← Eesti

4-12-323/2

4-12-323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-323 (2317,11,008172) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr I.Z, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
  3. Aleksandr I.Z süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
  4. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Ida Prefektuuri Jõhvi arestikambris Ülesõidu 1, tel: 3372434 Jõhvis. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 14.05.
  5. Aresti ärakandmist arvestada alates aresti ärakandmisele asumisest. Kui mõistetud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse aresti ärakandmisele toimetamisest.
  6. Aleksandr I.Z-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksandr I.Z, 4-12-323, joobeekspertiis“.
  7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.04.
  8. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.12.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1267145 selles, et 29.08.2011 kella 14.40 ajal peeti Trummi 16 maja ees kinni Aleksandr I.Z, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on metadooniravil Narvas, tarvitas fantanüüli selleks, et paremini magada. Karistusettepanekuga on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud joobe tuvastamise aktiga, menetlusalune isik ei vaidlusta, teda on varem samalaadsete rikkumiste eest arestiga karistatud. Karistusena taotleb 5 päeva ja välja mõista menetluskulud 35 €. Isik ilmus kohale, ise läheb ka karistust kandma. Karistus peab olema ära kantud 1 kuu jooksul, hiljemalt 14.05.
  9. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollis, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud ka kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.