklust, vastassuunas seisis trollibuss peatuses. Sõidu ajal U.F-iga juttu ei rääkinud, isegi raadiot ei kuulanud.Tunnistaja väitel roheline suunatulemärk autos vilkus. See oli talle autos kõik näha. Peale tagurdamist pani ta sisse ohutuled.Tunnistaja istus autos ja mõtles , mida teha. Läks natuke eemale ja seisis seal. Helistas U.F-ile ja küsis, kas on abi vaja. U.F ütles, et tema ei ole süüdi ja saab ise hakkama. 4 U.F vahetult peale avariid läks kannatanu juurde, ootas politseid ja kiirabi. Enne tuli politsei ja siis kiirabi. Süüdistatava U.F-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt mäletab ta , et liiklusõnnetus toimus 03.06. 2008.a Ilm oli ilus, päikesepaisteline. Dokumendid olid korras, tehniline ülevaatus olemas. A sai kokku juhuslikult Balti jaama juures, trammipeatu-ses. Ta elab seal lähedal. A palus ennast tütre juurde viia, tal oli vaba aeg ja ta nõus-tus.Asusid sõitma Hipodroomi juurde ja siis Mustamäe teele. Mustamäe teel sõites peatusi ei teinud.Täpselt aadressi kuhu sõitma pidid, ei teadnud. Mustamäe teel on 2 rida ja üks veel trolli jaoks. Tema liikus enda väitel keskmises reas. Valentina palus tagasi keerata, siis lülitas suunatule, taga olid autod. Mootorratas tuli kiiresti, nägi teda kaugelt, ta keeras vasakule kõi-ge äärmisse ritta. Sellel hetkel oli mootorratas veel kaugel taga .Mootorratas kiirendas, Gusa-rov ehmus, et kuidas ta saab nii kiiresti tulla ja temani jõuda. Kolmandas reas sõitis ta um-bes 5-6 meetrit edasi, siis hakkas tagasipööret tegema, autosid vastassuunavööndis ei olnud. Vastassuunavööndis hakkas põlema fooris punane tuli, oli kindel, et see manööver kedagi ei sega. Vastutulijatele põles keelav tuli ja vastu kedagi ei tulnud. Taga olid autod piisavalt kaugel. Pööret sooritas nii, et kõigepealt läks vasakusse ritta, siis tuli tasku, läks sinna ja hakkas sooritama tagasipööret. Enne manöövrit vaatas vasakusse küljepeeglisse. Mootorrattur ei andnud signaali ega midagi. Peale kokkupõrget tagurdas, et vabastada vastassuunavöönd. Oli šokis. Tema autol sai kannatada esimene vasakpoolne poritiib ja pamper. Peale õnnetust pani autole avariituled, siis läks poisi juurde. Poiss kukkus peale avariid külili ja ratas lohises trollipeatusse ja noormees
ndas üle, kiiver
ndas samuti ja vedeles maas. Läks tema juurde ja hakkas temaga vene keeles rääkima. Tulid kaks pikka noormeest, noormehe vanused ja hakkasid temaga rääkima. Üks üritas mootorratast käivitada, ehmatas, et tahavad rattaga ära sõita. Läks ja takistas. Siis läks kannatanu juurde, tuli kiirabi ja viis ta ära. Siis tuli noormehe ema. Kannatanuga ühendust ei ole proovinud saada, kuna ei tunnista oma süüd. Mootorratta juht on süüdi 90 %. Kui mootorratturil oleks kasvõi mingi kogemus, ei oleks seda õnnetust juhtunud. Tee oli ju vaba .Ka väidab süüdistatav , et ei sõitnud üle kahekordse pidevjoone. Süüdistatav kinnitab, et juhistaaž on tal 15 aastat, ABC kategooria. Väikeste
rikkumiste eest on karistatud .Juba aasta ei tööta, on töötu. Lapsed on täiskasvanud, kaks tütart, õpivad. Kohtuistungil avaldati järgmised kirjalikud tõendid: -liiklusõnnetuse akt koos skeemiga /lk. 3-4) , milledest nähtub, et 03.06.2008.a. toimus Tallinnas, Mustamäe teel liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Opel Safira ,reg. Nr-ga xxx MCG ja mootorratas Honda XR 125L , registreerimisnumbriga XXX;: -sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga / tl. 5-11/ Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist ning liiklusõnnetuse skeemilt nähtub, et liiklusõnnetus toimus valgel ajal. Sõidutee on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on kuiv. Suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Tammsaare tee poolsel sõidusuunal on 3 sõidurida, millest esimene on ühissõidukite rada laiusega 3,2 meetrit, teine 3,2 meetrit ja kolmas 3,2 meetrit. Kadaka tee poolsel sõidusuunal on 3 sõidurida, millest esimene on ühissõidukite rada laiusega 5,2 meetrit, teine 5 meetrit ja kolmas 3,6 meetrit. Suunavööndeid eraldab kahekordne valge pidevjoon /teemärgis nr 913/. - liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduauto Opel Safira registreerimisnumbriga XXX oli tehniliselt korras /t.l. 12/ -liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et mootorratas Honda XR 125L registreerimisnumbriga XXX oli tehniliselt korras /t.l. 13-14/. 5 - Isiku ekspertiisiakti nr 216 eksperdiarvamusest /t.l. 22-23/ nähtub, et MM`il diagnoositi parema sääreluu killuline lahtine murd ja parema pindluu murd, peaaju vapustus, pealae haav ning marrastused paremal säärel ja näol. Parema sääreluu killuline lahtine murd ning pealae haav vajasid operatiivset ravi. Sääreluu killuline lahtine murd on eluohtlik tervisekahjustus. -Joobeseisundi tuvastamise protokollist /t.l. 41/ nähtuvalt oli U.F kaine ; - Kannatanu seadusliku esindaja ™`i tsiviilhagi /t.l. 69/ on esitatud moraalse kahju kohta summas 50 000 krooni;; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist U.F-i kohta/ lk.103-104 / nähtub, et inkrimineeritava teo ajal oli isik võimelina aru saam oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD U.F-ile on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises, millega põhjustati ettevaatamatusest teisele isikule raske tervisekahjustus. Kohus, kuulanud üle kannatanud ja tunnistajad, uurides kirjalikke toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,
idis,et Alexander U.F-i poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist
idnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kuigi kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud U.F ei ole ennast ei eeluurimisel ega kohtuliku arutamise käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ,on süüdistatava U.F-i süü KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises
idnud täielikult tõendamist . Vastuvaidlematult on tõendamist
idnud, et 03.06.2008.a. õhtul Tallinnas Mustamäe tee 80 maja juures sooritas mootorsõiduk Opel Zafira registreerimisnumbriga xxx mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omav U.F, tagasipöörde üle teemärgise 913 „kahekordne pidevjoon“, pöörates ette talle tagant lähenenud mootorrattale, mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust mitteomav MM. Kokkupõrke tagajärjel sai eluohtliku tervisekahjustuse mootorratta juht MM. Liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb hinnata kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang. Antud liiklusõnnetuse puhul tuleb õiguslikult hinnata ka MM’i käitumist. MM’il puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellegipoolest ta juhtis mootorratast. Kannatanu ise väitis kohtuistungil, et ta arvas olevat tegemist mopeediga. Kuna antud ratas ei kuulunud MM’ile, on võimalik , et ta ei teadnud, millise kubatuuriga see mootorratas oli. Kohus
iab aga, et M.Mil juhtimisõiguse puudumine ei oma antud asjas sellist olulist tähtsust, mis annaks aluse väita ,nagu oleks kannatanu ise süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. .Kannatanu enda väitel tundis liikluseeskirja sätteid, ta oli teinud jalgratturi load, samuti pole tuvastatud kiiruse ületamist mootorratturi poolt . Kohus
iab, et tegemist ei ole segasüüga.Opel Zafira juht U.F tekitas ohu mootorratturi MM’i liikumisele ootamatu manöövriga, mida kohtuliku uurimise käigus kinnitas tunnistaja VV, kelle ütlustest nähtub, et Opel Safira hakkas Mustamäe teel teisest sõidureast tegema tagasipööret ootamatult mootorratturi ees. Opeli manööver oli ootamatu mootorratturi jaoks , seda tõendavad tunnistaja VV’i ütlused, kes nägi liiklusõnnetust umbes 10 meetri kauguselt. Mootorrattur ei saanud pöörata paremale, 6 kuna seal liikusid sõidukid. Ainus, mida mootorrattur teha sai ning tegi, oli pöörata vasakule ja seda kinnitas tunnistaja VV, kes oli sisuliselt ainus õnnetuse juhuslik pealtnägija. Fototabelid kui kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja VV’i ütlused näitavad, et Opel Safira juht tegi teisest sõidureast tagasipööret üle kolmanda sõidurea vastassuunavööndisse, keerates ette otse liikuvale mootorratturile, kes reageeris , pöörates vasakule, kuid mitte piisavalt, sest tagasipööret tehes keeras Opel Safira talle ikkagi ette. VV nägi õnnetust vahetult lähedalt pealt ning ei tunne ühtegi osapoolt , seega kohtul ei ole alust VVütlustes kahelda. Tema ütlused on täielikus kooskõlas ka kannatanu MM’i ütlustega, kes kohtuistungil väitis, et tema arvates keeras Opel Safira Mustamäe tee 80 maja juurest välja ja risti talle ette. Kui Opel Safira juht oleks hakanud tagasipöörde manöövrit tegema kolmandast reast, nagu ta ise väidab, poleks Opel Safira asunud kokkupõrke hetkel mootorrattaga sisuliselt risti. Fototabelil fotol nr 5 paistavad auto esiratta juures asfaldil tükid, mis viitavad kokkupõrkekohale. Seega isegi kui U.F tagurdas mõned meetrid auto tagasi, siis saab antud fotoga paika panna kokkupõrkekoha, mis asub vastassuunavööndis. Mustamäe teel oli antud kohas kohustus liikuda ainult otse. Tehes seal tagasipööret , rikkus U.F Liiklusmärgi nr 411 „kohustuslik sõidusuund“ nõudeid .Kohus nõustub prokuröriga, et tähistatud sõidurajal, kus tohtis liigelda ainult otse, tekitas ohu U.F-i manööver Auto asend, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse skeemil ja ka fotodel ning mida on ka kinnitanud tunnistajad kohtuistungil, viitab sellele, et Opel on teinud tagasipööret üle kahekordse pidevjoone. Auto on täielikult risti Mustamäe teega. Opel Safira juht tehes tagasipööret üle kahekordse pideva joone ,rikkus Liikluseeskirja lisa 3 teemärgist nr 913 / „kahekordne pidevjoon“ – eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi/. Teistele samas suunas liiklejatele tuli Opel Safira juhi selline manööver täiesti ootamatult ning sellist mootorsõiduki juhi käitumist ei saanud ka mootorratast juhtinud M. M ette näha . LS § 2 lg 1 kohustab kõiki liiklejaid kinni pidama liikluse reeglitest. U.F tagasipööret keelatud kohas tehes ei pidanud sellest kohustusest kinni. Arvestades Opel Safira juhi manöövrit ja õnnetuse mehhanismi, siis U.F ei veendunud manöövri ohutuses, millega rikkus liikluseeskirja § 91 sätet /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/. Süüdistatava U.F-i ütlused on segased ning ka erinevatel ajahetkedel vasturääkivad – kord nägi mootorratturit, siis väidab, et ei näinud; nägi mootorratturit vastassuunavööndis temast möödasõitu alustamas. U.F väidab, et sõitis vastassuunavööndi pöördeks ettenähtud aeglustusritta , kust hakkas tagasipööret tegema. Selles kohas kahekordset pidevat joont ei olnud Süüdistatava U.F-i ütlused on olulises vastuolus nii liiklusõnnetuse skeemi kui liiklusõnnetuse kohal tehtud fotodega, liiklusõnnetuse kohal olevate liikluskorraldusvahenditega ja tunnistaja VV’i ütlustega. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja VAütlustesse , kes kohtuistungil ütles, et tal ei ole juhtimisõigust ja ta ei tunne liiklust. Samuti ei tunne ta seda kanti , kuna on seal liikunud ainult trolliga. Ka olid tema kohtuistungil antud ütlused vasturääkivad, kuid ta sai aru , et Opel juht U.F tegi tagasipööret . Kuna U.F-ile ei ole süüks pandud liikluseeskirja § 82 rikkumist s.o. suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist ,siis ei ole väga olulise tähtsusega asjaolu, kas Opel Safiral ei põlenud suunatuli, nagu väitsid tunnistaja VVja kannatanu M.M 7 , ning vastukaaluks süüdistatav U.F ja tunnistaja V. A väited selle kohta , et Opelil põles suunatuli . Kohus
iab, et oma tegevusega rikkus U.F järgmisi liikluseeskirja nõudeid:
/liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet/; § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/; § 108 /kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada ei tohi sõita vastassuunavööndis/;
lisa 2 kohustusmärk 41 /liiklusmärk nr 411 „kohustuslik sõidusuund“ – märk kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas/; Eeltoodud põhjendustega on ümber lükatud süüdistatava kaitsja väited selle kohta, et tegemist on segasüüga ning kindlalt ei saa väita, et U.F on üksi süüdi 03.06.2008.a. toimunud avariis. Kohus põhjendas ka, miks ei ole kannatanu süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaitsja väitel U.F alustas tagasipööret juba vastassuunavööndis ( kus tegelikult toimus kokkupõrge mootorrattaga) ning juhul, kui kannatanu oleks jälginud liikluseeskirju, siis loogiliselt tulnuks eeldada, et tema jätkab edasist liiklemist omasuunavööndis. Kohus
iab loogilise kannatanu ja tunnistaja ütlused selle kohta, et kuna mootorratturist paremal esimeses reas oli auto, siis proovis kannatanu talle risti ettesõitnud autost vasakult poolt vastassuunavööndi kaudu ümber põigata. Prokuröri hinnangul on kannatanu MM’i tsiviilhagi täielikult tõendatud. Mittevaraline kahju 50 000.- krooni on selline kahju, mida kannatanu eraldi tõendama ei pea, vaid sellise kahju olemasolu juba eeldatakse. 50 000.- krooni on kohtupraktika kohaselt ikka suhteliselt väike nõue. Oleme harjunud sadade tuhandete nõuetega. Moraalse kahju summa väljamõistmine on antud täielikult kohtu pädevusse, kuid antud juhul 50 000.- krooni on juba iseenesest niivõrd väike summa, et prokurör palub selle ka sellises ulatuses kannatanule välja mõista. Kannatanu on siiski oma moraalseid läbielamisi kohtuistungil seletanud. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks palub süüdistatava kaitsja jätta läbivaatamisele tsiviilkorras. Esitatud hagile pole lisatud ühtegi dokumentaalselt tõendit, mis kinnitaksid moraalse kahju olemasolu. Samuti pole kannatanu esindaja põhjendatud moraalse kahju summa suurust. Iga hagi nõue peab olema tõendatud ja tõendamiskoormus lasub antud juhul kannatanul. Karistuse mõistmine. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendatud U.F-i poolt KarS § 422 lg 1 kuriteo toimepanek.. U.F on rikkunud talle ette heidetud
sätteid. KarS § 422 lg.1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör on esitanud taotluse mõista U.F-ile karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus tingimisi KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel 3-aastase katseajaga ning võtta KarS § 50 lg.1 p.1 alusel ära juhtimisõigus 8 kuuks. Kaitsja on seisukohal, et arvestades õnnetuse asjaolusid ning segasüüd, kaitsja palub süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja U.F-i süü suurust,
iab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus 2 aastat tingimisi KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel 3-aastase katseajaga. U.F-i karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 8 Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et U.F on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, väärteokorras on karistatud kahel korral, viimati jaanuaris 2009.a. kiiruse ületamise eest. U.F-i isikut iseloomustavaks jooneks on see, et liiklusnõuete rikkumise pani ta toime pärast raske kehavigastusega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamist , mis väljendab mõneti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusalast käitumist reguleerivatesse ja ohutust tagavatesse normidesse, samuti kõigisse liikluses osalenud isikute elusse, tervisesse ja varasse. Olukorras, kus mootorsõiduki juhtide poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumise tagajärjel inimeste vigastada ja surma saamine ei ole harvaesinev erand, nõuavad ranget karistamist ka positiivse üldpreventsiooni põhimõtted. KarS § 50 lg.1 p.1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada kuriteo korral süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kuna U.F pani toime sõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest isikule raske tervisekahjustuse, tuleb isiku suhtes kohaldada KarS § 50 lg.1 p.1 ettenähtud lisakaristust. Selline liikluseeskirja sätete rikkumine seadis ohtu nii U.F-i enda, temaga koos autos viibinud isiku ja ka kõigi teiste liikluses olnud isikute elu ja tervise. Samuti väärib märkimist asjaolu, et U.F ei mõistnud seda, et just tema rikkus liikluseeskirja mitmeid sätteid , mille tagajärjel sai vigastada teine liikluses osaleja. Liiklusõnnetuste ning nendes vigastada ja surma saanud isikute hulk Eesti liikluses sunnib Alexander U.F-i taolise sõidukijuhi tegevust tõkestama ja seda eesmärki teenib KarS § 50 lg.1 alusel mõistetav lisakaristus. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema juhina liiklusest kõrvaldamine mõningaks ajaks on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik. Tsiviilhagi . Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1) . Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 1056 lg 1 alusel vastutab suurema ohu allika valdaja kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS § 1057 lg 1 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas sättes loetletud mootorsõiduki otsese valdaja vastutust välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Antud kriminaalasjas on tuvastatud, et U.F tekitas MM’
kahju mootorsõiduki käitamisel, tuleb esitatud hagi rahuldamiseks teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on 9 hagejal tekkinud kahju ja et see on põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Kuna kostja vastutab kahju tekkimise eest suurema ohu allika valdajana, ei oma kostja süü õnnetuse tekkimises kahjuhüvitamise kohustuse kindlaksmääramisel tähtsust. Kostja süü suurust arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel. Oluline on kindlaks teha, kas süüdimõistetul tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega. Mittevaralise kahju hüvitamist taotleb kannatanu summas 50 000 krooni . Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-85-08 p-s 13 selgitanud, et „mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust"” Seega oleneb hüvitise suurus tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada rahalise hüvitise saamiseks ka muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu, sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Kehavigastuse puhul tekkinud mittevaraline kahju hõlmab ka heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu nii juba möödunud ajal kui ka selle võimalikul püsimisel tulevikus. Hagiavalduse kohaselt seisneb kannatanule liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju lisaks tervisekahjustuse olemasolule ka elurütmi sunnitud muutustes, mis väljenduvad pikaajalises sunnitud eemalolekus harjumuspärasest keskkonnast ja heaolu languses, liikumispiirangutes . Nii oli M.M 2008.a. teises pooles pikalt ratastoolis, talle on sääreluu sisse paigaldatud metallvarras, mis jääb sinna elu lõpuni. MM’
on tehtud käesolevaks ajaks juba neli operatsiooni. Liikumisvõime parandamiseks on vajalik taastusravi ja ravivõimlemine. Liiklusõnnetuses sai MM ka peaaju põrutuse ning selle tagajärjel on sagedased peavalud ja aeg-ajalt probleemid mäluga. Seoses mälu probleemidega tuli ära koolist , on akadeemilisel puhkusel ja läbitud on 9 klassi. Samuti on teadmatus täieliku tervenemise perspektiivist . Kohus on seisukohal, et asjakohatu on kaitsja väide mittevaralise kahju nõude tõendamatuse kohta. Kohus
iab, et hagiavalduses kirjeldatud kannatanu nii füüsilised kui vaimsed kannatused ja üleelamised, samuti elukorralduses aset
idnud muudatused on piisavalt ja usutavalt tõendatud kannatanu ütlustega kohtuistungil, seega on
idnud tõendamist, et kannatanul tekkis mittevaraline kahju füüsilise valu, elukorralduslike muutuste ja vaimsete vaevuste näol, mida ta pidi kannatama seoses õnnetusel saadud vigastusega. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ega saa ka ühegi tõenditest nähtuva asjaolu alusel eeldada, et kannatanu elus oleksid hagiavalduses märgitud teda kahjustanud asjaolud esinenud ka ilma süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo ohvriks sattumata. Kohus lähtub mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt on raskemate kehavigastuste puhul mõistetud kostjalt välja hüvitis keskmiselt 100 000-300 000 krooni. Kannatanu MM esitas moraalse kahju nõude summas 50 000.-krooni , seega alla keskmist määra . 10 Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks MM’i elukorralduse ja elurütmi sunnitud ja negatiivsed muutused liiklusõnnetuse järgsel ajal ja õnnetusest tulenevalt. Haiglas viibimisest, kodusest järelravist, taastusravist ja eeskätt keha piiratud ja valu tekitavast liikuvusest tingitud liikumispiirangud ning vajadus abivahendite järele on sundinud kannatanut õnnetusele eelneva ajaga võrreldes oluliselt piiratumale ja sõltuvamale elule. Kehavigastuse iseloomust tulenevalt võivad selle tagajärjed mitmel määral mõjutada kannatanu kogu tulevast üldist elukvaliteeti vaatama jäseme ning selle põhilise funktsionaalsuse säilimisele. Kohus peab käesolevas asjas kohaseks mittevaralise kahju hüvitamist kannatanu poolt nõutud summas s.o. 50 000 krooni. KrMS § 175 lg.1 p.3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse õienditega on tõendatud riiklikul ekspertiisasutusel seoses asjas läbi viidud ekspertiisidega tekkinud kokku kulud summas kokku 7704 krooni. Vastavalt riigi õigusabi tasu hüvitamise määrustele on määratud kaitsjale makstud kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kokku 3616.80 krooni, samuti kuuluvad väljamõistmisele koopiate tegemise kulutused summas 103.60 krooni.. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.