1-07-15249\4

(04233003475)eelnevalt hoiatatud vastutusest allkirja vastu teadvalt valeütluste andmise eest, andis valeütlused selle kohta, et vigastuse tekitasid talle tundmatud isikud, mitte süüdistatav B. K.A teod kannatanuna kriminaalmenetluses on kvalifitseeritud kui teadvalt valeütluste andmine, s.o kui KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil K.A end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, ütles, et elas varem koos B kui abikaasa, 6 kuud tagasi läksid lahku. Kui andis ütlusi eeluurimise käigus, oli alkoholijoobes. Kohtus oli kaine ja andis tegelikkusele vastavad ütlused. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - Viru Maakohtu 10.07.2006.a määrus K.A suhtes KarS § 320 järgi materjalide saatmisest prokuratuurile (tl 4); - Viru Maakohtu 10.07.2006.a kohtuotsus (tl 5-6), millega M B oli mõistetud süüdi KarS § 121 järgi ja karistatud 4-kuulise vangistusega. Kohtuotsus jõustus 14.02.2007.a; - kannatanu K.A ütlused (tl 10-11), kes ütles eeluurimisel, et elab koos Marina B vabaabielus kuues aasta. 21.novembril 2004.a tuli nende juurde N B. Nad hakkasid alkoholi pruulima. Ta jäi tukkuma ja kuulis, kui Nikolai hakkas M seksuaalse ettepanekuga ligi ajama. M saatis N välja. Ta tõusis üles. Ostis veel viina ja hakkas M skandaalitsema. M võttis viinajääkidega pudeli ja lõi teda vastu pead. Pudel purunes ja killuga kriimustas end. Veri hakkas voolama. M jooksis kauplusse, palus välja kutsuda kiirabi. Käis teist korda naabrinna juurde korterisse nr

1. Tuli kiirabi ja ta viidi ära; - kannatanu K.A allkiri 26.juunist 2006.a (tl 16) tema hoiatamisest Viru Maakohtu poolt EV KarS §-de 318 ja 321 järgi vastutusest teadvalt valeütluste andmise ja ütluste andmisest keeldumise eest; 2 - 26.juuni 2006.a kohtuistungi protokoll (tl 16-21), kus on märgitud, et ta oli süüdistatavaga 5 aastat lähedastes suhetes, elavad koos. Pruukisid B alkoholi, pärast Marina heitis magama. Talle oli vähe. Jõi pingil ja läks. Tuldi tema juurde, löödi vastu pead, tal oli taskus pudel viina. Tuli koju. Ajas B üles. Võttis tema riidest lahti, nägi haava. Jooksis kiirabi kutsuma. Kiirabi ei olnud. Läks naabrinna juurde, kutsus kiirabi. Kiirabi tuli. Ta viidi vastuvõtuosakonda. Seal kaks politseinikku küsisid mis juhtus. Ta selgitas. Nad ütlesid, ära valeta, kuna B tunnistas üles. Ähvardasid teda valeütluste andmisega. Järgmisel päeval jooksis haiglast minema. Uurijale Press andis samad ütlused nagu praegu annab. Press kirjutas ütlused ise, ei pakkunud talle läbi lugeda, pakkus alla kirjutada. Ta oli siis haige, higi jooksis, ta ütles, et hakkab ütlusi andma, kui on terve. Marina teda ei löönud. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et süüdistatava K.A süü on tõendatud kohtuliku uurimise poolt uuritud tõendite kogumiga. Süüdistatava teod on KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungil süüdistatav süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud. Tema süü on tõendatud ka Viru Maakohtu jõustunud otsusega, mis tuvastas, et K.A poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused on valed.
2. juuni 2006.a kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanule K.A-le olid selgitatud kannatanu õigused vastavalt KrMS § 38 ja KrMS § 71-73 sätteid, s.o õigus keelduda ütlustest tunnistajana kui süüdistatava B abikaasa (elukaaslane). K.A soovis anda ütlusi kannatanuna, pärast oli hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest. Järelikult K.A, andes teadvalt valeütlused, peab kandma vastutust KarS § 320 lg 1 järgi. Andes kohtus ütlusi. K.A, kellele olid selgitatud sätted KrMS § 71-73 järgi, sai aru, et ta on hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest allkirja vastu, pidi seetõttu andma tõepäraseid ütlusi ja ta sai aru, et andes valeütlusi, saabub tema suhtes kriminaalvastutus KarS § 320 lg 1 järgi. Kuid ta andis kohtulikul uurimisel valeütlused ja on võetud vastutusele KarS § 320 lg 1 järgi õiguspäraselt. Kriminaalasjas olevate materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav K.A on varem kohtu poolt karistatud, karistus on registrist kustutatud, väärtegude eest vastutusele võetud ei ole, alalist töökohta ei oma. Süüdistatava K.A karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse süüdistatava süü astet, tema suhtumist toimepandud teosse, toimepandud teo ühiskondlikku tähtsust ja peab otstarbekakas mõista talle karistus rahalise karistusena KarS § 73 sätete kohaldamisega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-de 311-313 järgi, kohus OTSUSTAS: 3 Tunnistada K.A süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 10 000 krooni. Kohaldada KarS § 73 ja karistust rahalise karistusena ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.A ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista K.A-lt välja sundraha, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega, summas 6525 krooni ja menetluskulud: - kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 70.20 krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
3. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohtunik Aleksei Lavrovski Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi