← Eesti

1-10-10169/15

Obsah (9)§ 200§ 349§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 73§ 82

Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408 -1 lg 2 alusel avalikustada süüdistatavate nimed ja isikukoodid, mitte avalikustada isikute elukohti ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega ning muud te

§ 200

lg 2 p 7,

§ 349

järgi, Raidar T.S süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi, T.S süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Süüdistatavad ja nende kaitsjad HENDRIK-AUGUST I.L elukoht XXXXXXXXX XX-XX, Tartu isikukood XXX kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld seaduslik esindaja ema Inna-Ireen Hoolmann isikukood 45705112720, elukoht Mõisavahe 24-27, Tartu kaitsja Mare Laur määratud korras RAIDAT.S elukoht XXXXXXXX X-X, isikukood 39202242713 kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Karl Saavo määratud korras T.S elukoht XXXXXXXX X-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld 2 kaitsja Aivar Kello määratud korras RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada HENDRIK-AUGUST I.L

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Hendrik-August I.L

§ 349

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks Hendrik-August I.L-ile mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses 13.-14.04.2010.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Hendrik-August I.L 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.

§ 75

lg 2 punktis 2 märgitud kohustuse – ei tarvita alkoholi; 3.

§ 75

lg 2 punktis 5 märgitud kohustuse – pöördub psühhiaatri poole ja kui psühhiaater peab vajalikuks ravi, siis allub psühhiaatri poolt ettenähtud ravile.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Hendrik-August I.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Hendrik-August I.L-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Süüdi tunnistada RAIDAT.S

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses 13.04.2010.a viibitud 1 päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. 2 3

§ 73

lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Raidar T.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Raidar T.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada T.S

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses 13.04.2010.a viibitud 1 päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui T.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

T.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD KrMS 180 lg 1 alusel välja mõista Hendrik-August I.L-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 1440.- krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses (lk 21,53,74; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 900.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1). KrMS 180 lg 1 alusel välja mõista Raidar T.S-ilt menetluskuludena: • 900.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1). riigituludesse KrMS 180 lg 1 alusel välja mõista T.S-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 600.- krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses (lk 83; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 900.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-10169, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-10169, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, 3 4 KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 900.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav T.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 900.- krooni advokaat Mare Lauri süüdistatav Hendrik-August I.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 900.- krooni advokaat Karl Saavo süüdistatav Raidar T.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendid, millised on kohtueelses menetluses tagastatud nende seaduslikele valdajatele ja omanikele (lk 12-14,44-45,47), jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt seaduslike valdajate ja omanike omandusse. Asitõend – kõnekaart (lk 13,14) jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja toimikusse. A.K. tsiviilhagi 3000.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista Hendrik-August I.L-ilt, Raidar T.S-ilt ja T.S-ilt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 65 alusel solidaarselt 3000.- krooni A.K. (lk 2,67-68; arve nr XXXXXX) kasuks. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – A.K.; lk 2,67-68). EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. KrMS § 189 lg 3 alusel võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused ja karistused. 4 5 Hendrik-August I.L-i süüdistatakse selles, et tema 12.04.2010.a kella 22.3023.00 paiku Tartus Riia 2 asuva Vana Kaubamaja taga parklas, grupis koos Raidar T.S ja T.S-iga , tungis kallale A.K. ning lõi kannatanut rusikatega näkku ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult kaks mobiiltelefoni №kia 3310 ja №kia 6700 ning prillid. Kuriteoga tekitati A.K.´le kahju 3000 krooni prillide kadumisega. Sellega pani Hendrik-August I.L toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Veel süüdistatakse Hendrik-August I.L selles, et tema 23.02.2010.a kella 23.40 ajal Tartus, Narva mn 27a asuvas ööklubis Club Tallinn, eesmärgiga omandada õigust sissepääsuks ööklubisse, esitas turvatöötaja P.B. teise isiku - Taavi Helisalu nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, ID-kaardi nr A14303011. Sellega pani Hendrik-August I.L toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

§ 200

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Hendrik-August I.L-ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 349

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Hendrik-August I.L-ile karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Hendrik-August I.L-ile lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Hendrik-August I.L-ile karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.04-14.04.2010.a, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11(üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Hendrik-August I.L 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. Samuti on Hendrik-August I.L kohustatud

§ 75

lg 2 p 2 järgi mitte tarvitama alkoholi ja p 5 kohaselt pöörduma psühhiaatri poole ja alluma ettenähtud ravile. • • Raidar T.S-i süüdistatakse selles, et tema 12.04.2010.a kella 22.30-23.00 paiku Tartus Riia 2 asuva Vana Kaubamaja taga parklas, grupis koos I.L-i ja T.S-iga tungis kallale A.K. ning lõi kannatanut rusikatega näkku ja 5 6 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult kaks mobiiltelefoni №kia 3310 ja №kia 6700 ning prillid. Kuriteoga tekitati A.K. kahju 3000 krooni prillide kadumisega. Sellega pani Raidar T.S toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

§ 200

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Raidar T.S-ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Raidar T.S-ile karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.04.2010.a, so 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11(üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Raidar T.S 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. T.S-i süüdistatakse selles, et tema 12.04.2010.a kella 22.30-23.00 paiku Tartus Riia 2 asuva Vana Kaubamaja taga parklas, grupis koos I.L-i ja Raidar T.S-iga tungis kallale A.K. ning lõi kannatanut rusikatega näkku ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult kaks mobiiltelefoni №kia 3310 ja №kia 6700 ning prillid. Kuriteoga tekitati A.K. kahju 3000 krooni prillide kadumisega. Sellega pani T.S toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo,so grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 200

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav T.S-ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada T.S-ile karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.04.2010.a, so 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11(üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui T.S 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel riigituludesse tasuda menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise esimese kuriteos süüdimõistmisel on 10875.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1). 6 7 Advokaat Mare Lauri taotluse, jätta osa menetluskuludest riigi kanda, ja kandmisele kuuluv osa ajatada, jätab kohus rahuldamata. Kohus ei pea ühegi süüdistatava puhul põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulust riigi kanda jätmist, kuna süüdistatavate poolt kohtule avaldatust nähtuvalt ning ka kriminaalasja toimikus olevatest andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavad töövõimetud. Töötamise kohustust isikutel ei lasu. Süüdistatavad ei ole avaldanud kohtule selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule tulevikku vaatavalt alust järelduseks, et menetluskulude tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seetõttu puudub kohtul küllaldane alus menetluskulude KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmiseks. Kuna süüdistatavatest ükski ei ole töövõimetu, siis on neil soovi korral võimalus otsida ja leida endale töökoht ja saadavast sissetulekust tasuda menetluskulusid. Süüdistataval ei lasu menetluskulude kohese tasumise kohustust. Juhul kui süüdistataval ei ole koheselt võimalik menetluskulu tasuda, on tal seda võimalik vastavalt oma võimalustele teha järgneva täitemenetluse käigus. Käesolevat kohtuotsust on menetluskulusid käsitlevas osas võimalik täita vähemalt

§ 82lg 1 punktis 1 kajastatud tähtaja vältel - 5 aastat.

Kuna kohtuotsust menetluskulude sissenõudes on võimalik täita aastaid ja süüdistataval ei lasu menetluskulude kohese tasumise kohustust ning ükski süüdistatavatest ei ole töövõimetu, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Pealegi on advokaat Mare Lauri kaitsealusel Hendrik-August I.L olemas nii käesoleval ajal kui ka tulevikku vaatavalt tasuv töökoht palkmajade ehitajana. Seetõttu pole kohtul alust järeldada, et menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Menetluskulusid on aga võimalik alles pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluses täitemenetluse seadustiku § 45 alusel selleks täitemenetluse seadustiku § 45 märgitud asjaolude esinemise korral ajatada. Hetkel ei ole kohtuotsus veel jõustuda jõudnud ja täitemenetlusega tegemist ei ole. Täitmist ajatada alust ei ole. Heli Sillaots kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.