Obsah (14)

§ 331§ 65§ 268§ 199§ 263§ 209§ 122§ 202§ 64§ 76§ 121§ 68§ 14§ 75

Kriminaalasi nr. 1-10-10250 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev 15.06.2011.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Kati Ma

§ 331

järgi vangistus 3 kuud,

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 9 a 3 k vangistust.

25.02.2008.a. Tartu Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt katseajaga kuni 21.02.2011.a. Karistuse ärakandmata osa 3 a 14 päeva vangistust; * Harju Maakohtu 04.05.2007.a. otsus

§ 268lg 1 järgi rahaline karistus 25000 krooni.

Viibib vahi all alates 10.03.2010.a. B.F, isikukood XXX, Elukoht XXX Kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati 08.03.2010.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 1 a 5 k 27 p, asendatud ÜKT-ga 1074 tundi tähtajaga 2 a. Viibib vahi all alates 10.03.2010.a. KEIJO J , isikukood XXX, Elukoht XXX Kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati B.Vu Maakohtu Paide Kohtumaja 11.05.2010.a. otsusega

§ 263

p. 1 järgi rahalise karistusega 3350 krooni, Töökoht OÜ N , juhatuse liige TARMO K , isikukood XXX, Elukoht XXX Kriminaalkorras karistamata Töökoht OÜ L juhatuse liige OÜ L , äriregistri kood XXX, Aadress XXX Seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo K Kaitsjad Tõnu Meidra (B.V kaitsja) Aivar Ennok (B.F kaitsja) Andrus Repnau (Sander P kaitsja) Raivo Bergson (Keijo J kaitsja) Andres Simson (Tarmo K ja OÜ L kaitsja) Süüdistus B.V –

§ 199lg 2 p.

4,7,8,

§ 209lg 2 p.

1,3 B.F –

§ 199lg 2 p.

5,7,8,9,

§ 209lg 2 p.

1,3,

§ 122

,

§ 263

p. 1 Sander P –

§ 202

lg 1 Keijo J –

§ 202lg 2 p.

1 Tarmo K –

§ 202lg 2 p.

1 OÜ L –

§ 202

lg 3 Kriminaalasja nr-d Menetluse liik 10230102073 , 10922500048, 09230111074 üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista B.V

§ 199lg 2 p.

4,7,8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. Süüdi mõista B.V

§ 209lg 2 p.

1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 76

lg 6 ja

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2004.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 14 päeva) ja mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 14 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta B.V suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 10.03.2010.a. B.F süüdistuses

§ 122järgi õigeks mõista seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Süüdi mõista B.F

§ 199lg 2 p.

5,7,8,9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. Süüdi mõista B.F

§ 209lg 2 p.

1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud. Süüdi mõista B.F

§ 121

järgi ( ümberkvalifitseeritud

§-lt 263 p. 1) ja karistada vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista B.F-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. 2

§ 65lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 08.03.2010.a.

otsusega mõistetud karistusega (vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva asendatud üldkasuliku tööga 1074 tundi), üksikkaristustest raskema suurendamise teel. Liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev – 11.07.2009.a. ja kandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta B.F suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. B.F-ile mõistetud karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 10.03.2010.a. Süüdi mõista Keijo J

§ 202

lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 250 miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäära suurus 3.20 eurot), s.o. 800 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.04.2010.a.

– 14.04.2010.a., s.o. 3 päeva karistuse hulka, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära. Ärakandmisele kuulub rahaline karistus 241 päevamäära, s.o. 771.20 eurot.

§ 65lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu Paide Kohtumaja 11.05.2010.a.

otsusega mõistetud karistusega (rahaline karistus 3350 krooni ehk 214.10 eurot) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 900 eurot. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Keijo J suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Tarmo K süüdistuses

§ 202lg 2 p.

1 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Tarmo K suhtes kohtuotsuse kuulutamisel. OÜ L süüdistuses

§ 202lg 3 järgi õigeks mõista. Tsiviilhagid 1)

Välja mõista B.F-ilt ja B.V-lt solidaarselt GGEOÜ kasuks 12063.40 eurot. 2)Välja mõista B.F-ilt ja B.V-lt solidaarselt TT kasuks 71.74 eurot 3)Välja mõista B.F-ilt VGOÜ kasuks 367.62 eurot. 4)Välja mõista B.F-ilt AS ES kasuks 67.61 eurot. 5)Välja mõista B.F-ilt DS kasuks 63.91 eurot (lõhutud maika ja verega määrdunud jope maksumused). DStsiviilhagi summas 121.43 eurot (jooksukingade ja spordipükste maksumus) jätta Rldamata hagi tõendamatuse tõttu. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista B.V-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 417.03 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 31.92 eurot, 3) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel käekirja ekspertiisi tasu 282.49 eurot 4) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ½ DNA ekspertiisi maksumusest 209.95 eurot 3 Välja mõista B.F-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 31.92 eurot, 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1915.64 eurot, 3) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ½ DNA ekspertiisi maksumusest 209.95 eurot Välja mõista Keijo J riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 31.92 eurot, 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 901.24 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-10250 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p. 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigi eelarvest Tarmo K kriminaalmenetlusega seoses valitud kaitsjale makstud tasu summas 840 eurot. KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p. 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigi eelarvest OÜ L kriminaalmenetlusega seoses valitud kaitsjale makstud tasu summas 840 eurot. Asitõendid: 1)kaks CD-plaati turvakaamerate videosalvestustega, CD-plaat Arestimajas tehtud salvestusega ja DVD-plaat telefonikõnede salvestustega - jätta kriminaalasja toimiku juurde, 2)sündmuskohalt äravõetud mikroosad, kaks haamrit, kühvel, põrandahari - hävitada, 3)kaks L OÜ laenulepingut G-107 18.02.2010.a. ja K-424 – 20.02.2010.a., L OÜ arvemüügitšekk G-6169 - 26.02.2010.a., pandimaja MOOÜ leping 1043 - 26.02.2010.a., taksoarve kviitung nr. 1314 - 26.02.2010.a. ja B.V poolt kirjutatud kiri - jätta kriminaalasja toimiku juurde, Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS B.V süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos B.F-iga 11.02.2010.a. kella 02:43 paiku lõhkusid Tallinnas B.Vu mnt. 234/238 Järve Kaubanduskeskuses asuva OÜ GGE juveelikaupluse välisakna kasutades selleks kahte haamrit ning varastasid läbi klaasist välisaknasse lõhutud augu OÜ GGE juveelikauplusest akna all kaupluses seisnud vitriinist järgmised kuldehted: kullast kett kaaluga 14.20 g, väärtusega 8222 krooni, kullast kett kaaluga 2.28 g, väärtusega 1281.70 krooni, kullast kett kaaluga 3.38 g, väärtusega 1939.51 krooni, kullast kett kaaluga 3.29 g, väärtusega 1816.78 krooni, kullast kett kaaluga 3.98 g, väärtusega 2317 krooni, kullast kett kaaluga 3.89 g, väärtusega 2199.43 krooni, kullast kett kaaluga 3.89 g, väärtusega 2199.43 krooni, kullast kett kaaluga 2.12 g, väärtusega 1198.66 krooni, kullast kett kaaluga 3.70 g, väärtusega 2112.70 krooni, kullast kett kaaluga 4 12.28 g, väärtusega 7222 krooni, kullast kett kaaluga 10.15 g, väärtusega 6689 krooni, kullast kett kaaluga 3.31 g, väärtusega 1989.44 krooni, kullast kett kaaluga 3.31 g, väärtusega 1989.44 krooni, kullast kett kaaluga 1.50 g, väärtusega 959.77 krooni, kullast kett kaaluga 1.48 g, väärtusega 947.15 krooni, kullast kett kaaluga 4.26 g, väärtusega 2843 krooni, kullast kett kaaluga 5.05 g, väärtusega 2979 krooni, kullast kett kaaluga 9.62 g, väärtusega 5934.08 krooni, kullast kett kaaluga 6.04 g, väärtusega 3698 krooni, kullast käekett kaaluga 7.62 g, väärtusega 5022 krooni, kullast käekett kaaluga 7.59 g, väärtusega 5002 krooni, kullast käekett kaaluga 2.76 g, väärtusega 1788.66 krooni, kullast käekett kaaluga 1.15 g, väärtusega 627.84 krooni, kullast käekett kaaluga 1.83 g, väärtusega 1147.41 krooni, kullast käekett kaaluga 1.63 g, väärtusega 1022.06 krooni, kullast käekett kaaluga 1.86 g, väärtusega 1117.98 krooni, kullast käekett kaaluga 1.64 g, väärtusega 951.36 krooni, kullast käevõru tsirkooniga kaaluga 5.16 g, väärtusega 3400 krooni, kullast käevõru kaaluga 6.81 g, väärtusega 4488 krooni, kullast kett kaaluga 3.26 g, väärtusega 1800.22 krooni, kullast kett kaaluga 3.26 g, väärtusega 1800.22 krooni, kullast kett kaaluga 2.79 g, väärtusega 1540.57 krooni, kullast kett kaaluga 3.80 g, väärtusega 2440 krooni, kullast kett kaaluga 4.89 g, väärtusega 2924 krooni, kullast kett kaaluga 2.28 g, väärtusega 1248.59 krooni, kullast kett kaaluga 1.14 g, väärtusega 676.46 krooni, kullast kett kaaluga 3.06 g, väärtusega 1285.13 krooni, kullast kett kaaluga 1.46 g, väärtusega 934.28 krooni, kullast kett kaaluga 1.45 g, väärtusega 927.96 krooni, kullast kett kaaluga 4.40 g, väärtusega 2595 krooni, kullast kett kaaluga 18.13 g, väärtusega 12193 krooni, kullast kett kaaluga 33.90 g, väärtusega 19069 krooni, kullast kett kaaluga 10.08 g, väärtusega 6513 krooni, kullast kett kaaluga 3.00 g, väärtusega 1785 krooni, kullast käekett kaaluga 1.66 g, väärtusega 963 krooni, kullast kett kaaluga 8.85 g, väärtusega 6555 krooni, kullast käekett kaaluga 8.99 g, väärtusega 5232 krooni, kullast käekett kaaluga 8.46 g, väärtusega 4923 krooni, kullast kett kaaluga 4.75 g, väärtusega 2842 krooni, kullast kett kaaluga 6.07 g, väärtusega 3383.55 krooni, kullast kett kaaluga 1.79 g, väärtusega 983 krooni, kullast kett kaaluga 4.24 g, väärtusega 2435 krooni, kullast käevõru granaadiga kaaluga 16.96 g, väärtusega 10892 krooni, kullast pael kaaluga 4.77 g, väärtusega 2585 krooni, kullast kett kaaluga 4.72 g, väärtusega 2744 krooni, kullast kett kaaluga 1.89 g, väärtusega 1050 krooni, kullast kett kaaluga 4.02 g, väärtusega 2175 krooni, kullast kett kaaluga 6.63 g, väärtusega 3692 krooni, kullast kett kaaluga 3.57 g, väärtusega 1930 krooni, kullast kett kaaluga 3.93 g, väärtusega 2125 krooni, kullast kett kaaluga 3.97 g, väärtusega 2150 krooni, kullast kett kaaluga 6.01 g, väärtusega 3852 krooni, kullast kett kaaluga 5.87 g, väärtusega 3620 krooni, kullast kett kaaluga 6.06 g, väärtusega 3378 krooni, kullast kett kaaluga 6.61 g, väärtusega 3682 krooni, kullast kett kaaluga 5.53 g, väärtusega 3079 krooni, kullast kett kaaluga 6.01 g, väärtusega 3347 krooni, kullast kett kaaluga 8.10 g, väärtusega 5098 krooni, kullast kett kaaluga 2.52 g, väärtusega 1405 krooni, kullast kett kaaluga 2.56 g, väärtusega 1440 krooni, kullast kett kaaluga 4.32 g, väärtusega 2502 krooni, kullast kett kaaluga 5.83 g, väärtusega 3383 krooni, kullast kett kaaluga 1.61 g, väärtusega 894 krooni, kullast kett kaaluga 1.92 g, väärtusega 1065 krooni, kullast kett kaaluga 5.78 g, väärtusega 3352 krooni, kullast kett kaaluga 6.34 g, väärtusega 3677 krooni, kullast kett kaaluga 3.11 g, väärtusega 1775 krooni, kullast sõrmus granaadiga kaaluga 4.79 g, väärtusega 3113 krooni, kullast kett kaaluga 2.54 g, väärtusega 1080 krooni, kullast kett kaaluga 1.75 g, väärtusega 921 krooni, kullast kett kaaluga 3.01 g, väärtusega 1870 krooni, kullast kett kaaluga 3.09 g, väärtusega 1920 krooni, kullast kett kaaluga 3.89 g, väärtusega 2492 krooni, kullast kett kaaluga 3.53 g, väärtusega 2195 krooni, kullast kett kaaluga 4.83 g, väärtusega 2750 krooni, kullast kett kaaluga 9.25 g, väärtusega 4405 krooni, kullast kett kaaluga 2.55 g, väärtusega 1025 krooni, kullast kõrvarõngad granaadiga kaaluga 4.34 g, väärtusega 2960 krooni, kullast pael kaaluga 3.28 g, väärtusega 2630 krooni, kullast kett kaaluga 5.98 g, väärtusega 3620 krooni, kullast kett kaaluga 10.01, väärtusega 5965 krooni, kullast kaelaehe granaadiga kaaluga 16.02 g, väärtusega 14989 krooni, kullast kett kaaluga 0.85 g, väärtusega 671 krooni, tekitades oma tegevusega materiaalset kahju üldsummas 295652.38 krooni. Sellise tegevusega pani B.V toime tahtliku kuriteo, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos B.F-iga ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 Samuti süüdistatakse B.V selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ühiselt ja kooskõlastatult koos B.F-iga kasutas 26.02.2010.a. ajavahemikul 09:54 kuni 14:40 FIE TT, kes tegeleb taksoteenuste osutamisega sõidukiga Toyota Corolla reg.nr. XXX, taksoteenuseid marsruudil Maardu linn Oravasaba 7 – Tallinn Narva mnt. - Mustamäe Magistrali keskus - Paide linn, tekitasid TT’s tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kasutatava taksoteenuse eest B.V ja B.F on võimelised tasuma ja tasuvad lubades taksoarve tasuda sihtpunkti jõudmisel ning jõudnud Paide linna lahkusid taksost ja kinnitasid, et tulevad tagasi, teades tegelikkuses, et taksoteenuse eest nad tasuda ei kavatse ega oma ka rahalisi vahendeid kasutatava taksoteenuse eest tasumiseks, saades sellisel viisil varalise kasu tasuta taksoteenuse kasutamise näol ja tekitades FIE-le TT tasumata taksoarve näol varalise kahju 1122,50 krooni. Sellise tegevusega pani B.V toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos B.F-iga, s.o.

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, omastamise ja vargusi 05.02.2010.a. kella 12:00 paiku, Ain R poolt ainelise kaasabi osutamisel, kes ootas tema kasutuses olnud sõiduautoga Audi reg.nr. XXXTallinn XXXasuva OÜ VG Nõmme Galerii vahetus läheduses, varastas Tallinnas XXXasuvast OÜ VG Nõmme Galeriist avalikult, kuid vägivalda kasutamata, avaldades OÜ VG Nõme Galerii müüjannale soovi osta kullast käekett maksumusega 5752 krooni, misjärel müüjanna võttis B.F poolt osutatud kullast käeketi klaasist vitriini alt välja ning B.F haaranud kullast käeketi klaasist vitriinilt enda kätte jooksis OÜ VG Nõmme Galeriist välja varastades kullast käeketi maksumusega 5752 krooni. B.F jooksis läheduses seisnud auto Audi reg.nr. XXXpoole, mille roolis oli Ain R ning istus autosse misjärel Ain R sõitis minema. Samuti süüdistatakse B.F selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, omastamise ja vargusi ühiselt ja kooskõlastatult koos B.V-ga 11.02.2010.a. kella 02:43 paiku lõhkusid Tallinnas B.Vu mnt. 234/238 Järve Kaubanduskeskuses asuva OÜ GGE juveelikaupluse välisakna kasutades selleks kahte haamrit ning varastasid läbi klaasist välisaknasse lõhutud augu OÜ GGE juveelikauplusest akna all kaupluses seisnud vitriinist järgmised kuldehted: kullast kett kaaluga 14.20 g, väärtusega 8222 krooni, kullast kett kaaluga 2.28 g, väärtusega 1281.70 krooni, kullast kett kaaluga 3.38 g, väärtusega 1939.51 krooni, kullast kett kaaluga 3.29 g, väärtusega 1816.78 krooni, kullast kett kaaluga 3.98 g, väärtusega 2317 krooni, kullast kett kaaluga 3.89 g, väärtusega 2199.43 krooni, kullast kett kaaluga 3.89 g, väärtusega 2199.43 krooni, kullast kett kaaluga 2.12 g, väärtusega 1198.66 krooni, kullast kett kaaluga 3.70 g, väärtusega 2112.70 krooni, kullast kett kaaluga 12.28 g, väärtusega 7222 krooni, kullast kett kaaluga 10.15 g, väärtusega 6689 krooni, kullast kett kaaluga 3.31 g, väärtusega 1989.44 krooni, kullast kett kaaluga 3.31 g, väärtusega 1989.44 krooni, kullast kett kaaluga 1.50 g, väärtusega 959.77 krooni, kullast kett kaaluga 1.48 g, väärtusega 947.15 krooni, kullast kett kaaluga 4.26 g, väärtusega 2843 krooni, kullast kett kaaluga 5.05 g, väärtusega 2979 krooni, kullast kett kaaluga 9.62 g, väärtusega 5934.08 krooni, kullast kett kaaluga 6.04 g, väärtusega 3698 krooni, kullast käekett kaaluga 7.62 g, väärtusega 5022 krooni, kullast käekett kaaluga 7.59 g, väärtusega 5002 krooni, kullast käekett kaaluga 2.76 g, väärtusega 1788.66 krooni, kullast käekett kaaluga 1.15 g, väärtusega 627.84 krooni, kullast käekett kaaluga 1.83 g, väärtusega 1147.41 krooni, kullast käekett kaaluga 1.63 g, väärtusega 1022.06 krooni, kullast käekett kaaluga 1.86 g, väärtusega 1117.98 krooni, kullast käekett kaaluga 1.64 g, väärtusega 951.36 krooni, kullast käevõru tsirkooniga kaaluga 5.16 g, väärtusega 3400 krooni, kullast käevõru kaaluga 6.81 g, väärtusega 4488 krooni, kullast kett kaaluga 3.26 g, väärtusega 1800.22 krooni, kullast kett kaaluga 3.26 g, väärtusega 1800.22 krooni, kullast kett kaaluga 2.79 g, väärtusega 1540.57 krooni, kullast kett kaaluga 3.80 g, väärtusega 2440 krooni, kullast kett kaaluga 4.89 g, väärtusega 2924 krooni, kullast kett kaaluga 2.28 g, väärtusega 1248.59 krooni, kullast kett 6 kaaluga 1.14 g, väärtusega 676.46 krooni, kullast kett kaaluga 3.06 g, väärtusega 1285.13 krooni, kullast kett kaaluga 1.46 g, väärtusega 934.28 krooni, kullast kett kaaluga 1.45 g, väärtusega 927.96 krooni, kullast kett kaaluga 4.40 g, väärtusega 2595 krooni, kullast kett kaaluga 18.13 g, väärtusega 12193 krooni, kullast kett kaaluga 33.90 g, väärtusega 19069 krooni, kullast kett kaaluga 10.08 g, väärtusega 6513 krooni, kullast kett kaaluga 3.00 g, väärtusega 1785 krooni, kullast käekett kaaluga 1.66 g, väärtusega 963 krooni, kullast kett kaaluga 8.85 g, väärtusega 6555 krooni, kullast käekett kaaluga 8.99 g, väärtusega 5232 krooni, kullast käekett kaaluga 8.46 g, väärtusega 4923 krooni, kullast kett kaaluga 4.75 g, väärtusega 2842 krooni, kullast kett kaaluga 6.07 g, väärtusega 3383.55 krooni, kullast kett kaaluga 1.79 g, väärtusega 983 krooni, kullast kett kaaluga 4.24 g, väärtusega 2435 krooni, kullast käevõru granaadiga kaaluga 16.96 g, väärtusega 10892 krooni, kullast pael kaaluga 4.77 g, väärtusega 2585 krooni, kullast kett kaaluga 4.72 g, väärtusega 2744 krooni, kullast kett kaaluga 1.89 g, väärtusega 1050 krooni, kullast kett kaaluga 4.02 g, väärtusega 2175 krooni, kullast kett kaaluga 6.63 g, väärtusega 3692 krooni, kullast kett kaaluga 3.57 g, väärtusega 1930 krooni, kullast kett kaaluga 3.93 g, väärtusega 2125 krooni, kullast kett kaaluga 3.97 g, väärtusega 2150 krooni, kullast kett kaaluga 6.01 g, väärtusega 3852 krooni, kullast kett kaaluga 5.87 g, väärtusega 3620 krooni, kullast kett kaaluga 6.06 g, väärtusega 3378 krooni, kullast kett kaaluga 6.61 g, väärtusega 3682 krooni, kullast kett kaaluga 5.53 g, väärtusega 3079 krooni, kullast kett kaaluga 6.01 g, väärtusega 3347 krooni, kullast kett kaaluga 8.10 g, väärtusega 5098 krooni, kullast kett kaaluga 2.52 g, väärtusega 1405 krooni, kullast kett kaaluga 2.56 g, väärtusega 1440 krooni, kullast kett kaaluga 4.32 g, väärtusega 2502 krooni, kullast kett kaaluga 5.83 g, väärtusega 3383 krooni, kullast kett kaaluga 1.61 g, väärtusega 894 krooni, kullast kett kaaluga 1.92 g, väärtusega 1065 krooni, kullast kett kaaluga 5.78 g, väärtusega 3352 krooni, kullast kett kaaluga 6.34 g, väärtusega 3677 krooni, kullast kett kaaluga 3.11 g, väärtusega 1775 krooni, kullast sõrmus granaadiga kaaluga 4.79 g, väärtusega 3113 krooni, kullast kett kaaluga 2.54 g, väärtusega 1080 krooni, kullast kett kaaluga 1.75 g, väärtusega 921 krooni, kullast kett kaaluga 3.01 g, väärtusega 1870 krooni, kullast kett kaaluga 3.09 g, väärtusega 1920 krooni, kullast kett kaaluga 3.89 g, väärtusega 2492 krooni, kullast kett kaaluga 3.53 g, väärtusega 2195 krooni, kullast kett kaaluga 4.83 g, väärtusega 2750 krooni, kullast kett kaaluga 9.25 g, väärtusega 4405 krooni, kullast kett kaaluga 2.55 g, väärtusega 1025 krooni, kullast kõrvarõngad granaadiga kaaluga 4.34 g, väärtusega 2960 krooni, kullast pael kaaluga 3.28 g, väärtusega 2630 krooni, kullast kett kaaluga 5.98 g, väärtusega 3620 krooni, kullast kett kaaluga 10.01, väärtusega 5965 krooni, kullast kaelaehe granaadiga kaaluga 16.02 g, väärtusega 14989 krooni, kullast kett kaaluga 0.85 g, väärtusega 671 krooni, tekitades oma tegevusega materiaalset kahju üldsummas 295652.38 krooni. Samuti süüdistatakse B.F selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, omastamise ja vargusi 26.02.2010.a. kella 17:58 paiku kasutades sõiduautot Volkswagen Passat saabus Tallinnas Sütiste tee 1 asuvasse AS ES Sütiste teenindusjaama, kus tankis sõiduki Volkswagen Passat kütusepaaki AS-le ES kuuluvat kütust 98 Ultima 59,43 liitrit koguväärtusega 1057,85 krooni ning lahkus sõiduautoga Sütiste teenindusjaamast jättes tangitud kütuse eest tasumata. Sellise tegevusega pani B.F toime tahtlikud kuriteod, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis koos B.V-ga ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti süüdistatakse B.F selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, omastamise ja vargusi, ühiselt ja kooskõlastatult koos B.V-ga kasutas 26.02.2010.a. ajavahemikul 09:54 kuni 14:40 FIE TT, kes tegeleb taksoteenuste osutamisega sõidukiga Toyota Corolla reg.nr. XXX, taksoteenuseid marsruudil Maardu linn Oravasaba 7 – Tallinn Narva mnt. Mustamäe Magistrali keskus - Paide linn, tekitasid TT tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kasutatava taksoteenuse eest B.V ja B.F on võimelised tasuma ja tasuvad lubades taksoarve tasuda sihtpunkti jõudmisel ning jõudnud Paide linna lahkusid taksost 7 ja kinnitasid, et tulevad tagasi, teades tegelikkuses, et taksoteenuse eest nad tasuda ei kavatse ega oma ka rahalisi vahendeid kasutatava taksoteenuse eest tasumiseks, saades sellisel viisil varalise kasu tasuta taksoteenuse kasutamise näol ja tekitades FIE-le TT tasumata taksoarve näol varalise kahju 1122,50 krooni. Sellise tegevusega pani B.F oime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, omastamise ja vargusi grupis koos B.V-ga, s.o.

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.F süüdistatakse selles, et tema 10.07.2009.a. kella 22:00 kuni 11.07.2009.a. kella 01:00 vahelisel ajal Tallinnas Loitsu ja Virbi tänavate piirkonnas rikkus R ja avalikku korda sellega, et avalikus ja kolmandatele asjasse puutumatutele isikutele ligipääsetavas kohas, tänava ja pargi piirkonnas, tungis põhjusetult kallale temale tundmatule isikule DS ning lõi tahtlikult temal käes olnud metallist prügikühvliga DS korduvalt pea piirkonda, lõpetades DSmetallist prügikühvliga pea piirkonda löömise kui DS oli maast haaranud enesekaitseks kivi, misjärel B.F põgenes. Sellise tegevusega põhjustas B.F DS tervisekahjustuse, lahtise peahaava. Sellise tegevusega pani B.F toime tahtliku kuriteo, R ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, mis on kvalifitseeritav

§ 263p 1 järgi.

B.F süüdistatakse selles, et tema, viibides kriminaalasja nr 10230102073 raames vahistatuna Tallinna vanglas kinnipidamiskambris number 336 ajavahemikul 21.05.2010.a. kuni 19.06.2010.a. peksis tahtlikult rusikatega sama ajavahemiku, s.o. 21.05.2010.a. kuni 19.06.2010.a. jooksul iga päev samas kinnipidamiskambris number 336 viibinud vahistatut VG, lüües teda korduvalt ja järjepidevalt rusikatega õlgade, rinna ja selja piirkonda ning ühel korral kinnipidamiskambris number 336 olnud harja varreta põrandaharjaga parema käsivarre pihta, pekstes VG nii kinnipidamiskambris number 336 kui ka vangla jalutuspoksis viibides, tekitades järjepideva peksmisega VG järjepidevat suurt füüsilist valu ja kannatusi. Sellise tegevusega pani B.F toime tahtliku kuriteo, järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav

§ 122järgi.

Tarmo K süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Keijo J , olles teadlik, et kullast kaelakett kaaluga 33,9 grammi väärtusega 19 069 krooni, oli B.V ja B.F poolt varastatud 11.02.2010.a. Tallinnas XXX asuvast GGEOÜ juveelikauplusest, korraldas 18.02.2010.a. B.V poolt kullast kaelaketi kaaluga 33,9 grammi müüki OÜ L pandimajas XXX, leppides telefoni teel kokku Keijo J , misjärel leppis omakorda telefoni teel kokku OÜ L XXX asuva pandimaja töötajaga, et viimane võtaks vastu ja vormistaks lepingu kuldketi vastuvõtmise kohta Tarmo K nimelt. Sellise tegevusega pani Tarmo K toime tahtliku kuriteo, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise grupis koos Keijo J , s.o.

§ 202lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Osaühingut L süüdistatakse selles, et OÜ L juhatuse liige perioodil 17.11.2006.a. kuni 26.03.2010.a. Tarmo K , omandas 18.02.20101.a. OÜ L pandimajas XXX B.V-lt kullast kaelaketi kaaluga 33,9 grammi, väärtusega 19 069 krooni, olles samas teadlik, et omandatav kullast kaelakett on B.V ja B.F poolt varastatud 11.02.2010.a. Tallinnas XXX asuvast GGEOÜ juveelikauplusest, hoidis kuriteo tulemusena saadud vara OÜ L pandimajas Maardus Nurga 1a perioodil 18.02.2010.a. kuni 26.02.2010.a., millal kullast kaelakett turustati tuvastamata isikule 6400 krooni eest, mille tagajärjel sai OÜ L varalist kasu 6400 krooni. Sellise tegevusega pani OÜ L juhatuse iikme Tarmo K isikus toime kuriteo, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, s.o.

§ 202lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8 Keijo Jt süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Tarmo K , olles teadlik et kullast kaelakett kaaluga 33,9 grammi väärtusega 19 069 krooni, oli B.V ja B.F poolt varastatud 11.02.2010.a. Tallinnas B.Vu mnt. 238 Järve Kaubanduskeskuses asuvast GGEOÜ juveelikauplusest, korraldas 18.02.2010.a. B.V poolt kullast kaelaketi kaaluga 33,9 grammi müüki OÜ L pandimajas XXX, leppides kokku telefoni teel OÜ L juhatuse ainuliikme Tarmo K , kes omakorda leppis kokku telefoni teel OÜ L XXX asuva pandimaja töötajaga, et viimane võtaks vastu ja vormistaks lepingu kuldketi vastuvõtmise kohta Tarmo Knimelt. Sellise tegevusega pani Keijo J toime tahtliku kuriteo, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise grupis koos Tarmo K iga s.o.

§ 202lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

OTSUSE PÕHJENDUS B.F-ile esitatud süüdistus

§ 263

p. 1 järgi Kriminaalasja kohtuliku uurimise alguses ei tunnistanud B.F end selles süüdistuses süüdi, kuid tõendite uurimise ajal ehk täpsemalt ristküsitluse algul tunnistas, et lõi Dmitri Saipovit metallist kühvliga, mille oli võtnud autoparkla valvuriputka trepi alt, vastu pead. Süüdistatav tunnistas, et oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja selle tõttu ei mäleta ta kannatanuga kokkupuute ja tüli tekkimise asjaolusid. Süüdistatava ütlusi alkoholijoobes oleku kohta tõendab protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt tal veel 11.07.2009.a. kella kahe ajal öösel väljahingatavas õhus alkoholi 0,72 mg /l. B.F poolt DS löömine on tõendatud kannatanu ütlustega. Nende kohaselt viibis ta koos oma sõpradega Loitsu tänava lähedal asuvas pargis. Sealsamas viibinud eestlaste seltskond, milles oli ka B.F , hakkas tülitama solvangute ja alandava käitumisega üht vanemat naisterahvast. Nad läksid eestlaste seltskonna juurde ja püüdsid neid korrale kutsuda, kuid vastuseks algas tema ja B.F vahel kaklus, mis lõppes siiski Rmeelselt. Mindi laiali, kuid mingi aja pärast avastas kannatanu oma mobiiltelefoni puudumise. Ta läks kakluse kohale tagasi, aga telefoni ei leidnud. Kohapeal viibinud turvamehed teadsid öelda, et keegi olevat võtnud telefoni maast üles. Kannatanu sõber helistas kannatanu telefoninumbrile ja oli kuulda, et telefon helises B.F seltskonnast kellegi käes. Telefoni tagasiküsimise eesmärgil läheneti uuesti B.F seltskonnale. Viimane jooksis talle vastu, hoides kätt selja taga. Jõudnud kohakuti, tundis lööki selja tagant, mis paiskas ta põlvili ja koheselt lõi ka B.F metallist kühvliga, millel oli puust käepide, talle kolm-neli korda vastu pead. Süüdistatava ründe lõpetamiseks võttis ta maast kivi, mida nähes B.F jooksis ära. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja VP ütlused. Tunnistaja nägi, kuidas B.F võttis valvuriputka alt kühvli ja nägi ka lööki vastu DS pead ning nägi, et kannatanu pea oli verine. B.F poolt kühvliga löömise tagajärgi tõendab AS Ida-Tallinna Keskhaigla poolt välja antud patsiendikaart nr. R390923, millest nähtub, et DS saabus erakorralise meditsiini osakonda 11.07.2009.a. kell 02:05 kaebusega peahaavale ja peavalule ning haiglas diagnoositi tal pealae lahtine haav. Seega kinnitavad ülalloetletud tõendid B.F poolt DS löömist metallist prügikühvliga. Teo objektiivse avaldumise pinnalt asub kohus seisukohale, et löömise pani süüdistatav subjektiivsete tunnuste poolest toime kavatsetult. On tuvastatud, et ta jooksis kühvlit selja taga hoides kannatanule vastu, kui viimane küsis oma telefoni tagasi ja peale seda, kui keegi teine oli selja tagant antud löögiga kannatanu maha paisanud, lõi ta kühvliga mitu korda vastu kannatanu pead. Süüdistuse kohaselt pani B.F sellise tegevusega toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o. kuriteo

§ 263p. 1 järgi.

Kohus sellise kvalifikatsiooniga ei nõustu. 9 Nõustuda tuleb, et löömine toimus avalikus kohas – parklas, kuhu on ligipääs paljudel isikutel, kuid ainuüksi kuriteo toimepanemise koha avalikkus ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist

§ 263järgi.

Riigikohus on korduvalt öelnud, et kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti Samuti eeldab teiste isikute R rikkumine personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, kes ei ole seotud konfliktiga ega puutu asjasse. (RK otsused kriminaalasjades nr. 3-1-1-7-07, nr. 3-1-1-1507, nr. 3-1-1-29-10). Seega tuleb vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute R. B.F-ile esitatud süüdistuses on peetud avaliku korra rikkumiseks ainult DS avalikus kohas põhjuseta kallalaetungimist ja tema kühvliga löömist. Süüdistusest aga ei nähtu, kes olid need juhuslikud ja asjasse mittepuutuvad isikud, kelle õigusR sellise tegevusega väidetavalt häiriti. Süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa. Kuna süüdistuses ei olnud märgitud, et prügikühvliga löömine oleks kellegi kõrvalise ja asjasse mittepuutuva isiku R või turvatunnet häirinud, ei olnud ka kohtul võimalik süüdistuse raamidest väljuda ja seda ise tuvastama hakata. Eeltoodu alusel ei ole võimalik B.F tegevust kvalifitseerida avaliku korra rikkumisena vägivallaga, s.t.

§ 263

p. 1 järgi, kuna juba süüdistuse kohaselt puudub tema tegevuses selle kuriteo objektiivne koosseis. Kui kohus loeb välistatuks süüdistatava süüdistunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritava karistusseadustiku sätte järgi, ei saa siiski automaatselt järgneda õigeksmõistmist, vaid kohus peab kontrollima, kas tegu vastab mõnele muule karistusseadustiku normile, mille järgi oleks see tegu võimalik ümber kvalifitseerida. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad B.F poolt DS löömist metallist kühvliga, millise tegevusega ta kahjustas kannatanu tervist (lahtine peahaav), tuleb talle

§ 263

p. 1 järgi avaliku korra raske rikkumisena süüksarvatud kuritegu ümber kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121järgi.

DS esitas B.F vastu tsiviilhagi summas 2900 krooni rikutud riiete eest. Katki oli rebitud maikasärk maksumusega 300 krooni, verega oli määritud jope maksumusega 700 krooni, verega olid määritud jooksukingad maksumusega 900 krooni ja spordipüksid maksumusega 1000 krooni olid katki rebitud. B.F tunnistas tsiviilhagi üksnes jope maksumuse ulatuses, kuna teised riided tal verised ei olnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et B.F poolt toimepandud vägivallateoga kaasnes ka kannatanu riiete rikkumine. Kuna B.F tekitas kannatanule kahju kuriteoga, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, on ta süüdi kahju tekitamises ja peab kahju hüvitama. Kui süüdistatav ei tunnista kahjunõuet täies mahus, tuleb kahju suurust tõendada. Kriminaalasjas ei ole kannatanu riideid tunnistatud asitõenditeks ja neid ei ole vaadeldud, kuid riiete rikutust saab siiski tuvastada isiku läbivaatuse protokolli juurde kuuluva fototabeli abil. Sellelt nähtub, et valget värvi jope oli tõepoolest hulgalise verega määrdunud ja maikasärk õla pealt katki rebenenud. Seega on leidnud tõendamist maika ja jope rikkumine. Mis puutub jalatsite ja spordipükste rikkumisse, siis nimetatud fototabel nende esemete rikutust ei tõenda. Isegi, kui uskuda kannatanut, et püksid olid kuskilt katki ja jooksukingad verega määrdunud, ei tulene tema ütlustest, kui suures ulatuses vigastus või määrdumine oli ja kas need esemed olid muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuks või oli võimalik näiteks püksid siiski ära parandada ja edasi kanda. Kuna muud tõendid, mis kinnitaksid kannatanu ütlusi pükste katkirebenemise ja jalatsite verega määrdumise kohta, 10 puuduvad, jätab kohus nende maksumuse osas tsiviilhagi Rldamata. Seega kuulub B.F-ilt väljamõistmisele DS kasuks maika ja jope maksumus summas 1000 krooni ehk 63.91 eurot. B.F-ile esitatud süüdistus 05.02.2010.a. OÜ VG kauplusest kullast käeketi varguses. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt läks ta kauplusse lihtsalt seal müügil olevaid juveelitooteid vaatama. Kaupluses olles tekkis tal mõte üht kullast käeketti varastada ja ta küsis müüjalt ketti vaadata. Saanud keti enda kätte, jooksis tänavale Ain R auto juurde, mis seisis Mai tänaval ja koos sõideti autoga kaupluse juurest ära. Keti müüs maha tundmatule isikule. B.F süü kuriteo toimepanemises on tõendatud tunnistaja KV ütlustega. Tunnistaja töötas juveelikaupluses müüjana ja tema ütlused kinnitavad, et B.F (tunnistaja tundis kohtuistungil B.F ära, osutades tema peale) käis koos ühe teise isikuga varguse-eelsel päeval kaupluses sedasama ketti vaatamas, mille ta 05.veebruaril 2010.a. varastas. Eelmisel päeval temaga kaasasolnud isikus tundis tunnistaja kohtus ära B.V (tunnistaja viitas süüdistatava B.V peale). 05.veebruaril sisenes B.F unnistaja KV sõnul kauplusse üksinda üsna peale kaupluse avamist ja tahtis ukse lahti jätta. Kaupluses küsis ta üht ketti vaadata ja kui tunnistaja ulatas keti B.F-ile , jooksis viimane ilma seda vaatamata koheselt õue, suundudes raudteejaama poole ja istus lõpuks ühte tumedasse autosse, mis koheselt minema sõitis. Auto marki ja registreerimisnumbrit ta ise tähele ei pannud, kuid üks vene mees teadis öelda, et autoks oli Audi ja number XXX. Kohtumenetluses avaldati ka Ain R ütlused, kelle suhtes materjalid eraldati tema haigestumise tõttu, kuid need ütlused ei tõenda B.F poolt kuriteo toimepanemist. B.F küll sõitis Ain R poolt juhitud autoga Nõmmele ja käis kuskil ära, kuid kus ta käis ja mida tegi, see Ain R ütlustest ei tulene, sest ta seda ei teadnud. B.F süü 05.02.2010.a. XXXasuvast juveelikauplusest kullast käeketi äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on seega tõendatud tema enda ja tunnistaja KV ütlustega. Kuritegu oli toime pandud avalikult vägivalda kasutamata. Subjektiivsetelt tunnustelt kavatsetult, sest isikul oli tahtlus kuldese ära võtta ja ta tegutses eesmärgipäraselt. OÜ VG esindaja VL poolt toetati kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagi varastatud keti väärtuse hüvitamise nõudes, s.o. summas 5752.- krooni. B.F hagile vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. B.F süü keti varguses leidis tõendamist ja temalt OÜ-le VG tekitatud kahju 5752 krooni ehk 367.62 euro väljamõistmine on põhjendatud. Hagi hindamisel juhindub kohus TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, liidab kohus hagi. B.F-ile esitatud süüdistus 26.02.2010.a. AS Eesti Statoili teenindusjaamast Sütiste tee 1 kütuse varguses. B.F tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi. Ta väitis, et tal oli vist küll raha kaasas, kuid ta lihtsalt unustas maksta ja ka hiljem ei tulnud meelde, et kütuse eest jäi tasumata. AS Eesti Statoili esindaja KT(kes oli siis Sütiste tee 1 asuva tankla juhataja) ütlused tõendavad, et 26.02.2010.a. kella kuue paiku õhtul tangiti sõiduautosse Volkswagen kütust 98 Ultima 59,43 liitrit ja selle eest ei tasutud. Teda ennast sel ajal küll jaamas ei olnud, kuid kütuse varguse tuvastasid müüjad ja koostasid selle kohta raporti, millega ta järgmisel päeval tutvus. Seega on tõendamist leidnud, et 26.02.2010.a. kella kuue paiku õhtul tankis B.F autosse Volkswagen kütust ja jättis kütuse eest maksmata. Kohus peab süüdistatava väidet tasumise unustamise kohta ebausutavaks ja ennastõigustavaks. On üldteada, et mingi kauba ostmisel tuleb selle eest tasuda ja see kehtib ka kütuse kohta. Tasumise kohustus oli teada ka B.F-ile ja 11 seda ei saanud lihtsalt unustada. Sõites teenindusjaamast minema ilma tangitud kütuse eest maksmata, tegi ta seda kavatsetult. AS Eesti Statoili poolt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi varastatud kütuse maksumuse suuruses summas, s.o.1057.85 krooni. Analoogselt otsuses eespool kirjeldatud Võlaõigusseaduse sätete ja TsMS § 440 lg 1 kohaselt kuulub ka AS Eesti Statoili tsiviilhagi rahuldamisele. B.F hagisummale vastu ei vaielnud. B.V-le ja B.F-ile esitatud süüdistus OÜ GGE juveelikauplusest Järve Keskuses ööl vastu 11.02.2010.a. varguse toimepanemises Varguse toimumine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt üks kaupluse välisaken on katki, akna all maas klaasikillud. Purunenud oli ka kaupluses sees asuv klaasist vitriin aknapoolses osas, põrandal klaasikillud. Vitriini ja aknaklaasi vahel aknalaual kaks haamrit. Varastatud oli hulgaliselt ehteid. Mõned ehted väljaspool kauplust maas. Varguse toimepanemine on tõendatud kaupluse juhataja KK ütlustega, mis sündmuskoha kirjelduse osas kattuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Varguse toimepanemist tõendab ka Järve Keskuse ja GG kullapoe turvakaamerate videosalvestuse vaatlusprotokoll ja salvestus ise, millelt nähtub kahe isiku lähenemine poe aknale, haamritega aknaklaasi lõhkumine, läbi akna ehete väljavõtmine ja lahkumine. Varguse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja MP ütlused, mille kohaselt ta töötas turvafirmas G4S ja oli ööl vastu 11.veebruari 2010.a. tööl Järve Keskuses turvakaamerate taga. Kaameraid jälgides märkas ta öösel kella poole kolme–kolme paiku juveelikauplusele Fordi Keskuse poolt lähenemas kahte meest, kellest ühel oli kaasas spordikott. Kaupluse akna juurde jõudes löödi aknasse haamriga auk ja läbi augu võeti ehteid välja. Üks meestest jooksis peale asjade kättesaamist ruttu minema, teine lõi veel haamriga auku suuremaks ja võttis veel asju läbi augu, misjärel lahkus samuti. Tunnistaja sõnul ta inimeste nägusid ei näinud, kuid figuurilt oli üks tugevama kehaehitusega ja pikem. Esitatud süüdistuses tunnistas B.F end täielikult süüdi, kuid B.V end süüdi ei tunnistanud. B.F ütluste kohaselt pani ta varguse toime mitte B.V-ga , vaid neid Järve Keskuse juurde sõidutanud taksojuhi ASsõbraga, kelle nimi oli Sergei. Tutvus ta Sergeiga eelmisel õhtul ja siis tuli jutuks ka vargus ning öösel panidki nad varguse toime. Enne Sergeiga kohtumist oli ta koos B.V-ga Männikul, siis aga läks B.V koju Sakku ja tema läks kella üheteistkümne ajal Järve Keskuse juurde, kus kohtus Sergeiga. Juveelipoe akna lõhkusid nad haamritega. Suure haamri saamise kohta selgitas B.F kohtus, et võttis selle enne varguse toimepanemist Sakust garaažide juurest, aga väikese haamri saamise kohta on ta vastanud ristküsitluse käigus erinevalt. Esmasküsitluses on öelnud, et ta ei tea, kust väikese haamri sai, kuid teises küsitluses esitas B.V kaitsja suunava küsimuse „Kust võtsite väikese haamri B.V kodust?“, millele B.F vastas, et tema köögist. Kohus jätab kaitsjale teises küsitluses antud vastuse arvestamata, sest kaitsja sisuliselt ütles B.F-ile vastuse ette ja just sellise vastuse, mis on kasulik tema kaitsealusele B.V-le , kes oma süüd varguses ei ole tunnistanud. Väikese haamri asukoht B.V kodus selgitaks tema DNA sattumist haamri varrele. Kui B.F oleks iseseisvalt teadnud ja tahtnud selliselt vastata, oleks ta ka prokuröri küsimusele võinud sellise vastuse anda. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et tegelikkuses ei asunud väike haamer B.V kodus, miks muidu B.F prokuröri küsimusele vastates haamri võtmise kohta öelda ei osanud. Ka suure haamri saamisloo kohta on B.F andnud kohtueelses menetluses teistsuguse ütluse võrreldes kohtus antuga. Nimelt 08.04.2010.a. kahtlustatavana ülekuulamisel on B.F öelnud, et suure haamri leidis ta Liiva jaama juurest (II kd. lk. 75 ülevalt teises reas) ja 19.05.2010.a. kahtlustatavana ülekuulamisel on kinnitanud sama, vaid täpsustanud leidmise aega – üks või kaks päeva enne varguse toimepanemist (II kd. lk. 179). Ütluste erinevust põhjendas 12 B.F sellega, et kohtueelses menetluses olevat uurija käskinud mingi haamri leidmise koha välja mõelda ja nii ta mõtleski välja kohana Liiva jaama. Kohtu arvates on selline ütluste erinevuse põhjendus ebaloogiline ja ebausutav. Miks peaks uurija käskima B.F suure haamri leidmise asukohta välja mõtlema? Kui suur haamer tõepoolest asunuks eelnevalt Sakus garaažide juures ja nad B.V-ga olid seda kasutanud auto parandamisel, ei takistanud miski B.F niimoodi juba kohtueelses menetluses uurijale öelda. Kuna sellise versiooniga tuli ta aga alles välja kohtus, on alus arvata, et eesmärk oli viia ütlused B.V ütlustega kooskõlla, et põhjendada B.V DNA olemasolu suure haamri varrel. Lisaks eeltoodule ei saa B.F ütlused suure haamri võtmise kohta Saku garaaži juurest vahetult enne kuriteo toimepanemist olla tõepärased sel põhjusel, et politseitöötaja Annika Orav, kes kuulati kohtus üle tunnistajana, nägi ööl vastu 10.02.2010.a. kella 3-4 vahelisel ajal Sakus Tiigi tänaval avariitunnustega sõiduautot VW Passat, milles juhiistmel istus B.F ja juhiistme taga nägi tunnistaja püstises asendis pika varrega haamrit, mille vars ulatus seljatoe ülemise osani. Seega oli suur haamer B.F valduses juba 10.02.2010.a., aga mitte ta ei võtnud seda alles järgmisel ööl vahetult enne vargust garaažide juurest kaasa. Tulenevalt suure haamri asukoha kohta kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste erinevusest ja ütluste erisuse põhjuste mittemõistusepärasest ning ebausutavast selgitusest, jätab kohus ka suure haamri asukoha kohta kohtus antud ütlused tõendite hulgast välja. B.F ütluste kohaselt jäid peale kuldesemete kättesaamist ja kaupluse juurest lahkumist mõlemad haamrid sündmuskohale. Ise sõitsid nad ASautoga vist Lasnamäele. Miks just sinna, B.F selgitada ei osanud. Varastatud kuldesemetest jäi tema kätte umbes 10-15 ketti, teised ehted jäid Smirnovi ja tema sõbra kätte. Osa kettidest müüs umbes nädala jooksul maha, 4-5 ketti andis Sander Piigile võla katteks. Ühe suure keti pantis B.V Maardus L pandimajja. Küsimusele, miks ketti pantis B.V, vastas B.F, et ta ei oskagi öelda, vist sellepärast, et temal ei olnud dokumenti. B.V ütlustest tulenevalt viibis tema ajal, mil pandi toime juveelide vargus Järve keskuses asuvast OÜ GG kauplusest, kodus aadressil XXX . Ta teab seda kindlalt sellepärast, et pidi koos elukaaslasega tuttavatele külla minema, kuid ta jõudis koju hilja, millest tekkis elukaaslasega suur tüli. B.V ütluste kohaselt käis veel B.F peale kella ühtteist või poole kaheteistkümne paiku tema juures ja võttis tema mobiiltelefoni, kuna tema enda telefon olevat olnud halvas seisus. Telefoni tõi tagasi hommikul. B.V tunnistas, et sai B.F-ilt kuldesemeid, kuid ei teadnud, et need on varastatud. B.F sõnul olevat need osaliselt tema vanaema omad, osaliselt kuskilt pandimajast pärit, mis olevat äritegevuse lõpetanud. Seonduvalt varguse toimepanemisel kasutatud haamritega on B.V öelnud, et ta ei teadnud, kuidas sattus tema köögist väike haamer B.F kätte. Ta kuulis seda B.F käest ja luges toimiku materjalidest, et B.F olevat haamri võtnud tema köögist koduste tööde jaoks. Suur haamer aga oli Sakus garaažis ja sellega tagus ta auto mõlke välja. Kuna kohus ei pidanud B.F ütlusi haamritega seoses usutavateks, on ebausutavad selles osas ka B.V ütlused. Ei ole tõenäoline, et B.F võttis B.V kodust väikese haamri ilma B.V teadmata ja talle ütlemata. Samuti ei pea kohus usutavaks B.V juttu suure haamriga auto mõlkide väljatagumisest. Kui haamer tõepoolest oleks Saku garaažis asunud ja B.V ning B.F poolt seda varem kasutatud, oleks ka B.F sellest juba eeluurimisel rääkinud, sest see oleks olnud kindel tõend põhjendamaks B.V DNA olemasolu haamri varrel. B.F aga rääkis eeluurimisel haamri päritolu kohta hoopis teisiti ja B.V-ga sarnaseid ütlusi hakkas andma alles kohtumenetluses. Kuna kohus jättis otsuses juba eespool kirjeldatud põhjustel B.F ütlused haamreid puudutavas osas tõenditena arvestamata, on põhjendatud pidada ka B.V ütlusi selles osas mitteusutavateks, tegemist on enesekaitse versioonidega. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle B.V elukaaslane KJ, kes B.V ja tema kaitsja väitel kinnitas B.V kodus viibimist ööl vastu 11.02.2010.a. Kuid kohus on seisukohal, et 13 nimetatud tunnistaja ütlustest kategoorilist kinnitust B.V kodusviibimisele varguse ööl siiski välja lugeda ei ole võimalik. Prokuröri küsimusele, kas 11.02.2010.a. ööl oli B.V kodus, vastas tunnistaja sõnadega „minu arvates küll“, mis ei näita 100%-list kindlust vastuses. Tunnistaja seostas aega poja ristiema sünnipäevaga ja mäletas, et „Oss“ (B.V hüüdnimi) hilines koju tulekuga, tuli alles kella poole üheteistkümne ajal ja nad tülitsesid tema hilise tuleku pärast, sest pidid naabrite juurde külla minema. Kohtu küsimusele, miks see küllamineku kuupäev on talle meelde jäänud, vastas tunnistaja, et lapse ristiema sünnipäev on 19.veebruaril ja nädal enne pidid nad külla minema. Antud vastus ei tõenda seega, et ärajäänud küllaminek, B.V hiline kojutulek ja tülitsemine leidsid aset just nimelt 10.veebruari 2010.a õhtul, sest kui 19-st lugeda tagasi nädal aega, s.o. 7 päeva, saaksime kuupäevaks hoopiski

1. veebruari. Seega ei tõenda KJe ütlused B.V kodus viibimist ööl vastu 11.veebruari 2010.a. ja B.V puudub selle öö kohta alibi. Vaatamata sellele, et süüdistatavad kumbki eitavad B.V osalemist varguses, on siiski tõendeid, mis kinnitavad vastupidist. Üheks selliseks tõendiks on Järve Keskuse ja GG kullapoe turvakaamerate videosalvestuste vaatlusprotokollid ja salvestused, mida ka kohtuistungil vaadeldi. Nimetatud tõendid tõendavad, et 26.01.2010.a. viibisid B.F ja B.V (B.V kinnitas kohtus, et teine isik salvestusel oli tema) kella 16:02 kuni 16:25 Järve Keskuses, käisid G kullapoes ja viibisid ka väljas kullapoe välisakna juures ja vaatasid aknast poodi sisse. B.F oli peas läki-läki tüüpi müts, B.V tume, ümber pea liibuv müts ja seljas heleda kraega tume jope. (I kd. lk. 55-66). 11.02.2010.a. varguse toimepanemist kajastava videosalvestuse vaatlusprotokollist ja videosalvestuselt ( I kd. lk. 67-73) on näha, et ühel isikul on peas läki-läki taoline müts ja selleks isikuks oli B.F (süüdistatav on seda ka tunnistanud), teisel isikul aga on seljas jope, millel hele krae. Samasugune krae oli B.V jopel, mis tal oli seljas 26.jaanuaril 2010.a. Järve Keskuses ja G kullapoes käimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli kokkulangevusega, et AS sõbral juhtus olema seljas samasuguse heleda kraega jope nagu B.V . Kohus on veendunud, et just riietuse (täpsemalt jope) järgi on võimalik väita, et B.F kaasosaliseks varguse toimepanemisel oli B.V. Kaudse tõendina viitab B.V-le ka tema huvi kullapoe vastu, mida tõendab 26.jaanuaril 2010.a G kullapoes käik koos B.F-iga. Ka tunnistaja KK tundis kohtuistungil ära mõlemad süüdistatavad, kui isikud, kes mitmel korral enne vargust külastasid G kullapoodi Järve Keskuses ning tundusid tunnistajale kahtlastena oma käitumise poolest – uurisid vitriine ja vitriinide lukke. Riigikohus on lahendis 3-1-1-16-04 öelnud, et kuigi kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, on see samas seotud ka süüdlase käitumisega nii enne kui pärast kuriteosündmust. Isegi süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib seega kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Asjaolu, et nii B.F kui B.V käisid mõlemad korduvalt kullapoes, midagi ei ostnud, uurisid vitriinide lukke, poe välisakent, viitab mõlema süüdistatava erilisele huvile kullapoe vastu ja varguse toimepanemise ettevalmistamisele. Tõendina uuriti kohtus ka jälitusprotokolli kõneeristuse kohta. (II kd. lk. 58-70). Jälitusprotokollist nähtuvalt asus B.V mobiiltelefon 10.02.2010.a. päevasel ja õhtusel ajal korduvalt Järve Keskuse piirkonnas kõnemastide (Järveselver) järgi (kell 13:22 – 13:25, 13:37, 14:10-14:28, 20:01-20:15, 21:36 -22:02). B.V kaitsja leidis, et jälitustegevuse protokoll annab vaid informatsiooni selle kohta, millise mobiiltelefoni masti all asus telefon kui füüsiline aparaat, mida kasutati, kuid ei anna teavet selle isiku kohta, kes telefoni kasutas. B.V ütlustest tulenevalt andis ta oma mobiiltelefoni B.F kätte 10.veebruari õhtul alles peale kella ühtteist. Seega oli päevasel ajal tema telefon tema enda käes, vähemalt ei ole ta vastupidist väitnud. Seega tõendab jälitusprotokoll B.V viibimist korduvalt
2. veebruari päevasel ja õhtusel ajal Järve Keskuse piirkonnas, mis näitab tema kontsentreeritud huvi Järve Keskuse vastu. 14 Jälitusprotokollist tuleneb veel, et 11.02.2010.a. öösel kella 01:41 ja 01:43 paiku on B.V mobiiltelefonilt tehtud kaks kõnet ja et mobiiltelefon on olnud Vabaduse pst. ja Kalmistu tee piirkonnas, mis asuvad Järve Keskuse läheduses. B.V väitel oli tema kindlasti nendel kellaaegadel kodus Sakus ja tema telefon oli sel ajal hoopiski B.F käes, millist asjaolu kinnitas ka B.F ristküsitluse ajal, vastates B.V kaitsja küsimustele. Kohus ei usu süüdistatavate sellekohaseid ütlusi. Ei ole usutav, et B.F käis hilja õhtul spetsiaalselt Sakus B.V-lt telefoni küsimas selleks, et teha öö jooksul vaid paar kõnet nagu tuleneb jälitusprotokollist. Kui B.F telefon oli nii halvas seisus nagu väitis B.V , oleks loogiline küsida telefoni kohe enne lahkuminekut. Olid nad ju B.F sõnade kohaselt vahetult enne kui B.V koju läks, koos olnud. Jälitusprotokolli kohaselt oli B.V Sakus kella 23 ajal. Seega tuleb välja, et enne kella 11 lähevad B.F ja B.V lahku ja peaaegu kohe alustab B.F B.V juurde sõitu, et küsida temalt telefoni. See lihtsalt ei ole usutav. Kui B.F oli ilmtingimata vaja öösel helistada, oleks saanud telefoni küsida ka näiteks Aleksei Smirnovilt, kes teda tol ööl sõidutas. Kuna kohus on veendunud, et B.V ja B.F ütlused selle kohta, et B.V telefon oli ööl vastu 11.02.2010.a. B.F käes, ei vasta tegelikkusele, on telefonide positsioneerimisega tuvastatud, et B.V tegi 11.02.2010.a. kella 01:41 ja 01:43 ajal ise oma mobiiltelefonilt kõnesid ja viibis sel ajal Järve Keskuse piirkonnas, aga mitte kodus Sakus. Kohus tugineb süüdistatavate kaitseversiooni kahtluse alla seades Riigikohtu lahendis nr. 3-1-18-10 märgitule, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo (kahtlused süüdistatava kasuks) põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrv ata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu jaoks on aga süüdistatavate versioon B.F sõidust Sakku spetsiaalselt B.V mobiiltelefoni küsima, kui tal oli mitmeid muid võimalusi vajaduse korral helistamiseks, eluliselt ebausutav. Kõnede positsioneerimise kohta koostatud jälitusprotokollist nähtub, et B.F SIM kaart numbriga 56785126 on olnud kella 22:26, 22:43 ja 22:44 ajal helistades telefonis imei koodiga XXX, milline on hiljem olnud K.K valduses. Järelikult kasutas B.F sel kellajal helistamiseks K.K telefoni, mis viitab asjaolule, et tal endal tõepoolest telefoni ei olnud või ei saanud ta seda mingil põhjusel kasutada. Samast jälitusprotokollist nähtub ka, et kell 01:58 on helistatud B.F SIM-kaardi numbrilt, kuid SIM-kaart ise on olnud B.V telefonis, mis tõendab, et sel ajal B.F valduses enam K.K telefoni ei olnud (muidu oleks ta ju seda kasutanud nagu kella poole ja kolmveerand üheteistkümne ajal). Kuna tal endal ilmselt telefoni ei olnud või ei olnud tema telefon töökorras, kasutaski ta kella 01:58 ajal helistamiseks B.V telefoni, pannes sellesse oma SIM-kaardi. B.V seotust juveelikauplusest varguse toimepanemisega tõendab eksperdiarvamus DNA ekspertiisiaktis nr. GE-0209-10/0580, mille kohaselt sündmuskohale jäetud nii suure kui väikese haamri varrel oli B.V DNA. Nagu juba kohtuotsuses eespool analüüsitud, ei olnud süüdistatavate selgitused kohtus B.V DNA sattumise kohta haamri vartele kohtu jaoks usutavad, muid loogilisi versioone esitatud ei ole ja kohus asub seisukohale, et B.V DNA sattus haamrite vartele talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega seoses, haamreid käes hoides ja nendega juveelipoe klaasi lõhkudes. B.V viitab oma viimases sõnas tunnistaja Mark Panovi ütlusele, et üks varguse toimepannud meestest oli teisest pikem, kuid nad on B.F-iga ühepikkused. Järelikult ka tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud B.F kaasosaline olla tema. Kohus siiski ei nõustu B.V seisukohaga selles, et ta on B.F-iga täiesti ühepikkune. Vaadates 26.01.2010.a. Järve Kaubanduskeskuse turvakaamera lindistust ja uurides lindistuse vaatlusprotokolli juurde lisatud videosalvestustest tehtud fotoklippe, kus B.V ja B.F 15 seisavad või liiguvad kõrvuti, on märgatav, et B.V on B.F-ist siiski veidi pikem. Samuti on ta kehaehituselt B.F-ist turskem. B.V õigustavaid ütlusi andis kohtuistungil tunnistaja Aleksei Smirnov, kes 2010.aasta veebruaris töötas taksojuhina ja kes kriminaalasja materjalidest tulenevalt sõidutas kuriteo toimepanijaid ööl vastu 11.02.2010.a. Järve Keskuse juurde ja peale vargust sündmuskohalt ära. Tunnistaja ütluste kohaselt oli üks klientidest B.F , kuid teine ei olnud süüdistatav B.V ja ta ei tea selle isiku nime, kes koos Reinuga oli tema autos. AS ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna ta on kohtueelses menetluses andnud teistsuguseid ütlusi ja juba ristküsitluse algul teatas tunnistaja ise, et tema kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole õiged. Kohtuistungil said mitmed tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlused seoses vastuoludega avaldatud. Nimelt on ta kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel osutanud B.V fotole ja selgitanud, et tunneb teda nime –Oss- järgi ja ülekuulamistel väitnud, et Oss oli isik, kes koos B.F-iga ööl vastu 11.02.2010.a. istus tema taksosse ja Ossi palvel sõitis ta Järve Selveri juurde, tegi autoga ringi ümber kaupluse ja edasi sõideti Sakku. Vastuolulised on tunnistaja ütlused ka öösel Järve Keskuse juurest ärasõitmise suuna kohta. Kohtus ütles, et sõitsid Lasnamäele, kohtueelses menetluses aga, et Oss käskis sõita Viljandi maanteele, et ta näitab kohta, kus on vaja peatuda. Tunnistaja põhjendas vastuolusid selliselt, et kohtueelses menetluses oli ta šokis, et uurija oli tema sõnadest valesti aru saanud, et talle avaldati survet ning ülekuulamise protokolli ta ainult allkirjastas seda läbi lugemata. Oli ka kokkulepe uurijaga, et kui viitab äratundmiseks esitamisel uurija poolt näidatud isikule, aitab uurija teda tema enda kriminaalasjas. Ossi nimi öeldi talle ka uurija poolt ette. Kohus peab AS põhjendusi kohtueelses menetluses B.V peale süüstavate ütluste andmise kohta väljamõeldisteks. Ei ole usutav, et uurija oli huvitatud sellest, et Aleksei Smirnov tunnistaks B.V vastu ja tunnistaja ei esitanud ka ühtegi põhjust, miks ta siiski valetas B.V peale, kui teadis, et tegelikult viimane koos B.F-iga ei olnud. Ei ole ka usutav, et teda ülekuulanud uurija lubas teda aidata tema enda kriminaalasjas. See ei ole võimalik, sest tema kriminaalasja uurimisega tegeles hoopis teine uurija ning süüküsimuse otsustamisel on siiski määrava tähtsusega tõendid mitte uurija tahe. Kohus on seisukohal, et Aleksei Smirnov rääkis kohtueelses menetluses tõtt, aga kohtus muutis oma ütlusi ja ütluste muutmise põhjus võib tegelikult olla kartus oma elu ja tervise pärast. Seistes silmitsi kohtus B.V-ga, ei julgenud tunnistaja tema vastu ütlusi anda. B.V on kirjutanud AS kambrikaaslasele UG kirja, milles palub, et UG teeks AS selgeks tagajärjed, kui too oma ütlusi ei muuda. Ei ole välistatud, et kirja sisu ja ähvardused jõudsid AS ja see sundiski tunnistajat B.V puudutavas osas oma ütlusi muutma. Kuigi kohus on veendunud AS kohtueelses menetluses antud ütluste tõepärasuses, ei saa neid kriminaalasjas tõenditena kasutada, sest nad vastuolus kohtus antud ütlustega. Kuna tunnistaja ise on selgitanud ütluste erisuse põhjusi uurijapoolse survega ja kohus loeb sellise põhjenduse ebausutavaks, on tegemist mitteusaldusväärse tunnistajaga ja kohus jätab tema ütlused tõendite kogumist välja. Seonduvalt B.V poolt kirjutatud ülalmainitud kirjaga märgib kohus, et ka see on tõend, millest võib välja lugeda talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Kirjas on õpetus, kuidas Aleksei Smirnov peab oma ütlusi muutma, mida rääkima B.F kaasosalise kohta, kuidas põhjendama ütluste muutmist. Kirjas kirjutab B.V, et „mendid ju ei näinud, kus peatusime ja asju peitsid Sergei ja Rein“. Kuna B.V räägib kirjas peatumisest „meie“ vormis, siis järelikult oli ka tema üks varguse toimepanemise kaasosaline. Kirjas ta nimetab asjade peitjana ka kedagi Sergeid, millest võib järeldada, et nendega koos oli ka veel keegi Sergei-nimeline isik. Kuna aga kohtueelses menetluses ei ole seda isikut kriminaalasjaga seostatud ja tema isikut kindlaks tehtud ega tema osalust uuritud ning muud tõendid kinnitavad, et läbi poeakna juveelide äravõtmise panid toime ainult kaks isikut, ei peatu ka kohus Sergei-nimelisel isikul rohkem. 16 Veel üks kaudne tõend, mis viitab B.V osalusele kuriteo toimepanemisel, on AS kõne B.V-le 11.02.2010.a. kell 12:55 (jälitusprotokoll II kd, lk. 66). Kui nende omavaheline kontakt piirdus üksnes taksoteenuse osutamisega, siis mis vajadus oli S helistada B.V-le. Mõistetav oleks, kui oleks olnud vastupidi, et B.V helistanuks S seoses takso tellimise sooviga. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud nii otseste kui kaudsete tõendite kogumis analüüsimise ja hindamise tulemusena on tõendamist leidnud B.V süü koos B.F-iga GG juveelikauplusest asukohaga Järve Keskuses ööl vastu 11.02.2010.a. varguse toimepanemine. Kuritegu on subjektiivsete tunnuste poolest toime pandud kavatsetult. GG OÜ on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 188751.12 krooni, mis eurodesse ümberarvestatuna on 12063.40 eurot. Summa koosneb varastatud esemete väärtusest, milliseid firma tagasi ei saanud -186751.14 krooni + aknale paigaldatav turvakile 2000 krooni. 11.02.2010.a. varastati ehteid kogusummas 295652.38 krooni, mida tõendab varastatud esemete nimekiri (I kd. lk. 81-83). Kindlustus hüvitas 93039.24 krooni ja tagasi saadi üks käekett ja neli kaelaketti kogusummas 15862 krooni. Seega jäigi kahjusummaks 186751.14 krooni, millele lisandus turvakile maksumus 2000 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et B.F ja B.V poolt kuriteo toimepanemisega tekitati OÜ-le GG varaline kahju, mistõttu kuulub tsiviilhagi Rahuldamisele täies ulatuses ja kahju peavad hüvitama B.V ja B.F solidaarselt. B.V on toime pannud ühe varguse ja kuritegu on kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p.

4, 7,8 järgi. Süüdistatav on varem ühel korral karistatud varguse eest, kuriteo pani ta toime isikute grupis ja sissetungimisega. B.F pani toime kolm vargust ja eelnevalt on ta samuti vargusi toime pannud ja nende eest ka kriminaalkorras karistatud. Seega on õige väita, et tegemist on varguste süstemaatilise toimepanijaga (p. 9). Kvalifikatsioon on õige

§ 199lg 2 p.

5,7,8,9. Punkt 5 tähendab varguse toimepanemist avalikult vägivalda kasutamata. Avalikult pani süüdistatav toime varguse VGOÜ kauplusest 05.02.2010.a. B.V-le ja B.F-ile esitatud süüdistus kelmuses B.V ja B.F ei vaidlustanud 26.02.2010.a. TT taksoga Paidesse sõitmist, kuid eitasid taksosõidu eest tasumata jätmise tahtlust. B.F ütluste kohaselt, kui nad olid Paidesse jõudnud, väljus B.V taksost ja läks kellegagi kokku saama. Tema jäi takso juurde, kuid mingil ajal läks taksost eemale ja kui tagasi tuli, oli taksojuht läinud WC-sse ja rohkem ta teda ei näinud. Nii ei saanudki sõidu eest tasuda. Veel tuleneb B.F ütlustest, et mingit kokkulepet tal B.V-ga taksojuhile tasu mitte maksmises polnud ning et B.V ei olnudki kohustust taksoteenuse eest tasuda, vaid tema üksi pidi taksojuhile sõidu kinni maksma. B.V andis kohtus ütlusi selle kohta, et taksoga Paidesse sõitmise ettepanek tuli B.F-ilt, kuna pidi tema tuttav taksojuht olema. B.F lubas ka taksosõidu eest tasuda, sest pidavat Paides raha saama. Paidesse sõidu eesmärk oli sealt remondis olev auto Volkswagen Passat Tallinnasse tuua. Ka B.V kinnitas, et mingit tahtlust temal taksojuhi petmiseks ei olnud, sõidu eest lubas maksta B.F ja sellepärast ta B.F ettepanekuga - taksoga Paidesse sõita – nõustus. Kohtus kannatanuna üle kuulatud taksojuht TT ütluste kohaselt tundis ta mõlemaid süüdistatavaid kui kliente, olles neile osutanud taksoteenuseid. 26.veebruaril 2010.a. helistas talle B.F, soovides algul sõita Mustamäele Magistrali Keskuse juurde ja hiljem Paidesse. 17 Sõidu ajal kuulis ta neid rääkimas kullast, selle realiseerimisest Paides ja saada olevast 20 000 kroonist. Paides peatusid nad Mainori Ülikooli kõrval olevas parklas, kus B.V väljus ja läks ühe teda oodanud isikuga minema. B.F jäi esialgu auto juurde, kuid mingi aja möödudes läks ka tema selles suunas, kuhu oli läinud B.V. Tagasi tulles teatas B.F, et läheb veel aega. Nimelt pidid nad tema taksoga ka Tallinnasse tagasi sõitma. Kui B.F teist korda takso juurest lahkus, ootas ta neid kolmveerand tundi, kuid kumbki enam tagasi ei tulnud. Ta jalutas veel ümbruskonnas ringi, aga otsida neid kuskilt ei osanud. Kui ka B.F telefon ei vastanud, otsustas ta lõpuks Tallinnasse üksinda tagasi sõita. Enne politseisse pöördumist saatis ta B.F mobiilile sõnumi, milles palus arve tasuda, ähvardusega vastasel juhul politsei poole pöörduda. B.F aga temaga ühendust enam ei võtnud. TT ütluste kohaselt saatis ta sõnumi ainult B.F-ile, sest B.V telefoninumbrit ta ei teadnud. Taksosõidu eest arvlemine pidi toimuma taksomeetri näidu järgi ja vastavalt kokkuleppele sõidu lõpus, s.t. Tallinnasse tagasi jõudes. TT ootas taksoarve tasumist mõlemalt, kuna taksoga sõitsid mõlemad ja mõlemad lubasid talle, et taksosõit saab tasutud.

§ 209

sätestab vastutuse kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab petmist, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ja teo toimepanija saab varalist kasu. Seega peavad pettuse esemeks olema sellised asjaolud, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus ning tegemist peab olema varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Selleks, et otsustada, kas taksoteenuse eest tasumata jätmine on kuritegu kelmuse näol või on tegemist hoopiski tsiviilõigusliku suhtega taksojuhi ja kliendi vahel, kus teenuse saamise eest on jäetud maksmise kohustus täitmata, on vajalik tuvastada, kas taksosõidu tellimisel oli kliendil tahtlus jätta selle eest tasumata või tekkis see tahtlus hiljem, näiteks sõidu ajal või sõidu lõpus. Ainuüksi asjaolu, et taksoteenuse eest jäeti tasumata, ei ole piisav, et teha järeldust tahtluse kohta

§ 209tähenduses.

B.F-ile ja B.V-le esitatud süüdistuse kohaselt tekitasid nad TT tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kasutatava taksoteenuse eest on nad võimelised tasuma ja tasuvad taksoarve sihtpunkti jõudmisel. Tegelikkuses aga nad taksoteenuse eest tasuda ei kavatsenud. Sõidu eest tasumise lubamine on tõendatud kannatanu TT ütlustega, mille kohaselt mõlemad süüdistatavad lubasid talle sõidu eest tasumist ja et see pidi toimuma siis, kui nad on taksoga Paidest Tallinnasse tagasi jõudnud. TT ei olnud põhjust arvata, et teda petetakse ja taksoteenuse eest jäetakse tasumata. Vastasel juhul oleks ta ilmselgelt keeldunud neid teenindamast. Kohus peab B.F ütlusi selle kohta, et ta soovis Paides maksta, kuid ei olnud võimalik, kuna taksojuht oli ära sõitnud, mitteusutavaks. Esiteks sellepärast, et kannatanu ütluste kohaselt ei pidanudki nad Paides arvet tasuma, vaid pidid seda tegema Tallinnas. Teiseks sellepärast, et kannatanu ütluste kohaselt käis ta küll WC-s, kuid sealt tagasi tulles oli B.F auto juures. Kolmandaks sellepärast, et ükski taksojuht ei sõida klienti ära ootamata minema, kui teab, et klient soovib temaga veel edasi sõita ning juba osutatud teenuse eest on ka raha saamata. Seega on usutav kannatanu ütlus, et hoopis B.F ja B.V olid need, kes lahkusid ja enam takso juurde tagasi ei tulnud, jättes ka Paidesse sõitmise eest arve maksmata. Asjaolu, et juba sõidu alguses teadsid süüdistatavad, et nad jätavad taksoteenuse eest tasumata, tuleneb B.V ütlustest, et Paidesse sõidu eesmärk oli sealt ära tuua remondis olnud auto. Autot saab teisest linnast teise toimetada vaid sellega sõites. Järelikult puudus süüdistatavatel juba sõidu alustamisel tahtlus TT Tallinnasse tagasi sõita, kuna teadsid, et sõidavad Tallinnasse B.V kasutuses oleva Volkswagen Passatiga. Lubades taksojuhile temaga Paidest Tallinnasse tagasisõitmist ja Tallinnas taksoarve tasumist, tekitasid nad taksojuhis ebaõige ettekujutuse sellest, et neile osutatud taksoteenuse eest tasutakse Tallinnasse tagasi jõudes, mistõttu TT, uskudes nende juttu, sõidutas nad Paidesse, tekitades sellega endale varalise kahju, sest osutatud teenuse eest jäeti tegelikkuses tasumata. B.V ja B.F aga said varalist kasu tasuta taksosõidu näol ehk õigem oleks öelda, nende vara ei vähenenud. Vaatamata B.V ja tema kaitsja seisukohale, et kuna takso tellis B.F , ei olnud B.V kohustust sõidu eest tasuda, kuna oli taksos vaid B.F kaassõitja, mistõttu ei saa ta olla kuriteo täideviija, leiab kohus, 18 et ka B.V pani kelmuse toime ja tegi seda grupis B.F-iga . Kuna ka tema kasutas Paidesse sõitmiseks taksot, ka tema kinnitas taksojuhile, et arve saab Tallinnasse tagasi jõudes tasutud, kuigi teadis, et tegelikult ta taksoga tagasi ei sõida ja kuna tal raha polnud, siis ka taksosõidu eest ei tasu, viis ka tema selliselt taksojuhi eksitusse, mistõttu viimane nõustus taksoteenust osutama, on ka tema tegevuses kelmuse objektiivne ja subjektiivne koosseis ning ta vastutab samamoodi nagu B.F-i. B.V poolt kuriteo toimepanemist tõendab jälitusprotokoll kõnede pealtkuulamise kohta. Pealt on kuulatud telefonivestlust B.V ja Keijo J vahel 26.02.2010.a. kella 14:10 ajal, milles Keijo J teatab: „See kuradi taksist on vist puudega raisk, saad aru, see ikka istub ja ootab seal noh“ ning talle vastab B.V: „ Ikka ootab, las ta ootab seal, noh“ (II kd. lk. 203). Sellest vestlusest nähtub selgelt B.V osalus kelmuse toimepanemises, tema tahtlus juba algusest peale taksoteenuse eest mitte tasuda. Sellise tahtluse puudumisel oleks olnud õiguspärane käitumine teatada taksojuhile oma kavatsusest temaga Tallinnasse tagasi mitte sõita ja Paidesse sõidu arve tasuda, sest vastupidiselt B.F poolt öeldule, et taksojuht sõitis minema, oli ta olemas ja ootas neid. On tõendamist leidnud, et B.F ja B.V istusid koos taksosse (TTütluste kohaselt), kasutasid ühiselt taksoteenust kuni Paideni, mõlemad kinnitasid taksojuhile, et soovivad taksoga ka Tallinnasse tagasi sõita ja tasuvad sõidu eest Tallinnas, sõidu ajal rääkisid kulla müümisest Paides, millega veelgi kinnistasid taksojuhi usku sellesse, et taksosõidu arve saab kindlasti tasutud. Tegelikkuses nad taksoga Tallinnasse tagasi sõita ei kavatsenud, B.V ütluste kohaselt kohtuistungil nad sel päeval ka kulda müüa ei kavatsenud ning taksoarvet tasuda samuti ei kavatsenud, teades seda juba taksojuhiga teenuse osutamise lepingu sõlmimisel, kuna pidid Tallinnasse tulema teise autoga. Seega petsid mõlemad süüdistatavad taksojuhti ja tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, panid toime kelmuse TTsuhtes. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 209lg 2 p.

1,3 järgi toimepanduna isikute grupis ning B.F on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, B.V on varem toime pannud varguse. TTesitas kriminaalmenetluses varalise kahju nõude tasumata taksoarve maksumuses 1122.50 krooni, mis eurodesse ümberarvestatuna on 71.74 eurot. Tsiviilhagi suurust tõendab taksoarve kviitung nr. 1314. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt peavad B.V ja B.F solidaarselt kahju hüvitama, sest nad mõlemad on kahju tekitamises süüdi ja kahju on tekitatud nende mõlema õigusvastase käitumise tulemusena. Keijo J ja Tarmo K esitatud süüdistus

§ 202lg 2 p.

1 järgi. Süüdistuse kohaselt Keijo J ja Tarmo K ühiselt ja kooskõlastatult korraldasid B.F ja B.V poolt Järve Keskuses asuvast G G juveelipoest ööl vastu 11.02.2010.a. varastatud ühe kullast kaelaketi müüki OÜ L pandimajas Maardus, olles teadlikud, et kett on varastatud. B.V ja B.F ütlustega, tunnistaja AP ütlustega ja jälitusprotokolliga B.V ja Keijo J vahel 18.02.2010.a. peetud telefonikõnede pealtkuulamise kohta on tõendatud, et B.V viis Keijo J soovitusel ühe G G kullapoest varastatud massiivse kuldketi Maardus asuvasse OÜ L kuuluvasse pandimajja müüki. Tarmo K ja tunnistaja AP ütlustega ning laenulepingu vaatlusprotokolliga (I kd. lk. 197) on tõendatud, et leping vormistati Tarmo Knimele, nagu oleks Tarmo K olnud keti müüja. B.V sõnul ei olnud tal dokumenti kaasas, AP ütluste kohaselt andis talle sellise korralduse telefoni teel Tarmo K , kes ise viibis samal ajal Paides. Tarmo K olevat talle helistanud ja öelnud, et tuleb isik, toob kulla ja tehing tuleb teha tema, s.t. Tarmo K nimele. Tarmo K , vastupidiselt AP ütlustele rääkis kohtus, et hoopis AP oli see, kes talle esimesena helistas ja teatas ilma dokumendita kliendist ja suutis talle tõestada, et klient on usaldusväärne ja ta oli kliendiga saavutanud hea kontakti. Sel põhjusel lubaski ta tehingu teha, kuigi kliendil ei olnud esitada dokumenti. Tarmo K ei tunnistanud ka kokkulepet Keijo J keti ostmise osas. 19 Jälitusprotokoll kõneeristustest 18.02.2010.a. (II kd, lk. 77-79) kinnitab tunnistaja AP ütlusi ja lükkab ümber Tarmo K ütlused selle kohta, kes kellele enne B.V pandimajja ilmumist helistas ja kas Tarmo K andis Alla Ploompuule korralduse keti vastuvõtmiseks. Kõnedeeristustest nähtub, et esimesena helistas pandimajja Tarmo K ja peale kella 18:44 (aeg, mil B.V jõudis pandimajja) ei ole pandimajast Tarmo K helistatud ja ka Tarmo K ei helistanud ise Maardu pandimajja. Järelikult Tarmo K ütlused selle kohta, et AP helistas talle ja teatas, et tegemist on usaldusväärse kliendiga, ei vasta tegelikkusele. Enne B.V ilmumist pandimajja on sealt küll Tarmo K helistatud, kuid siis ei saanud AP B.V kui kliendi usaldusväärsuse kohta küll midagi öelda, sest ta ei olnud B.V veel näinudki. Ei ole eluliselt usutav Tarmo Kütlus ka selle kohta, et B.V-ga sõlmitud lepingus tema nime märkimine müüjana oli klienditeenindaja eksitus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda AP ütlustes selles osas, et talle helistas 18.02.2010.a. Tarmo K , teatas, et tuleb ilma dokumendita klient, kes toob ühe kuldeseme ja käskis selle vastu võtta ja vormistada teda ennast müüjaks. Kuna Tarmo K ja B.V omavahel tuttavad ei olnud ja ei ole tuvastatud, et B.V oleks vahetult helistanud Tarmo K , sai Tarmo K järelikult keti müümise soovist pandimajja teada Keijo J , kes vastavalt jälitusprotokollile oli sel päeval telefoniühenduses nii B.V kui Tarmo K . Seega on tõendatud keti pandimajja müümise korraldamine Tarmo K poolt. Keijo J ei olegi eitanud keti Maardu pandimajja müüki viimise korraldamist, ei tunnistanud ta end süüdi vaid selles, et teadis, et kett oli varastatud. Jälitusprotokolliga Keijo J ja B.V vahel toimunud telefonikõnede pealtkuulamise kohta on tõendatud, et 18.02.2010.a. soovis B.V sõita Paidesse kuldehteid realiseerima, kuid Keijo J soovitas minna hoopis OÜ L i pandimajja Maardus ja öelda seal, et on tema poolt saadetud. Kell 18:44 teavitas B.V Keijo J , et on kohale jõudnud ja kell 19:10 informeeris K.Jt, et käis ära, kõik on korras. Seega on tõendamist leidnud, et Keijo J korraldas varastatud keti müüki. Ta ise eset reaalselt ei omandanud ega hoidnud, kuna viibis telefonikõnede ajal Paides, B.V-ga Tallinnas. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud süüdistuse väide Keijo J poolt keti omandamise ja hoidmise kohta. Küll aga on ta toime pannud keti turustamise. Turustamine ei eelda vara eelnevat omandamist, süüdlane võib piirduda ka üksnes varastatud asjale uue valdaja otsimisega.

§ 202

sätestab kriminaalvastutuse üksnes juhul, kui isik vara omandades, hoides või turustades teab, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Kui 18.02.2010.a. kell 16:55 B.V helistas Keijo J (II kd, lk. 193), teatas ta muuhulgas, et tal on kolmkümmend neli tükki neid. Nimetamata, millise esemega on tegemist, sai Keijo J ometi aru, millest jutt käib. Järelikult oli neil olnud eelnevalt omavahel vestlusi sellest, et B.V on hulgaliselt keesid. (Kuna B.V räägib telefonis tükkidest, tõlgendab kohus seda kui ütlust esemete arvu kohta). Tundes B.V kaks aastat, teadis ta, et B.V ei saa olla nii palju kullast keesid ja ei ole eluliselt usutav, et ta arvas, et need keed on kellegi vanaema omad või et keegi andis oma pandimaja äri lõpetades keed lihtsalt niisama B.V-le. Isegi kui ta ei teadnud 11.02.2010.a. juveelipoe vargusest ega teadnud kindlalt, et keed on varastatud, on kohus veendunud, et ta pidas siiski võimalikuks nende süüteolist päritolu. See tuleneb kaudselt ka J ja B.V telefonivestlusest, kus B.V ütleb, et ta ei taha oma nime kuskile pandimajja jätta. Asjaolu, et isik ei taha oma nimel asju müüa, äratab kahtlust, et asjad võivad olla varastatud. Kui B.V ütlust telefonis tõlgendada selliselt, et ta pidas kolmekümne nelja tüki all silmas kulla kogust ehk gramme, ei muuda ka see kohtu seisukohta. Sõna gramm ehk lühidalt geed, ütles tegelikult välja Keijo J , seega sai ta ilma B.V poolt nime nimetamata aru, millest jutt käib. 20 B.V tunnistas kohtus, et on Paidesse kulda viinud kas 16.ndal või 18.veebruaril. Viimane kuupäev langeb ära, sest 18.02.2010.a. viis ta keti Maardu pandimajja ja Paidesse ei sõitnud. Järelikult käis ta Paides kulda realiseerimas 16.veebruaril, s.o. enne 18-ndat kuupäeva. Kuna pandimaja Paides oli Tarmo K l, aga B.V K ei tundnud, realiseeris ta kuldesemed Paides Keijo J vahendusel. Kui 18.veebruaril B.V Keijo J helistas, tahtes veel üht kuldeset pandimajja müüa ja Keijo J oli juba eelnevalt vahendanud B.V kuldesemete müümist, annab see kohtule kindla veendumuse selle kohta, et Keijo J pidas siiski võimalikuks, et 18.02.2010.a. B.V olev kuldese on varastatud. Kuidas muidu sai isikul, kel polnud kindlat töökohta, olla nii palju kalleid kuldesemeid. Seega pani Keijo J kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tarmo Kosas on prokurör leidnud, et kuna ta andis Maardu L pandimaja klienditeenindajale Alla Ploompuule korralduse võtta vastu pandimajja toodav kuldese ning vormistada leping isikuandmeid kontrollimata, märkides lepingu pooleks Tarmo K enda, väljendub, et Tarmo K sai aru, millise päritoluga esemega on tegemist, otsustades eseme ilmselt selle väärtuse pärast vastu võtta. Tarmo K teadlikkuse osas pandimajja toodava kaelaketi varguse teel saadud päritolust kohus prokuröriga ei soostu. Tarmo K ja B.V omavahel teineteist ei tundnud. Tarmo K tundis Keijo J ja nad on tõepoolest 18.02.2010.a. omavahel suhelnud ja Tarmo K lubanud B.V poolt toodava keti pandimajja vastu võtta. Siiski ei saa teha sellest automaatselt järeldust, et ka Tarmo K pidas võimalikuks, et kett on saadud varguse teel. Tarmo Kja Keijo J omavahelisi telefonikõnesid 18.02.2010.a. pealt kuulatud ei ole, seega ei ole kohtule teada kõnede sisu ega Keijo J poolt keti kohta räägitu. Ei ole millegagi tõendatud, et Keijo J oleks rääkinud varastatud ketist või et tema poolt räägitu pinnalt oleks Tarmo K tekkinud vähemalt kahtlus, et kett võiks olla varastatud. Ka asjaolu, et ketti taheti müüa ilma isikut tõendava dokumendita, ei tähenda, et tegemist on ilmtingimata varastatud asjaga. Ei ole teada, mida Keijo J rääkis Tarmo K keti tooja isiku ja tema dokumendi kohta. Ta võis ju öelda, et isikul lihtsalt ei ole dokumenti või ei ole seda kaasas, aga kuna ese oli väärtuslik, siis juba sel põhjusel otsustas Tarmo K selle vastu võtta. Ka see, et Tarmo K käskis lepingusse märkida müüjana enda nime, välistab kohtu arvates tema teadlikkuse keti süüteolisest päritolust. Ei ole usutav, et ta käskinuks Alla Ploompuul märkida ennast lepingusse müüjaks, kui teadis või vähemalt möönas, et kett on saadud varguse teel. See oleks ju kohe varguse kohta algatatud kriminaalasjas tema üheks võimalikuks kahtlusaluseks teinud. Eeltoodu põhjal ei ole kohtus leidnud tõendamist, et Tarmo K , korraldades 18.02.2010.a. B.V poolt kaelaketi müüki OÜ L pandimajas, oli teadlik, et ese on B.V ja B.F poolt varastatud. Seega puudub tema teos kuriteokoosseis ja ta tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 202lg 2 p.

1 järgi õigeks mõista. Seoses Tarmo Kõigeksmõistmisega, tuleb Keijo J süüdistusest välja jätta kuriteo toimepanemine isikute grupis ja tegu kuulub ümberkvalifitseerimisele

§ 202lg 1 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud teadvalt kuritegelikul teel saadud kullast kaelaketi omandamises, hoidmises ja turustamises ka juriidilisele isikule OÜ L , kelle juhatuse esimees oli 18.02.2010.a. Tarmo K .

§ 14

lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega tuleb kõigepealt tuvastada süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Süüdistuse kohaselt oli selliseks isikuks juhatuse liige Tarmo K . Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist Tarmo Ksüü

§ 202lg 2 p.

1 järgi ning sellest tulenevalt ei saa süütegu omistada ka juriidilisele isikule – OÜ-le L . Tarmo K väitel müüdi 18.02.2010.a. ostetud kaelakett maha, mida tõendab ka müügitšekk 26.02.2010.a. kuupäevaga (I kd, lk. 197). Ka OÜ L esitatud süüdistuses väidetakse, et Tarmo K hoidis ketti kuni 26.02.2010.a., mil kett turustati tundmatule isikule. Kohtuvaidlustes leidis 21 prokurör aga, et kriminaalasjas olevate dokumentaalsete tõendite alusel ei ole see tõendatud. Seda väidet saab tõlgendada ainult nii, et prokurör sisuliselt loobus süüdistusest Tarmo K tegutsemises juriidilise isiku huvides. Kui prokurör keti edasist müüki ei uskunud, jääb kohtule arusaamatuks süüdistuse seisukoht Tarmo K tegevuse kohta juriidilise isiku huvides. Prokuröri seiskohast saab kohus aru nii, et Tarmo K ei tegutsenudki OÜ L huvides, kuna ketti maha ei müüdud ja seega mingit kasu keti ostmisest ei saadud. Juba see asjaolu üksinda välistab juriidilise isiku vastutuse. Ometi palus prokurör OÜ L süüdi mõista. Kuna kohus mõistis Tarmo K temale esitatud süüdistuses

§ 202lg 2 p.

1 järgi õigeks teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuulub õigeksmõistmisele ka OÜ L temale esitatud analoogses süüdistuses

§ 202lg 3 järgi.

B.F-ile esitatud süüdistus

§ 122järgi. Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest, mis Kr

MS § 14 lg 2 alusel on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Seega kuulub B.F selles süüdistuses õigeksmõistmisele. Karistamine Karistuse mõistmisel arvestab kohus isikute süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse,

§ 121samuti rahalise karistuse ja kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus on seisukohal, et nii B.F kui B.V puhul ei ole põhjendatud rahalise karistuse koh ine. Seda põhjusel, et mõlemad on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab nende üleolevat ja hoolimatut suhtumist õiguskorda ja seega ei ole õigustatud uute kuritegude toimepanemise eest karistada selliseid isikuid kergemaliigilise karistusega, mis ei täida eri- ega üldpreventiivset eesmärki. Kohus on seisukohal, et kõikide kuritegude eest tuleb neile mõista karistusena vangistus.

§ 209lg 2 näebki karistusena ette üksnes vangistuse ühest kuni viie aastani.

B.V ja B.F panid G G i juveelikauplusest varguse ja TT suhtes kelmuse toime kaastäideviijatena ja oma tegevusega realiseerisid nad kolm

§ 199

lg-s 2 toodud koosseisutunnust: grupiviisilisus, sissetungimine ja B.V korduvus, B.F süstemaatilisus. Kelmuse puhul realiseerisid nad kaks

§ 209

lg-s 2 toodud koosseisutunnust: grupiviisilisus ja B.F varasem kelmuse ja varguse toimepanemine, B.V varasem varguse toimepanemine. Seega avaldub süüdistatavate tegudes suurem ebaõigussisu ja seda tuleb käsitleda nende süüd suurendavana. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus varguse puhul ka varastatud esemete suurt kogust ja suurt rahalist väärtust. B.F puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kuna teda tuleb karistada kolme varguse eest, mõistab kohus talle

§ 199

lg 2 järgi rangema karistuse kui B.V-le .

§ 209lg 2 p.

1,3 järgi on B.F B.F ja B.V süü ühesuurune, mis tingib neile ka ühesuguse karistuse mõistmise. Kuna kannatanule tekitatud varaline kahju ei olnud väga suur, võib karistus jääda

§ 209

lg 2 sanktsiooni miinimumi lähedale.

§ 121

järgi esitatud süüdistuses suurendab B.F süüd temapoolne korduv kannatanu löömine. Ta ei piirdunud ühe löögiga, vaid lööke kühvliga oli mitu ja kõik nad olid suunatud pähe, mis on inimesel elutähtis piirkond. Samas ei pea karistus siiski olema range ja võib jääda alla sanktsiooni keskmist, kuna löökide tagajärjel saadud peahaav ei olnud ohtlik, kannatanu saabus haiglasse Rldavas seisundis ja arvestada tuleb kergendava asjaoluna ka B.F puhtsüdamlikku kahetsust. B.V pani kuriteod toime katseajal. Ta oli eelmise karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud ja tema katseaeg oleks kestnud kuni 21.02.2011.a. B.V-le mõistetavat karistust tuleb seega suurendada Tartu Maakohtu 03.12.2004.a. otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra. 22 B.F pani kuriteod toime ka katseajal, kuid Harju Maakohtu 15.12.2009.a. otsusega mõistetud karistus, millest ta oli tingimisi vabastatud, pöörati täitmisele 08.03.2010.a. Harju Maakohtu otsusega, mistõttu

§ 65lg 2 alusel ei saa liitkaristust moodustada.

B.F-ile liitkaristuse mõistmisel tuleb juhinduda

§ 65lg-st 1, kuna kõik kuriteod on toime pandud enne 08.03.2010.a.

otsust. B.F-ile Harju Maakohtu 08.03.2010.a. otsusega mõistetud liitkaristus oli asendatud üldkasuliku tööga, mis tal on täies ulatuses tegemata.

§ 65

lg 1 järgi liitkaristust mõistes tuleb üldkasuliku töö tunnid eelnevalt ümber arvestada vangistuseks. Kohus on seisukohal, et moodustatud liitkaristus kuulub täielikult ärakandmisele. Kohus ei nõustu analoogse olukorra puhul tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr. 1-10-8660, kus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsusele nr. 3-1-1-66-10 viidates asuti seisukohale, et nimetatud otsuses väljendatud seisukohad on rakendatavad ka juhul, kui peale kuritegude toimepanemist tehtud otsusega oli isiku suhtes vangistus asendatud üldkasuliku tööga. See tähendaks, et mõistetud liitkaristusest jääks kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kohtu arvates ei saa vangistusest tingimisi vabastamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga samastada, vaatamata sellele, et üldkasuliku töö tegemise ajal laienevad süüdimõistetule

§ 75sätestatud kontrollnõuded.

Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üks põhikaristuse individualiseerimise viisidest, üldkasulik töö aga on asenduskaristus. Riigikohtu lahendi 3-1-1-66 -10 kohaselt kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase otsuse tegemise ajaks möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. See on mõistetav, sest on võimalik paralleelselt kanda reaalset vangistust ja samal ajal kulgeb ka katseaeg. Tallinna Ringkonnakohtu ülalnimetatud lahendi kohaselt tuleks aga süüdimõistetul kanda paralleelselt kahte karistust: vangistust ja teha samaaegselt ka üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et see ei ole võimalik. Keijo J poolt toimepandud kuriteo eest

§ 202

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Arvestades, et tema poolt toimepandud kuritegu ei olnud raske, tal on töökoht, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga Keijo J karistamises rahalise karistusega. Kuna Keijo J oli enne kuriteo toimepanemist ühel korral kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, sellest järeldusi ei teinud, tema suhtes puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei saa rahaline karistus olla minimaalmääras või selle lähedane. Keijo Jt karistati peale

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist B.Vu Maakohtu 11.05.2010.a.

otsusega samuti rahalise karistusega, mis on kandmata, sest rahaline karistus on tasumata. Kuna tegemist on samaliigiliste karistustega, tuleb

§ 65lg 1 sätteid kohaldades mõista talle liitkaristus.

Kriminaalmenetluse kuludega seoses ei kuulu B.F-ilt ja Keijo Jlt väljamõistmisele sundraha, sest kuriteod on toime pandud enne viimaseid kohtuotsuseid, millistega on nendelt sundraha juba välja mõistetud. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 311 - § 314. Kohtunik 23