Obsah (6)

1-08-11443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. märts 2011 Kriminaalasja number 1-08-11443 (04942300008 ) Kohtukoosseis Ago Kutsar, Agu Timmi, Mati Karta

§ 23

lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal, ning MS § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Eraldusel nr 2, 3, 4, 8, 15, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 kasvasid harvendusraie-ealised puistud, kus raie tegemisel ei peetud kinni rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega on rikutud

§ 17

lg 2, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmise diameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem, ja MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. Eraldusel nr 4, 8, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 teostatud raiega on rikutud

§ 20

. Eraldustel 18, 22, 23, 24 olid rajatud uued väljaveoteed olemasolevate väljaveoteedega risti, millega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 12, so. puidu väljaveoks võib raiuda algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega.

§ 24

lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksusel eraldustel 2, 3, 4, 8, 15, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt

§ 56

lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad või metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast ja raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel 2 raiekohal pindalaga 1,6 ha kasvas 60-aasta vanune 4. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 12,0 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 2,3 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 haraiuti 2 rohkem 2,3 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4 2 looduskeskkonnale kahju summas 50 025 krooni (2,9 ha x 2,3 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 ha kasvas 70-aastane 2 boniteedi kuuse enamusega puistu, mille kõrgus oli 22 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 21.0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 22,2 m2/ha. Enne raietööde algust 5 oli eraldusel 8 metsa rinnaspindala 13,9 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,0 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 6,9 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase kuuse enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 haraiuti rohkem 6,9 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 8 looduskeskkonnale kahju summas 20 700 krooni (0,4 ha x 6,9 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 15 raiekohal pindalaga 1,3 ha kasvas 50-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 18 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala 2 alammääraks 13,5 m /ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär väiksem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse 01.01.2007 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 järgi. Raie tulemusena langes kasvava metsa 2 2 rinnaspindala 11,0 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 2,5 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 15 raiekohal pindalaga 1,3 ha raiuti rohkem 2,5 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 15 looduskeskkonnale kahju summas 32 500 krooni (1,3 ha x 2,5 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 17 raiekohal pindalaga 0,9 ha kasvas 60-aastane 2. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 20,2 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie 2 tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 21,2 m/ha. Enne raietööde algust 2 oli eraldusel 17 metsa rinnaspindala 13,4 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa 2 2 rinnaspindala 10,1 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 3,3 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 17 raiekohal pindalaga 0,9 ha 6 raiuti rohkem 3,3 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr. 7 looduskeskkonnale kahju summas 22 275 krooni (0,9 ha x 3,3 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 18 raiekohal pindalaga 2,7 ha kasvas 50-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 19 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 23 metsa rinnaspindala 10,2 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 5,6 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 4,6 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 23 raiekohal pindalaga 1,7 ha raiuti rohkem 4,6 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr23 looduskeskkonnale kahju summas 78 200 krooni (1,7 ha x 4,6 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 24 raiekohal pindalaga 1,8 ha kasvas 55-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,7 m2/ha 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 24 metsa rinnaspindala 9,3 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,9 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 1,4 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 24 raiekohal pindalaga 1,8 ha raiuti rohkem 1,4 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 24 looduskeskkonnale kahju summas 18 900 krooni.(1,8 ha x 1,4 m2/ha x 7500 krooni). Ebaseadusliku raiega on XXX maaüksusel tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 465 275 krooni. 8 Ajavahemikul 01.12.2003 kuni 27.01.2004 pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Illuka küla lähistel asuval maaüksusel XXX eraldusel

Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda ﬁrmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas XXX maaüksusel eraldustel 1 ja 3 kavandatud raie kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid eraldusel 4 raie kohta metsateatist ei esitanud. Sellest hoolimata laskis F.L töölistel eraldusel 4 raiet teostada, kusjuures metsa raiuti eraldusel, kus raie tegemiseks ei olnud metsateatist esitatud ja raie mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et eraldusel 4 ei olnud raie tegemiseks metsateatist esitatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. F.L esitas 04.12.2004 Keskkonnateenistusele metsateatise nr 11123, kus oli märgitud raiete kohaks eraldused nr 1 ja 3, kuid puudus viide eraldusele
F.L, jättes esitamata metsateatise eraldus 4 kohta, rikkus

§ 23

lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal. XXX maaüksuse eraldusel 4 tehtud ebaseadusliku raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest (st mets on lõigatud lubatust hõredamaks), millega on rikutud

§ 17

lg 2 ja MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksusel eraldusel 4 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt

§ 56

lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või-liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 1,1 ha kasvas 51-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus 2 metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie 2 tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m/ha. Enne raietööde algust 2 oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 14,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,8 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 6,2 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa 9 rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 1,1 haraiuti 2 rohkem 6,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4 2 looduskeskkonnale kahju summas 51 150 krooni (1,1ha x 6,2 m /ha x 7500 krooni). Lisaks pani F.L augustis 2004 vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Uusküla külas maaüksuse XXX eraldusel 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10). Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda ﬁrmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas XXX maaüksusel eraldusel 10 kavandatud raie kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raide mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et eraldusel 10 oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. 15.07.2004 esitas F.L Keskkonnateenistusele metsateatise nr 3230400151, milles näitas raide kohana eraldused nr 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10) ja 2. Metsaraie teostamine eraldusel 1 keelati keskkonnateenistuse poolt 04.08.2004, kuna eelmise lageraide langi kõrvale võib teha uue lageraide alles pärast kõrvalolevate lageraie lankide uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Raiet lubava metsateatiseta ning keelust hoolimata lasi F.L XXX eraldusel 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldusel 10) teha lageraie. Ebaseadusliku raiega on rikutud

§ 13

lg 2, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ning praegu kehtiva MS 1 § 29 lg 9 sätteid. F.L rikkus

§ 23

lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal ning § 23 lg 9, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatuid raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksuse eraldusel 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10) tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt

§ 56

lg 3 p 1 ja p 2 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiel ei peeta kinni lubatud liitumisajast ja raieviisist, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile lähemal kui 100 meetrit. XXX maaüksuse kvartal 210 eraldustel 10 raiekohal pindalaga 1,30 ha raiuti lubatust rohkem 110,2 tm metsa ehk arvestuslikult 306 puud, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksusel looduskeskkonnale kahju summas 51 714,00 krooni (306 puude arv x 169.00 krooni). Peale selle pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas, Alajõe vallas Katase küla lähistel asuval maaüksusel XXX eraldustel 11, 12 ja

10 Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda ﬁrmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas XXX maaüksusel täpsustamata eraldustel sanitaarraie tegemise kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raide mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et metsateatise alusel oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. 15.07.2004 esitas F.L Keskkonnateenistusele metsateatise nr
Metsaraie keelati 03.08.2004 Keskkonnateenistuse kirjaga, kuna kavandatav sanitaarraie oli toodud kogu terve kinnistu kohta, samas oli suur osa kinnistust läbi raiutud ja kohati lage, mistõttu on vajalik täpsustada raie teostamise kohta. F.L , jättes esitamata metsateatise eralduste 11, 12, 13 kohta, rikkus

(28.01.2004 redaktsioonis) § 23 lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal ning § 23 lg 9, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatuid raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksuse eraldustel 11, 12 ja 13 tehtud ebaseadusliku raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest (st mets on lõigatud lubatust hõredamaks), millega on rikutud

§ 17

lg 2 ja MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. XXX maaüksusel eraldustel 11, 12 ja 13 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt

§ 56

lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 11 raiekohal pindalaga 0,3 ha kasvas 44-aastane 5. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 8 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 8,9 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 7,3 m2 /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 5,8 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 1,5 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 0,3 ha 2 raiuti rohkem 1,5 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 12 2 looduskeskkonnale kahju summas 4500 krooni (0,3 ha x 1,5 m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 13 raiekohal pindalaga 1,4 ha kasvas 64-aastane 4 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 14 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 15,3 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 17,5 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 6,7 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 8,6 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 13 2 raiekohal pindalaga 1,4 ha raiuti rohkem 8,6 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 13 looduskeskkonnale kahju summas 90 300 krooni (1,4 ha x 8,6 2 m /ha x 7500 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel XXX tekitatud keskkonnale kahju summas 105 900 krooni. Ajavahemikus 28.11.2003 kuni 08.01.2004 pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Karjamaa küla maaüksusel XXX eraldustel 10, 11 ja

Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda ﬁrmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa 12 ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas raie tegemise kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raiete mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et metsateatise alusel oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. 28.11.2003 esitas F.L Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele metsateatise nr 11101, kavaga teostada lageraie eraldustel 9,10,11,
Keskkonnateenistus keelas 11.12.2003 raied eraldustel 9, 10,
Raie keelamisest hooolimata korraldas F.L XXX maaüksuse eraldustel 9, 10, 11 ja 12 lageraie, mille tagajärjel raiuti lagedaks harvendusraie-ealine mets. Lubatust nooremas puistus ehk harvendusraie-ealises metsas lageraie tegemisega rikuti

§ 13

lg 4 nõudeid, mille kohaselt on keelatud nooremate kui saja-aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie. Harvendusraie-ealise puistu lagedaks raiumisega rikuti

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Ebaseadusliku raiega rikuti ka praegu kehtiva MS § 29 lg 4 p 1, 2, 3, § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. F.L rikkus ka MS § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Rinnaspindala ja täiuse alammääradest mitte kinnipidamisega on loodud eeldused tuulekahju tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks, mis ei ole kooskõlas metsa säästliku majandamise põhimõtetega ning millega on rikutud MS § 24 lg 2 p 3. XXX maaüksuse eraldustel 9, 10, 11 ja 12 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt

§ 56

lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 10 raiekohal pindalaga 2,5 ha ja 0,7 ha kasvas 75-aastane 4. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 16 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,6 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,9 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 11 metsa rinnaspindala 10,0 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 0 m2 /ha, mis teeb lubatust rohkem 10 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 71-80 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 6000 krooni. 2 XXX maaüksuse eraldusel nr 11 raiekohal pindalaga 1,1 ha raiuti rohkem 10 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 11 looduskeskkonnale kahju 2 summas 66 000.00 krooni (1,1 ha x 10 m /ha x 6000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 1,1 ha kasvas 80-aastane 4 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,6 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie 2 tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m/ha. Enne raietööde algust 2 oli eraldusel 12 metsa rinnaspindala 11,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 1,5 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 9,5 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 71-80 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 6000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 1,1 ha 2 raiuti rohkem 9,5 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 12 2 looduskeskkonnale kahju summas 62 700 krooni (1,1ha x 9,5 m /ha x 6000 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel XXX tekitatud keskkonnale kahju summas 356 880 krooni. Peale selle pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Virumaal Toila vallas Konju küla maaüksusel XXX (kinnistu nr.3279908) eraldustel 5, 7, 8 ja

14 Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda ﬁrmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas raie tegemise kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raiete mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et metsateatise alusel oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. Keskkonnainspektsioon avastas ebaseadusliku raide 07.12.
XXX maaüksusel kavandatud harvendusraie kohta esitas F.L 14.10.2003 metsateatise registreerimisnumbriga
Keskkonnateenistus keelas 23.10.2003 kavandatud harvendusraie, põhjendades keeldu sellega, et metsateatist ei esitanud metsa omanik, kuid sellele vaatamata F.L teostas raie. Sellega rikkus F.L rikkus

§ 23

lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Eraldustel nr 5, 7, 8 ja 14 kasvasid harvendusraie-ealised puistud, kus raie tegemisel ei peetud kinni rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega on rikutud

§ 17lg 2 ja § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999.a määruse nr.

39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. XXX maaüksuse eraldustel 5, 7, 8 ja 14 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt

§ 56

lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 5 raiekohal pindalaga 0,3 ha kasvas 68-aastane 3. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,7 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie 2 tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,2 m/ha. Raie tulemusena 2 2 langes kasvava metsa rinnaspindala 9,4 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 8,8 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ha 61-70 aastase puistu rinnaspindala 1 m2 kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 5 raiekohal pindalaga 0,3 ha raiuti rohkem 8,8 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX 15 maaüksuse eraldusel nr 5 looduskeskkonnale kahju summas m2/ha x 7500 krooni). 19 800 krooni (0,3 ha x 8,8 XXX maaüksuse eraldusel nr 14 raiekohal pindalaga 0,4 ha kasvas 58-aastane 2. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit.

§ 17

Süüdistatav viis töölised eksimusse raiete seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et raided on osaliselt või täielikult keelatud. Samuti veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige ja laskis ikkagi töölistel raided teostada, mille käigus ületati raiete mahtu ning raiuti ka eraldustel, kus raie tegemiseks ei olnud metsateatist esitatud. Süüdistatava konkreetne tegu koosnes süüdistuse järgi neljast osast:
Süüdistatav esitas keskkonnateenistusele kaks metsateatist: 10.04.2003 nr 10445 eraldustele 1,6,31 ja 07.07.2003 nr 10649 eraldustele 2,4,14,15,17,20,21,22,
Keskkonnateenistus keelas raiete teostamist 15.07.2003 otsusega. Süüdistatav jättis esitamata metsateatise eraldustele 3,8,18,
Sellise tegevusega rikkus süüdistatav raiete tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 1, mille kohaselt võib omanik teha raideid keskkonnateenistuse loal, ning MS § 23 lg 5, mille kohaselt võib omanik alustada metsatöid, kui kahe nädala möödumisel alates metsateatise esitamisest pole keelatud kavandatud metsategevust.
Süüdistatav ei majandanud metsa säästliku kasutamise põhimõttel raiete tegemise ajal kehtinud MS § 24 lg 2 p 3 kooskõlas. Teisisõnu raiutud oli rohkem kui lubatud. Milles seisnes F.L-i kui vahendliku täideviĳa tegu MS nimetatud sätte rikkumisel, ei ole viimases (nagu ka eelnevates) süüdistuses märgitud. Süüdistuse tekstist tulenevalt seisnes F.L-i tegu selles, et „veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige ja laskis ikkagi töölistel raideid teostada, mille käigus ületati raiete mahtu“. Eraldusel 2 2 pindalaga 1,6 ha raiuti lubatust rohkem 7,5 m /ha. Eraldusel 3 pindalaga 0,8 ha raiuti 2 2 lubatust rohkem 3,7 m /ha. Eraldusel 4 pindalaga 2,9 ha raiuti lubatust rohkem 2,3 m /ha. 2 Eraldusel 8 pindalaga 0,4 ha raiuti lubatust rohkem 6,9 m /ha. Eraldusel 15 pindalaga 1,3 ha raiuti lubatust rohkem 2,5 m2/ha. Eraldusel 17 pindalaga 0,9 ha raiuti lubatust rohkem 3,3 m2/ha. Eraldusel 18 pindalaga 2,7 ha raiuti lubatust rohkem 2,2 m2/ha. Eraldusel 21 pindalaga 2,0 ha raiuti lubatust rohkem 1,2 m2/ha. Eraldusel 22 pindalaga 2,9 ha raiuti lubatust rohkem 2,1 m2/ha. Eraldusel 23 pindalaga 1,7 ha raiuti lubatust rohkem 4,6 17 m2/ha. Eraldusel 22 pindalaga 2,9 ha raiuti lubatust rohkem 2,1 m2/ha. Eraldusel 24 pindalaga 1,8 ha raiuti lubatust rohkem 1,4 m2 /ha.
Eraldustele 18,11,23,24 olid rajatud uued väljaveoteed olemasolevate väljaveoteedega risti, millega on rikutud Metsakaitse eeskirja p 12 (keskkonnaministri määrus nr 40 09.04.1999), et puidu väljaveoks võib raiuda algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega. Milles konkreetselt seisnes F.L-i vahendlik tegu, kuidas ta valitses töölisi ülekaaluga teadmisega väljaveoteede rajamisel, ei ole süüdistuses sõnagi mainitud.
Eraldustel 4,8,17,18,21,22,23 ja 24 teostatud raiega on rikutud

§ 20sätet.

Millise F.L-i vahendliku teoga oli MS § 20 sätet rikutud, et ole süüdistuses märgitud. Edasi on süüdistuses põhjalikult kirjeldatud, kuidas on keskkonnale tekitatud kahju välja arvutatud ja milliste õigusaktide alusel. Maakohus tuvastas: Süüdistatava ütluste järgi omandas ta maaüksuse XXX müügilepinguga. Nimetatud asjaolu on kinnitatud k 2 lk 39-45 09.04.2003 sõlmitud müügilepinguga, mille kohaselt F.L ostab XXX kinnistu, mis koosneb kolmest maatükist Imatu külas Iisaku vallas 41,79 ha, 5,47 ha ja 0,41 ha. Süüdistatava ütlustest nähtub, et eelmistel metsaomanikel ei olnud esitada metsamajandamisega seotud dokumente. See ei vasta tõele. Kohtuistungil on uuritud OÜ Metsaeksperdi koostatud metsa majandamise soovitused k 2 lk 45-72, koostatud jaanuaris

Looduses vaadeldi maaüksus 21.01.
Kavast nähtub, et XXX maaüksuse üldpindala on 47,7 ha, soovitatav puidukasutuse suurus on 1809 tm 10 aasta kohta. Seega maaüksuse tehingu sõlmimise ajaks (09.04.2003) on metsa majandamise soovitused olnud endise omaniku vallata. Süüdistatava ütluste järgi soovis ta teha 90% harvendusraiet (edaspidi HR) ning 5% lageraiet (edaspidi LR). Nimetatud metsa majandamise soovitustest k 2 lk 53 nähtub, et ajavahemikul 2003-2007 on LR soovituslik pindalal 0,8 ha mahus 164 tm ning HR on soovituslik pindalal 24,6 ha mahus 1116 tm.
aastale ei ole metsaraiet soovitatud. Süüdistatava ütluste järgi, enne tehingut käis ta looduses maaüksust vaatamas ja nägi seal vanu kände, raiutud piire, murtud, haigeid ja põdrakahjustusega puid. See ei vasta tõele. Nimetatud metsa majandamise soovitustes sisalduva takseerkirjelduse kohaselt k 2 lk 32-71 eraldustel 1-31 ei ole tuvastatud kahjustatud ega haigeid puid. Süüdistatava ütlused ja nimetatud metsa majandamise soovitused ühtivad selles osas, et maaüksusel oli soovitatud teostada väiksemal määral LR ja suuremal määral HR. Näiteks
aastal on soovitatud teostada HR 2.,4.,5.,9.,14.,15.,17.,
ja
eraldusel. LG teostamine
a on soovitatud ainult
ja
eraldusel pindalal kokku 0,8 ha. OÜ Metsaeksperdi koostatud metsa majandamise soovitustest k 2 lk 75-99 juuni 2003, nähtub, et soovitused olid koostatud maaüksusele XXX , mille omanik on F.L . Looduses vaadeldi metsa 10.06.
Soovitustest nähtub, et viie kuuga on metsa tagavara sellel maaüksusel kahanenud 6923 tm-st 3881 tm-ni, ehk veidi vähem kui poole võrra. Soovitatav puidukasutuse suurus on kahanenud 1809 tm-st 211 tm-ni 10 aasta jooksul ehk veidi vähem kui 90 % ulatuses. Nendest faktilistest asjaoludest tuleneb, et maaüksusel oli 5 kuu jooksul ( jaanuar-juuni 2003) teostatud suuremahuline metsaraie. Ei ole alust väita, et raiutud olid kahjustatud puud, sest 21.01.2003 seisuga koostatud metsa majandamise soovitustes sisalduva takseerkirjelduse kohaselt kahjustatud puid maaüksusel ei avastatud. Viimastest metsa majandamise soovitustest nähtub, et eraldustel 1-31 10.06.2003 välivaatlusel ei ole kahjustatud puid avastatud. Nimetatud metsa majandamise soovituste kohaselt on
aasta kestel soovitatud teostada HR eraldusel 2.,14.,15.,
LR teostamist ei ole soovitatud.
aastale ei ole metsaraiet soovitatud. 18 Süüdistatava ütlustest nähtub, et soovides teostada metsaraiet esitas ta keskkonnateenistusele tegelikult kaks metsateatist. K 2 lk 16 nähtub, et metsateatis nr 10649 oli keskkonnateenistusele edastatud 07.07.
Selle metsateatise kohaselt soovis omanik F.L teostada metsaraiet (HR) eraldustel 2,14,15,20 mahus 214 tm, mis on ainult 3 tm võrra rohkem kui on soovitatud viimaste metsa majandamise soovitustega. Samas soovis omanik teostada LR eraldustel 4,17,21,22,24 mahus 624 tm. Viimase metsa majandamise soovituste kohaselt ei ole LR teostamine kogu maaüksusel üldse soovitatav ning eraldustel 4,17,21,22,24 ei ole soovitatud mis iganes liiki raiet. Esitatud metsateatisest nähtub, et F.L soovis raiuda metsa mahus kokku 838 tm, mis on kolm korda rohkem kui soovitatud maht 211 tm (ja sedagi 10 aasta jooksul). Süüdistatava ütlustest nähtub, et maaüksusel XXX oli metsaraiet teostatud kolmel korral 2003 aastal kevadel,
aasta alguses ja
aastal. Selline süüdistatava väide
ja
aastal asetleidnud raiete kohta on kinnitatud metsateatisega nr 10445 k 2 lk 17, edastatud keskkonnateenistusele 10.04.2003, millest nähtub, et raie on kavandatud eraldustele 1,6 ja
Selles osas ei ole F.L-ile süüdistust esitatud. Metsateatisest nähtub, et ta soovis teostada metsaraiet 1.,
ja 31 eraldusel nimelt LR mahus 626 tm ning HR mahus 1795 tm. Seega F.L-i soovitatud metsaraie maht kokku 2321 tm ületas esimeste metsa majandamise soovitustega puidukasutuse suurusena määratud suuruse 1809 tm. Kuna ajavahemikus jaanuar-juuni on puidukasutuse suurus langenud 1809 tm-st 211 tm-ni, on kohtul alust arvata, et reaalselt oligi kevadel maha raiutud puid vähemalt 1598 tm, mis on 10.04.2003 metsateatise nr 10445 näidatud kavandatud raiete mahuga (2321 tm) vastavuses. Sellest tulenevalt ei ole süüdistatava väide, et tegelikult oli
a alguse metsaraie teostatud 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel, millegagi ümber lükatud. Omanik võib raiet teostada keskkonnateenistuse sanktsioneeritud metsateatise alusel aasta jooksul („Metsateatise edastamise ja läbivaatamise korra ning vormi kinnitamine“, keskkonnaministri määrus nr 17 11.03.1999, art 2). Kohtul ei ole andmeid, et 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel oleks keskkonnateenistus keeldunud raiete lubamisest. Seega 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel on süüdistataval olnud võimalus korraldada
a alguses metsaraiet mahus 723 tm (2321 miinus 1598). 10.04.2003 metsateatisse puutuvalt ei ole F.L-ile süüdistust esitatud. Selle kohta, kas süüdistataval oli õigus raiete teostamiseks muudel eraldustel peale 1,6 ja 31, märgib kohus järgmist. Süüdistatav tunnistas, et ta teostas raiet selle metsateatise alusel ka teistel eraldustel peale 1,6 ja
Süüdistatav selgitas, et tema arust kui metsateatises on eralduse lahter täitmata jäetud, võib keskkonnateenistuse ametnik pöörduda metsateatises olevale skeemile, millel on omanik ära näidanud eraldused ja raiete liigi. Nimelt 2, 4, 5, 8, 9, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 27, 28, 30 eraldusele on raiete liigina metsateatise skeemile märgitud HR. Detsembris 2003 kuni 14.01.2004 kehtinud MS redaktsiooni kohaselt eksisteerisid metsateatisele järgmised nõuded: MS § 23 lg 1 p 1 ja 2 järgi on metsaomanik kohustatud asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitama metsateatise, mis sisaldab andmeid: kavandatud raie liikidest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 13-14, 16-19 ja 34, metsauuendustöödest, metsakuivendussüsteemide ja metsateede ehitamisest ja uuendamisest ning nende tööde käigus loodus- ja muinsuskaitse nõuete tagamisest (kaasa arvatud võtmebiotoopide säilitamine); metsakahjustustest. Sama paragrahvi lõike 6 järgi metsateatise vormi, edastamise ja läbivaatamise korra kehtestab keskkonnaminister. Metsateatise vorm oli kehtestatud keskkonnaministri 11.03.1999 määrusega nr 17 „Metsateatise edastamise ja läbivaatamise korra ning vormi kinnitamine“. Selle lisast nähtub, et metsateatises tuleb ära märkida mitte ainult kavandatud raiete liik, uuendustööd, 19 kuivendus- ja metsateedeehitustööd, vaid veel kavandatud töö asukoht, mille all mõeldakse katastriüksuse nr, kvartal, eraldis. Samas metsateatise vorm nägi ette lahtri „kavandatud raie ja metsauuendustööde, avastatud metsakahjustuste, ehitatavate metsateede ja metsakuivendussüsteemide asukoha skeem“. Mis peaks olema skeemile märgitud, et ole antud määrusega kehtestatud. Sarnased nõuded on kehtestatud ka praegusel ajal kehtiva MS §-s 41 ja nimetatud sättes viidatud keskkonnaministri määrusele. MS § 41 lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta; kavandatava metsa uuendamise kohta; metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt metsateatise vormi, sellel esitatavate andmete loetelu ja metsateatise esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Skeemi joonistamist metsateatisele ei ole uue metsateatise vormiga ette nähtud. Sellest tuleneb, et ajavahemikus detsembrist 2003 kuni 14.01.2004 kehtinud õigusaktidest tulenevalt ei olnud seadusega põhimõtteliselt välistatud ega keelatud, et omanik täidab metsateatise kavandatud tööde asukoha kohta märkides just skeemile eraldused ja raiete liigid. Süüdistatav selgitas, et ta ei ole k 2 lk 12 07.07.2003 metsateatise nr 10649 metsaraiet teostatud, sest ei saanud sellele keskkonnateenistuselt luba. K. 2 lk 36 keskkonnateenistuse juhataja allkirjastatud 15.07.2003 otsusest nähtub, et selle metsateatise alusel on raiete teostamine keelatud. F.L-ile on esitatud süüdistus selles, et olles vahendlik täideviĳa teostas ta ebaseaduslikku metsaraiet metsateatise 10649 alusel, kuigi sai keskkonnateenistuselt raietele keelu. Seega faktilise teo tuvastamiseks tuleb välja selgitada, kas F.L olles vahendlik täideviĳa, teostas detsembris 2003 kuni 14.01.2004 XXX maaüksusel raiet keskkonnateenistuselt saadud kehtiva loa alusel või mitte. Kohtu arvates ei ole seejuures oluline, kas raie teostatakse ühe, teise või kolmanda sanktsioneeritud metsateatise alusel. Peamine on kohtu arvates see, et metsateatise sanktsioneerimise protsessi kaudu oleks täidetud riikliku järelevalve eesmärgid, mis muuhulgas seisneb selles, et metsa oleks ärilistel huvidel kasutatud säästlikult. Ei ole millegagi ümber lükatud, et 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel, mille puhul ei ole kohtule esitatud andmeid, et raie oleks täielikult või osaliselt keelatud, võis F.L alates 10.04.2003 ja aasta jooksul teostada nii lage- kui ka harvendusraiet 2321 tm mahus (kusjuures metsamajandamise soovituste kohaselt jaaniarus 2003 oli soovitatud puidukasutus 1809 tm). Juunis 2003 on teiste metsa majandamise soovituste kohaselt puidukasutus on 211 tm ja takseerkirjelduses on mitmete eralduste puhul märgitud, et
aastal on teostatud raie. Metsateatise nr 10445 oli F.L õigust teostada raiet 723 tm mahus, kuigi soovitatud puidukasutuse tegelik suurus on langenud 211 tm-ni. Õigusnormidest ei nähtu, et metsa majandamise soovitused oleksid metsaomanikule või keskkonnateenistusele siduvad metsatööde kavandamisel ning keskkonnateenistuse loa andmisel. Seega ei ole välistatud, et metsaomanik võib kavandada mahulisemate raiete teostamist ja ei pruugi olla, et keskkonnateenistus sellele loa andmisest ilmtingimata keeldub. - Tunnistaja I.K. selgitas kohtus, et olles keskkonnateenistuse töötaja, käis ta XXX maaüksusel looduses vaatamas kahel korral
a suvel ja
a alguses. Viimati seoses ebaseaduslike raiete teostamisega. Ta tuvastas visuaalselt, et raie ei ole seadusega kooskõlas. Maaüksusel oli teostatud lageraie, kuigi mets ei olnud veel küps. Tunnistaja ei näinud, et puud oleksid kuidagi ette märgistatud. 20 Vastavalt metsateatisele 10445 10.04.2003 on LR teostamine olnud lubatud 1.,6.,31 eraldustel pindalal kokku 2,4 ha mahus 626 tm. - Tunnistaja J.K. selgitas kohtus, et olles keskkonnateenistuse töötaja, käis ta XXX maaüksusel looduses vaatamas mitmel korral –
ja 2004.aasta alguses. Sellel maaüksusel oli suuremahuline raie teostatud juba
aastal. Oli visuaalselt näha, et maaüksusel ei ole enam midagi raiuda seaduslikul alusel. Tunnistaja ütlused on selles osas ühtivad süüdistatava ütlustega, et esimene raie oli maaüksusel teostatud kevadel 2003 ja juunis 2003 koostatud metsa majandamise soovitustega, mille on märgitud, et raie on juba
aastal teostatud ja puidukasutuse suurus on langenud 211 tm-ni. Sellega, et maaüksusel ei olnud enam midagi seaduslikult raiuda, ei saa kohus nõustuda, sest 10.04.2003 metsateatise 10445 alusel lubatud kavandatud raietööde maht alates 10.04.2004 ja aasta jooksul 2321 tm. Juunis 2003 metsa majandamise soovituste koostamisel fikseeriti puidukasutuse suuruse langust 1809 tm-st 211 tm-ni, ehk reaalselt juuniks 2003 oli maha raiutud 1598 tm, mis on tõesti mahuline raietöö. Samas aga metsateatise alusel kavandatud lubatud raietööde pärast kevadist raiet jäänud maht 723 tm. Kuigi selline maht ilmselt ei ole kooskõlas metsa majandamise soovitustega puidukasutamise osas (211 tm), ei pea ükski õigusakt metsa majandamise soovitusi metsaomanikule ega keskkonnateenistusele siduvaks. Kui keskkonnateenistus ei ole metsateatise 10445 alusel kavandatud töid täielikult või osaliselt keelanud, puudub riigil alus süüdistada isikut asjaolude tekitamises, mis tegelikult tekkisid riigi tegevuse või tegemata jätmise tagajärjel. - Tunnistaja U.K. selgitas, et olles keskkonnametnik, käis ta XXX maaüksusel kahel korral. Esimesel korral
a suvel või sügisel. Juba siis oli mets lubatust hõredamaks raiutud. Kui täius langeb, siis järgmine raie ei ole enam lubatud. Tunnistaja ütlused ühtivad süüdistatava ütlustega, et maaüksusel on raie teostatud mitmel korral ja esimest korda kevadel 2003, samuti ühtivad ka metsa majandamise soovitustega, mis olid koostatud 10.06.2003, millest nähtub, et alates jaanuarist 2003 kuni juunini 2003 on metsa tagavara langenud poole võrra ja puidu kasutuse suurus langenud 90% võrra. Tunnistaja U.K. i ütlustest, süüdistatava ütlustest ja metsa majandamise soovitustest nähtub, et F.L oligi see isik, kes korraldas XXX maaüksusel harvendusraiet mitmel korral ja kelle tegevuse tagajärjel langeski metsa rinnaspindala lubatust alammäärast madalamale. - Sündmuskoha vaatluseprotokollist k 2 lk 14-15, 18-35 nähtub, et 14.01.2004 avastas keskkonnateenistuse ametnik XXX maaüksusel, et teostatud on värskeid raietöid. Värsked raietööd on teostatud osaliselt eraldustel 2,3,4,8,15,17,18, 21,22,23,
Kõik kännud on värsked. Eraldustel 2,3 ja 15 on kännud ainult värsked, varasemaid raietöid ei ole nimetatud eraldustel teostatud. Ülejäänud kohtades esinevad nii värsked kui ka vanu kände. Eraldustel 18,22,23,24 on varasema raiega tehtud väljaveoteed põhja-lõuna suunas ning värske raiega on tehtud uued väljaveoteed risti ehk ida-lääne suunas. Sündmuskoha vaatluseprotokollist ei tulene, et nimetatud eraldustel oleks tehtud mittelubatud LR. Selles osas ei ole tunnistaja I. XXX ütlused, et teostatud oli LR, sündmuskoha vaatluseprotokolliga kooskõlas. Seda ei ole isikule ka süüdistuses esitatud. Kõrvutades sündmuskoha vaatluseprotokollis ja metsateatises 10445 10.04.2003 märgitud andmeid, on tuvastatav, et metsateatisega ei olnud kavandatud ja seega keskkonnateenistuse loaga sanktsioneeritud raiete tegemine eraldusel 3, tegelikult aga olid raied selle eraldusel küll teostatud. Kohtuistungil olid ülekuulatud tunnistajatena isikud, kes vahetult teostasid metsaraiet XXX maaüksusel. - Tunnistaja S.M. selgitas, et on võimalik, et ta töötas F.L-i juures ajavahemikul 09.01.2004-14.01.
XXX nimelist maaüksust ta ei mäleta, kuid ei välista, et käis seal 21 metsatöödel. Tunnistaja selgitas, et saemees ise otsustab oma kogemuse alusel, millised puud tuleb maha raiuda ja määratleb visuaalselt palju metsamaterjali saab konkreetsest puude kogusest. Metsaomanik näitab piire ja ütleb millist raieliiki tuleb teostada, kas lage-, sanitaar- või harvendusraiet. F.L näitas piire, selgitas milline raie liik peab olema tehtud, ta kasutas mõisteid sanitaarraie ja lageraie, esitas töömeestele raiepileti (ilmselt metsateatis- kohtu märkus). Ta mäletab, et pidi tegema kas sanitaar- või harvendusraiet. Milline metsateatis oli tunnistajale näidatud, ei ole tuvastatud, sest tunnistaja ei mäleta selle numbrit ega kuupäeva. Tunnistaja selgitas, et ta vaatas metsateatisest maaüksuse nimetust. - Tunnistaja G.V. selgitas, et 2003-2004 aasta sündmusi ta ei mäleta, kuid kinnitab, et võis töötada saemehena F.L-i juures. Mäletab, et töötas Kuremäel metsas ja see võis olla XXX maaüksus. F.L näitas piire ja maatüki ja andis käsu teostada raiet. Palju tihusid tuleb maha raiuda, et pea metsaomanik suuliselt ütlema, sest mahud on näidatud metsateatises. Töölistele jääb metsateatis, kelle käes see oli sellel konkreetsel juhtumil, ei oska ta öelda. Ta mäletab, et F.L esitas neile metsateatise. Palju tuleb metsamaterjali kasvavast metsast, ei oska ta täpselt öelda, teab, et selle kohta on olemas tabelid, kuid metsatöölistel neid tabeleid ei olnud. - Tunnistaja G.P. selgitas, et ta töötas F.L-i juures 5-6 aastat traktoristina. F.L andis talle töökäsu metsamaterjali väljaviimiseks. Ta ei pea arvestust metsamaterjali üle. F.L-i töökäsk ole viia välja 300 tihu metsamaterjali. - Tunnistaja J.L. selgitas, et ta töötas F.L-i juures metsas, oli saemees. F.L näitas maaüksuse piire ja samuti selgitas, millist raieliiki tuleb teostada. Tal oli ka vastav metsateatis, milles oli ka skeem. Skeemile oli näidatud, kus kohas ja mida tuleb maha raiuda. Peale seda F.L andis käsu alustada tööd. Millised puud tuleb maha võtta, otsustatakse töö käigus, see sõltub raieliigist. Tunnistaja ütlustega on kinnitatud süüdistatava väide, et raiekohad võivad olla märgitud metsateatise skeemile. Kohus möönab, et praktikas on see metsatööliste jaoks mõistlikum viis, sest skeemilt on kergem vaadata, millisel eraldusel milline raieliik ja kõrvutada eralduse paiknemisega looduses. Tunnistaja A.V. selgitas, et ta töötas metsas F.L-i juures abitöölisena. F.L käis metsas kontrollimas palju tihusid tohib maha raiuda. Raiet teevad saemehed oma valikul. Keegi ei näita, millised konkreetsed puud kuuluvad maharaiumisele. F.L käis tööd kontrollimas vähemalt 2 korda nädalas. Süüdistatav ei vaidle nendele asjaoludele vastu, et
aasta alguses toimus XXX l tema poolt korraldatud metsaraie, seda aga 10.04.2003 metsateatise 10445 alusel. Süüdistatava ütluste, tunnistajate I. XXX , U.K. i, J.K. , A.V. , J.L. , G.P. i, G.V. ja S.M. i ütluste, sündmuskoha vaatluseprotokolli ja metsateatisega 10445 peab kohus tõendatuks, et F.L korraldas XXX maaüksusel metsatöid, näidates töölistele maaüksuse piire, andes töökäsu teostada harvendusraiet metsateatise alusel. Kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus ei õnnestunud tuvastada, millise metsateatise oli F.L töömeestele kätte andnud, kas 10.04.2003 nr 10445, mille alusel oli raie lubatud, või 07.07.2003 metsateatise nr 10649, mille alusel oli tegelikult raie teostamine keskkonnateenistuse 15.07.2003 otsusega täielikult keelatud. Seega ei ole millegagi ümber lükatud F.L-i väide, et
aasta alguses korraldas ta metsaraiet XXX maaüksusel metsateatise 10445 alusel, millele oli keskkonnateenistusest saadud vajalik luba. Ükski metsatöölistest tunnistaja ei kinnitanud süüdistuse versiooni, et F.L valitses metsatöölisi mingi ülekaaluka teadmisega, veenis või laskis neid raiuda metsa maha rohkem kui metsateatises näidatud. Kõik metsatöölised kinnitasid kohtus, et F.L ei näidanud neile ette, millised konkreetsed puud tuleb maha raiuda. Selles osas on tunnistajate ütlused kaudselt kinnitatud tunnistaja I. XXX ütlustega, et ta ei näinud, et 22 XXX maaüksusel oleks puid kuidagi ette märgistatud. On tõesti eluliselt usutav, et metsaomanik võib puud eelnevalt ette märgistada, veenda töölisi, et metsatööde maht on tema poolt juba välja arvutatud ja puud on vastavalt mahule ette märgistatud. Sel juhul ei ole välistatud, et tegelikult kavandatud metsatööde maht võib ka ületada metsateatises näidatud ja keskkonnateenistuse lubatud raietööde mahu. Selliseid asjaolusid ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Vastupidi, tunnistajatena ülekuulatud metsatöölised selgitasid üheselt, et töölistele näidati looduses ette maaüksuse piirid, selgitati millist raieliiki teostada, esitati metsateatis, kus oli näidatud lubatud mahud ja anti käsk alustada tööd. Süüdistuse versioon rajaneb väitel, et F.L korraldas raiet 07.07.2003 metsateatise 10649 alusel, et tema korraldatud raie on ebaseaduslik, sest sellele ei ole keskkonnateenistus luba välja andnud. F.L oli sellest asjaolust teadlik, et raie on keelatud, kuid veenis töölisi, et selle metsateatise alusel on raie lubatud. Süüdistuse versioonil on loogika olemas, kuid ainult juhul, kui kohtuliku arutamise käigus oleks usaldusväärselt tuvastatud, et 10.04.2003 metsateatise 10445 alusel lubatud raie oli tegelikult juba enne detsembri 2003 - jaanuari 2004 täies mahus teostatud. Selle kohta ei ole aga kohtule ühtegi tõendit esitatud ega prokurör analüüsinud süüdistatava vastavat kaitseversiooni. Süüdistus on tuginenud kohtuliku arutamise käigus uuritud ja avaldatud kirjalikele tõenditele – veoselehed k 2 lk 105-106, k 6 lk 122-134, 192,195, k 7 lk 80-84,86-
Nendest nähtub, et 22.12.2003 kuni 20.01.2004 oli XXX maaüksuselt välja veetud metsamaterjali metsateatise 10649 alusel mahus kokku 1452,686 tm. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et tegelikult see on metsamaterjal, mis oli tema poolt ostetud eraomanikelt, kes toimetasid metsamaterjali OÜ Vikoondile kuuluvale saeveskile. Metsamaterjalidele oli alati kaasas ka metsateatisi, kuid omanikud ei soovinud materjali päritolu ametlikku näitamist majanduslikul põhjusel. Süüdistus vastas süüdistatava kaitseversioonile väitega, et metsamaterjal veeti välja lühikese aja jooksul ja talunikud peaksid saeveskit väga korralikult varustama. Kohus juhib tähelepanu sellele, et võistlevas protsessis lasub süüstavate tõendite esitamise kohustus süüdistajal ( Riigikohtu lahend 3-1-1-67-06 p 7.1). Kaitseversiooni ei tohiks jätta kontrollimata. Muidugi seda eeldusel, et isik, kes asub ennast aktiivselt kaitsma, peab astuma samme, et menetlejal oleks ka reaalne võimalus kaitseversiooni kontrollida. Kohtu arvates võistlevas protsessis ei piisa kaitseversiooni kummutamiseks paljasõnalisest väitest, et ilmselt eraomanikud olid OÜ Vikoondi aktiivselt varustanud metsamaterjalidega. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et selline süüdistatava kaitseversioon oleks üldse kontrollitud. Kohtu arvates eluliselt on võimalik, et äritegevuses rakendavad osalised vahepeal seaduslikkuse piiril balanseeruvaid meetmeid oma kulude (näiteks maksude) optimeerimiseks. Süüdistuse versiooni toeks ei ole ka asjaolu, et 14.01.2004 toimus XXX maaüksusel metsamaterjali väljavedu, et jäljed olid värsked. Süüdistatav ei vaidlegi, et XXX üksusel toimus
aasta alguses metsaraie ja ilmselt metsamaterjal oli sealt ka välja veetud. Ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti järelduseks, et 14.01.2004 XXX maaüksuselt väljaviidud metsamaterjal oleks reaalselt sama, mis oli teisele äriühingule üle antud kohtuliku arutamise käigus uuritud veoselehtede alusel. Kuigi veoselehes on näidatud metsamaterjali päritolu kohaks XXX maaüksus, ei pruugi see olla tõele vastav, sest osalistel võib olla äriline huvi hakata veoselehtedega manipuleerima (kusjuures ei ole välistatud ka selline olukord, kui metsamaterjali omanik näitab veoselehele maaüksuse nime ja metsateatise numbrit, millel on raie teostamine lubatud, tegelikult aga toimub ebaseaduslik raie näiteks teisel maaüksusel või seoses metsateatisega, millele ei ole luba saadud). Kohtuliku arutamise käigus on suudetud tõendada, et
aasta jaanuaris toimus XXX maaüksusel metsaraie ja metsamaterjali väljaviimine ja seda süüdistatava otsesel 23 korraldamisel ja juhtimisel, samas aga süüdistuse poolt ei olnud tehtud piisavaid püüdlusi tõendamaks, et veoselehtedel ﬁkseeritud metsamaterjal mitte ainult formaalselt (veoselehele on märgitud maaüksus XXX ) vaid ka tegelikult pärineb XXX maaüksuselt. Veoselehtede kogumit kui süütõendite tähtsust on selles kuriteoepisoodis üleväärtustatud. Süüdistuse pinnal on seega tuvastatav, et olles metsaomanik, rikkus F.L MS § 23 lg 1 sätestatut (käesoleval ajal kehtiv MS § 41), et metsaomanik võib teha metsaraiet keskkonnateenistuse loal. Rikkumine seisnes selles, et ta jättis esitamata metsateatise (ja selle tõttu ei saanud keskkonnateenistus alustada loa andmise või selle andmisest keeldumise menetlust) eraldusele 3 ja vaatamata sellele, et keskkonnateenistuse luba eraldusele 3 saadud (ega küsitud) ei ole, korraldas metsaraiet muuhulgas eraldusel 3, mille pindala on 0,8 ha, andes metsatöölistele käsu alustada tööd (harvendusraiet) maaüksusel XXX ja varustada metsamaterjali väljaviimiseks. Nimetatud eraldus ei ole kajastatud metsateatistel 10445 ja 10649 selle kirjalikus osas ega skeemil. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et eraldusel 3 on tuvastatud ainult värskete raiete jäljed. Sündmuskoht oli ﬁkseeritud 14.01.2004 seisuga. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et nimetatud eraldusel oleks samaaegselt teostanud raiet teine, süüdistatavaga mitteseotud isik või isikute grupp. Ülekuulatud tunnistajad, metsatöölised, selgitasid kohtule, et F.L näitas maaüksuse piirid ette, selgitas, millist raieteliiki tuleb teostada ja käis vähemalt kaks korda nädalas kontrollimas tööde kulgu, metsateatis oli metsatööliste brigaadi kätte antud. Sellest tulenevalt ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud teo toimepanĳate (metsatööliste) ärakasutamist, ülekaalukat valitsemist. Metsatöölistel oli käes metsateatis, millel oli skeemile ette näidatud eraldused, raieteliik ja kavandatud tööde maht. Lähtudes sellest (nagu väidab süüdistatav ise), et metsatöölistele oli esitatud just metsateatis 10445 (k 2 lk 17), oli selle põhjal F.L-ile ja metsatöölistele täiesti tuvastatav, et eraldusele 3 ei ole metsaraiet kavandatud ega seega lubatud. Seoses süüdistuse osaga, mis puudutab metsateatise esitamata jätmist. KarS § 356 lg 1 alusel on karistatav üksnes selline tegu, mis seisnes ebaseadusliku raie tegemises ja mis on kausaalses seoses olulise kahju tekitamisega. Juba esitatud süüdistusest nähtub, et oluline kahju on keskkonnale tekitatud mitte metsateatise esitamata jätmisega või raietega, mis oleks teostatud keskkonnateenistuse loata, vaid harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega. Sellest tulenevalt MS § 23 (käesoleval ajal kehtiva MS § 41) rikkumine, et metsaomanik võib teha raiet keskkonnateenistuse loal, ei ole koosseisulise kahju saabumisega kausaalses seoses. Seetõttu selles osas esitatud süüdistuses ei ole põhjendatud. Süüdistuses tuleks näidata metsaõiguse normide rikkumisi, mis on saabunud kahjuga kausaalses seoses. Ülejäänud rikkumised ei ole KarS § 356 lg 1 järgi karistatavad. Teo toimepanemisel ajal kehtinud MS alusel on metsateatise esitamata jätmine karistatav väärteona § 5611 alusel. Käesoleval ajal kehtiva MS alusel võib metsateatise esitamata jätmine olla karistatav MS § 70 järgi - metsa majandamise nõuete rikkumine. Süüdistuse pinnal on tuvastatav, et olles metsaomanik rikkus F.L MS § 24 lg 2 p 3 sätestatut (käesoleval ajal kehtiv MS § 42 lg 1 p 2), et metsaomanik peab metsa majandama kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Rikkumine seisnes selles, et eraldustel 2,3,4,8,15,17,18,21,22,23 ja 24 korraldas metsaomanik F.L metsaraiet, esitades metsatöölistele metsateatise, andes käsu harvendusraiete tegemiseks. Sellise teo tulemusena oli metsatööliste poolt maha raiutud rohkem, kui olid lubatud teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 kohaselt - keskkonnale kahju tekitamise vältimiseks ei tohi raiuda hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad. Selline nõue on kehtestatud ka praeguses MS § 67 lg 2 p 1 - keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsaraietel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust 24 määrast. Süüdistuses on põhjendatult viidatud teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2, mille kohaselt harvendusraie tohib teha metsas, mille keskmise diameeter on vähemalt 6 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Teo toimepanemise ajal kehtis keskkonnaministri 01.04.1999 määrus nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega rikutakse ka praegu kehtiva MS § 31 lg 1 ning keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „ Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 (kuigi diameeter peab olema vähemalt 8 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem) ja selle lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“. Süüdistuses on üksikasjalikult toodud, milline on iga eralduse kohta olnud rinnaspindala lubatud alammäär teo toimepanemisel ajal ehk keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 36 alusel ning milline on see käesoleval ajal kehtiva õigusnormi alusel (keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88). Arvesse võetakse süüdistatavale soodsam määr. Samuti süüdistuses on näidatud, milleni on rinnaspindala määr tegelikult langenud F.L-i teostatud raie tõttu. Tuvastamisel, kui palju puid on lubatust rohkem raiutud, on arvestatud ka sellega, et osa eraldustel on raie teostatud ka varem (milles osas ei ole F.L-ile süüdistust esitatud) ja rinnaspindala määr langes alla alammäära juba enne F.L-ile inkrimineeritud ebaseadusliku raie tegemist (näiteks eraldusel 21). Harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumise fakt on usaldusväärselt tõendatud k 2 lk 14-15, 18-35 sündmuskoha vaatluseprotokolliga koos fototabeliga ja raiete paiknemise skeemiga ning metsaõigusnormide rikkumise aktiga 5-11, sellele lisatud rinnaspindala mõõtmise lehtedega k 2 lk 12,
Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et maaüksusele on koostatud 13.06.2003 OÜ Maaekspert poolt metsa majandamise soovitused, milles on puistuplaan ja takseerkirjeldused. Sellest tuleneb, et maaüksuse looduses vaatlemisel on aluseks võetud juuni 2003 seisuga ﬁkseeritud andmeid. Süüdistatav ise avaldas, et ta korraldas raiet kevadel 2003 ja järgmisena alles
aasta alguses. Seega metsaõiguse rikkumiste kontrollimiseks on arvestatud uuemate ja värskemate takseerkirjelduse andmetega. Sündmuskoha vaatluseprotokollist nähtub, et vaatlusega tuvastatavad konkreetsed mõõtmise andmed kantakse rinnaspindala mõõtmise lehele. Mõõtmisel on kasutatud mõõtevahend lihtrelaskoop. K 8 lk 13 oleva lihtrelaskoobi kalibreerimistunnistusest nähtub, et nimetatud mõõtevahend oli esitatud kalibreerimisele 02.09.2004 ehk pärast, kui seda on olnud kasutatud mõõtmisel riiklikus järelevalves. Kaitsja ja süüdistatava väitele, et mõõtmine ei olnud usaldusväärne, seega ka olulise kahju arvutamine ei pruugi olla tõene, vastab kohus järgmist. Detsembris 2003 kehtinud MS § 55 kohaselt teostavad riiklikku järelevalvet metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise ning metsakaitse seaduslikkuse üle keskkonnajärelevalve asutused keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. Keskkonnajärelevalve seaduse (edaspidi KeJS) § 16 lg 2 p 1 näeb ette, et keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires kontrollib keskkonnakaitse- ja kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist. Sama paragrahvi p 4 järgi ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. Järelevalve käigus tehtud kontrollimise tulemusena on keskkonnajärelevelve seadusega ette nähtud üksnes ettekirjutuse tegemine (§ 21). Nimetatud seadusega ei ole ette nähtud õiguserikkumise akti koostamine. Seda ei ole ette nähtud ka VV määruses „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ 25 Riigikohtu lahendist 3-1-1-66-10 p 10.1 nähtub, et keskkonnateenistuse akt metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks on riikliku järelevalve teostamisest tulenev dokument koos lisadega, mille tõendina kasutamine süüteomenetluses on siiski lubatud. Peamine on see, et riiklikus järelevalves koostatud dokument oleks saadud ja vastaks süüteomenetluses kehtivate põhimõtete alusel (erinevate menetluste tõendite ristkasutus). Keskkonnajärelevalve seadus § 19 lg 2 ei näe ette metsaomaniku või tema volitatud esindaja obligatoorset juuresviibimist objekti kontrollimisel, välja arvatud, kui objekti kontrollimine eeldab takistuse kõrvaldamist suletud ruumi sisenemiseks. Nagu nähtub keskkonnateenistuse poolt koostatud dokumentidest järelevalve käigus oli paralleelselt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus oli ﬁkseeritud nii rinnaspindala mõõtmise teostamist kui ka mõõtevahendi kasutamist. Ka süüteomenetluses toimub sündmuskoha vaatlus ilma isiku juuresolekuta, keda on alust kahtlustada süüteo toimepanemisel. Siin tuleb silmas pidada metsaõigusnormide rikkumise akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli iseärasusi, sest esimene on rohkem suunatud kahju kindlaksmääramisele, teine aga süüteo jälgede usaldusväärseks talletamiseks. Kohtul ei tekkinud kahtlust selle tõendi usaldusväärsuses nagu ka selles, kas rinnaspindala mõõtmise protsess on olnud lubatud ja usaldusväärne. Samas lahendis on märgitud, et arvestada tuleb ka sellega, kas objekti kontrollimine ja mõõtmine toimus enne Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 2 jõustumist. Tõepoolest, 01.05.2004 kehtima hakanud Mõõteseaduse kohaselt mõõtetulemused peavad olema jälgitavad, kusjuures MõõteS § 5 lg 2 näeb ette, millal on jälgitavuse tõendamine kohustuslik. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertiﬁtseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Lõike 2 p-de 1, 2, 3, ja 4 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel juhtudel: tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; riikliku järelevalve käigus, kui järelevalve tulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse rahatrahv, alustatakse väärteomenetlust või piiratakse eriõigust; ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Kohus märgib, et Mõõteseadus jõustus 01.05.2004 ehk pärast objekti kontrollimise teostamist 14.01.2004 (MõõteS § 5 lg 2 jõustus 01.01.2005). Igal juhul oleks põhjendamatu väita, et mõõtmine toimus mittelubatud mõõtevahendiga. Kalibreerimistunnistusest k 8 lk 13 nähtub, et peale Mõõteseaduse jõustumist 02.09.2004 korraldati lihtrelaskoobi metroloogilist kontrolli, mille seade edukalt läbinud. Seega puudub alust kahtluseks, et mõõtevahend poleks usaldusväärne. Kohus leiab, et maaüksusel XXX metsaraiete teostamisel oli F.L oluline roll ehk tema teopanus oli piisav ja vajalik süüksarvatud ebaseaduslike raiete teostamiseks. Samuti saavutatud tagajärg – oluline keskkonnale tekitatud kahju on F.L eoga kausaalses seoses. Ka metsatöölistel oli ühises teos oma oluline roll, kuid neile ei järgne õiguslikke tagajärge, sest nende tegu on aegunud. F.L pani toime talle inkrimineeritud KarS § 356 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo (XXX maaüksuse episood) kaastäideviĳana. Vahendlik täideviimine ei ole kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega kinnitust leidnud. F.L-i roll ebaseaduslike raiete kaastäideviimisel ei piirdunud üksnes maaüksuse omandamisega ja metsatööliste brigaadi palkamisega. Esitatud süüdistusest nähtub, ja see leidis kinnitust ka kohtuistungil, et ta käis maaüksusel, näitas metsatöölistele raiekohti, esitas brigaadile metsateatise, andis käsu alustada raietöid. Tunnistajate A.V. ja G Petrisevitši ütlustest nähtud otsesõnu, et F.L tundis huvi ka maha raiutud metsamaterjali mahu üle. Metsatöölised allusid käsule ja asusid raiet tegema. Seega 26 tegutses F.L metsatöölistega ühiselt. Ilma F.L-i tegutsemiseta poleks XXX maaüksusel raietööd olnud alustatud, läbi viidud ja kuritegeliku tagajärjeni (oluline kahju) jõutud. Kohtuliku arutamise käigus oli tuvastatud, et F.L ja metsatöölised tegutsesid kooskõlastatult. Sellele viitab asjaolu, et F.L tõi kohale metsatööliste brigaadi, näitas neile raiekohta, andis käsu alustada raietöid, muretses metsamaterjali väljaviimiseks tehnikat ning metsatöölised tegutsesid vastavalt korraldatud tööde režiimile, jagasid omavahel töid (kes millisel rajal ja kes kellega paaris, kes on saemehed, kes on abitööline), varustasid piisavalt metsamaterjali selle regulaarseks väljaviimiseks. Ülaltoodud kohtu käsitlus on Riigikohtu praktikaga nr 3-1-1-108-06 kooskõlas. Selle lahendi p-s 8 on rõhutatud, et „teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviĳa realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviĳa lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teoühtsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 terminis „kooskõlastatult“. Selle lahendi p-dest 11-13 nähtub, et ümberkvaliﬁtseerimine vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele on põhimõtteliselt lubatud ilma uue süüdistuse esitamiseta. Peamine on see, et vahendlikule täideviĳale esitatud süüdistusest oleks nähtav tegelike toimepanĳate paljusus. F.L-ile esitatud süüdistuses on mainitud, et XXX maaüksusel metsaraiete teostamisest võtsid osa metsatöölised. Seega F.L-i teo ümberkvaliﬁtseerimine vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele ei ole vastuolus KrMS § 268 lg 8 põhimõttega. XXX maaüksuse episoodis on F.L-i süüdistatud ka selles, et metsamaterjali väljaviimisel rajati maaüksusele väljaveoteed rikkudes metsakaitse eeskirja p 12, et metsamaterjali väljaveoks võib raiuda algveoteid mitte tihedamalt kui 20 m vahega. Tegelikult aga raiuti varasemate väljaveoteedega uued väljeveoteed risti. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 14-17 nähtub, et eraldustel 18,22,23,24 on rajatud uued väljaveoteed varasemate väljaveoteedega risti. Tunnistajad, metsatöölised, kes teostasid jaanuaris 2004 raietöid XXX maaüksusel ei olnud kohtuliku arutamise käigus nendes faktilistes asjaoludes ristküsitletud. Seetõttu puudub kohtul tõenduslik baas hindamaks, kas tunnistajad tegutsesid iseseisvalt väljaveoteede rajamisel või F.L-i osalemisel ja juhtimisel, kas F.L on väljaveoteede rajamisel osalenud kui vahendlik täideviĳa või kaastäideviĳa ja sellest tulenevalt milles tema tegu seisnes. Metsakaitse eeskiri on kehtetu alates 01.01.
Esitatud süüdistusest ei nähtu, kas väljaveoteede rajamine varasemate väljaveoteedega risti on ka kehtiva metsaõiguse kohaselt seadusevastane. Metsakaitse eeskirja p-st 12 nähtub tõesti, et väljaveoteed peab olema rajatud vahemaaga mitte vähem kui 20 m. Samas ei saa metsakaitseeeskirjast välja lugeda, et väljaveoteede rajamine risti ei ole nõuetekohane. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et süüdistataval on õigus olla informeeritud talle esitatud süüdistusest, süüdistuse aluseks olevatest asjaoludest ning õigusnormidest, mille rikkumises isikut süüdistatakse. Süüdistusest ei nähtu, kas väljaveoteede rajamine varasemate väljaveoteedega risti on metsaõiguse normide rikkumine ka kehtiva seaduse alusel. Süüdistusest ei nähtu, millele tugineb süüdistaja väites, et risti rajamine ei ole nõuetekohane. Väljaveoteede rajamise osas ei ole F.L-ile esitatud süüdistus põhjendatud. Süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 20 rikkumine ei ole süüdistuses piisava konkreetsusega lahti kirjutatud. Märgitud on ainult see, et raiete tegemisel eraldustel 4,8,17,18,21,22,23,24 rikuti MS §
27 MS § 20 sätestas, et lubatud on üksnes käesoleva seaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied (§
Uuendusraie, §
Lageraie, §
Turberaie, §
Valgustusraie, §
Harvendusraie, §
Sanitaarraie, §
Valikraie, §
Raadamine). Samal ajal süüdistusest nähtub, et harvendusraiete tegemisel raiuti metsa lubatust hõredamaks. Seega teostati XXX maaüksusel tol ajal kehtinud MS § 17 ettenähtud raiet – harvendusraiet. MS § 20 rikkumise osas ei ole esitatud süüdistus põhjendatud. F.L oma teoga kaastäideviimise vormis tekitas keskkonnale olulise kahju 465 275 krooni. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega, mis oli teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1 rikkumine, tekitatakse keskkonnale kahju (varem kehtinud MS § 56 lg 1, praegu kehtiv MS § 67 lg 2 p 1). Tekitatud kahju arvutamine on seadusega kehtestatud. Teo toimepanemise ajal on kahju olnud arvutatud VV 08.06.1999 määruse nr 186 „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” sätete alusel. Praegusel ajal kahju arvutatakse MS lisa 3 ” metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määras” sätete alusel. Kahjutasu määrad ja lõpliku summa väljaarvutamise metoodika on F.L-ile esitatud süüdistuses üksikasjalikult lahti kirjutatud ja kohus ei pea vajalikuks neid arvutusi kohtuotsuses korrata. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (edaspidi KarSRS) § 8 kohaselt oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alamäära ühes kuus kümnekordselt. F.L-i teoga tekitatud kahju summas 465 275 krooni ületab nii 2003-
aastal (21600 krooni ja 24800 krooni) kui ka praegu kehtivat (43500 krooni) kümnekordset palga alammäära. F.L olles kaastäideviĳa, ajavahemikus detsember 2003-14.01.2004, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu maaüksusele XXX , näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet tuleb maaüksusel teostada, kontrollides tööde käiku mitu korda nädalas, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks, pani toime ebaseadusliku metsaraie, mis seisnes harvendusraie tegemisel metsa hõredamaks raiumises, millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 24 lg 2 p 3 (praegune MS § 42), et metsa tuleb majandada säästliku kasutamise põhimõtetega kooskõlas, MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1, et ei tohi metsa raiuda rinnaspindala alammääradest hõredamaks, tekitades oma teoga keskkonnale olulise kahju summas 465 275 krooni, nimelt: XXX maaüksuse eraldusel 2 raiekohal pindalaga 1,6 ha kasvas 60-aasta vanune
boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 13,8 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 11,7 m2/ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär väiksem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse 01.01.2007 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 järgi. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 8,6 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 3,7 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX 2 maaüksuse eraldusel nr 3, raiekohal pindalaga 0,8 ha raiuti lubatust rohkem 3,7 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 3 looduskeskkonnale kahju summas 29 600 krooni (0,8 ha x 3,7 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 ha kasvas 60-aastane 3 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie 2 tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m/ha. Enne raietööde algust 2 oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 12,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 2,3 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 haraiuti 2 rohkem 2,3 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4 looduskeskkonnale kahju summas 50 025 krooni (2,9 ha x 2,3 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 ha kasvas 70-aastane 2 boniteedi kuuse enamusega puistu, mille kõrgus oli 22 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,2 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 18 metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,5 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 2,2 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 18 raiekohal pindalaga 2,7 ha 2 raiuti rohkem 2,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 18 2 looduskeskkonnale kahju summas 59 400 krooni (2,7 ha x 2,2 m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 21 raiekohal pindalaga 2,0 ha kasvas 60-aastane 3 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 21,7 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 21 metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa 2 2 rinnaspindala 8,5 m /ha , mis teeb lubatust rohkem 1,2 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 21 raiekohal pindalaga 2 haraiuti 2 rohkem 1,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 21 2 looduskeskkonnale kahju summas 18 000 krooni (2 ha x 1,2 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 22 raiekohal pindalaga 2,9 ha kasvas 60-aastane 2 boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 21 meetrit.

§ 17

lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täius

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-08-11443/460

1-08-11443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. märts 2011 Kriminaalasja number 1-08-11443 (04942300008 ) Kohtukoosseis Ago Kutsar, Agu Timmi, Mati Karta

§ 23

§ 17

§ 20

§ 24

§ 56

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 23

§ 17

§ 56

§ 17

§ 13

§ 23

§ 56

§ 17

§ 56

§ 17

§ 17

§ 17

§ 13

§ 17

§ 56

§ 17

§ 17

§ 17

§ 23

§ 17lg 2 ja § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999.a määruse nr.

§ 56

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 20sätet.

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17

§ 17