Obsah (13)

§ 199§ 65§ 347§ 209§ 64§ 424§ 334§ 63§ 266§ 68§ 218§ 16§ 56

1-11-12153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuaril 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides

§ 199

lg 2 p 9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav P.N Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, xxx Varasemad karistused: - 18.04.1996.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 26.03.1997.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2- § 139 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotusega 6 kuud; - 15.12.1997.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2,3 , KrK § 140 lg 2 p 2,3,4, KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud; - 25.01.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 2 kuud; - 20.07.2001.a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 3 kuud; - 28.03.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1,3,4 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 14.04.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 65

lg 1 alusel 1 1-11-12153 - vangistusega 1 aasta 6 kuud; 30.10.2003.a Narva Linnakohtu poolt

§ 347

lg 1,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 9 kuud,

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud; 20.04.2007.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 kuud; 18.02.2008.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424

järgi vangistusega 1 kuu; sõiduki juhtimise äravõtmisega 1 aastaks; 27.05.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud; 12.06.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud; 25.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 334

lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud,

§ 63

lg 2 § 64 lg 1 § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud; 29.09.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 2 kuud; 10.01.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 3,

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 1,2 järgi,

§ 64

lg 1 vangistusega 2 kuud,

õ 68 lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 24 päeva,

§ 65lg 1 § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud.

Tõkend – vahistamine alates 30.09.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada P.N süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.N-i vangistusega 6 (kuus) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 27.09.2011.a kuni 29.09.2011.a, s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaeg arvestada alates 30.09.2011.a. P.N-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ning mõista P.N-ilt välja kannatanu S T (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot, kannatanu M O (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1220 (üks tuhat kakssada kakskümmend) eurot. 2 1-11-12153 Asitõend – CD plaat, jätta hoiul kriminaalasja materjalides. Mõista P.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 79 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 10.01.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli ) eurot ja 40 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata P.N-ile menetluskulude summas 646.64 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 53.88 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „P.N , kriminaalasja nr 1-11-12153, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. jaanuarist 2012.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
2. veebruarist 2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu P.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 27.05.2011.a kella 17.00 paiku, pärast seda kui Honda xxx sõiduautot juhtinud M O viis teda Sillamäelt Narvasse, autost väljumisel Narvas, Tallinna mnt pani toime M O kuuluva sülearvuti Mac Book Pro maksumusega 1220 eurot, varguse. Samuti tema 31.07.2011.a kella 14.45 paiku, viibides kaupluses Säästumarket aadressil: Narva, Roheline 8, püüdis varastada viis šokolaaditahvlit Kalevipoeg maksumusega 2,93 eurot igaüks- üldsummas 14,65 eurot, läks kassas mööda kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud ja kaup on tagastatud kauplusele. Samuti tema 23.09.2011.a kella 18.00 paiku, viibides baaris Piramida aadressil: Narva, Puškini 45a, pani toime S T kuuluva mobiiltelefoni Samsung GD-S5230W maksumusega 127 eurot, varguse. 3 1-11-12153 Samuti tema, olles isikuna, kes on ühe aasta jooksul toime pannud 3 vargust, 27.09.2011.a kella 10.50 paiku viibides Tallinnas, Endla,45 asuva Kristiine Walking kaupluse müügisaalist püüdis varastada B.W.T King AS kuuluvaid meestekingasid maksumusega 31,95 eurot, kuid oli kinni peetud ja kaup on tagastatud kauplusele. Oma tegevusega P.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav P.N seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle esitatud süüdistuse temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides omaks, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kriminaalasjas varem antud ütluste juurde. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Kannatanu S T 23.09.2011.a ütlused, mille kohaselt oma ütlustes selgitas kannatanu, et 23.09.2011.a. oli ta tööl Narvas, aadressil Puskini 45aasuvas baaris Püramiid baaridaamina. Kella 18:00 paku tulid baari naisterahvas ja meesterahvas. Nagu kannatanu aru sai, tulid nad koos. Baarileti juurde tuli esimesena meesterahvas. Kannatanu sõnul oli ta umbes 170 cm, kõhna kehaehitusega, seljas olid tal must jope ja mustad püksid, näos olid tal punased täpid: põskedel ja lõual. Juuksed olid lühikesed, tumedad, eest kiilas. Kõigepealt hakkas ta kannatanule pakkuma kella ja kahte pakki sigarette. Kannatanu vastas talle, et tal pole neid vaja. Seejärel tuli leti juurde naisterahvas. Kannatanu sõnul oli ta umbes 25-aastane ( umbes samas vanuses, mis meesterahvaski), mustade õlgadeni juustega ( värvitud ja sabana kokku seotud). Seljas olid tal must jope ja mustad püksid, jope all hele spordisärk. Naisterahvas tellis kohvi ja mahla. Kanntanu pööras end ringi ja läks külmkapi juurde, kus võttis mahla ja hakkas kohvi valmistama. Kannatanu oli sellel ajal seljaga nende poole. Seejärel pöördus kannatanu nende poole ja ütles, et on vaja maksta. Meesterahvas vastas midagi sellist, et kohe maksavad ning lahkus. Naisterahvas jäi ruumi ja ütles, et maksab ning lahkus, kuid kohe tuli tagasi. Kannatanu palus enne maksta, kui tellitud asjad üle annab. Naisterahvas ütles, et kuhu meesterahvas läks ning lahkus ruumist. Peale seda avastas kannatanu, et tema mobiiltelefon on varastatud. See oli baarileti serva all. Telefon oli Samsung GD-55230W, valge korpusega. Seal oli SIM kaart numbriga xxxxx. Telefoni maksumus 127 eurot. Ruumis on videosalvetus ja sellelt oli näha, kuidas see meesterahvas võttis kannatanu telefoni. Kannatanu S T 05.10.2011.a hagiavaldus, mille kohaselt vargusega tekitatud varalise kahju summa on 127 eurot. Tunnistaja M Z 23.09-2011.a ütlused, mille kohaselt t unnistaja selgitas oma ütlustes järgmist: tal on tuttav nimega P.N (hüüdnimi Kolobok), keda ta tunneb lapsepõlvest saati. Ta teab, et P.N on narkomaan, tal on suur narkootiline sõltuvus ning Z on temast siiralt kahju kui inimesest, kes on tema jaoks lihtsalt sõber. Ta näeb, kuidas P.N vaevleb nende narkootikumide tõttu. 23.09.2011.a. õhtul Z astus P.N-i juurest läbi (tema elab xxx) selleks, et P.N-ile toitu tuua. Ta veetis tema juures natuke aega, nad jõid temaga viina ja pärast seda läksid linna jalutama. Kui nad Rakvere tänaval jalutasid, siis P.N otsustas minna piljardiklubisse Püramiid, kuid mis eesmärgil, seda Z ei teadnud. Tunnistaja arvas, et võib olla ta tahtis veel napsitada, võib olla tahtis mängida piljardit. Z oli alkoholijoobes ja praktiliselt midagi ei mäletanud. Ta lihtsalt läks temaga kaasa, mingit eesmärki temal ei olnud. Z selgitas, et isiklikult tema ei tahtnud midagi varastada ja ei oletanud, et P.N võib seda teha. Temalt, kui narkomaanilt, võib oodata kõike, kuid ikkagi tema ei öelnud Z midagi selle kohta, mida tema kavatseb selles baaris teha. Tunnistaja 4 1-11-12153 selgitas, ei teadnud, kas P.N kavatseb panna toime varguse või mitte, nende vahel ei olnud mingit kokkulepet selle kohta, et panna toime mingi kuritegu. Baaris, nagu tunnistaja mäletas, ta tellis midagi baaridaamilt. P.N seisis kõrval, ütles midagi baaridaamile, kuid Z ei näinud, kas P.N oli mingeid asju võtnud, sest ta tõesti ei pannud seda tähele. Mingil hetkel P.N lahkus baarist ja kadus ära. Kuid Z ei teadnud, kuhu ta läks. Seejärel ka Z läks baarist välja, selleks, et vaadata, kuhu kadus P.N, kuid teda kuskil ei olnud. Seepärast Z tõesti hakkas kahtlustama, et tema võis baarist midagi varastada ja ära joosta, sest P.N on narkomaan ning kui tema varastab, siis tema ei mõtle millestki muust kui järjekordsest doosist. Tunnistaja selgitas, et teda pole kunagi varguste toimepanemise eest vastutusele võetud, ta pole kunagi vargusi sooritanud. Narkootikume ta ei tarvita, seepärast ei olnud tal midagi karta ja polnud vaja ära joosta. Kuni politsei saabumiseni ta rahulikult seisis õues, kus hakkas tarvitama alkoholi mingite võõraste meestega. Tunnistaja kinnitas, et kui tema oleks koos P.N-iga millegagi seotud, siis tal poleks mõtet baari juurde jääda, ta oleks koos temaga ära jooksnud. Asitõendi vaatlusprotokoll 29.09.2011.a , mille kohaselt vaatluse objekt on CD-plaat, mis on valmistatud plastikust, läbimõõduga 12 cm. CD-plaadil on kirje „CD-R, 52x80min. CD 700 MB, 23.09.

1. baar PIRAMIDA. Salvestuse läbivaatamisel avastati, et baaris viibivad baaritöötaja, mees ja naine, kes vestlevad baaritöötajaga. Hetkel, mil baaritöötaja astub eemale, mees kummardub üle baarileti, vaatab selle peal olevaid asju. Pärast baarotöötaja tagasitulekut vestus tema ja mehe ning naise vahel jätkub. Järgmisel hetkel, kui baaritöötaja eemale keerab, mees kiiresti sirutab käe baarileti alla ning võtab kassa juures laua peal olnud telefoni. Mees kiiresti paneb telefoni jope taskusse ning kohe lahkub baari ruumist. Kahtlustatava P.N-i 30.09.2011.a ütlused, mille kohaselt kahtlustuse osas selgitas P.N, et 23.09.2011.a oli ta kodus, kui kella 17.00 paiku temale koju ülalmainitud aadressile tuli tema tuttav M Z . P.N ja M jõid viina, seejärel nad läksid õue jalutama. Jalutades Rakvere tänaval otsustas P.N minna aadressil Narva, Puškini 45a asuvasse baari Püramiid. P.N ja Z läksid sellesse baari. Külastajaid baaris ei olnud. Z vestles baaridaamiga, ta tellis midagi. P.N nägi baaridaami töölaua peal, kassaaparaadi kõrval, valget värvi mobiiltelefoni Samsung. Ta kohe otsustas selle mobiiltelefoni ära varastada. Oodates ära, millal baaridaam eemale vaatab, võttis ta kiiresti selle telefoni laua pealt, pani telefoni jope taskusse ning lahkus kohe baarist. Z jäi baari. Pärast baarist lahkumist ta suundus Peetri platsi poole. Teel viskas P.N välja telefonis olnud SIM-kaardi. Piirivalvepunkti juures kohtas ta võõrast meest, tema nime ta ei tea, kirjeldada teda ei osanud. P.N tegi mehele ettepaneku osta temalt telefon. P.N näitas mehele Samsung mobiiltelefoni. Mees oli nõus ostma temalt telefoni 16 euro eest. Võõras mees maksis talle 16 eurot, tema aga andis mehele telefoni, pärast mida nad läksid lahku. Raha kulutas P.N toiduainete ja alkoholi ostmisele. Kahtlustatav kahetses tehtut puhtsüdamlikult ning nõustus täielikult esitatud tsiviilhagiga. Kannatanu M O 27.05.2011.a ütlused, mille kohaselt kannatanu selgitas ülekuulamisel, et 27.05.2011.a. sõitis ta Tartust tagasi Narva. Ta sõitis Sillamäelt läbi oma rohelist värvi autoga reg nr xxx. Sillamäel, Olerex tankla juures, ta nägi võõrast tütarlast. Enne seda ta just tankis ja sõitis veidi eemale. See tütarlaps astus tema juurde ja palus ta Narva viia. Ta paistis 30-40 aastane olevat, normaalse kehaehitusega, umbes 170-175 cm pikk, juuksed värvitud, kollast värvi, tema näol ja kehal silmapaistvaid eritunnuseid ei olnud. Seljas oli temal lühike, heledat värvi jope. Kaasas oli temal suur lilleline, erksates värvides käekott. O oli nõus ta viima ja tütarlaps istus autosse paremale esiistmele. Kui nad sõitsid viimasest Sillamäe bussipeatusest mööda, siis tütarlaps osutas ühele bussipeatuses istunud noormehele ja ütles, et see on tema vend. Ta jällegi palus teda, et O viiks Narva ka tema venna. Kannatanu oli nõus ja peatas auto. Tütarlaps läks autost välja ning hüüdis seda noormeest nimega Dmitri ja kutsus ta O autosse istuma. Dmitri istus tema autosse tagaistmele, paremalt poolt. Nad suhtlesid omavahel kogu sõiduaja jooksul. Nendevahelisest suhtlemisest sai O aru, et nad on Narva elanikud. 5 1-11-12153 Kannatanu täpsustas, et ta saab kirjeldada noormeest, kes tema autosse istus, väga umbkaudselt, täpsemalt: temal olid lühikesed, peaaegu et valged juuksed, laubal olid tal marrastus, ta paistis 25 aastane olevat, umbes 180 cm pikk. Samuti täpsustas kannatanu, et enne seda, kui ta autosse istus, O koristas tagaistmelt oma dokumentidega käekoti. Tagaistme ja esiistmete vahel, vasakul, oli veel üks temale kuuluv käekott, millest ta oli unustanud. Kui nad sõitsid Narva juurde, siis Dmitri ütles O , et tema peab minema välja seal, kus as uvad kaugvedude sõiduautod, Statoil tanklast mitte kaugel. O peatas auto tanklast umbest 400 m kaugusel ja Dmitri läks kiiresti autost välja ning hakkas loomulike vajaduste rahuldamist teesklema. Ka tütarlaps lahkus autost, hoiatades, et tema läheb välja koos Dmitriga. O sõitis edasi kuni Tallinna mnt 46 majani, kus elab tema ema ja avastas, et käekotist on läinud kaduma sülearvuti MacBook Pro, hõbedast värvi korpuses, mis on tehtud alumiiniumi sulamist, 13,4" tollise ekraaniga. Sülearvuti maksumus on 1200 eurot. Sülearvuti oli musta värvi arvutikotis. Selle koti sisepind on tehtud oranži värvi kangast. Arvutikoti maksumuseks määras kannatanu 20 eurot. Üldine tekitatud kahju summa on 1220 eurot. Kannatanu M O 27.05.2011.a hagiavaldus, mille kohaselt vargusega tekitatud varalise kahju summa on 1220 eurot. Kannatanu M O 01.06.2011.a äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt talle äratundmiseks esitatud fotodel ära tundud on P.N, ik xxx. Tunnistaja J T 01.06.2011.a ütlused, mille kohaselt tunnistaja selgitas ülekuulamisel, et 27.05.2011.a kella 15.30 paiku oli ta Sillamäe linnas, bussijaamas. Ta nägi keskmises eas meest, kes tuli kohvikust välja. T astus selle mehe juurde, teretas ja küsis ega tema Narva ei sõida. Mees vastas talle, et sõidab Narva ja on nõus ta oma auto peale võtma. Ta ei küsinud mehe nime, ta esitle end ja ütles oma nime – J . Nad läksid koos tema auto juurde (marki tunnistaja ei tea ja numbrit ei näinud), mis oli tumedat värvi. Tunnistaja istus paremale esiistmele, mees istus autorooli ning nad hakkasid Narva suunas sõitma. Ta ei vaadanud autos midagi, lihtsalt vaatas ette. Sillamäe linna väljasõidu juures asuvas bussipeatuses nägin ta oma tuttavat nimega Dima P.N (hüüdnimi Kolobok). Tunnistaja palus autojuhti peatada auto ning võtta tema tuttav reisijana auto peale, mehele tunnistaja ütles, et see on tema vend. Autojuht peatas auto ning P.N istus tagaistmele paremalt poolt. Teel Narva ta vestles P.N-iga. Narva linnast mitte kaugel, natuke enne Statoil tanklat, veoautode rea juures P.N järsku palus autojuhti peatada auto selleks, et välja minna. Tema, selleks, et autojuhile täiendavalt muret mitte tekitada, ka läks koos P.N-iga välja, sest nad olid juba praktiliselt Narvas. Pärast autost väljumist ta nägi, kuidas P.N hoidis enda sviitri all mingit lamedat eset, kuid ta ei andnud sellele mingit tähtsust. P.N jättis ruttu T hüvasti ning suundus Rahu tänava poole. Tema ise läks Tempo kauplusesse. Sellest, et autojuhilt varastati sülearvuti, temale ei olnud midagi teada, kuid tunnistaja arvas, et varguse võis panna toime P.N. Kahtlustatava P.N-i 14.07.2011.a kinnipidamisprotokoll, mille kohaselt peeti teda kinni 14.07.2011.a kell 16.10 Tallinnas, Paldiski mnt. 52 juures. Kahtlustatava P.N-i 15.07.2011.a ütlused, mille kohaselt kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel et pani selle kuriteo toime. Tõesti, kuskil 2011.a maikuu lõpus, teisel päevapoolel ta seisis Tallinna maanteel Sinimäe teekurvi juures. Ta tahtis sõita Narva. Sel hetkel mööda sõitis mingi auto, võib olla, et sinist või hõbedast värvi. P.N ei palunud seda autot käeviipega peatuda, kuid auto sõitis natuke maad edasi ja peatus ning andes tagakäigu sõitis tema juurde. Autojuht oli P.N-ile absoluutselt võõras, paremal esiistmel istus J T , tema endine elukaaslane. Umbes kaks kuud enne seda, P.N läks temaga tülli ja praktiliselt temaga ei suhelnud. Nad ainult teretasid ja ütlesid teineteisele „head aega". Tema näitas P.N-ile, et ta võib autosse istuda. Seda P.N ka tegi, istudes tagaistmele paremalt poolt. P.N ei pööranud tähelepanu sellele, mis oli tagaistme peal temast vasakul, kuni ta nägi tagavaatepeeglist, kuidas T peanoogutustega, grimassidega ja pilgutamistega juhib tema tähelepanu sellele, mis oli temast vasakul. Siis P.N nägi istme 6 1-11-12153 peal väikest musta mappi. P.N-ile oli ilmselge, et T teeb talle ettepaneku see mapp varastada ja just sellele tema juhtiski P.N-i tähelepanu. Nad sõitsid Sinimäelt edasi umbes 10 minutit ning P.N võttis selle mapi ja rahulikult pistis selle oma sviitri alla kõhu juurde. Sel hetkel T aktiivselt vestles autojuhiga. P.N ei teadnud siis, mis mapp see selline on. T , nähes, et P.N õnnestus mapp võtta, palus autojuhil peatuda öeldes, et tema tahab loomulike vajadusi rahuldada. See juhtus pärast Narva linna jõudmist, Statoil tanklast mitte kaugel. Pärast seda kui P.N käega mappi sviitri all hoides läks autost välja, P.N koos T suundus metsapargi poole, mis asub kohe seal kõrval. Autojuht sõitis ära Narva suunas. Nad läksid sügavamale metsa. Teel T ütles P.N-ile, et ta võtaks mapi välja. Ta lihtsalt ütles P.N-ile: „Võta välja ja näita". P.N võttis selle mapi sviitri alt välja, nad tegid lahti selle tõmblukk-kinnituse. Selgus, et see on väike sülearvuti, hõbedast värvi. Selle nimetus ei olnud tal meeles. T ikka nõudis, et P.N annaks temale vaadata, hakkas tal seda käest välja tirima. Nende vahel toimus konflikt, P.N tõrjus teda eemale selle sülearvutiga vehkides ja üks selline sülearvutiga käe viibe sattus T vastu pead. Selle tõttu sülearvuti ekraan pragunes. Seejärel nad läksid P.N-i juurde aadressile xxx. Seal ta andis temale oma hea mobiiltelefoni kui varastatud sülearvuti eest tasu osa. T ise nõudis oma osa ja ta saigi P.N-i telefoni. Sülearvuti jäi mingiks ajaks P.N-i juurde ja umbes nelja päeva pärast ta müüs selle 25 euro eest mingile kaugvedude autojuhile Rahu tänava veoautode reast. Selle autojuhi veoautot ta ei mäletanud, ta oli P.N-ile absoluutselt võõras. Saadud raha P.N ja T kulutasid toiduainete ostmisele. Kahtlustatava P.N-i 01.08.2011.a ütlused, mille kohaselt ülekuulamisel selgitas P.N, et 2011.a aprillis-mais ta elas koos J T . Nad elasid korteris aadressil xxx. 2011.a mai lõpus ta käis koos T Sillamäel, seal nad külastasid poode. Sillamäel ta läks T tülli, seepärast läks tema juurest ära ning suundus bussipeatuse juurde selleks, et iseseisvalt Narva jõuda. Mingi aja pärast bussipeatuse juurde sõitis sõiduauto, autost vaatas välja T ja ütles, et P.N istuks autosse. P.N istuski autosse. Sellest, mis toimus teel Narva, ta rääkis juba varem. Kui nad autost lahkusid, siis ta ei lahkunud T juurest, nad otsustasid koos minna metsa vaatama, mis seal mapi sees on. Metsas P.N võttis mapi sviitri alt välja, tegi selle lahti ja leidis sealt sülearvuti. Kogu selle aja jooksul T oli tema kõrval. Rimi Eesti Food AS vahetuse vanem A. Z 31.07.2011.a avaldus, mille kohaselt kaup 14.65 eurot väärtuses on tagastatud rikkumata. Tunnistaja P K 31.07.2011.a ütlused, mille kohaselt tunnistaja selgitas oma ütlustes, et 31.07.2011.a kell 14.45 viibis ta kaupluses Säästumarket, mis asub aadressil Narva, Roheline
2. Ta töötab selles kaupluses valvurina. Tunnistaja märkas, kuidas sellesse kauplusesse sisenes noormees hallis jopes, ruudulise nokamütsiga peas, kes kohe suundus osakonda, kus leti peal oli šokolaad. See noormees, pärast seda kui võttis šokolaaditahvlid, suundus kaupluse kassa poole. Kaupluse kassas see noormees ei võtnud kauba välja, täpsemalt viis šokolaaditahvlit Kalevipoeg kaaluga 300 grammi üldmaksumusega 14,65 eurot (ühe sellise šokolaaditahvli maksumus on 2,93 eurot) ning ei asetanud neid kassalindile ja viis selle kauba kassast mööda selle eest maksmata. Tunnistaja peatas selle noormehe kaupluse väljapääsu juures, läks koos temaga valveruumi, kus see noormees võttis välja kauba, mille eest ta ei maksnud. Tunnistaja kutsus välja politseipatrulli. Samuti oli koostatud avaldus. Kahtlustatava P.N-i 01.08.2011.a ütlused, mille kohaselt oma ütlustes tunnistas kahtlustatav oma süüd täielikult. Kahtlustatav selgitas, et 31.07.2011.a kella 14.45 paiku tuli ta kauplusesse Säästumarket, mis asub aadressil Narva, Roheline
3. Varguse toimepanemise eesmärgil ta suundus müügisaali, võttis letilt viis šokolaaditahvlit Kalevipoeg maksumusega 2,93 eurot igaüks, üldsummale 14,65 eurot ja kohe pistis need temal seljas olnud jope alla. Pärast seda ta ruttu suundus kaupluse väljapääsu poole. P.N arvas, et teda ei märganud keegi, seepärast ta läks kassast mööda tema jope all olnud viie šokolaaditahvli eest maksmata ning teda pidas kinni valvur. Pärast kinnipidamist ta andis viis vigastamata šokolaaditahvlit Kalevipoeg valvurile. P.N kahetses tehtut puhtsüdamlikult. 7 1-11-12153 B.W.T.KING AS kaupluse esindaja 27.09.2011.a avaldus, mille kohaselt paluti võtta vastutusele kodaniku, kes 27.09.2011.a kella 10.50 ajal pani kaupluses Kristiine Walking aadressil Tallinn, Endla45 toime õigusvastase teo 31.95 eurot väärtuses. Tunnistaja R T 27.09.
4. ütlused, mille kohaselt oma ütlustes selgitas tunnistaja, et olles tööl 27.09.2011.a. kella 10:50 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses, märkas ta mustas jopes, tumedates pükstes ja sinises mütsis noormeest sisenemas kauplusesse Walking. Mees valis välja poes olevatest jalanõudest sobiva, eemaldas turvaelemendi ja pani endale jalga. Oma vanad jalanõud jättis kauplusesse. Isik väljus kauplusest kauba eest tasumata. Kahtlustatava P.N-i 27.09.2011.a kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti teda kinni 27.09.2011.a kell 10.50 aadressil Endla 45, Tallinna ja vabastati 29.09.2011.a kell 10.
5. Kahtlustatava P.N-i 28.09.2011.a ütlused, mille kohaselt oma ütlustes tunnistas P.N end täielikult süüdi. Kahtlustatav selgitas järgmist: reedel tuli ta Tallinna, sest esmaspäeval pidi helistama ühele tuttavale, kes pidi ta esmaspäeval tööle saatma. Nädalavahetusel ta napsitas ja temalt varastati kingad. Tuttavad leidsid talle kingad suurusega 44, kuid need olid talle väiksed. 27.09.2011.a olles alkoholijoobe seisundis, tuli ta Kristiine Kaubanduskeskusesse, mis asub aadressil Tallinn, Enda
6. Pärast seda kui ta tuli kingakauplusesse Walking, otsustas ta varastada kingad, sest tal ei olnud õues milleski käia. Täpsemalt võttis ta paari uusi kingi ja võttis kätega maha turvaelemendi. Ta pani turvaelemendi teise kinga sisse, uued kingad pani jalga, oma kingad aga jättis selle kaupluse müügisaali. Pärast seda ta lahkus kauplusest millegi eest maksmata, kuid valvur pidas ta kohe kaupluses koos varastatud tootega kinni ning toode tagastati kauplusele kahjustamata. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuriteo toimepanemise pilte tervikuna. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. P.N-ile enne kaupa eest maksmist olid võõrasteks vallasasjadeks kaupluste saalides müügil olevad ning Rimi Eesti Food AS-le (Säästumarket) ja B.W.T.KING AS-le kuuluvad asjad: viis šokolaaditahvlit ja meestekingad. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Rimi Eesti Food AS (Säästumarket) ja B.W.T.KING AS-ga on tegemist poodidega, kus müügisaalis asuvad vabalt ostjatele pakkuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata, proovida asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. P.N võttis Rimi Eesti Food AS-i (Säästumarket) müügisaalist meestekingad, ja B.W.T.KING AS-i müügisaalist viis šokolaaditahvlit, mis olid kaupluseomaiku (või vastavate volitustega isikute) valduses müügisaalis, millest P.N oli teadlik. P.N-i kauplustest Rimi Eesti Food AS (Säästumarket) ja B.W.T.KING AS toimepandud vargused jäid katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, P.N peaks saavutama asja üle võimu, see tähendab, et tal peaks olema võimalus hakata vara oma äranägemise järgi kasutama. Kuid P.N asja oma äranägemise järgi kasutamise võimalus puudus, sest teda pidasid turvatöötajad kinni. 8 1-11-12153 Samuti P.N-ile olid M O kuuluv sülearvuti ja S T kuuluv mobiiltelefon võõrasteks vallasasjadeks, millest ta teadis. P.N võttis asjad kannatanute nõusolekuta, väljudes sõiduautost ja baarist koos sülearvuti ja mobiiltelefoniga, lõpetas P.N senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asjade üle. P.N tekkis võimalus hakata vara oma äranägemise järgi kasutama või käsutama, sest ta on väljunud senise valdaja mõjualast. Seega on tegemist lõpuleviidud vargustega ning P.N-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus (RKK 3-1-1-22-97; 3-1-3-9-00). Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (

§ 199

) kui väärteod (

§ 218

). P.N-i tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad: nelja kuu jooksul pani ta toime neli vargust (27.05.2011-27.09.2011). Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. P.N pani teod toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt P.N-i tahtlikku süüd

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele P.N süüdi tunnistada temale inkrimineeritavate süüteokatsete toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et P.N on süüdi temale inkrimineeritavate süüteo toimepanemises, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel oma süü tunnistamist ja kahetsust. Kuigi

§ 199

lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks. Käesolevas kriminaalasjas pani P.N toime 4 vargust. Kahe varguse puhul on kahju hüvitamata, kaks vargust jäid katse staadiumisse. P.N on varem 15 korda, millest on 13 korda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, 9 1-11-12153 väärteokorras teda karistati 50 korda erinevate süütegude toimepanemise eest. Kohtu arvates kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. P.N-ile vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus P.N-i poolt toimepandud kuritegude raksust (II astme kuriteod), tehiolusid (kuritegudega ei ole tekitatud raskeid tagajärgi, kahe vargusega on tekitatud kannatanutele materiaalne kahju, kahju on hüvitamata), toimepandud kuritegude arvu, kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud P.N-i seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Kohtu hinnangul tuleb P.N-ile

§ 199lg 2 p 9 järgi määrata karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada P.N-ile lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra.

§ 68lg 1 kohaselt eelvangistus arvatakse karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäeva või rahalise karistuse kolm päeva määra. P.N viibis eelvangistuses alates 27.09.2011 kuni 29.09.2011, so 3 päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka. Käesolevas kriminaalasjas on P.N vahistatud alates 30.09.2011 ning kohtu arvates karistuse täitmise tagamiseks tuleb P.N-ile valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse alguseks lugeda kinnipidamise ajast, so alates 30.09.2011.a. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09). 10 1-11-12153 Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: S T summale 127 eurot ja M O summale 1220 eurot. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Kannatanute ütluste alusel kohus loeb põhjendatuks ja tõendatuks kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. S T poolt esitatud tsiviilhagi summas 127 eurot seisneb 23.09.2011.a varastatud mobiiltelefoni Samsung GD-S5230W maksumusest. Kannatanu ei esitanud dokumentaalseid tõendeid mobiiltelefoni maksumuse kohta, kuid kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, mobiiltelefoni maksumus on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses ning vastab turuhinnale. M O poolt esitatud tsiviilhagi summas 1220 eurot seisneb 27.05.2011.a varastatud sülearvuti Mac Book Pro maksumusest. Kannatanu ei esitanud dokumentaalseid tõendeid sülearvuti maksumuse kohta, kuid kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, sülearvuti maksumus on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses ning vastab turuhinnale. Kannatanute tsiviilhagid eelnimetatud ulatuses kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele P.N-ilt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Asitõendiks on tunnistatud S T ära võetud CD plkaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõend tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 79 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 10.01.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli ) eurot ja 40 senti. Eelnimetatud menetluskulud tuleb P.N-ilt riigi kasuks välja mõista. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata P.N-ile menetluskulude summas 646.64 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 53.88 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Larissa Prokopenko Kohtunik 11