← Eesti

1-06-13538\28

Obsah (10)§ 306§ 126§ 180§ 62§ 289§ 291§ 175§ 179§ 182§ 181

1-06-13538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruaril 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-13538 (04278003864) Kohtukoosseis kohtunik

§ 306, § 309 lg. 2, 3 Õigeks mõista Nikolai Tribuntsov süüdistuses Kar

S § 22 lg 3- § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Õigeks mõista B.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi OÜ-le J. kuulunud vanametalli varguses. Süüdi tunnistada Ivan Tšerni süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s.o. 8000 (kaheksa tuhat) krooni. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.02.2005.a., s.o. 9 (üheksa) päevamäära ja mõista Ivan Tšerni kandmisele kuuluvaks karistuseks 151 (ükssada viiskümmend üks) päevamäära, s.o. 7550 (seitse tuhat viissada viiskümmend) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. Süüdi tunnistada B.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 17.02.2005.a. ja mõista B.H kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima, Tartu Maakohtu 11.01.2007.a. otsusega mõistetud karistuse suurendamise teel ja mõista B.H liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 08.06.2006.a. Tõkendid - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126lg.

3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde Lähte tankla turvakaamera salvestis videokassetil.

§ 126lg.

3 p. 2 alusel jätta tagastatud kalavõrgud omaniku J.R. valdusse ja vabastada J.R. asitõendite vastutava hoidmise kohustusest.

§ 126lg.

3 p. 2 alusel tagastada B.H-le temalt kinnipidamisel ära võetud helepruun kapuutsiga jope. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel välja mõista B.H-lt ja Ivan Tšernilt solidaarselt 750 (seitsesada viiskümmend) krooni J.R. kasuks.

§ 180lg.

1 ja 2 alusel välja mõista B.H-lt 14 648 (neliteist tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) krooni ja 95 senti ning Ivan Tšernilt 6825 (kuus tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni ja 30 senti riigtuludesse menetluse kulude katteks. Menetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Rahaline karistus ja menetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 3

§ 180lg.

2 ja § 181 lg. 1 alusel jätta menetluskuludest 11 750 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja 95 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Nikolai Tribuntsovi süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 19.10.2004.a. osutas B.H-le ja Igor Gussevile füüsilist kaasabi, sõidutades viimased B.H autoga Tartu vallas Vedu külas OÜ J. aiaga piiratud territooriumi juurde, kust B.H ja I.Gussev varastasid OÜ J. kuulunud vanametalli koguväärtuses 5423 krooni. Seega Nikolai Tribuntsov pani toime KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kaasaaitamise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupis. B.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - ööl vastu 19.10.2004.a. Tartumaal Tartu vallas Vedu külas tungis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos Igor Gusseviga OÜ J. aiaga piiratud territooriumile, kust võttis ära OÜ-le J. kuulunud vanametalli väärtusega kokku 5423 krooni; - 11.02.2005.a. ajavahemikul kella 13 - 17 vahel Tartumaal Tartu vallas Saadjärvel grupis koos Ivan Tšerniga võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Saadjärves olnud J.R. ile kuulunud kalavõrgud (kokku 8 tükki) koguväärtusega 6000 krooni. Seega B.H pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Ivan Tšernit süüdistatakse selles, et tema 11.02.2005.a. ajavahemikul kella 13 - 17 vahel Tartumaal Tartu vallas Saadjärvel grupis koos B.H-ga võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Saadjärves olnud J.R. ile kuulunud kalavõrgud (kokku 8 tükki) koguväärtusega 6000 krooni. Seega Ivan Tšerni pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil tunnistasid Nikolai Tribuntsov ja Ivan Tšerni ennast neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi. B.H enda süüd ei tunnistanud. Igor Gussevi osas on menetlus lõpetatud seoses tema surmaga 23.07.2006 (I kd., tl. 26-27). 4 Süüdistus OÜ-le J. kuulunud vanametalli varguses. Kohtuistungil andis kannatanu J. OÜ esindaja A.K. ütlusi selle kohta, et enne vargust ta B.H ega Nikolai Tribuntsovi ei tundnud. Peale vargus kohtus ta nendega, Pika tänava hoovis, kui utiil tagasi anti. Siis oli tegev see mees, kes on surnud. B.H ja Tribuntsovi ei näinud seal. OÜ-le J. hakkas oma Tartu vallas, Salu külas asuvat hoonet rekonstrueerima ja lammutas vana sisseseade välja, tõi õue. Osa metalli oli ära viidud: künad, malmradiaatorid, varbmetall, mida hoiti hoovis, maja seina vastas. Sinna maja oli vaba juurdepääs, värav oli seekord lahti. Territoorium on piiratud aiaga. Kogu aeg oli värav lahti lukust, muidu suletud. Kannatanu esindaja ise seal õhtuti ei viibi ja ise ei sulge neid, ei saa väite, et nad suletud olid, eeldab seda. 19.

  1. 2004.a. hommikul tööle tulles tööline nägi, et metallihunnik on väiksem ja helistas juhatajale, kes saatis A.K. asja kontrollima. Osa metalli oli siis alles. See, mis kaduma oli läinud, oli kõik ühes kohas koos. Metall oli seal ladustatud võib-olla nädala. Lõhkumise tööd võtsid aega 2 nädalat, aga millal metall välja toodi, ei oska öelda. Olid auto jäljed, kutsuti politsei, kes joonistas mustri jäljendi ja kannatanu tegi avalduse politseile. Kannatanu arvas, et keegi kohalik, aga info tuli politseilt, et metall leiti Tartust. Politsei avastas selle Pikal tn. 48 eramaja hoovist. Kannatanu esindaja ise ka käis koos politseiga seal. Seal Gussev näitas metalli ja see oli sama metall, mis kannatanul oli. Tundis ära metallradiaatorite ja metallvarbade järgi, mis olid seasõnnikuga koos ja vastava lõhnaga. Hiljem võttis kannatanu esindaja firmast auto, läksid koos konstaabliga sinna, tõstsid metalli auto peale ja viisid Kuusakoskisse vanametalli kokkuostufirmasse. Eelnevalt oli metall tükeldatud ja ei kõlvanud enam kannatanu vajadusteks. Nad kandsid selle metalli J. nimele ja raha üle 5000 krooni laekus J. le. Kannatanu esindaja väidab, et neil ei olnud mitte kellegagi mingeid kokkuleppeid selle metalli osas. Seda ei olnud kellelegi lubatud. Metall taheti ära sorteerida, osa kasutusse võtta. Mis ei kõlba see Kuusakoskisse. Radiaator oleks nagunii läinud metalliks. Varbmetall oli sorteerimata. Metalli varastati kaks korda järjest,
  2. ja
  3. ja avalduse tegid kolmandal päeval. Esimese korral kannatanu esindaja leidis Kuusakoskist ülesse ja kuna konstaabel sai Kuusakoskist andmed metalli viijate kohta, automargi, siis seesama Gussev tuli ja maksis raha firmasse ära. Mõlema varguse kohta tehti avaldus politseile aga politsei jättis osa välja, kuna raha oli kannatanule laekunud metalli eest ja kahju hüvitatud vabatahtlikult. Vanametalli vaatas kannatanu esindaja politseiga üle Pikas tänavas ja järel ka käis koos politseiga. Kannatanu ei mäleta kummal päeval äraviidu sai ta kätte Kuusakoskist ja kumb oli Pikal tänaval, ei tea nädalapäevi. Kannatanu meelest läks ta Kuusakoskisse esmaspäeval, see oli esimene võimalus sinna minna mälu järgi. Mäletab, et peale esimest utiili viimist ei saanud kohe Kuusakoskisse minna, sest ei olnud tööpäev. Kumma koorma kätte saime Kuusakoskist, ei oska öelda. Talle keegi ei öelnud Kuusakoskist, kes tõi metalli. Politseile nad ütlesid (I kd., tl. 181-183 pöördel). Nikolai Tribuntsov andis ütlusi selle kohta, et tunneb B.H paar aastat. Nad elavad lähestikku. Ta ei mäleta päeva, kui ühel õhtul B.H helistas talle, kutsus enda juurde, et on vaja sõita. B.H võttis veel ühe mehe kaasa. B.H ütles, et sõidame sinna ja tagasi, ei öelnud miks. Nad sõitsid B.H autoga, Tsibuntsov oli roolis. Oli väike kaubik. Volitus oli tehtud Tribuntsoovi nimele pikemaks ajaks, kuuks ajaks. Ei tea miks oli vaja volitust, B.H oli peremees. Tal ei olnud lube, Tribuntsovil olid. Tribuntsovil oli 5 aastat invaliidsus, oli aega sõitmiseks. Mõnikord seisis auto Tribuntsovi akna all, seekord oli pargitud B.H õues. Nad sõitsid Narva mnt., mingisse kolhoosi või sovhoosi. Vihma sadas. Sõitsid väravate ette, need olid lahti. Tribuntsov ütles, et ta ei sõida sinna sisse, sest sai aru, et see ei ole päris „puhas“ asi.. Tuli autost välja ja B.H ise istus rooli ja nad koos teise mehega sõitsid hoovi. Võõras koht oli, ta ei tundnud seda kohta. Nägi, et mingid kolhoosi kuurid olid, ja ütles, et ei sõida sinna ja jäi seisma tee peale. 10-15 minuti pärast mõlemad tulid sealt tagasi. Tribuntsov istus rooli ja nad sõitsid Tartusse. B.H poole, kus pani auto hoovi ja läks koju. 5 Tribuntsov väidab, et ei teadnud üldse, mida sealt toodi. Ta tundis, et autol on koorem peal, on 45 aastat autoroolis olnud, aga ta ei vaadanud, mis seal oli. Ta ei näinud, mil moel B.H kaaslasega autot laadisid. Nad sõitsid kaugele ja oli pime. Hiljem ta nägi B.H õues radiaatorit, mis oli koormast maha tõstetud. Millal radiaatorid välja tõsteti ja kes tõstis, ei tea. Kui teme öösel lahkus auto juurest, jäid sinna B.H ja teine mees. Tribuntsov jõudis peale kella üht öösel koju. Järgmisel päeval võtsid nad B.H-ga viina. See võis olla tänutäheks selle eest, et eelmisel päeval Vedul käisid. Kui B.H õues ta metalliga kinni võeti, sõitsid nad Narva teed pidi kontorisse. Tribuntsov istus autos, B.H läks maksma kontorisse. Mingi ülemus andis sealt paberi B.H-le. Siis sai Tribuntsov teada, kellele radiaatorid kuulusid. Politseid Tribuntsov ei näinud. B.H tuli tema juurde ja rääkis, et tuli politsei. Maksmine oli pärast Vedul käimist. Pärast politsei viis Tribuntsovi Vedule, kus ta näitas politseile kõike (tl. 9 - 11 pöördel). Süüdistatav B.H andis ütlusi selle kohta, et Ivan Tšerni palus tal Vedult vanametalli ära viia. Ta ise püüab pidevalt kala ja ei ole päeval aega. Tšerni lubas oodata neid Vedul bussipeatuse juures kella 21-22 ajal. Ta võttis kaasa Igor Gussevi ja Nikolai Tribuntsovi. Viimase seetõttu, et tal endal ei olnud lube. Tšerni ütles talle, et autojuht ei peaks teadma, et autojuht ei läheks farmi sisse ega näeks. Hiljem läks B.H ise uurima, kelle metall ära võeti. Põhjuseks oli see, et tema autoga toimus vedu. Metall toodi tema hoovile sorteerimiseks. Metalli eest maksis ta omanikule raha ära. Tema käis Tšerniga metalli toomas esimesel korral. Kui Tšerni Gusseviga metalli tõid, viisid nad selle kohe Emexisse, kust see üles leiti. (II kd., tl. 15 – 17 pöördel). Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et B.H süü temale esitatud süüdistus OÜ J. vara varguses ja Nikolai Tribuntovile süü temale esitatud süüdistus vargusele kaasaaitamises ei ole tõendamist leidnud. Kahtlust ei ole selles, et OÜ-le J. kuuluv metall läks omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja. Seda asjaolu tõendavad kannatanu esindaja A.K. ja süüdistatava B.H ütlused. Kannatanu ei olnud kellelegi luba andnud metalli äraveoks ja seetõttu oli metalli äraviimine ebaseaduslik. Kannatanu on metalli eest hüvitust saanud, kuid see asjaolu ei muuda metalli äraviimist seaduslikuks.

§ 62

järgi on tõendamiseseme asjaolud: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Kohtuistungil kannatanu esindaja ei mäletanud varguse toimepanemise aega. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati ütlused

§ 289lg.

1 alusel. Ütluste avaldamise järel ei meenunud kannatanu esindajale kuupäevad. Ta seostas aega nädalavahetusega ja tema poolt politseile avalduse esitamisega pärast teistkordselt varguse avastamist töönädala algul (I kd., tl. 183 all ja pöördel).

  1. aasta kalendris olid oktoobris nädalavahetused järgmistel kuupäevadel: 02.-03., 09.-10., 16.-17., 23.-
  2. ja 30.-
  3. Kriminaaltoimikust ei nähtu, millal kannatanu politseile avalduse esitas. Kannatanu esindaja on üle kuulatud 19.10.2004.a. ja see on kalendri järgi teisipäev. Kohtul ei ole õigust oletada, kas politseile avalduse andmine ja ülekuulamine oli samal päeval või erinevatel päevadel. Teo toimepanemise aja kohta on tõendiks ainult kannatanu esindaja ütlused. Kuriteo toimepanemise aja kohta antud kannatanu ütlused on seatud kahtluse alla nende usaldusväärsuse kontrollimisega ja neid kahtlusi ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada. Keegi süüdistatavatest teo toimepanemise aega ei ole täpselt nimetanud ega määratlenud. Pika aja möödumise tõttu ei mäletata seda. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Igor Gussev aega määratlenud umbmääraselt, ühe päevaga, kui B.H talle helistas. See päev ei ole millegagi määratletud ega anna teavet teo toimepanemise aja kohta. Igor Gussevi ütlused on avaldatud

§ 291p. 1 alusel.

Kuriteosündmuse aja määratlemise teeb keeruliseks ka asjaolu, et kannatanu ütluste järgi toimus vargus 6 samast kohast kahel korral, kuid kriminaalmenetlus alustati ühe korra varguse kohta. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka süüdistatava B.H ütlused, mille järgi ta oli teadlik samast kohast metalli võtmisest kahel korral. Tõenditest ei järeldu selgelt, millise korra kohta on kriminaalmenetlust alustatud ja kas kriminaalmenetluses tuvastatud varastatu leiti politsei poolt Pikk 48 hoovist või kannatanu esindaja poolt metalli kokkuostufirmast. Kriminaalmenetluses on jäänud fikseerimata tõendid. Sündmuskoha vaatlus protokolli puudumisest järeldub, et sündmuskoha vaatlust ei ole toimunud. Süüdistatava Nikolai Tribuntsovi ütluste järgi viidi teda pärast vargust sündmuskohale, kuid kriminaaltoimikust ei nähtu süüdistatava nimetatud menetlustoimingut. Süüdistatavate ja kannatanu ütlustest järeldub, et varastatu tuvastati politsei poolt B.H elukoha hoovist. Kriminaalmenetluses on asitõendid fikseerimata ja seetõttu ei ole süüdistatavate ja kannatanu ütlused tõendatud. Tõendamata on varastatu kogus ning väärtus. Kohtuistungil esitati varastatu väärtust ja kogust tõendava dokumendina kriminaaltoimikus olev AS K. üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 8004769 10.11.2004.a. (I kd., tl. 6). Akti andmetel on AS K. ostnud J. S. OÜ-lt metalli: terast 1,280 tonni ja malmi 1,380 tonni kokku 5423 krooni väärtuses. Nimetatud akti alusel ei ole alust teha järeldusi, et ostetud metall ongi see metall, mis omaniku nõusolekuta tema territooriumilt ära viidi ja mida Pikk 48 hoovil tükeldati. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad sündmuste käigu sellist ahelat. Varastatu väärtuse tõendamine on oluline kuriteokoosseisu tuvastamiseks, et hinnata, kas tegu ei ole toime pandud väheväärtusliku asja vastu, mis välistab kuriteokoosseisu olemasolu. Eraldi vajab analüüsimist Nikolai Tribuntsovi tegevus. Süüdistatava ütlusi selle kohta, et tema sõitis vaid väravateni kinnitavad Igor Gussevi kahtlustatavana antud ütlused (I kd., tl. 20) ja B.H kohtuistungil antud ütlused. Tartus OÜ J. territooriumile sõitmise eel ega ajal ei rääkinud keegi sõidu üksikasjadest ega eesmärgist. B.H palus Igor Gussevit kaasa metalli peale tõstma ja Nikolia Tribuntsovi autojuhiks. B.H endal lube ei olnud ja Tribuntsov oli temale autojuhiks olnud juba enne seda sõitu. Kuhu ja mis eesmärgil sõidetakse, Nikolai Tribuntsov ei teadnud ja sai seda teada sõites. Kui kodunt välja sõitis, ei olnud midagi kahtlast, auto korras, puhas. Kohale jõudnud, tekkis Nikolai Tribuntsovil kahtlus ebaseaduslikust tegevusest. Kui öeldi, et sõida õue sisse, mõtles, et kas on siis loll, et võõrale territooriumile sõidab. Ta peatus väravate taga ja jäi sinna ootama. Edasi tegutsesid B.H ja Igor Gussev autoga sõites vara asukohani ja koormat laadides. Pimedast ajast ja väravatest metalli asukohani jäävast vahemaast on alust järeldada, et Nikolai Tribuntsov ei saanud värava taga oodates teavet sellest, mida territooriumil tehti. Nikolai Tribuntsov ei olnud juures, kui metall koormast maha võeti. Tribuntsov ei tea radiaatorite kogust ega materjali. Alles teisel- kolmandal päeval sai ta teada, kui B.H ütles. Eeltoodud asjaolud tõendavad, et Nikolai Tribuntsovil puudusid teadmine ja tahe võtta endale võõrast vara või kaasa aidata kellelegi võrra vara ebaseaduslikult enda valdusse saamisel. Nikolai Tribuntsovil tekkis kahtlus vara asukohta jõudes, et tegu võib olla ebaseadusliku tegevusega. Kahtluse tekkimisel ta keeldus edasi tegutsemast. Ka süüdistus on temale esitatud vaid tegevuses mis seisnes Vedu külas OÜ J. aiaga piiratud territooriumi juurde sõitmises. Nikolai Tribuntsov tõi küll koormatud auto ka tagasi, millist tegevust tõendatuse korral on alust hinnata kaasaaitamisena varguse toimepanemisele, kuid metalliga Tartusse sõitmises ja sellega äraveole kaasaaitamises ei ole süüdistust esitatud. B.H ütlused on paljasõnalised selles, et Ivan Tšerni oli metalli äraveo organiseerija. Ütlusi ei kinnita Nikolai Tribuntsovi ütlused ega teised tõendid. Süüdistatavad Nikolai Tribuntsov ja B.H tuleb õigeks mõista, sest kohtulikul arutamisel ei ole tõendatud kuritegu. Tõendamata on

§ 62

järgi on tõendamisesemesse kuuluv kuriteo toimepanemise aeg ning kuriteokoosseisu oluline tunnus, vara väärtus. tõendamata on ka Nikolai Tribuntsovi süü. Süüdistus kalavõrkude varguse. 7 Kannatanu J.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Ivan Tšernit oma kahe abilise D. ja D. J. kaudu. Kannatanu on Saadjärvel kutseline kalur. Talvel püütakse kala jää alt võrkudega. Võrgud on kallid asjad. 2004.a. oli vargus. Kuna aga see kordus ka 2005.a. siis hakkas õnneks asi hargnema. Kolleegid Saadjärvel olid näinud, kuidas mindi järvele ja tuldi järvelt juba kompsudega. Kolleegi abimees jättis meelde bussi: punane Ford Transit ja numbri. Seda bussi nähti Lähte poe juures, TallinnPiibe mnt. Tšerni oli abilistele tuttav, olid ühised huvid. Poisid leidsid üles garaaži Annelinnas K tänaval. Algul lubati asjad klaarida, siis taganeti sellest. Kannatanule tuli abiks J.Ü. , kelle vahendusel peeti läbirääkimisi. Päästeamet tegi päeva lõpuks garaaži ukse lahti. Kannatanu leidis oma võrgud rohekaruudilise teki alt. Igal kaluril on märgid võrkude peal, mille järgi tundis ära oma võrgud. Kuna võrke oli kahjustatud, on kahju 6000 krooni. Ostes on võrgu hind umbes 780 krooni. Kiiruga võetud võrgud olid katki rebitud ja kannatanu hindab kahju 1500 krooniga. Kannatanu püügiõigus on 350 meetrit. Võrgud on erineva pikkusega. Tema kasutab 40-meetrist võrku, oli 8 võrku. Kannatanu pani 2005.a. veebruari alguses võrgud Saadjärve keset järve, kaldast 1 km. Kõik teavad neid kohti, sest kutseline kalur ei saa midagi varjatult panna. Võrgu otstes on loetavad märgid, mida näevad kõik teised ka. Võrke pani koos abilistega, D.J. ja D.K.. Kontrollis võrke tavaliselt üle nädala. 7-ndal pani võrgud sisse ja 12-ndal enam ei olnud neid. 2 päeva hiljem sai võrgud kätte K tn. garaažist, mis oli kohandatud võrkude hoidmiseks. Abilised teadsid kuhu minna, garaaži juures oli kalasoomust. K.S., kutseline kalur, fikseeris bussi numbri. Bussi nähti Saadjärve kaldal, Kalda rannas. Sealt saab talvel jääle sõita. Oli 2 meest. B.H nime sai kannatanu teada D.J. käest vahetult peale seda, kui avastas võrkude kadumise. Tema kahtlustas B.H võrkude kadumises (I kd., tl. 183 pöördel – 184 pöörel). Süüdistatav Ivan Tšerni andis ütlusi selle kohta, et ta sõitis koos B.H järvele. Alguses sõitsid tema autoga, halli Volkswageni Passatiga. Ivan Tšerni tavaliselt pani võrke seal, tal oli varem luba. J.R. andis loa ja hiljem võttis ära, aga tema püüdis edasi. Sel päeval nad koos otsustasid Saadjärvele sõita. B.H ütles, et sõidame ühte majja tee ääres, kus ta jättis oma auto mustlaset juurde ja võttis neilt mikrobussi, punase Ford Transiti. Oli lootus saada palju kala, autosse ei mahu. Bussi võtsid mustlaselt, keda B.H tundis. Mustlane ütles, et kütust on vähe ja nad käisid Lähtel tanklas. Lilitskin käis väljas ja maksis kütuse eest. Järvel nad läksid samasse kohta, kus oli varem kala püüdnud koos R. Järvele läksid rannast, kus on parkla. Randa pöörab Jõgeva maanteelt enne Äksi kirikut Tartu poolt sõites. Nad võtsid kelgu kaasa, et võrgud ära võtta. Läksid võtma D.J. võrke. D rääkis talle võrkude ostmisest. Ta teadis täpselt, kus D.J. võrgud on. Teel võrkudeni ei olnud ka teiste kalameeste võrke. Võtsid 8 võrku. J.R. andis need load, mis tema käes olid, D.J. le, seetõttu teadis, et võtab J võrke. Valge oli veel, kui nad järvele jõudsid. Kui ära läksid, oli ka valge. Võrgud olid rannast 1-2 km, üle järve keskjoone, lähemal teisele rannale. Auto jäi randa, parklasse. Mõlemad läksid järvele. Kelku vedasid kordamööda, oli plastmasskelk, kuulus Tšernile. Võrgud tõmbasid järvest välja, tal on kogemusi, on palju kordi võrke välja võtnud. Võrkudel on numbrid peal, võrgu alguses ja lõpus. Järve peal olid inimesed, kes nägid, tuttavaid ei tundnud. Väljatõmmatud võrgud panid kottidesse ja kotid kelgu peale. Auto juures panid võrgud auto peale ja sõitsid mustlaste juurde. Kala ei olnud võrkudes, ladusid võrgud autosse ja sõitsid Tartusse, kuhu jõudsid kella 16 paiku. Võrgud panid Tšerni garaaži, see oli tema mõte. Võrgud olid garaažis vist ööpäev. J.R. oma sõpradega saagisid ukse eest ja võtsid võrgud ära. D.J. ütles, et võrgud on seal. Ta oli varem Tšerni käest võrke ja kala varastanud ja nüüd kohe mõtles tema peale. Tema kahekesi teise mehega, nime ei tea, käisid veel mustlaste juures, küsisid vist Tšerni auto kohta. B.H aitas võrke garaaži panna ja siis viia ta B.H koju. Kui R ja teised ust saagisid, tema garaaži juures ei käinud. Temaga võeti telefoni teel ühendust. Helistati ja räägiti, et võrgud tagasi annaks. Ta ütles, et õhtul annab. Nad ei 8 hakanud õhtut ootama, lõhkusid garaaži. Ta andis B.H-le teada, et tahetakse võrke kätte saada (tl. 12 – 14 pöördel). Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et B.H-le ja ja Ivan Tšernile kalavõrkude varguses esitatud süüdistus on tõendatud. Kannatanu J.R. ja süüdistatava Ivan Tšerni ütlused kuriteo toimepanemise koha, viisi ja varastatu peitmise asukoha kohta on samasisulised ning tõendavad eelnimetatud asjaolusid. Samu asjaolusid tõendavad ka dokumentaalsed tõendid: ütluste olustikuga seostamise protokoll selle juures asuva fototabeliga (I kd., tl. 78-81), läbiotsimisprotokoll selle juures asuva fototabeliga (I kd., tl 42-44), asitõendi vaatlusprotokoll (I kd., tl 45-48). Ütluste olustikuga seostamisel on Ivan Tšerni seostanud tema poolt varem sündmuste kohta antud ütlused sündmuskoha olustikuga kohapeal. Jõgeva maantee ääres on ta näidanud maja, kust laenasid punase kaubiku Ford registreerimismärgiga XXX XXX . Äksi kiriku juures näitas Ivan Tšerni teeotsa, kus Jõgeva maanteelt pöörati järve äärde, kus Tšerni osutab järvele suuna, kuhu nad B.H-ga minnes jõudsid võrkudeni, mis järvest välja võtsid. Lähte tanklas on Tšerni näidanud koha, kus nad kaubikule bensiini tankisid. Tartus, Annelinnas näitas Tšerni garaaži, kuhu nad järvelt toodud võrgud paigutasid ja garaaži juures halli värvi Volksvagen Passatit, registreerimisnumbriga XXX XXX, millega nad võrke tooma sõitsid. 13.02.2005.a. Tartus teostatud X asuva garaažiboksi nr. 86 läbiotsimisel leiti ja võeti ära 3 punast, 3 sinist ja 2 hallikasvalget kalavõrku. Asitõendite vaatlusel on tuvastatud kalavõrgud pikkusega 40 m ja laiusega 6 m. Tunnistajate ütlused kinnitavad kannatanu ja süüdistatava Ivan Tšerni ütlusi, mis omavahel haakuvad. J.D. ütluste (I kd., tl. 201-202) järgi ta tunneb B.H ja Tšernit ammu. B.H-ga tutvus läbi Tšerni. Viimasega püüdsid koos kala. J.R. iga tegelevad kalapüügiga. Ta käis kord nädalas Saadjärvel võrke hooldamas. R võrgud olid Äksi kiriku juurest kaldast umbes kilomeetri kaugusel. Kui ta hommikul avastas võrkude kadumise, oli käinud järvel õhtul ja siis olid võrgud alles. Võrkude kadumisest teatas ta R, kes helistas politseisse. Tunnistaja nägi eelmisel õhtul järvel K.S.. Ta oli näinud inimesi jalgsi kelguga järvele minemas. Räägiti punasest mikrobussist. Tunnistajale meenus, et õhtul järvelt lahkudes tuli punane buss neile vastu. Tunnistaja ise nägi järvel jälgi. Kelk oli koormatud, sest jäljed olid lumme vajunud. Jõgeva maantee ääres asub kollane maja, kus elavad mustlased. Seal seisis punane buss. Kahtlustasid neid ja läksid vaatama. Mustlane ajas nad minema. Tunnistaja K.S. ütluste järgi (I kd., tl. 198 – 199 pöördel) ta tunneb J.R. kalamehena. R võrgud asusid Saadjärvel Äksi rannast minnes kilomeetri kaugusel. Võrkude kadumisest sai ta teada R. Tunnistaja on ise kalamees ja käis järvel võrke vaatamas. Ta käis ka koos E.K. , kes pani tähele autot. Tunnistaja nägi järvel kahte inimest kelguga. See oli kella 16- 17 ajal. Tunnistaja E.K. ütluste järgi (I kd., tl. 248 – 249 pöördel) ta oli 2005.a. veebruaris koos K.S. Saadjärvel, nägid nad kahte inimest kelguga. Nad läksid otse J.R. võrkude suunas. Oli hämar, vahemaa oli umbes 400 meetrit. Kaldal oli punane Ford Transit buss, pargitud tagumise otsaga järve poole. Tunnistaja tuli järvelt ära kella 16 paiku. Kui R rääkis võrkude kadumisest, seostas tunnistaja seda punase bussiga ja andis bussi numbri kannatanule ja politseile. Tunnistaja J.Ü. e ütlused (I kd., tl 184 pöördel-187) kinnitavad kannatanu J.R. ütlusi. J.R. pöördus tunnistaja poole seoses võrkude vargusega ja palus tunnistajat läbirääkijaks. R jutt oli loogiline. Ta teadis, kes ja kuidas võrgud varastas ning kus need asuvad. R olid kaasas kaks kalapüügikaaslast ja nad sõitsid Annelinna K tänaval asuva garaaži juurde, kus oli tunda kalalõhna. Tunnistajale anti telefoni number, millele ta helistas ja palus garaaži juurde tulla. Telefon pidi kuuluma võrkude võtjale. Nad kohtusid Annelinnas kaupluse juures asuvas parklas. Mees oli Volvoga ja leidis rida põhjusi, miks ei saa garaaži avada. Tunnistaja kannatanuga jäid garaaži juurde valvesse, helistasid politseile. Koos päästeametiga lõigati garaažiuksed lahti. Garaažis oli palju kalapüügivarustust, mille hulgast J.R. tundis oma võrgud ära. 9 Tunnistaja V.K. ütluste järgi (I kd., tl 49-52) laenasid kaks meest temal kaubiku 11.02.2005.a. kella 15 ja 16 vahel. Nad tulid halli sõiduautoga, rääkisid vene keeles ja lubasid pärast kala tuua. Ta andis kaubiku, mida oli vaja tankida. Mehed sõitsid Lähte tankla suunas. Tagasi tulnud, ladusid mehed kaubiku pealt oma auto peale kolm kartulikotti, milles olid võrgud ja kala. Autole tõsteti ka kelk. V.K. fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide andmetel ei tunne tunnistaja fotode järgi ära Ivan Tšernit (I kd., tl.53 – 55) ja tunneb ära B.H (I kd., tl 56-57). Äratuntava kohta seletas, et sai temalt kuu aega tagasi valgeid telliseid, nime ei tea. Väidab, et kaubikut talle ei laenanud. Tunnistajad J.D. tundis Ivan Tšernit pikema aja kestel seoses ühise tegutsemisega kalapüügil. Kui ta võrkude kadumise avastas ja oma kahtlustest kannatanule rääkis, leidsid tema kahtlused kontrollimisel kinnitust. Eelpoolkirjeldatud dokumentaalsed tõendid, kannatanu ja tunnistaja J.Ü. e ütlused tõendavad, et J.R. Saadjärvest kaduma läinud kalavõrgud leiti Ivan Tšerni garaažist vargusele järgnenud lühikese aja möödudes. Nimetatud tõendid kinnitavad ka Ivan Tšerni süüd omaksvõtvaid ütlusi ja tõendavad tema tegutsemist varguse täideviijana. Tunnistaja V.K. ütlused avaldati kohtus

§ 291p. 4 alusel.

Tunnistaja tõendab Ivan Tšerni ütlusi selles, et punane Ford Transit kaubik laenati ja seda oli vaja tankida. Kaubiku kasutamise ajal jäi Ivan Tšerni auto kaubiku valdaja juurde. Tunnistajad K.S., E.K. ja V.K. tõendavad, et koos tegutsesid kaks meest. K..S ja E.K. nägid kahte meest järvel kelguga. Tunnistaja V.K. isikukirjeldus sarnaneb süüdistatavate isikukirjeldusega. Asitõendi, videosalvestuse vaatlusprotokolli (I kd., tl 60-62) andmetel on punase Ford Transitiga 11.02.2005.a. olnud Lähte tanklas B.H . Videosalvestuse vaatamisel kohtuistungil ei tekkinud kahtlust B.H videosalvestusel jäädvustatud isiku isikusamasuses. Asjaolu, et V.K. ei tundnud ühes kaubikut laenanud mehes ära B.H , ei välista B.H tegutsemist koos Ivan Tšerniga ühise eesmärgiga. B.H kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud fototabelilt (I kd., tl 87-89) nähtub, et kinnipeetav kannab sama jopet, millega ta oli Lähte tanklas 11.02.2005.a. Asitõendi vaatlusprotokoll, videosalvestusel märgitud kuupäev tõendab kuriteo toimepanemisea aega kuupäeva osas. Sama tõend ei ole sobiv tõend kellaaja määratlemisel. Tunnistaja Hallar Visnapuu ütluste järgi (I kd., tl. 232 pöördel – 234) ta hooldab Lähte tankla videoaparatuuri. Kui politsei küsis salvestust, avastas ta videomaterjalil märgitud ja tegeliku ajavahe 6-8 tundi. Tanklaga puudus hooldusleping ja seetõttu ei käidud seal regulaarselt tehnikat ja selle korrasolekut kontrollimas. Tehnika menüüs oli aeg reguleerimata. Kuigi tunnistaja selgitab kellaaja erinevust salvestuse ja tegeliku aja vahel, ei ole seadmel kellamehhanismi reguleerimatuse tõttu alust teha nimetatud tõendi alusel põhjendatud järeldusi täpses ajas. Kuriteo toimepanemise aega tõendavad süüdistatava Ivan Tšerni ning tunnistajate V.K., K.S. ja E.K. ütlused. Kuriteo toimepanemise ajavahemik on süüdistuses määratletud mitme tunniga ning on eelnimetatud tunnistajate ütlustega tõendatud. Teised tõendid ei lükka ümber kuriteo toimepanemise aega ega sea seda kahtluse alla. Ka jälitustegevuse protokollist (I kd., tl 119-120) nähtub, et Ivan Tšerni on helistanud enda telefonilt 11.02.2005.a. kella 15.00 ja 15.26 ajal, asudes Tabivere tugijaama piirkonnas. B.H ei tunnista enda süüd kalavõrkude varguses ja annab seetõttu tõendamiseseme asjaoludest kõrvalejäävaid ütlusi (II kd., tl. 17 pöördel - 19). 11.02.2005.a. helistas ta Ivan Tšernile ja nad sõitsid Lähtele tagavaravedru ostma. Nad käisid lammutuses ja poes. Ta ei saanud vajalikku osa, oli purjus ja ostis juurde alkoholi. Tšerni tankis Lähte tanklas, B.H maksis bensiini ja alkoholi eest. Tšerni ütles, et tal on vaja ajada asju Saadjärve piirkonnas ja B.H oli nõus kaasa minema. Nad käisid järve ääres, kus Tšerni leidis, et ei saa oma autoga juurde. Nad sõitsid tagasi Tartusse, kui B.H pakkus mustlaste juurest kaubikut laenuks võtta. Nad said kaubiku, sõitsid tagasi Lähte tanklasse. Kuna B.H oli juba purjus, palus ta ennast Tartusse tagasi viia. Teel Tartusse helistas ta K ja kutsus teda Narva-Jaama tänavate ristmikule. Nad läksid Natalja keldrisse õlut jooma ja võtsid 10 alkoholi võlgu. Samal päeval nägi ta veel Tšernit, kes tõi tema elukohta pruuni jope, kaks paari saapaid, kelgu ja jäätuura. 13.02.2005.a. palus Tšerni vaadata tema garaaži juures isikuid. Ta käis vaatamas ja nägi politseid, päästeametit ja mitmeid isikuid, teatas sellest Tšernile. V.B. sõidutas Tšernit oma Volvoga. Tunnistaja V.B. ütluste järgi (I kd., tl 187 -188) ta viis Ivan Tšerni oma Volvoga Annelinnas asuva, endise Sõpruse poe juurde, kus Tšerni väljus autost, istus teise autosse ja rääkis kellegagi 5-10 minutit. Pärast Tšerni rääkis, et võrgud on varastatud ja teda süüdistatakse selles. Süüdistatava B.H ütlusi kinnitavad kaassüüdistatava ütlused selles, et nad tegutsesid koos kaubiku laenamisel ja järve ääres käimisel. Asjaolu, kas järve ääres käidi enne kaubiku laenamist või pärast seda, ei sea kahtluse alla B.H teadmist planeeritavast tegevusest, järvest võrkude varguse kavatsusest. B.H tegi ettepaneku kaubiku laenutamiseks. Ka see asjaolu kinnitab tema teadmist. B.H ütlusi temal alibi olemasolust ei kinnita teised tõendid. Tunnistaja O.K. ütluste järgi (II kd., tl. 6-7) tunneb ta B.H 10 aastat, on head tuttavad. 2005.a. veebruaris jõid nad tihti koos õlut ja see tegevus kestis 2-3 päeva järjest. Tunnistaja N.R. ütluste järgi (II kd., tl. 7 pöördel - 8) töötas ta 2005.a. veebruaris keldrikaupluses, mida külastas sageli B.H . Tal oli alati raha. Kui alkoholi ostis. Kumbki tunnistaja ei tõenda, et nelja tunniga määratletud kuriteo toimepanemise ajal on B.H eemal kuriteopaigast. Süüdistatava enda ütluste järgi oli ta kuriteopaiga läheduses. Süüdistatava enda nimetatud seal olemise põhjused ei välista järvel kuriteo toimepanemist. Olles teadlik kaassüüdistatava kavatsustest, aitas ta kavatsuste elluviimisele aktiivselt kaasa nii vaimselt kui füüsiliselt, olles sellega varguse kaastäideviija. Asjaolu, et kavatseti varastada D.J. le kuuluvaid võrke, kuid eksimuse tõttu varastati J.R. võrgud, ei oma asjas tähtsust. Mõlemale eelnimetatud isikule kuuluvad võrgud olid süüdistatavatele võõrad. Ka D.J. ei onud luba andnud võrkude võtmiseks. Võrgud läksid omaniku valdusest välja tema tahtevastaselt, seetõttu ebaseaduslikult. Kannatanu ütlustega on tõendatud varastatu väärtus, mis mitmekordselt ületab KarS § 218 lg. 1 sätestatud piirmäära. Kohus ei tuvastanud kalavõrkude varguses B.H Ivan Tšerni süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tegutsedes ühise eesmärgiga kahekesi panid süüdistatavad teo toime grupis ja see on mõlemal koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. B.H on varem varguse eest karistatud ja seetõttu on temal tõendatud ka teine koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. Seega B.H on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis. Seega Ivan Tšerni on süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistataval B.H KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Ivan Tšerni karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg. 1 p. 3 järgi. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 11 Karistusregistri andmetel on B.H kriminaalkorras karistatud 3 korral. Kohtuotsusega lahendatavale kuriteole eelneb kaks karistust: esimene varguse eest koosseisulisel raskendaval asjaolul ja teine alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, olles varem karistatud samasuguse teo eest. Pärast lahendatavat kuritegu on karistus mõistetud ähvardamise, väärkohtlemise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. B.H-le on karistused mõistetud õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Kuritegudega kahjustatud õigushüved on olnud vara, liiklusohutus, inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu ning liikumisvabadus. Kohtuotsusega lahendatava kuriteoga on ta pannud toime uue varavastase kuriteo koosseisulistel raskendavatel asjaoludel. Seega on B.H jätkanud uute samasuguste kuritegude toimepanemist. Ivan Tšerni on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Kohtuotsusega lahendatavale kuriteole eelneb karistus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, olles varem karistatud samasuguse teo eest. Teine karistus on mõistetud varguse eest raskendavatel koosseisulistel asjaoludel. Esimene karistus on teise karistuse mõistmisega liidetud. Kuritegudega kahjustatud õigushüved on olnud vara ja liiklusohutus. Väärteomenetluses määratud karistused iseloomustavad nii B.H kui ka Ivan Tšernit kui liikluseeskirjade rikkujat, mis omakorda kinnitab õigushüvena liiklusohutuse kahjustamist. Ivan Tšerni töötab Rolevet Agro AS-is alates 02.07.2007.a. (I kd., tl. 204). Kohus on kõigi asjaolude hindamisel jõudnud järeldusele, et süüdistatavatele tuleb mõista eriliigilised karistused. Kuigi Ivan Tšerni oli kuriteo toimepanemise algataja, oli B.H aktiivsem täideviimisel. Tema ettepanekul leiti vahend, kaubik, millega järvele minek ja varastatu äratoomine tekitas kindluse teo täideviimiseks. Pärast algatust jäi teo toimepanemise vaimne ja füüsiline aktiivsus B.H kanda. Ka esineb B.H kuriteokoosseisus enam vastutust raskendavaid asjaolusid kui Ivan Tšernil. Viimasel on ka koosseisuväline vastutust kergendav asjaolu. Nendel põhjustel on võimalik Ivan Tšernit karistada kergemaliigilise karistusega. Karistuse hulka tuleb arvata KarS § 68 lg. 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.02.2005.a., s.o. 3 päeva, mis ümberarvestatuna teeb 9 päevamäära. B.H-le on võimalik mõista raskemaliigiline karistus miinimummäära lähedal saavutades sellega karistuse eripreventiivse eesmärgi. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud päev: 17.02.2005.a. B.H kannab karistust Tartu Maakohtu 11.01.2007.a. otsuse järgi ning talle tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg. 1 järgi. Karistuse eelnimetatud eesmärk on B.H puhul võimalik saavutada mõistes liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates Tartu Maakohtu 11.01.2007.a. otsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest, s.o. alates 08.06.2006.a. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on J.R. esitanud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes hüvitisena kahjustatud võrkude eest (I kd., tl.29-30) ja jäi kohtuistungil nõude juurde. Ivan Tšerni on kohtumenetluse ajal hüvitanud tsiviilhagi 750 krooni ulatuses (I kd., tl. 175). J.R. tunnistab nõude rahuldamist Ivan Tšerni poolt pooles ulatuses. J.R. nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel. J.R. ile on võrkude vargusega tekitatud kahju õigusvastaselt tema omandiõiguse rikkumisega. Kahju tekitamise eest on varguse toimepannud grupi liikmete vastutus jagamatu ja seetõttu kannavad süüdlased vastutust solidaarselt. Süüdlastelt tuleb välja mõista kannatanule tekitatud kahju seni hüvitamata ulatuses. 12 Asitõendid ja nende suhtes kohaldatud abinõud. Kriminaalasjas on järgmised asitõendid: Lähte tankla turvakaamera salvestis videokassetil, on pakitud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalidele (tl 60). B.H kinnipidamisel ära võetud helepruun kapuutsiga jope- paigutatud Lõuna PP asitõendite hoiuruumi (tl. 91). Ivan Tšerni garaažist läbiotsimisel äravõetud kalavõrgud on tagastatud nende seaduslikule omanikule J.R. ile (tl.29-30). Lähte tankla turvakaamera salvestis videokassetil tuleb

§ 126lg.

3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Kalavõrkude kuulumises J.R. ile ei ole vaidlust. Vaidlust valdusõiguses ei ole tekitanud ka B.H-le temalt kinnipidamisel ära võetud helepruun kapuutsiga jope. Kalavõrgud on põhjendatult tagastatud omanikule ja tuleb

§ 126lg.

3 p. 2 alusel jätta omaniku valdusse. Samal alusel tuleb tagastada B.H-le temalt kinnipidamisel ära võetud helepruun kapuutsiga jope. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 6525 krooni.

§ 175lg.

1 p. 2 alusel kannatanule makstud sõidukulud on 150 krooni.

§ 175lg.

1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 11 348.65 krooni B.H ning 7994.50 krooni Nikolai Tribuntsovil.

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on kokku 375.90 krooni;

§ 175lg.

1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 306.15 krooni (I kd., tl. 146). Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades

§ 182sätestatud erandeid.

Menetluskulud jagunevad sõltuvalt tehtud kulutustest ja on seotud süüdistuse tõenditega. Sundraha sõltub kuritegude raskusastmest ja on mõlemal süüdimõistetaval võrdne. Tunnistajale makstud sõidukulud on seotud B.H Ivan Tšerni süüdistusega ning seetõttu tuleb 150 krooni sisse nõuda nimetatutelt, kummaltki 75 krooni. Koopia tegemise kulud jagunevad võrdselt, igaühel 125.30 krooni.

§ 181lg.

1 alusel tuleb Nikolai Tribuntsovi menetluskulud jätta riigi kanda täies ulatuse, kokku 8225.95 krooni, s.h. 7994.50 krooni advokaaditasu, 106.15 krooni postikulusid ja 125.30 krooni toimiku koopia tegemise kulusid.

§ 182sätestatud erandeid ei esine.

Kohus paneb Ivan Tšerniga seotud kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses süüdimõistetava kanda

§ 180lg 1 alusel.

Ivan Tšerni menetluskulude summa 6825.30 krooni koosneb järgmisest: 6525 krooni sundraha, 100 krooni postikulusid, 75 krooni tunnistaja sõidukulud ja 125.30 krooni toimiku koopia tegemise kulusid. 13 B.H menetluskulude hüvitamisel arvestab kohus vastutuse ulatusega. Kahes kuriteoepisoodis esitatud süüdistuses mõisteti ta ühes õigeks. Seetõttu vähendab kohus sundraha enam kui poole võrra, 3525 krooni ulatuses.

§ 180lg.

1 ja 2 alusel tuleb B.H-lt välja mõista 14 648.95 krooni, mis koosneb sundrahast 3000 krooni, advokaaditasust 11 348.65 krooni, postikuludest 100 krooni, tunnistaja sõidukuludest 75 krooni ja toimiku koopia tegemise kuludest 125.30 krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

§ 180lg.

2 ja § 181 lg. 1 alusel jääb riigi kanda menetluskulusid 11 750.95 krooni , s.h. B.H sundraha osa 3525 krooni. Ene Muts kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.