1-04-125\3

(10807229)juhatuse liikmega lepingu, millega E.J võttis kohustuse 1 miljon krooni eerimiseks, tagades ettevõttele intressi 2,5 % kuus eeritud summalt. Lepingu alusel kandis OÜ RLT 19.07.2002 HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ arvele nr XXXXXXXXXXXXX Hansapandas 1 miljon krooni; 4). 24.10.2002 Pärnus sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d ASMETSAMAAHALDUSE

(10052156)juhatajaga lepingu, millega E.J võttis kohustuse 3 miljoni krooni eerimiseks, tagades ettevõtteleintressi 0,5 % kuus eeritud summalt. 26.10.2002 kandis AS METSAMAAHALDUSE kontolt lepingu järgi 3 miljoni krooni HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas; 5). 22.11.2002 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d OÜ A

(10865250)juhatajaga lepingu, millega E.J võttis kohuse 700 000.- krooni eerimiseks, tagades ettevõttele intressi 1% laenatud summas nädalas. Lepingu alusel kandis OÜ A HETA Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas kokku 700 000.- krooni; 6). 31.01.2003 Tallinnas Estonia pst 3/1 sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d OÜ VIRONIA

(10572401)juhatajaga lepingu, millega E.J võttis kohustuse 500 000.- krooni eerimise korraldamiseks, tagades ettevõttele 5% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel kandis OÜ VIRONIA 03.02.2003 HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 500 000.- krooni; 7). 28.02.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d AS A

(10396482)juhataja lepingu, millega E.J võttis kohustuse 500 000.- krooni eerimise korraldamiseks, tagades ettevõttele 5% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel kandis 28.02.2003 500 000.- krooni HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr 22 1011535233 Hansapangas. 12.03.2003 sõlmis E.J samadel tingimustel 500 000.- kr eerimiseks ja 5% intressiga uue lepingu, mille alusel kandis AS A 12.03.2003 HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapandas üle 500 000.- kr. 12.03.2002 sõlmitud lepingu raames võttis E.J 22.04.2003 täiendavalt AS-lt A näiliselt eerimiseks vastu 500000.- kr ja 30.04.2003 – 100 000.- kr; 8). 28.03.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d lepingu, millega E.J võttis kohustuse 350 000.- krooni eerimise korraldamiseks, tagades 5% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel andis Raul Vanem 28.03.2003 sularahas 350 000.- krooni E.J-ile üle. 14.04.2003 andis Raul Vanem sama lepingu raames E.J-ile veel täiendavalt eeringuteks sularahas üle 250 000.- krooni; 9). 21.05.2003 Pärnus sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d AS PÄRNU ÕLU

(10248209)juhatuse liikmega lepingu, millega E.J võttis kohustuse 500 000.- kr eerimise korraldamiseks, tagades AS-le PÄRNU ÕLU 18% intressi 3 eeritud summalt aastas. AS PÄRNU ÕLU kandis 22.05.2003 500 000.- kr HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas; 10). 28.05.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d OÜ P ARENGUS

(10771282)juhatajaga ADO TALIGA lepingu, millega E.J võttis kohustuse 1 miljoni krooni eerimise korraldamiseks, tagades OÜ-le P ARENGUS 3% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel kandis OÜ P Arengus 29.05.2003 HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas kokku 1 miljon krooni; 11). 01.06.2003 Pärnus sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d AS STRAND PROJEKT

(10315207)juhatajaga , millega E.J võttis kohustuse 800 000.- krooni eerimise korraldamiseks, tagades AS-le Strand Projekt 3,5% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel tasaarveldati varasemast lepingust AS Strand projekt nõue, mis oli HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ vastu 800 000.- krooni aktsiaseltsile ülekandmiseks, 01.06.2003 sõlmitud lepingu järgi tekkinud nõudega, mis oli HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-l AS Strand Projekt vastu 800 000.- krooni ülekandmiseks; 12). 23.07.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d P OÜ

(10227696)juhatajaga ADO TALIGA lepingu, millega E.J võttis kohustuse 1 miljon krooni eerimise korraldamiseks, tagades OÜ-laP 3% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel kandis OÜ P 23.07.2003 HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas kokku 1 miljon krooni; 13). 28.07.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d AS SUPREMA SECURITIES

(10144609)juhatuse liikme lepingu, mille alusel AS Suprema Securiries leiab laenust huvitatud isikud advokaadibüroole ja viimane kohustub maksma intresse eeritud rahasummade pealt. Nimetatud lepingu alusel korraldas AS Suprema Securities eerimisvaralepingu nr M-1685, mis oli 28.02.2002 sõlmitud AS Suprema Securities ja R AD OÜ vahel ja selle lisa nr 2 alusel R AD OÜ

(10383278)kuuluva 425 000.- krooni eerimise HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-sse intressiga 1,5 % kuus. 05.08.2003 kanti AS Suprema Securities poolt R AD OÜ kontolt vastavalt eerimisvara vahelise lepingu ja R AD OÜ juhataja allkirjastatud tehingukorralduse alusel HETA Pärnu OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas üle kokku 425 000.krooni; 14). 28.07.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d AS SUPREMA SECURITIES

(10144609)juhatuse liikme lepingi, mille alusel AS Suprema Securities leiab laenust huvitatud isikud advokaadibüroole ja viimane kohustub maksma intresse eeritud rahasummade pealt. Nimetatud lepingu alusel korraldas AS Suprema Securities eerimisvaralepingu nr M-30806, mis oli 06.08.2003 sõlmitud AS Suprema Securities ja VE OÜ

(10842543)vahel ja selle lisa nr 2 alusel VE OÜ kuuluva 150 000.- krooni eerimise HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-sse intressiga 1,5% kuus. 11.08.2003 kanti AS Suprema Securities poolt VE OÜ

(10842543)kontolt vastavalt eerimisvara valitsemise lepingule nr M30806 ja VE OÜ juhataja allkirjastatud tehingukorralduse alusel HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas eeringuteks üle 150 000.- krooni; 15). 28.07.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d AS SUPREMA SECURITIES

(10144609)juhatuse liige lepingu, mille alusel AS Suprema Securities leiab laenust huvitatud isikud advokaadibüroole ja viimane kohustub maksma intresse eeritud rahasummade pealt. Nimetatud lepingu alusel korraldas AS Suprema Securities eerimisvaralepingu nr M-1686, mis oli 28.02.2002 sõlmitud AS SUPREMA SECURITIES ja KATINKULTA Co Ltd

(218847)vahel ja selle lisa nr 2 alusel KATINKULTA Co Ltd – le kuuluva 250 000.- krooni kantis AS Suprema Securities poolt Katinkulta Co LTD kontolt vastavalt eerimisvara valitsemise lepingu ja R AD OÜ juhataja allkirjastatud tehingukorralduse alusel HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas üle kokku 250 000.- krooni; 4 16). 29.07.2003 Tallinnas sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d SUN MARKET

(10865178)juhatajaga HELEN KUSMITSIGA, millega E.J võttis kohustuse 1,5 miljoni krooni eerimise korraldamiseks, tagades OÜ-le SUN MARKET 2,5 % intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel kandis OÜ SUN MARKET 30.07.2003 HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 1,5 miljoni krooni; 17). 23.08.2003 Tallinnas Estonia pst 1/3 sõlmis E.J, kes esindas HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-d lepingu, mille alusel E.J võttis kohustuse 600 000.krooni eerimise korraldamiseks, tagades 3% intressi eeritud summalt kuus. Lepingu alusel andis 23.08.2003 sularahas 600 000.- krooni E.J-ile üle. 17.10.2003 sõlmis E.J-iga samadel tingimustel 100 000.- krooni eerimiseks ja 5% intressiga kuus uue lepingu, mille alusel andis sularahas E.J-ile üle kokku 100 000.- krooni. Seega sai E.J tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu kokku 17 975 000.- krooni. Kuni 01.09.2002 kehtinud Kriminaalkoodeksi järgi 1 oli E.J ülalkirjeldatud tegevus kvalifitseeritav KrK § 143 lg 2 p 1 järgi kui suures ulatuses võõra vara saamisena pettuse teel. E.J saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.J oma süüd ei tunnista. Ta kinnitab, et ta ei ole klientide raha omastanud. Ta selgitab, et eerimistegevus ja õigusabiteenus on mõlemad õigustoimingud teise isiku ja büroo vahel. Tema poolt sõlmitud lepingud olid tähtajalised, s.o. 3 aastat. Ajal, mis on toimikus kajastatud aeg, eeris ta põhiliselt metsameestesse ja kütuse maaletoojatesse. Nemad said sellega endale vajalikke käibevahendeid. Sellel ajal olid eeringud seotud Eestiga ja väiksemate mastaapidega, enne kui ta leidis välismaale eerimise võimalused. Ta väidab, et projektid on ka praegu olemas, kuid nende realiseerumine pikenes. Ta on jäänud võlgadesse, isikud ei ole saanud tulu, ega ka oma eeritud summasid tagasi sellepärast, et vahepeal ei olnud võimalik tööd jätkata. Kui rahasummad on suured, siis on ka keerulised suhted. Ta esines tehingutes büroo nimel advokaadina, kellel on kliendid, kellele on vaja leida projektid, milliste edasi viimiseks ta on teinud toiminguid. Vandeadvokaadina vastutas ta solidaarselt kohustuste täitmise eest. Vastutus ei seostunud kindlustusega. Ta kinnitab, et tegu oli käsunditega. Lepingutes kajastatud summad on õiged, kuid lepingute olemus ja sisu on valesti käsitletud. Ta selgitab, et ta osutas õigusabi ja lepinguga on võimalik eerida, kui klient pöördub advokaadi poole sooviga teostada tema huvides tehing, mille sisuks oli leida teenimisvõimalused. Kliendid soovisid, et lepingute juures oleks täiendav kindlustus kindlustuspoliisi näol, lisaks on ka tema isiklik käendus. Kindlustuspoliisiga tagas ta advokaadi professionaalsetest vigadest tulenevat kahju hüvitamist, s.t. juhuks kui ta on valesti hinnanud riske või valesti hinnanud subjekte kelle käsutusse projekti kapital läheb. Kui kliendil on olemas kapital ja ta tahab sellega midagi teha, on see majandustegevus. Kui ta aga soovib, et tehingul oleksid tingimused ja eesmärgid, et oleks tehingule olemas advokaadi hinnang ja valik, siis nimetatud advokaadi tegevus on õigusabi teenus. Kindlustuspõhimõttest lähtudes, kui advokaat toimib valesti, hindab riske valesti, või kasutab volitust valesti, siis on see advokaadi viga, kliendil tekib hüvitusnõue ja regress. Tema otsis projekte ja analüüsis riske, analüüsis milline majandusharu ja liigid tagavad selle vajaliku tulu, millised subjektid on seotud, milline on riskianalüüs. E.J on kindel, et lepingute tingimused olid üheselt arusaadavad ka vastaspoolele. Ta on omandanud õiguse olla Ukrainas toodetud elektri realiseerijaks Baltikumis. OÜ №rd-Trast oli planeeritud suheteks Lähis-Idaga teemades, mis olid Eesti ja Lähis-Ida vahel, kuid see ei osutunud tõhusaks. Ta tegeles Lähis-Idaga, olles õppinud majandusõigust mitmes ruumis. Kiviselg oli tehniline töötaja, ta oli Eestis aastaid üks parimaid kataloogide müüjaid. Ta tegeles Eestist ettevõtete otsimisega, kes võiksid minna turule. Heta´lt saadud algkapitaliga oli suunitlus Eestisse turule toimetada Ukraina metallitehased. Oli olemas plaan, et proovida aidata Eesti ettevõtteid minna maailma turule, viia inimesed sisse tehingutesse, struktuuridesse, kus nad pikaajaliselt teeniksid. №rdtrast oli äriühing ega ei tegelenud õigusabiga vaid 5 vahendustegevusega. E.J kinnitab, et tegelikult olid projektid reaalsed, aga nende mitterealiseerimine ei tulenenud temast, kuna 3 inimest üritasid teda välja ajada, jäid projektid seisma 1,5 aastaks. Tänase päeva seisuga on olemas õigus realiseerida elektrienergiat. Tootlus ei olnud võimalik lepingutes ette nähtud aja jooksul, põhjusel, et tekkis vahepealne pidurdus, kuni õnnestus selgitada, et asjad lähevad edasi. Ta kinnitab, et 17 miljonit on realiseerimisõiguste all, sealhulgas Ukraina elekter, väärisloodusvarad Põhja-Aafrikas, energia Lähis –Idas. Eeluurimisel E.J samuti oma süüd ei tunnistanud. Süüdistus on tema arvates ebaõige nii faktoloogias, järeldustes, sisus, kui ka kvalifikatsioonis ning tegemist on klientide jätkuvate majandusprotsessidega, mis on käesolevaks ajaks jõudnud lõpufaasi ja mille järgselt kaovad ka nn kannatanute nõuded (III kd, lk 47). Kriminaalasjas olevad materjalid tõendavad kohtualuse süüd järgmiselt:

1. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ kassa sissetuleku orderitega 17.
2. ja 23.08.2003.a, mis tõendavad, et E.J on võtnud IU´ilt sularahas 700 000 kr (I kd, lk 7, 8);
3. Kindlustuspoliisiga nr 396406 (I kd, lk 9, 218) periood 16.11.02- 15.11.03
4. Kindlustuspoliisiga nr 339245 (I kd, lk 104) periood 16.11.01-15.11.02
5. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt IU´iga 23.08.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 12, 13) eeringu suurusega 600 00 kr;
6. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt IU´iga 17.10.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 15, 16) eeringu suurusega 100 00 kr;
7. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga P 28.05.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 50) eeringu suurusega 1000 000 kr;
8. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga P A23.07.2003 sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 51) eeringu suurusega 1000 000 kr;
9. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga A 28.02.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 58, 59) ) eeringu suurusega 500 00 kr;;
10. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga A 12.03.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 60, 61) ) eeringu suurusega 500 00 kr;
11. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga SP01.06.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 68, 69) ) eeringu suurusega 800 00 kr;
12. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt RVaga 28.03.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 79, 80) ) eeringu suurusega 350 00 kr;;
13. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga A 22.11.2002.a sõlmitud laenuleping (Ikd, lk 83-84) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr;
14. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga Logi-F 01.08.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 102- 103) eeringu suurusega 2 500 000 kr ;
15. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga Marlet 02.09.
16. sõlmitud laenuleping (I kd, lk 108, 109) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr;
17. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga Marlet 23.10.
18. sõlmitud laenuleping (I kd, lk 106, 107) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr;
19. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga RLT 17.07.2002.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 115, 116) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr;
20. OÜ VE tehingukorraldus 11.08.2003.a, mille alusel Suprema Securities AS tegi eerimislepingu alusel ülekande (I kd, lk 129) summas 150 000 kr tagasimakse tähtajaga 12.02.04.a;
21. OÜ R AD tehingukorraldus 01.08.2003.a, mille alusel Suprema Securities AS tegi eerimislepingu alusel ülekande (I kd, lk 141) summas 425 000 kr tagasimakse tähtajaga 1.11.03.a;
22. Katinkulta Co.Ltd tehingukorraldus 01.08.2003.a, mille alusel Suprema Securities AS tegi eerimislepingu alusel ülekande (I kd, lk 154) summas 250 000 kr tagasimakse tähtajaga 1.11.04.a;
23. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga Metsamaahalduse 24.10.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 178-180) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr;
24. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga Sun Marketing 29.07.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 212-214) ) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr; 6
25. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga Suprema Securities 28.07.2003.a sõlmitud õigusabileping (I kd, lk 217-219) ) tsiviilvastutuskindlustus summale 3 000 000 kr;
26. ERGO Kindlustuse AS vastusega järelepärimisele 22.04.2004.a (I kd, lk 227), mille kohaselt OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ega E.J ei ole sõlminud kindlustusvõtjana ERGO Kindlustuse AS-iga tsiviilvastutuse kindlustamise lepingut;
27. ERGO Kindlustuse AS kindlustusPkumisega nr 526-1/02 (I kd, lk 229) perioodiks 16.11.0115.11.02 kindlustussummas 3 000 000 kr;
28. AS Eesti Ühispank poolt väljastatud kontoväljavõttega konto nr XXXXXXXXXXXXX kohta (II kd, lk 165-175) 22.05.03 Devistar AS laenu väljastamine 200 000 kr; 22.05.03.a PÕAS summas 500 000 kr, 19.05.03.a P Aõigusabi leping 28.05.03 summas 1 000 000 kr; 01.07.03.a P Alaenuintressid summas 30 000 kr; 01.09.03.a Sun Marketing intresside väljastamine 37 500 kr; Sun Marketing intresside väljastamine 37 500 kr;
29. AS Hansapank poolt väljastatud kontoväljavõttega konto nr XXXXXXXXXXXXX kohta (II kd, lk 283-319) 26.11.2001-01.01.2003 ja 01.02.2004-17.02.
30. Järgmiste läbiotsimiste protokollidega: 05.02.2004.a OÜ Advokaadibüroo E.J ja Ko ruumides teostatud läbiotsimise protokolliga:
31. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga PÕ21.05.2003.a sõlmitud õigusabileping (II kd, lk 5, 6), mille kohaselt eeringu summa on 500 000 kr ;
32. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt AS-ga Metsamaahaldus 24.10.2002.a sõlmitud õigusabileping ( II kd, lk 9-11), vastutuskindlustus summale 3 000 000 kr; 05.02.2004.a. E.J elukohas teostatud läbiotsimise protokolliga:
33. №rth Trust OÜ ainuaktsionäri otsusega 02.07.2003.a (II kd, lk 64), mille kohaselt AS . №rth Trust OÜ võtab laenu OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroolt 740 000 kr tähtajaga kuni 10.10.2003.a;
34. №rth Trust OÜ ja OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo vahel sõlmitud laenulepinguga 02.07.2003.a ( II kd, lk 65-68) summas 740 000 kr ; 18.02.2004.a JMtöökohas teostatud läbiotsimise protokolliga (II kd, lk 78), mille kohaselt AS-st Lilto leiti ja võeti ära dokumentatsioon;
35. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo raamatupidamise aastaaruanne (II kd, lk 82) 30.11.2003, 31.12.2002;
36. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo kasumiaruanne (II kd, lk 84), mille kohaselt aruandeaasta puhaskasum oli 2002.a 530 147 ja 30.11.2003a 886 158;
37. E.J-i poolt käsitsi joonistatud skeem eerimiste planeerimise kohta (II kd, lk 85) hõlmates Euroopa, USA, Kesk-Ida, Valgevene, Ukraina, tooraine ostjad jne;
38. Infotehnoloogilise ekspertiisi aktiga nr IA-0011-04/1180 (III kd, lk 2, 3), mille käigus kopeeriti arvutitest dokumendifailid ja elektronkirjad CD-ROM plaadile, millelt on välja prinditud dokumendid 25-l lehel (III kd, lk 6-30A) projektist, mille kohaselt E.J oli koostanud eerimisplaani OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt. Dokumentides on ära nimetatud eerimistegevus, mille eesmärgiks oli leida advokaadibüroo klientide hulgast juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes oleksid nõus andma raha lühiajaliste eeringute läbiviimiseks. Tagatiseks on E.J märkinud ametivastutuskindlustuse (III kd, lk 27-30). Andes kohtus uuritud tõenditele hinnangut ja tuginedes siseveendumusele leiab kohus, et eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates täielikult E.J-i süüd KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kelmus on KarS § 209 mõttes lõpule viidud kuritegu asja, varalise õiguse või muu varalise kasu saamisega süüdlase poolt. Kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Kohtualuse E.J põhjendused selle kohta, et ta lootis raha saada on mõistlik ja usutav, kuid varalist kasu sai ta sel viisil, mis seisnes kannatanule kahju tekitamisega. KarS § 209 mõttes on varaline kasu ka saadud raha tagasimaksmise tähtaja pikendamine või ajatamine. Antud juhul eerimisprojektide olemasolu ei oma tähtsust, kuna kahju tekitati hetkel, kui saabus tagasimakse tähtaeg. E.J sõlmides lepinguid, tekitas tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kuna ta esitas dokumendina kindlustuspoliisi, mis pidanuks eeringut kaitsma ning tekitas sellega väärkujutlust. E.J pidi teadma, et see 7 hõlmab ainult õigusabi viies kannatanud eksimusse väitega, et eeringud on kaitstud. Petetud ja eksimusse sattunud kannatanud tekitasid endale eksimuse kaudu varalise kahju. Kohus loeb usaldusväärseks kõigi kannatanute ütlusi selle kohta, et neid peteti, mille tulemusel nad said varalist kahju. Kannatanud olid veendunud vara ülemineku õiguspärasuses. Tunnistajad A.T , E.V , M.N , P.P , T.S ja A.O (kes teadsid, et asi on õige ja tehing on aus) ütlustega selle kohta, et nad olid viidud eksimusse. Nad on kinnitanud, et E.J esitas ametivastutuskindlustuse, mille kohaselt ebaõnnestumisel on võlg sellega tagatud. ATkinnitas, et Pkumine tundus soodne, kuna kindlustuspoliisi väärtus oli suurem, kuid probleem tekkis pärast II lepingu sõlmimist. PP kinnitas, et ta ei usu, et ta oleks nii suure summa E.J-ile raha eeringuteks üle andnud, kui ta poleks kindlustuspoliisi 3 milj kr peale andnud ning selle tagatise lepingusse märkinud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate, sealhulgas tunnistaja AL ütlustes selle kohta, et E.J ei ole kuni 2003.a suve lõpuni №rth Trust OÜ kaudu Heta Pärnu Advokaadibüroo OÜ raha eerinud, mida kinnitavad ka Heta kontoväljavõtted (II kd, lk 283319), mille kohaselt on alates 09.05.02.a kuni 01.08.03.a toimunud AS-le №rth Trust laenu väljastamised ja laenu tagasimaksed. Tunnistaja EL tunnistuste kohaselt palus E.J kannete selgituseks kirjutada laenu väljastamine ja ka tagastamine ja jooksvad kulud. Kui E.J võttis ise sularaha pangast välja, siis ütles ta, et sularaha läheb kassasse. Kassat neil tegelikult ei olnud, kus ta seda raha hoidis või kuhu pani. Ka MT tunnistab, et E.J teatas raamatupidajale, et raha on oodata ja kui raha oli olemas tegi ta E.J-i korraldusel ülekande või võttis selle E.J välja. Tunnistaja I.L ja T.K kinnitasid, et 2003.a oktoobris- detsembris hakkasid inimesed kohustuste täitmist nõudma, kuna E.J oli väidetavalt võlgu. E.J korraldas kogu rahade liikumise büroos, kellelt enne ülekande tegemist küsis raamatupidaja nõusolekut. I. L kes töötas 2003.a sügisel Heta advokaadibüroos, kinnitab, et peale palgaprobleemide algust oli E.J-i raske kätte saada. E.J toimetas büroo rahade liikumist. Varalise kasu saamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega tunnistavad ka I.U , J.K , R.V ja J.P . J.K sõnul ei ole OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo kunagi laenu andnud ja 17.01.03.a ülekande 300 000 kr tegelik sisu oli auto ostu-müügi tehingust tuleneva ettemaksu tegemine. Tunnistaja K.K töötas alates 2003.a märtsist №rth Trust OÜ-s ülesandega käivitada projekt Araabia maadega kontaktide arendamiseks. Ta kinnitab, et partnerid ei võtnud neid tõsiselt, kuna ei olnud vettpidavaid kontakte ja kasumit see projekt tooma ei hakanud. Kohus seab kahtluse alla tõendid:
39. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo raamatupidamise aastaaruanne (II kd, lk 82),
40. OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo kasumiaruanne (II kd, lk 84),
41. E.J-i poolt käsitsi joonistatud skeem eerimiste planeerimise kohta (II kd, lk 85).
42. Kindlustuspoliis nr 396406 (I kd, lk 9). Kuna nimetatud materjalid ei seondu muude käsitletavate tõenditena, kindlustuspoliis ei ole allkirjade puudumise tõttu käsitletav kehtiva dokumendina, siis kohus jätab need tähelepanuta. I.U suhtes koostatud õigusabi leping ja dokumendid (I kd, lk 7, 8, 10-16) ei ole toimikus originaaldokumendid, kuid tunnistaja IU eeluurimisel ja kohtus antud ütlused veenavad, et koopiatel kajastuv teave seondub teiste tõenditega ning omab asjas tähtsust. Analoogselt käsitleb kohus tõenditena OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt OÜ-ga Logi-F 01.08.2003.a sõlmitud õigusabilepingut (I kd, lk 102- 103), kuigi need ei ole originaal dokumendid. Muud kirjalikud tõendid lubavad üheselt järeldada, et E.J on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdistuses tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi ja on süüvõimeline. Tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus, kuulanud ära kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate seletused, leiab, et E.J-i poolt varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel on tõendamist leidnud tema enda, kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning muude asjas olevate tõenditega kogumis. E.J-ile esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud. 8 Kohtualune oma süüd ei tunnista. Ta kinnitab, et Heta Pärnu büroo oli kõige kõrgemini arenev büroo, keda aktsepteeriti. Ta selgitab, et suur käive võimaldanuks ära maksta tekkida võivad võlad. Asja võti on see, et on vaja tõendada projektide olemasolu, nende reaalsust, toimimist, raha tagasi saamise võimalus on olemas. See, et projekt pidurdus, ei muuda hinnanguid, teguviise. E.J räägib, et 3 inimest proovis teda välja ajada ning tema projektid jäid seisma. Kohtus ei selgu, millised olid need konkreetsed projektid, mille tarbeks E.J raha laenas, kuigi ta kinnitas, et need olid teada ja ta tegi kavandatud plaani järgi ning et tänaseks on need osutunud tulusaks. Ta kinnitab, et kliente ei huvitanud, kuhu ta raha paigutas. Kohus leiab, et E.J kinnitused on paljasõnalised. Kohus arvab, et tema seisukoht, et ta ei saa avalikustada teda segavaid isikuid ohustava laimu süüdistuse tõttu, on eksitav ning nimetatud põhjus on tema poolt toodud oma süü vähendamiseks. E.J-i süüd tõendavad tema enda eeluurimisel ja kohtus antud ütlused ja vastus prokuröri küsimusele selle kohta, et algkapitali saamiseks pankadesse ta ei pöördunud sellepärast, et talle poleks laenu antud. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et E.J oleks laenutaotlustega pankadesse pöördunud ning et talle oleks sealt eitavaid vastuseid antud. E.J põhjendab n.ö. läbikukkumist ajaliste protsessidega, mis takistasid tema tegevust. Ta Pkus teenuse osutamist lepingus oleva aja jooksul, kuna kliendid soovisid sellist aega. Kohtu arvates E.J põhjendustes on vastuolu, kui ta selgitab, et aeg oli reaalne, samas et võlg tekkis põhjusel, et sellel ajal algasid protsessid. Tema kinnitusel piisas, et oli olemas tema isiklik käendus ja tal oli olemas vara, millega vastutada (2 maja, 2 lennukit), ometi on materjalide kohaselt tasumata tsiviilkahjud. Kohtualune kinnitab, et tal oli lootus paljude isikutega saada kokkuleppe intresside osas, paljudega oli kokkuleppe juba saadud. Ta kinnitab, et teadlikult ja tahtlikult ei ole ta midagi toime pannud. E.J väidab, et see on järjekindel ja pidev tegevus ning et prokuratuuril oleks olnud ilma ühegi ütluseta võimalus teha kindlaks kõik asjaolud, s.o. tehes telefonikõnede väljavõtted ja kõnede eristused kontrollida, kas reaalne tegevus ka toimus. KrMK § 19 lg 1 alusel on prokuratuur ja eeluurimine kohustatud välja selgitama kõik asjaolud, kuid seda ei ole püütud teha. Küsimus miks nii hästi ei läinud on tema viga, et ta toimuvasse liiga optimistlikult suhtus. Tunnistajad K.K ja T.N tunnistasid, et 2003.a sügisel otsis E.J laene edasi eerimisteks, kuid kuna tagatist ei olnud, siis laenu andjaid ei leidunud. Seega kohtu arvates E.J teadis, et eeringuid ei tule ja ta pidi teadma, et eeringuid ei toimu. Tema lepingupartnerid olid sageli rahakad isikud, kes usaldasid E.J-i, kuna lepingupooleks oli advokaadibüroo. Lepingu nimetuse üle nii suurt vaidlust ei olnud, nad lootsid tehingutega oma rahalist seisu veelgi parandada, sest leping lubas kiiret tulu soodsa protsendiga. Verner Aas ei soovinud enda kannatanuks ja tsiviilhagejaks tunnistamist, tunnistaja V.P väidab, et HETA Pärnu AB ülesandeks oli laenu vahendada, kuid teda ennast huvitas ainult see, kuidas raha saada. OÜ Sun Market esindaja V.M ja Logi F AS esindaja US on keeldunud tsiviilhagi esitamast. AS PÕon eeluurimisel tsiviilhagi nõudest loobunud. Kohtuistungil on C V kinnitanud, et ta on 26.08.04.a omandanud AS-lt PÕnõude. Kahju nõude aluseks on leping 21.05.2003.a summas 500 000 krooni, (II kd, lk 5, 6). Ta kinnitas, et 3 miljonit oli kindlustuse kate. Ta ei ole ise eerimisprojekte uurinud Kohus leiab, et kahjunõue 190 000 kr on põhjendatud. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab järeldusele, et dokumendid projektist (III kd, lk 27-30), mille kohaselt E.J koostas eerimisplaani OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo nimelt on veenvad tõendid sellest, et tema poolt loodud projekti raames hakkas E.J koguma õigusabi lepingute nime all ja HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel üle antud raha, mida ta tegelikult edasi ei eerinud. E.J selgitused analüüsidest, riskidest ja edaspidi realiseeruvatest projektidest on tingitud soovist olla usutav ja kantud soovist vähendada kuriteoga hüvitamisele kuuluvat kahjusummat ja vabaneda vastutusest. Tema kohtuistungil öeldud väide selle kohta, et ta tegeles õigusabi teenuse andmisega on vastuolus tema enda ütlustega selle kohta, et ta analüüsis piirkondi, leidis võimalusi kuidas eerida ja lahendada tekkinud olukordi. Ta väljus Eesti piiridest uskudes suuremaid võimalusi, jne. E.J ei oska selgitada, miks oli vaja õigusabi sisustamise lepingut sisustada eerimisega. E.J ütlused edaspidi realiseeruvatest projektidest ei ole kohtu arvates käsitletavad talle süüks pandud kuriteoga perioodil 01.08.0223.08.03.a, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. 9 On tõene, et advokaadil lasub vaikimiskohustus oma klientide suhtes ka pärast advokatuurist väljaastumist. Kuid süüdistatava poolt ütluste mitte andmist eeluurimisel ja kohtus põhjusel, et ei ole tagatud informatsiooni konfidentsiaalsus, ei olnud kohtus võimalik olemasolevate tõenditega kontrollida ning E.J-i väited tema eerimisprogrammidest jäid paljasõnaliseks. Antud asjas ei ole kogutud mingeid muid tõendeid kellegi teise kohta ja materjalidest nähtub, et kannatanute suhtes tegutses ainult E.J, kes on olnud alates 22.01.1999.a HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ (alates 29.12.03.a OÜ Advokaadibüroo E.J ja KO) juhatuse liige ja seega Äriseadustiku § 180 lg 1 järgi vastutav isik, kes esindab ja juhib osaühingut (I kd, lk 208). Lisaks temale oli juhatuse liikmeks K.Pihlakas alates 22.01.1999.a- 29.12.2003.a, kes HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ juhtimises ei osalenud ja eerimiseks juriidiliste või füüsiliste isikutega lepinguid ei sõlminud ning raha vastu ei võtnud, mida kinnitasid E.L , J.M ja K.P . Uuritud tõendite alusel on kohus õigustatud langetama süüdimõistva otsuse E.J suhtes KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. Oma süü eitamine E.J poolt on kohtu arvates tingitud soovist vabaneda karistusest ja tsiviilvastutusest ning tema poolt antud ütlused on ennast õigustavad, mistõttu objektiivsete tõenditena neid hinnata ei saa. Kohtualune ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, sellest et toimepandud kuritegu on tingitud tema kuritegelikust käitumisest. Tema enda vastuolulised ütlused ja neis erinevate versioonide püstitamine näitab kohtu arvates püüdu vastutusest pääseda ja enda osa kuriteos oluliselt vähendada. Kannatanutel tekkis kohtualusega lepinguid sõlmides ja raha tasudes tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning nad ei saanud aru tagatise olemasolust ja väga madala riskiga eeringust. Kannatanud kinnitasid, et tehing ei tekitanud neis mingeid kahtlusi ning nad kandsid raha üle, teades, et neil on saada intresse. Seega E.J sai varalist kasu viisil, mis seisnes kannatanutele kahju tekitamises, s.t. tema varaline kasu tuli kannatanute arvelt. Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 9 198 388.04 on põhjendatud eeluurimisel esitatud nõuetes ja kohtus täpsustatud summades ning kuulub kohtualuselt väljamõistmisele. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. Karistuse mõistmisel KarS § 56 alusel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel, võimalust süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas olevad materjalid iseloomustavad kohtualust järgmiselt: kohtualune on varem kohtulikult karistamata, ta omab kindlat elu-ja töökohta, ta on vabal tahtel välja astunud advokatuuri liikmeskonnast. Kohtul puuduvad tõendid, et ta oleks toime pannud õiguserikkumisi. E.J, kes omab õigusalast kõrgharidust ja on töötanud advokaadina, sealhulgas OÜ-s Heta Pärnu Advokaadibüroo alates 1995.a ja OÜ-s Advokaadibüroo E.J ja Ko. OÜ-s Advokaadibüroo E.J ja Ko juhatajana on ta iseenda tööandja. 2003.a esitas ta tuludeklaratsiooni, mille kohaselt on tema tuluks 189 287 kr. Kohus peab vajalikuks kohaldada tema suhtes lisakaristust. E.J-ile kuulub kinnisasi aadressil XXX (katastritunnus XXX), ja vallasasi XXX ( III kd, tl 34- 37, 39- 41) mis on arestitud tsiviilhagi tagamiseks. E.J vastutust kergendavaks asjaoluks on tsiviilkahjude osaline hüvitamine. Kohtualuse karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 1 järgi omakasu madal motiiv. Kuna kannatanute puhul on tegemist isikutega, kes oma rahasid paigutades soovisid teenida kasu ning nad ei ole nõudnud E.J-i ranget karistamist, siis puudub kohtu arvates tarvidus panna teda karistuseks isolatsiooni tingimustesse. Arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, üldpreventiivset ja ka eripreventiivset mõju ning kuriteo toimepanemisest osavõtu astet, kohtualuse neutraalset suhtumist toimepandud teosse ning kuriteo asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtualust on võimalik karistada vangistusega lugedes mõjusaks vahendiks karistusest tingimisi vabastamist. Kuriteo soodusasjaoluks loeb kohus advokatuuri poolt võimaluste loomist, kus segamatult alates 01.08.2002-23.08.2003.a oli E.J võimalus eerida OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroosse ja -büroo nimel lepinguid sõlmida, ilma, et büroo juhatus või EV Advokatuur oleks OÜ HETA Pärnu Advokaadibüroo juhatuse liikme tegevuse vastu huvi tundnud, mistõttu sai võimalikuks varalise kasu saamine suures ulatuses. 10 OÜ Sun Market ja Logi F AS loobumine tsiviilhagidest annab kohtule põhjuse järeldada, et neil ei ole pretensioone E.J-i vastu. Kannatanud ei nõua tema karmi karistamist, mida kohus arvestab karistusmäära valikul. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 260 –§ 263 ja § 278, kohus O t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.J KarS § 209 lg 2 p 2 järgi ning karistada teda 2 (kahe) aastase vangistusega koos riigi- ja omavalitsuse asutustes ning riigi- ja omavalitsuse osalusega ettevõtetes ametiisikuna tegutsemise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) aastaks. . KarS § 74 lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusaja alguseks lugeda 28.09.2006.a. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta E.J suhtes - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista E.J-ilt sundraha 4500.- krooni ja ekspertiisikulu 1840 krooni riigi tuludesse. Välja mõista E.J-ilt kuriteoga põhjustatud kahju 9 198 388.04 krooni: AS M(reg nr XXX), asuk XXX kasuks 1 617 556.04 krooni; OÜ RLT ( reg nr XXX), asuk XXX, kasuks 675 000 krooni; AS VV( reg nr XXX) kasuks 377 807 krooni; OÜ A (reg nr XXX), asuk XXX, kasuks 500 000 krooni; AS A(reg nr XXX), 1 200 000 krooni; OÜ P (reg nr XXX), asuk XXX, kasuks 1 000 000 krooni; OÜ P A(reg nr XXX), asuk XXX, kasuks 1 000 000 krooni; AS SP(reg nr XXX), kasuks 600 000 krooni; R AD OÜ (reg nr XXX), asuk XXX, kasuks 640 875 krooni; VE OÜ(reg nr XXX) kasuks 182 250 krooni; PÕ(reg nr XXX) kasuks 190 000 krooni; RV, eluk XXX, kasuks 515 000 krooni; IU, eluk XXX, kasuks 700 000 krooni. Konfiskeerida arestitud vara tsiviilhagi katteks: Kinnisasi XXX; vallasasi XXX. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
43. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, ekspertiisikulu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe