järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.L Sünniaeg: 15.10.1992; xxxxx Kaitsja Advokaat Viktor Kozlov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.L
järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
alusel arvata eelvangistusaeg 13.12.2010-15.12.2010 karistusaja hulka ja seega kuulub kandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata ja määrata B.L-ile 3 (kolme) aastane katseaeg. Katseaja algust arvata alates
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada B.L
järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
alusel arvata eelvangistusaeg 13.12.2010-15.12.2010 karistusaja hulka ja seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata ja määrata B.L-ile 3 aastane katseaeg. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 3262 krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 1800 krooni. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 250 krooni, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 50 krooni. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 300 krooni. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.