← Eesti

1-11-11942/9

Obsah (6)§ 127§ 128§ 132§ 1043§ 1045§ 104

1-11-11942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11942 (11230107677) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuist

) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.

§ 127

lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.

§ 132

lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

§ 1043

kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.

§ 1045

lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav V.S on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult

§ 104lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. KARISTUS Kar

S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Samuti ei ole varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku kergemaliigilise karistusega karistamine kooskõlas kohtupraktikaga. Seega saab mõistetavaks karistuseks olla üksnes vangistust. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb V.S-i puhul lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süüd raskendab toimepandud kuritegude hulk, V.S-i on nelja kuu jooksul toime pannud seitse lõpuleviidud vargust ning sellist käitumist käsitletakse süstemaatilise tegevusena. V.S-i on tekitanud kannatanutele märkimisväärset varalist kahju. Üksnes seetõttu ei saa süüdistatava süüd pidada väikeseks, et mõista karistus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest tuleb teda karistada karistusega, mis on ka õiguskorra kaitsmise huvides ning väljendab seadusandja tahet. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmise keskenduda põhiliselt teole, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki 11 karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-40-94; 3-1-1-99-06). V.S on varem korduvalt, 9-l korral kriminaalkorras karistatud isik. V.S on viimase kohtuotsusega 23.02.2011.a. karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega asendati V.S-ile mõistetud vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Kohus andis seega V.S-ile veel ühe võimaluse jääda vabadusse ning asuda paranemise teele, ta ei teinud sellest mingeid järeldusi, jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja jooksul ning juba mõni nädal hiljem pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et selline V.S-i käitumine näitab ilmselgelt, et vabaduses viibides jätkab ta kuritegude toimepanemist, mida soodustab ka narkootikumide tarvitamine. Süüdistatava karistusandmetest (Põhja Prefektuuri 01.02.2008 otsusest NPALS § 15¹ alusel) ja tema enda tunnistuse kohaselt oli toimepandud varguste ajendiks sõltuvus narkootilistest ainetest. Kohus märgib, et süüdistatava suhtes on kohaldatud eelnevalt kõiki seaduses ettenähtud karistamisviise: teda on karistatud rahalise karistusega, seejärel on teda korduvalt karistatud tingimisi vangistusega, kuid seejärel uue kuriteo või kontrollnõuete rikkumise toimepanemise tõttu täitmisele pööratud, viimati on karistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid kõigele sellele vaatamata on süüdistatav järjekindlalt jätkanud süütegude toimepanemist ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuivõrd süüdistatava suhtes on kõik võimalused ära proovitud, ta pole varasemalt pidanud vajalikuks oma sõltuvust narkootilistest ainetest ravida ja puuduvad seaduslikud võimalused süüdistatava suhtes uue mõistetava karistuse kohaldamata jätmiseks, leiab kohus, et V.S tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning vastavalt KarS § 69 lg 7 nõuetele moodustada liitkaristus. Mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.