V.R on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades. Kohus nõustub kaitsjatega selles osas, et V.R nagu ka teiste samas kriminaalasjas endiste süüdistatavate, 21 nüüdsete tunnistajate, ütlusi tuleb hinnata kriitilisemalt kui tavapäraste tunnistajate ütlusi. Samas märgib kohus, et ütluste usaldusväärsuse hindamise põhialused on siiski samad. Nimelt võtab kohus seisukoha ristküsitluse käigus usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud ütluste põhjal isiku ütluste tõepärasusse, selgitatud vastuolude põhjendamise elulise usutavuse ja ütluste enda loogilise esitamise osas, samuti ütluste järjepidevuse osas, hinnates ütlusi ka kooskõlas teiste kogutud ja uuritud tõenditega. Antud asjas ei ole ei kaitsjad ega prokurör taotlenud ristküsitlemise käigus V.R ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks vastuoludega seoses. Sellest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et R on kogu menetluse vältel andnud ühetaolisi ütlusi. Kohus tõdeb, et Ri ütlused on kokkulangevad kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud teiste tõenditega, sh nn kalaärimeestest tunnistajate ütlustega ja jälitusprotokollides kajastatud kõnesalvestuste protokollidega. R selgitused talle esitatud küsimustes kohtulikul uurimisel on olnud vastavuses esitatud küsimuse stiili ja Ri teadmistega. Kaitsjad leiavad, et kuna R vastas küsimustele, mis puudutasid kõnesalvestustes kontrolli organiseerimise palvet Andrei K.E-le, et ta lollitas, on see iseenesest tema ebausaldusväärsuse näitajaks. Kohus ei nõustu siinkohal kaitsjatega. R on sõnaselgelt selgitanud küsimustele vastates, selgitades „lollitamise“ mõiste kasutamist oma vastuses, et ta lollitas Andrei K.E. R on selgitanud korduvalt, et kui raha õigeaegselt koos ei olnud, siis „sõitis„ Andrei K.E temale sisse ja enda kaitseks pakkus ta välja, et Andrei K.E ise vestleks probleemsete „klientidega“, st firmade esindajatega, kes raha ei maksnud. Kohus leiab, et R selline selgitus on kooskõlas teiste tõenditega, sh jälitusprotokollides kajastatud vestlustes nn kalaärimeestega (sh K esindaja S. K, kelle firmaga oli probleeme veterinaarrahade maksmisel) ning eluliselt usutav. Samuti puudus Ril objektiivselt hinnates vajadus lisaraha küsimuseks. Kriminaalasja materjalide põhjal oli B käive 2004 aastal üle 60 miljoni krooni, millest kasum moodustas 1, 1 miljonit krooni ( XII kd, tl 135 II pool). 2005 aastal oli firma käive üle 77 miljoni krooni, kasum üle 700 000 krooni ( XII kd, tl 135 II pool). Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et Rit ekspediitorina eelistati just nimelt tema võimekuse pärast vaguneid tagada, mida teised ekspediitorid teha ei suutnud. Seega on tuvastatud, et nn kalaärimehed ise valisid Ritema võimekuse eest ekspedeerijaks, mitte kellegi teise, sh Andrei K.E soovitusel. Seega puudub kohtu hinnangul süüdistatavate sellekohastes etteheidetes igasugune sisu ja eluline usutavus ning kohus peab kõike eeltoodud asjaolusid arvesse võttes V.R ütlusi usaldusväärseteks. Eeltoodud alusel kasutab kohus V.Ri poolt kohtus tunnistajana antud ütlusi kui lubatud tõendit ja usaldusväärset tõendiallikat täies mahus. VRja Andrei K.E vaheliste rahaliste suhete olemasolu või puudumise kohta märgib kohus järgmist. Süüdistatav Andrei K.E on selgitanud, et tema andis V.R tariifide ettemaksuks sularahas laenu 60 000 dollarit. Vastavalt kokkuleppele pidi R selle eest tasuma temale iga väljuva vaguni pealt intressi 50 dollarit vaguni kohta. Laenu saamise ja andmise kohta oli vormistatud laenuleping, mis on aga peale süüdistatava kinnipidamist ja teostatud läbiotsimisi kadunud. Mingit muud raha Andrei K.E V.R enda sõnade kohaselt saanud ei ole. VRon kohtus eitanud igasuguse võlasuhte ja äriliste suhete olemasolu Andrei K.E-ga ning on selgitanud, et ainus suhtlemise põhjus ja vajadus Andrei K.E-ga oli seoses veterinaarrahadega. Kohus leiab, et A.K.E väited võlasuhte olemasolu kohta V.Riga on ennastõigustavad ega ole tõendamist leidnud. Nii Ri kui P ütlustest nähtub, et Andrei K.E-le edastati kokku kogutud veterinaarrahad ning muud rahalised suhted A.K.E-ga puudusid. Lisades eelnevale analüüsile V.R firma majandusliku olukorra kohta A.K.E isikliku rahalise seisu ja firma rahalise seisu võrdluse, tuleb asuda seisukohale, et objektiivselt A.K.E puudusid rahalised vahendid V.R nimetatud laenu andmiseks. Seega leiab kohus, et V.R ja Andrei K.E vahel puudusid omavahelised laenuga seotud rahalised suhted. 22 Eeltoodu alusel loeb V.R ütlustega tõendatuks, et K.E esitas V.R nõude, et tema hakkaks koguma raudteel termosvagunites Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala vedavatelt kalaäriga tegelevatelt ettevõtetelt (läbi nendes töötavate isikute) raha selle eest, et K.E lubaks külmutatud kala veol termosvagunites jätkuda. Venemaale mineva vaguni pealt nõudis K.E 100 USA dollarit ja Ukrainasse mineva vaguni pealt 200 USA dollarit. K.E tutvustas Rile oma venda Andrei K.E, et R Andrei K.E kaudu iga nädal välja läinud külmutatud kala sisaldavate termosvagunite eest K.E-le kokku kogutud raha edastaks. K.E lubas mittemaksmisel külmutatud kala veo termosvagunites lõpetada. Kuna K.E töötas VTA direktori asetäitjana, siis tunnistaja uskus, et see võimekus K.E on olemas ja nõustus tema jaoks raha kalaärimeestelt koguma. Kuivõrd K.E nõudmisel makstavat raha on menetluse vältel erinevate isikute poolt erinevalt nimetatud, siis selguse mõttes kasutab kohus selle raha osas väljendit veterinaarraha. Tunnistaja MPütlused, kes töötab alates 2002 aastast B is raamatupidajana, kinnitavad V.R ütlusi. MP on andnud ütlusi, et tema ülemuseks on V R. Tema teab, et aastatel 2004 kuni 2005 toodi veterinaarlubade jaoks raha V.R kätte Andrei K.E-le edastamiseks. Tema on mitu korda kuulnud pealt V.R ja Andrei K.E vahelisi vestlusi ja on ise võtnud vastu toodava raha, kui R oli haiglas. Jutuajamisi sai ta kuulda tänu hästi läbikostuvatele vaheseintele kontoris, kuna tema ja Ri kabinetid on kõrvuti. Nende kontoris käis Andrei K.E veterinaarraha saamas, ärilisi jm suhteid nende firmal R ei olnud. Ajal kui R oli haiglas, tõid kliendid veterinaarrahad tema kätte. Ta kogus raha, tegi märkmeid ja kandis R ette. Raha toojad seletasid, et nad tõid veterinaarraha, andke palun V edasi. Raha toodi kroonides, eurodes ja dollarites. Raha ei toodud alati õigeaegselt, vahest maksti ette, vahest jäid osad võlgu. Ta teab, et R andis raha korduvalt kõrvalkabinetis üle Andrei K.E-le. Teab ta seda sellepärast, et ta kuulis neid vestlusi samaaegselt toimuvaga pealt. Ta kuulis Rit selgitamas, kes on raha toonud. Samuti oli kuulda Andreid nimetamas sõna raha ja raha üle lugemas. Kui raha ei olnud piisavalt, siis oli Andrei närviline, ütles, et ei laseks vagunit välja, rahuolematu oli. Need kliendid, kes raha tõid vedasid termosvagunitega. Kohus leiab, et tunnistaja MP ütlused on usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. On ilmselge, et õhukeste vaheseintega teineteise kõrval asuvates kabinettides on võimalik kuulda sõnaselgelt, mida kõrvalkabinetis räägitakse. Samuti leiab kohus, et on oluline, et tunnistaja kuulis vestlusi Andrei K.E ja VR vahel pealt, mitte ei teadnud nende vestluste sisu Rilt (ehk teiselt) kuuldu põhjal. Tunnistaja P ütlused langevad kokku jälitusprotokollides kajastatud kõnesalvestuste ja samuti edaspidiselt analüüsitavate tunnistajatest kalaärimeeste ütlustega. Viimased kinnitavad, et nad raha tõid kas R kätte või naisterahva kätte (et ühed nimetavad sekretäri, teised raamatupidajat, ei pea kohus oluliseks vastuoluks, kuivõrd vaidlust Rile raha edastamise kohta ei ole), peab kohus tunnistaja P ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Kohus leiab, et edasiselt kajastatavad nn kalaärimeeste ütlused on kattuvad V.R ja MP ütlustega tuvastatud asjaoludega. Kõik kinnitavad, et Ri firma teenuste eest tasumine toimus arvete alusel panga ülekandega, kuid veterinaarrahade tasumine toimus sularahas R . Nii kinnitab tunnistaja SK(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
alusel lõpetatud ja kes on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades), et aastatel 2004 ja 2005 töötas tema AS K . Firma tegeles mh kala külmutamise ja ekspordiga Venemaale ja Ukrainasse. Nende ekspedeerija oli 23 B ning suhtlesid nad sealt V R . Ekspedeerimisteenuste eest tasumine toimus alati pangaülekandega esitatud arvete alusel. Lisaks sellele küsis V.R lisaraha, selgitades, et veterinaarteenistus lubaks termosvagunites eksportida, on vaja lisaraha maksta. R väitis, et lisaraha küsivad tema käest veterinaarid. Nemad ei maksnud 3-5 kuud, siis läks psühholoogiliselt raskeks ja nad maksid küsitava veterinaarraha arve alusel. Arved organiseeris R. Mingeid tegelikke sidemeid selle firmaga kelle kaudu veterinaarraha maksti ei olnud. Teab, et tema äripartner (Briš) sai kokku Andrei K.E-ga, kuid ei tea mis küsimuses. Tunnistaja Aleksandr Briš, töötas samuti aastatel 2004 ja 2005 AS K . Tema on Andrei K.E-ga kohtunud ühel korral, kui viimane käis nende firmas. Et Andrei K.E tahab nendega kohtuda teab ta seetõttu, et R enne helistas ja ütles seda. Nad olid Andrei autos ja Andrei rääkis, et nad peavad lahendama mingisugused küsimused ja kui neid ei lahendata, siis ei saa nad enam vaguneid. Tema täpselt ei teadnud mis küsimuses, kuna Andrei pidi kohtuma K, kuid viimast ei olnud. Kuid talle tundus, et küsimus, mida pidi lahendatama, oli rahaline küsimus. Nende firmal ega temal isiklikult Andrei K.E-ga mingeid rahalisi suhteid ei olnud. Nimetatud ütlustest nähtub lisaks Rile veterinaarrahade edastamisest, et peale firma poolt veterinaarraha mittemaksmist, võttis ise nendega ühendust, st läks koha peale Andrei K.E olukorda lahendama. Kohus leiab, et tunnistajate K ja Briši ütlustega on kinnitust leidnud veterinaarraha maksmise fakt Ri kaudu. Samuti asjaolu, et kui nn kalaärimees maksmast keeldus, siis sekkus olukorra lahendamisesse Andrei K.E ning ähvarduse kohaselt pidi mittemaksmisel kalavedu termosvagunites lõppema. Tunnistaja OO(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
OO on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) ütluste kohaselt töötas tema aastatel 2004- 2005 AS KF. Ekspedeerijana kasutati B ning ekspedeerimisteenuste eest tasumine toimus pangaülekandega. Lisaks arvetele edastas ta V.R veel lisaraha. Nimelt seletas R, et seda raha on vaja vagunite transpordi jaoks, kuna vagunid ei säilita temperatuuri. See puudutas termosvaguneid. R sõnade kohaselt pidi raha edasi minema K.E-le, kes töötas veterinaarametis. Maksma pidi Venemaale mineva vaguni eest 100 dollarit ja Ukrainasse mineva vaguni pealt 200 dollarit. Rahad edastas ta ise või kui sõitmist Tallinna ei olnud, siis cargobussiga. Teinekord kui raha rohkem oli, maksis ta ka vagunite eest ette ära. Tunnistaja seletab kd 6 lk 10 ja 47 kohta, et need on tema käega kirjutatud ning et sõnad vet ja numbrid on mõeldud rahasummad veterinaaridele. Osa makstud ettemaksust tõi R tagasi, öeldes, et enam ei ole vaja maksta. Raha ettemakse oli vaja, sest teinekord ei olnud raha ja siis ei saanud raha maksta. Mõnikord rääkis tunnistaja ka maksmise tähtaja pikendamisest Riga, kes arutas seda omakorda Andrei K.E-ga. Antud ütlustest peab kohus lisaks veterinaarraha maksmise kinnitamise faktile oluliseks, et tunnistaja kinnitab R ütlusi peale K.E kinnipidamist nn veterinaarraha tagastamise kohta. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul seda, et R ei kogunud seda raha endale. Tunnistaja SZ(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
SZ on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades), kelle ütlustest nähtub, et tema töötas aastatel 2004- 2005 B OÜ-s. Firma tegeles kalatoodete ekspordiga ja kasutas neil aastatel ekspedeerijana nii B i kui MTFi. Kala transporditi termosvagunitega. MTFi teenust kasutades tekkisid probleemid veterinaaridega. Üks kord peatati vagun piiril temperatuurirežiimirikkumisega seoses. Tema esitas VTAsse 24 Venemaa kliendilt kirja, et temperatuuri osas pretensioone ei ole ja vagun lasti edasi sõita. B ist suhtles tema V.R . Ekspedeerimisteenuse eest tasumine toimus arvete alusel pangaülekandega. Üks kord aitas SGtal termosvaguneid õigeaegselt organiseerida ja ta pidi selle jaoks maksma 100 dollarit. Tunnistaja SG(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
SGon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) ütluste kohaselt töötas aastatel 2004- 2005 G direktorina. Firma tegeles kala töötlemisega. Tema aitas B ( SZ) saada termosvaguneid ning ühel korral oli B veterinaarsertifikaat tagasi kutsutud. Samuti näitab käesoleva tunnistaja ütlus, et veterinaarametnikud olid võimelised ja praktikas esines juhtumeid, kus väljastatud sertifikaadid erinevatel põhjustel tühistati. Tunnistaja OB(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
OB on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades), kelle ütlustest nähtub, et tema töötas aastatel 2004- 2005 firmas Romulin, mis tegeles külmutatud kala transiidiga. Tema on rääkinud G palvel R , et viimane saaks termosvaguneid ette. R ütles, et selle eest on vaja maksta 100 või 200 eurot. Summas ei ole kindel, sest teda see ei huvitanud. SG eest andis tema Ri kontoris raha üle. Summasid ei mäleta, kuid olid vist dollarites. Möönab, et Andrei K.E võis tema poole seoses firmaga K pöörduda, kuid tema ei ole sellega seoses midagi teinud. Kohtu hinnangul tunnistajate B , G ja Z ütlustega on taaskord kinnitust leidnud veterinaarrahade maksmine Ri kaudu. Samuti on kinnitust leidnud, et kauba ja veose kontrollid teatud juhtudel piiril siiski toimusid. Ja oluliseks peab kohus siinkohal asjaolu et ekspedeeriti tookord läbi MTF-i, seega läbi firma, kelle kaudu K.E puudus võimalus veterinaarraha nõudmiseks. Tunnistaja AS(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
ASon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) ütlustest nähtub, et tema töötas aastatel 2004- 2005 VG, mis tegeles kalatöötlemise ja eksperdiga Venemaale ja Ukrainasse. Kahel korral kasutati transpordiks termosvaguneid raudteel läbi R firma. R firmale maksid nad arvete alusel pangaülekandega ja mingi juurdemaks oli ka 400 või 500 dollarit. Juurdemaks oli seotud lisateenuste eest, mingite probleemide lahendamiseks, mida tunnistaja teab R sõnade kohaselt. Summa kujunes nii, et vaguni eest oli kas 100 või 200 dollarit. Raha andis ta üle Ri kontoris ühele naisterahvale. Tunnistaja Sokolov kinnitab oma ütlustega veterinaarrahade maksmist, seda et raha edastati M. P ja raha maksti Venemaale ja Ukrainasse minevate termosvagunite eest. Tunnistaja VP, kes aastatel 2004 ja 2005 töötas RG, kinnitab, et firma tegeles mh kala ekspordiga Venemaale ja Ukrainasse. Kasutati R firma ekspedeerimisteenust. Teenuse eest tasumine toimus arvete alusel pangaülekandega. Algul küsis R ka lisaraha vagunite etteandmise eest 100 kuni 150 dollarit, kuid mille jaoks ja kuidas R raha kaustas ta ei tea. R küsis Venemaale ja Ukrainasse ekspedeerimisel ka veterinaarrahasid, kuid tema nende juttudega kaasa ei läinud. Need olid erinevad summad, st veterinaarrahad ja lisatasu vagunite eest. Veterinaarrahasid küsis R ka 100 või 200 dollarit. Mälu värskendamiseks avaldatut kohtuistungil tunnistaja kinnitab, et veterinaarraha küsis iga Ukrainasse saadetava vaguni 25 pealt 200 dollarit. Raha nemad ei maksnud. Raha pidi minema K.E-le, et saaks kasutada termosvaguneid. Külmutatud kala termosvagunites veeti talvisel perioodil. Tunnistaja VB(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
VB on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) kinnitab, et töötas aastatel 2004- 2005 Ses direktorina. Firma tegeles kala tootmisega ja selle ekspedeeris firma R firma kaudu Ukrainasse ja Venemaale. Teenuse eest tasumine käis arvete alusel pangaülekandega. Raudteel veeti külmutatud kala termosvagunitega. Lisaks maksis ta Rile vagunite eest arvestusega umbes 100 dollarit vaguni kohta. Raha anti üle kas Rile või tema sekretärile kontoris. Mille jaoks R rahasid küsis, teda ei huvitanud. Kui said vagunid, pidid raha ära tooma. Tunnistaja mälus värskendamiseks avaldatu kohtuistungil kinnitatu kohaselt väljastasid Haju Veterinaarkeskuse veterinaarid kauba saatmisel sertifikaadile, et kaup saadetakse ilma temperatuurirežiimita. Tunnistaja EB(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
EBon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades). Tunnistaja töötas aastatel 2004- 2005 firmas S täitmisdirektorina. Täpsustab eelnevaid VB ütlusi, et R küsis Ukrainasse mineva vaguni eest 200 dollarit ja Venemaale mineva vaguni eest 100 dollarit. R sõnade järgi olid need veterinaarrahad. Kuhu raha edasi läks ta ei tea. Raha andis tema üle kahel korral kontoris raamatupidajale, üks kord kroonides ja teine kord dollarites. Tunnistajate E ja VB ütlused kinnitavad seega samuti veterinaarrahade maksmist ja tasutavaid summasid sihtriikide järgi, sh maksmist läbi raamatupidaja, kui R ei olnud. Tunnistaja AS(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
AS on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) kinnitab, et töötas aastatel 2004- 2005 töötas A K , mis tegeles kala tootmise, töötlemise ja müügiga. Kala müüdi ka Ukrainasse ja Venemaale. Kasutati V.R firmat ekspedeerijana ning firma teenuste eest tasuti arvete alusel pangaülekandega. Sellele lisaks nõuti veel raha, mida nimetati veterinaarrahaks, Venemaale 100 dollarit ja Ukrainasse 200 dollarit. Motiveeriti seda vagunite etteandmisega. R tegi ettepaneku maksta veterinaarraha ja selgitas, et see läheb veterinaaridele, et lubataks termosvagunites edasi vedada. Jutus mainiti K.E . Raha maksis ta kas iga nädal või üle nädala neljapäeval või reedel Ri kätte isiklikult. Kala riknemist veol ei esinenud kordagi. Tunnistaja RP(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle
RPon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) keeldus ütluste andmisest. Prokuröri taotlusel ja kaitsjate nõusolekul avaldas kohus KrMS § 291 p 2 alusel teisest köitest lk 50-52 tunnistaja RPpoolt kohtueelses menetluses antud ütlused millised kohtu hinnangul uut tõendiväärtusega informatsiooni ega teiste tunnistajate ütlusi ümberlükkavat informatsiooni ei sisalda, mistõttu kohus neid tõendina ei arvesta. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et tunnistajate K, O, Z, G, B , T, S, P, E ja VB ja S ütlustega on täielikult kinnitust leidnud V.Ri poolt väidetud tema poolt Venemaale ja Ukrainasse minevate termosvagunite pealt vastavalt 100 ja 200 USA dollari küsimine veterinaaridele, sh oskavad 26 tunnistajad nimetada ka K.E kui rahasaaja nime. Kinnitust on leidnud ka küsitud rahade maksmine ( v.a. RG esindaja V.P poolt raha maksmise eitamine) on tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et kõik on küsitud rahad tasunud. Kinnitust on leidnud ka kontrolljuhtumite esinemine, s.o. firmadele probleemide tekitamine. Kriminaalasjas iseenesest selles osas ei ole vaidlust, et nn kalaärimehed maksid R lisaraha, mida nimetati veterinaarrahaks. Vaidlus on selles, mille eest ja kelle jaoks see raha mõeldud oli. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et probleeme esines termosvagunitega selles mõttes, et neid alati ei jagunud. Nii on nt tunnistaja Palm kinnitanud, et ta on maksnud Rile ka selle eest, et saada kindlasti termosvagunit. Samuti kinnitasid nimetatud tunnistajad kohtus, et kõige kindlam oli tellida termosvagunid R , kuna tema suutis neid tagada, erinevatelt teistest turul olnud ekspedeerijatest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaudselt on ka tunnistajate ütlustega tõendatud R väide, et tema lisaraha (veterinaarraha) küsis K.E-le viimase nõudmisel, mitte enda jaoks. Kohus leiab, et selline versioon on eluliselt usutav vastupidiselt süüdistatavate versioonile, et R küsis raha endale, sest tal oli vaja kliente ja soodsamaid tariife. Kohus leiab, et R oli 2004- 2005 väljakujunenud kindel turupositsioon ja ta ei vajanud K.E abi klientide juurde saamiseks ega hoidmiseks. Tema tausta ja võimalusi hinnates tema enda ja tunnistajate ütluste põhjal on kohus seisukohal, et R oleks olnud endal väga lihtne võimalus nn lisaraha teenimiseks just nimelt klientidele termosvagunite tagamiselst kui oli konkurents kes kui palju vaguneid saab. R puudus igasugune vajadus küsida mingit lisaraha veterinaarsertifikaatide väljastamise eest, seda enam, et tema ise tööalaselt selle protsessiga kokku puutuma ei pidanud ning firmal majanduslikud raskused puudusid. Puutuvalt sellesse, et enamus tunnistajaid on endised kaassüüdistatavad, kelle ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt, märgib kohus järgmist. Tunnistajate ütlused langevad kokku omavahel ja on kokkulangevad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige jälitustoimingutega kogutud objektiivse teabega, mistõttu loeb kohus need tõendid usaldusväärseteks. Puutuvalt tunnistaja TK ütlustesse märgib kohus järgmist. K oli aastatel 2004 kuni 2005 HKomanik. Ütluste kohaselt tema firma ei ole kunagi mingit lisaraha maksnud, firma oli Kalaliidu liige. Tunnistaja K oli kohtus üle kuulatud kaitsja taotlusel. Tunnistaja ülekuulamine oli pigem K.E ja olukorda kalaäris iseloomustav, kui konkreetses asjas süüdistuse pinnalt tõenduslikku tähendust omav. Tunnistaja K kinnitas kohtus, et tunneb isiklikult K.E pikka aega, samuti, et peale K.E kinnipidamist tegi Kalaliit tema iseloomustamiseks positiivse pöördumise. Sellest tulenevalt ei pea kohus oluliseks, et tema tunnistajana veterinaarraha maksmist ei kinnitanud, seda enam, et sellise raha maksmine on teiste tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud. Tunnistaja VV oli ja on käesoleval ajal Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja ning allus VTpeadirektorile. Tunnistaja ütluste kohaselt K.E , kui peadirektori asetäitjal, oli õigus anda talle korraldusi. Tunnistaja mäluvärskendamiseks avaldatud 3.köite lk 35 ütlustest, mida tunnistaja kohtuistungil kinnitas, nähtub, et 26.11.2004 pöördus Andrei K.E tema poole ja ütles, et kuskil Paljassaare sadamas on markeerimata lahtised kalakastid mis lähevad ilmselt laadimisele AS G poolt. Andrei K.E palus tunnistajal seda kontrollida ja andis talle üle fotod. 3.köide lk 41 asuvast inspekteerimisaktist nähtub, et osad kastid olid märgistamata ning samuti tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste meeldetuletamise tulemusena kinnitas viimane, et antud korral veterinaarsertifikaat tühistati. Tunnistaja selgitab, et veterinaarsertifikaadi väljastab nt Harjumaa Veterinaarkeskus ning eelneva kontrolli üheks osaks on ka veovahendi kontroll, et veenduda, et külmutatud kauba temperatuur veo kestel säilib – 18°C. Sertifikaatide eest tasuti pangaülekandega 2004- 2005 aastal riigilõivu 121 krooni. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud A.K.E aktiivne sekkumine, kui firma ei tasunud nn veterinaarraha. Nimelt realiseeris 27 A.K.E K.E lubaduse tekitada probleeme, ehk anda hoiatus. Samuti näitab selline tegevusviis, et tõepoolest oli võimalik igasuguste rikkumiste kontrolliks sattuda veterinaarametniku huviorbiiti ja kontrolli alla. Tunnistaja JK töötas 2004 ja 2005 ning töötab käesoleval ajal kalahügieeni inspektorina veterinaarkeskuses. Aastatel 2004 ja 2005 väljastati veterinaarsertifikaate külmutatud kala veoks termosvagunites Venemaale ja Ukrainasse. Kala säilivusega seoses veo vältel probleeme ei olnud. Veterinaarinspektorina kontrollis tema koha peal toiduohutust ja jälgivust, markeeringuid. Külmutatud kala temperatuur pidi olema – 18°C või madalam. Keegi ei ole talle öelnud, et mingile ettevõttele ärge sertifikaati väljastage. Veo vahendi vastavust ja temperatuuri säilimist tema ei kontrollinud. Kuna firmad olid teada, probleemid olid teada, oli kontroll pisteline. Kohus loeb tunnistaja ütlustest välja pealiskaudset suhtumist oma tööülesannete täitmisesse. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et veterinaarametnikule olid teada põhiliselt esinevad probleemid ja firmad ning kui probleeme ei olnud, polnud alust kahelda kauba kvaliteedis jm omadustes, siis sertifikaat väljastati. Inspektor kinnitab, et külmutatud kala temperatuur veo vältel tol ajal võis olla – 18°C või madalam, kuid selle säilivuse tagamist nemad ei kontrollinud. Tunnistaja V T , kes töötas aastatel 2004-2005 (käesoleva ajani) ER. 2004 kuni 2005 termosvagunite temperatuuri muutuste kohta oskab öelda, et temperatuur sõltub kauba temperatuurist laadimisel. Konkreetsed normid puudusid. Tehnilised andmed termosvagunite kohta olid kättesaadavad nende firma kodulehel. Tol ajal võis külmutatud kala vedada talvel maksimaalselt 17 ööpäeva. Laadimisel peab temperatuur olema miinus 18°C mitte kõrgem. 2004 ja 2005 aastal ei olnud võimalik kontrollida termosvagunites temperatuuri, selliseid seadeid ei olnud. Vedu Ukrainasse võtab keskmiselt aega 6 ööpäeva ja Venemaale, nt Moskvasse ka 2 ööpäeva. Puutuvalt MTF episoodi märgib kohus järgmist. Jälitusprotokollis kajastatud koosoleku salvestusest nähtub, et tõepoolest on K.E koosolekul öelnud, et külmutatud kala vedu ei ole päris lubatud. Ning juhul, kui amet vastab teistkordselt päringule, et see on keelatud, siis keelatakse vedu ka reaalselt. Seda ütles ta põhilise ekspedeerija R ja Kalaliidu juhi juuresolekul. Kohus leiab, et selline tegevus ja nimetatud koosolekuga seonduvad tõendid on kaudne tõend. Nimelt osundab selline väljaütlemine ilmselgelt K.E soovile näidata Ri ja Kalaliidu juhi kaudu kalaärimeestele, et tema käes on võim selline otsus (külmutatud kala veo keelustamine termosvagunites) vastu võtta ja ellu viia. Asjaolul, et kohtus K.E väitis, et ütles sedasi sellepärast, et mitte panna A. N halba seisu, ei ole kohtu hinnangul mingit elulist usutavust. Sellisel koosolekul taaskord väljaöeldes oma põhilise ähvarduse veterinaarrahade kättesaamiseks kinnistas K.E R ja Kalaliidu juhis teadmist, et temal on reaalne võim termosvagunites kala vedu lõpetada. Oluline on siinkohal just nimelt asjaolu, et R ja Kalaliidu juht seda uskusid ja sellest lähtuvalt edasi tegutsesid. R edastas info kalaärimeestele, kes tema kaudu ekspedeerisid ja Kalaliidu juht võttis ühendust kaebajaga. Kalaliidu soov sekkuda ja küsimus teisiti lahendada on loomuliktagajärg Eesti majandusele kalandussektoris oleks olnud ilmselgelt kahjumlik termosvagunites külmutatud kala veo lõppemisel ja seda teadis ka K.E. Seda on kohtusaalis tunnistanud nn kalaärimehed, VTA peadirektor jt. Selles küsimuses vaidlust ei ole. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on oluline, sest see andiski K.E-le võimaluse üleüldse esitada selline nõudmine, et termosvagunitega külmutatud kala veo lubamise eest makstakse talle veterinaarraha. T.K on kohtus kinnitanud päringu esitamist ja selle tagasivõtmist peale Kalaliidu juhataja külaskäiku, kus talle selgitati, et kaebuse tagasivõtmisel saab kalavedu termosvagunites jätkuda. Tunnistajad AN ja RP on kinnitanud samuti kahe 28 päringu laekumist ja sellega seoses K.E poole pöördumist. Samas nähtub tunnistaja Nõmmisto ütlustest, et saabunud teise teabenõudega läks tema RP juurde. Samal ajal oli seal ka K.E, kes reageeris selliselt, et kui nüüd vastata, et ei ole lubatud, samal ajal kui on talv ja kalaga ei juhtu midagi, siis katkeb Eestist kalaeksport teistesse riikidesse. Tunnistaja teab, et tollel ajal olid raudteed mööda põhilised sihtkohad Venemaa ja Ukraina. Tunnistaja VN, kes oli aastatel 2004 kuni 2005 Kalaliidu tegevdirektor, kinnitab samuti, et osales VTAs koosolekul, mis puudutas MTF päringut ja külmutatud kalaveo lubatavust ning kinnitab Kalaliidu ( kui kalaärimeeste esindaja) huvi termosvagunites kalaveo jätkumise vastu. Tema ise pakkus välja, et räägib MTFiga, et nad võtavad kaebuse tagasi ja seda tema teada ka tehti. Tema teada tol ajal Põllumajandusministeeriumi seisukoht oli, et külmutatud kala vedu termosvagunitega ei olnud lubatud. Kuid VTA oli teisel seisukohal ja lubas vedada. VTA peadirektor APkinnitas kohtus K.E pädevust MTF kaebuse asjus koosolek kokku kutsuda ja samuti seda, et K.E oli üks tema kahest asetäitjast aastatel 2004 kuni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.