vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 7.29.05.2009 a. Pärnu Maakohtu poolt
1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aasta 6 kuu katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 8.02.11.2009 a. Pärnu Maakohtu poolt
1 järgi rahalise karistusega 5000 krooni. Viibis eelvangistuses alates 29.09.2010 a. kuni 30.09.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: L.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles 27.01.
Seega L.V pani toime teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise, eesmärgiga teise isikuna esinemise teel varjata kuritegu s.o. pani toime
Samuti süüdistatakse L.V selles, et tema 29.09.2010. a. kella 14:59 ajal juhtis Tallinnas Turu plats 5/7 maja juures mootorsõidukit Playmouth Voyager registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1.18 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1.08 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega L.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Samuti süüdistatakse L.V selles, et tema 29.09.
Seega L.V , hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime
Süüdistatav L.V tunnistab end talle inkrimineeritud süütegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, 27.01 öösel ta oli Suur – Karja tn. baaris ja selle ette oli pargitud temale mitte kuuluv sõiduk. Baaridaam teatas, et sõiduk seisab keelava liiklusmärgi all ja ta otsustas sõiduki parkida teise kohta. Baari sõites ta oli selles autos kaasreisija. Ta hakkas autoga sõitma ja kohale tulnud politseinike märguandel väljus sõidukist. Tal tuvastati alkoholijoove ja kutsuti kohale liikluspolitseipatrull. Viimase saabumisel tal paluti puhuda alkomeetrisse ja tal tuvastati alkoholijoove, seda näitu ta ei vaidlustanud. Dokumente tal kaasas ei olnud ja nimeks nimetas MRning sünniaja. Ta nägi, et politseinikud avasid andmebaasi ja seal oli ka isiku foto ning sai aru, et tal õnnestub politseid petta ning kogu edasise menetluse ajal esines Marko L.V-na ja ta mõisteti süüdi
Kohtuis-tungil tunnistati ta süüdi
järgi teda karistati rahalise karistusega ning võeti mootor-sõiduki juhtimisõigus ja ta vabastati kohtusaalist. Ta informeeris sellest ka venda, kes mõni päev hiljem teatas politseisse esitatud avaldusest. Ta esitas venna andmed seetõttu, et tal on kehtiv tingimisi karistus katseajaga. Ta on ka varem venna andmeid kasutanud ja süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu poolt; samuti kinnitab ütlusi selles, et ta on teadlik, et tal Pärnu Maakohtu kohtuotsuse alusel ei ole kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Ta ootas Nõmmel prouat ja läks kasiinosse, kus tarvitas 80 gr kanget alkoholi. Ta arvas, et proua hakkab ise sõidukit juhtima, kuid sõiduk oli halvasti pargitud ja liiklusohtlike situatsioonide vältimiseks ta hakkas ise sõidukit juhtima. Hakkas tagurdama ja märkas ka politseid. Ta jättis sõiduki seisma ja tal kästi puhuda indikaatorvahendisse. Tulemus näitas tal alkoholijoovet ja ta toimetati politseijaoskonda. Tõenduslikku alkomeetrisse puhumisel tuvastati tal alkoholijoove ja ta nõustus selle näiduga. Kahetseb juhtunut. Kannatanu MR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et veebruaris ta kandideeris tööle ja üheks eelduseks oli kriminaalkaristuse puudumine. Ta kinnitas firmas seda, kuid üllatuseks jäi töökohast ilma, sest talle teatati, et ta valetab, kuna on kriminaalkorras karis-tatud. See info oli talle uudis ja kontrollimisel selgus, et teda on tõesti kriminaalkorras karistatud 28.01.2010 a.
Ta ei saanud aru, kuidas see on võimalik. Ta kirjutas juhtunust prefektuuri, kuid kedagi otseselt kahtlustada ei osanud aga ise arvas, et selle teoga sai hakkama tema vend Rene. Ta vennaga ei ela ja suhtlemist on harva. Vend on alkoholilembene. Ta poleks üldse sellest juhtumist teada saanud, kui poleks kandideerinud tööle. Soovib, et tema andmed kustutatakse karistusregistrist. Samuti tal selle otsusega peatati ka mootorsõiduki juhtimisõigus ning soovib ka selle otsuse tühistamist. Tunnistaja JL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 27.01.2010 a. ta oli politseipatrullis ja öösel kell 01.30 märkas Suur – Karja tänaval sõidukit MB reg. nr. XXX, mis sõitis keelumärgi alt edasi ning jäi seisma. Ta läks sõiduki juurde ja juht avas ukse. Isik teatas, et dokumente ei ole, kuid isik tundus olevat joobnud olekus. Juht paluti politsei-autosse ning kutsuti teine patrull, sest tal ei ole pädevust protokolli koostamiseks. Kinnipeetud mehe nime sai teada kas registrist või ametnikult. Patrulli saabumisel isik puhus alkomeetrisse ja tuvastati alkoholijoove 1, 21 mg/l ning isik toimetati teise patrulli poolt jaoskonda. Tunnistaja Kadri Jalakas poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 29.09. ta oli politseipatrullis ja kella 14.50 ajal sai väljakutse joobnud juhi kohta, kes peaks viibima Nõmme turu juures. Tuvastati sõiduk reg. nr. XXX ja see sõiduk tagurdas Ehitajate tee suunas. Kontrollimise käigus juhiks osutus L.V, kellel kohapeal tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1, 23 mg/l. Juht toimetati jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati lugem 1, 18 +- 0,10 mg/l. Samuti L.V puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. L.V süü on peale tema, kannatanu ja tunnistajate poolt antud ütluste veel leidnud tõendamist kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teatisega, et MR isikuandmeid on kasutanud L.V , tunnistaja JLpoolt ära-tundmiseks esitatud fotode hulgast, mille käigus tundis ära fotol 6 esitatud isiku, kes oli tema poolt kinni peetud 27.01.2010 a. kella 01.30 ajal Suur – Karja tänaval, indikaatorvahendi ja tõen-dusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 24 – 29, 31, 36 – 39, 119 – 122 /
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei aktsepteeri tema kahetsust, sest see on näiline. Ta pani toime kuriteo, mil nimetas enda andmeteks venna andmed ja arvestades tema hinnangul venna andmete avaldamise eesmärki, jätkas tahtliku teo toimepanemist, mil septembris teadlikult, olles vahetult enne mootorsõiduki juhtimist tarvitanud alkoholi ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis sõidukit alkoholijoobes. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uute tahtlike kuritegude toimepanemist katseajal, olles süüdi tunnistatud venna andmete kasutamise eest, uuesti tema poolt järjekordse kuriteo toimepanemisel mõistetava karistuse vabanemise lootuses venna andmete kasutamisel vend tunnistati süüdi temast olenemata põhjustel ja viimasele tekitas olulise kahju soovitud töökoha mittesaamisel, näilist kahetsust, üldsuse esindaja ja politseinike aktiivset ja kohusetundlikku tegutsemist isiku kinnipidamisel ning võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel. Varem teda on karistatud kriminaalkorras joobnud olekus mootorsõiduki juhtimise eest vangistusega tingimisi katseajaga ja viimati ka rahalise karistusega, kuid nendest karistustest positiivseid järeldusi tegemata, jätkas samaliigilise kuriteo toimepanemist ja kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada L.V
–2 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada L.V
1 alusel
ja § 329 järgi ning mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust
1 alusel põhikaristuseks mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel osaliselt ja liitkaristuseks mõista 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 5 ( viis ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.05.2009 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 ( üks ) aasta 5 ( viis ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 11 ( üksteist ) kuud 17 ( seitseteist ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 29.09.2010 a. kuni 30.09.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista L.V-lt sundraha 6525 krooni ( 417.02 Eurot ) Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.