Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2012, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-12007 Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi J.R-i süüdistus KarS § 263 p 1,3,4 järgi, Z.B süüdistus KarS § 263 p 1,4 järgi, R.B ja J.R-i süüdistused KarS § 263 p 1,4 – 22 lg 3 järgi käskmenetluses Avalduse esitaja R.B, ik: xxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx Avaldus Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-1012007 väljamõistetud kriminaalmenetluskulude (sundraha ja kaitsjatasu) ositi tasumise võimaldamiseks RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 423, 424, 432 lg 1, ™S § 45 kohtunik määras: Rahuldada R.B avaldus Viru Maakohtu 24.09.2010.a. otsuse kriminaalasjas nr 110-12007 alusel väljamõistetud ja kohtutäitur Raigo Pärs`i menetluses olevas täiteasjas nr 158/2010/3228 täitmisel oleva kriminaalmenetluskulude jäägi ositi tasumiseks. Määrata R.B kriminaalmenetluskulude (sundraha ja kaitsjatasu) jäägi summas 371.09 eurot tasumine osade kaupa kümne
(10)kuu jooksul alates veebruarist 2012.a. kuni novembrini 2012.a. (kaasa arvatud) selliselt, et veebruaris 2012.a. tuleb tasuda vähemalt 37.10 eurot ja sealt edasi igakuiselt vähemalt 37.11 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Nimetatud summad tuleb R.B kanda kohtutäitur Raigo Pärs`i arveldusarvele. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale ja kohtutäitur Raigo Pärs`ile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja avaldus. Viru Maakohtu 24.09.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-12007 tunnistati R.B süüdi KarS § 263 p 1,4 – 22 lg 3 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Sama otsusega mõisteti R.B-lt välja menetluskulud riigituludesse: sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 600 krooni v.adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Kohtuotsus on jõustunud 22.10.2010.a. 22.01.2012 esitas süüdimõistetu R.B kohtusse avalduse, milles palub talle võimaldada tasuda kriminaalasjas nr 1-10-12007 väljamõistetud ja täiteasjas nr 158/2010/3228 täitmisel oleva menetluskulude nõuet osade kaupa, kuna tema sissetulekuks on miinimumpalk, samuti vajavad tasumist teised arved. Lisaks soovib avalduse esitaja, et kohtutäitur vabastaks R.B arve aresti alt. Kohtutäitur Raigo Pärsi poolt kohtule saadetud teabe kohaselt on täiteasjas nr 158/2010/3228 täitmisel oleva kohtukulu jääk 25.01.2012 seisuga 371.09 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu 101.43 eurot. Lisaks nimetatud täiteasjale on R.B suhtes avatud täiteasi nr 158/2010/3227, milles on tasumata kohtutäituri tasu summas 51.91 eurot. Rahaline karistus on täielikult tasutud. Kohtumääruse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud süüdimõistetu R.B avalduse, kriminaaltoimiku nr 1-10-12007 materjalid ning tutvunud elektroonilise Täitemenetlusregistri andmetega, leiab, et R.B avalduse saab rahuldada. R.B-lt kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluskulud on jõustunud otsuse ja 30.12.2010.a. esitatud täitmisavalduse alusel täitmisel kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses (täiteasja nr 158/2010/3228). Täitmisteade on võlgnikule saadetud 30.12.
- Täitmisel oleva menetluskulude jäägi suuruseks on käesoleval hetkel 371.09 eurot. Lisaks on täiteasjas nr 158/2010/3228 täitmisel kohtutäituri tasu summas 101.43 eurot ning täitemenetluse alustamise tasu summas 19.17 eurot, milliste sissenõudmine on seadusest tulenev, kuid milliste osas saab nende ajatamise küsimuses seisukoha võtta kohtutäitur. Samuti on arve aresti alt vabastamise osas pädevus kohtutäituril mitte kohtul. Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures arvestab kohus sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 2 Kohus möönab, et R.B on ise enda kuritegeliku käitumisega tekitanud olukorra, kus tema suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, millega seadusest tulenevalt kaasnevad ka rahalised kohustused riigi ees. Samas on käesoleval juhul põhjendatud arvestada seda, et võlgnik on tasunud täielikult temale mõistetud rahalise karistuse ning osaliselt on tasunud ka väljamõistetud menetluskulud. Arvestades asjaolu, et R.B saab käesoleval hetkel miinimumpalka, siis võib sellest tulenevalt määrata täiteasjas nr 158/2010/3228 täitmisel oleva kriminaalmenetluskulude jäägi tasumise osade kaupa. Kuivõrd nõude osas toimub täitemenetlus, siis tuleb R.B summad kanda kohtutäitur Raigo Pärsi arveldusarvele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Heli Väinaste (allkirjastatud digitaalselt) Tea Toming Kohtumäärus jõustus
- aprillil 2012.a Viru Maakohtu määrusega. №oremreferent Tea Toming 3