1-12-3459/4

(12230103129)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kriminaalasi N.E süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav N.E - isikukood xxx; elukoht: xxx; Eesti kodanik; kõrgharidusega; ei tööta alates 02.04.12; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Dmitri Školjar § 424 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada N.E KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 30 eurot on 900 (üheksasada) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel on võimalik rahalist karistust tasuda ositi, s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number 1-12-3459 ja süüdimõistetu nimi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta N.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista N.E-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: joobe tuvastamisega tekkinud kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, määratud kaitsjale makstav tasu 57,60 eurot (viiskümmend seiste eurot ja 60 senti), kaitsjale toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 eurot (45 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-3459 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend – CD-plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures (tl.13) – jätta asja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS N.E juhtis 24.02.2012 kella 06.48 ajal Tallinnas Tartu mnt Odra tänava ristmiku juures mootorsõidukit Peugeot 406, reg nr 301MDT, olles joobeseisundis. EKEI uuringuakti nr 511T kohaselt uuritaval N.E `il uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 2,63 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,57 mg/g. Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet: juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning rikkus § 69 lg 4 p 1nõudeid: alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellise tegevusega pani N.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 2 Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus N.E süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis lähtudes päevamäärast 30 eurot, on 900 eurot ning mille tasumist võimaldada 12 kuu jooksul. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb võtta N.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil N.E tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning N.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades N.E varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
6. Kohtunik 3