1-07-3143 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2008, Narvas Kriminaalasja arutati 25.02.2007 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kr

§ 183

järgi vangistusega 8 kuud; - 04.11.2005.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta.

Tõkend – vahistamine alates 28.09.2006.a. Deniss Ivanov (passis Denis Ivanov) elukoht XXX, isikukood 38704163741, Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.09.2006.a. Kaitsjad Vandeadvokaadid Valentina Manjuk, Galina Tšelnokova 1-07-3143 RESOLUTSIOON Tunnistada I.Z süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada I.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka I.Z-i eelvangistus alates 28.09.2006.a ning lugeda see päev karistuse kandmise alguse päevaks. I.Z-ile valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Mõista I.Z-ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 133 (ükssada kolmkümmend kolm) krooni 30 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) krooni. Tunnistada Deniss Ivanov süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Deniss Ivanovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Deniss Ivanov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Deniss Ivanovile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Deniss Ivanovilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 133 (ükssada kolmkümmend kolm) krooni 30 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) krooni. Mõista I.Z-ilt välja kannatanu Ivan Zavjalovi (sünd. 31.03.1989.a, Kerese 18, Narva) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 500 (viissada) krooni. Asitõend – Hansapangakaart, hoida kriminaalasja juures. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. 1-07-3143 Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kaudu esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, ette teatanud 7 päeva jooksul peale otsuse väljakuulutamist Narva Kohtumajale esitamise soovist. Maakohus tuvastas I.Z süüdistatakse selles, et tema jaanuaris 2006 a. varalise kasu nõudmise eesmärgil, XXX,XXX tänaval, maja XXX juures vägivalla kasutamise ähvardusega nõudis alaealiselt I. Z. raha konkretiseerimata summas. Nädal hiljem päevasel ajal tegutsedes grupis Deniss Ivanoviga viimase toas nr. 30 ühiselamus aadressil XXX, XXX, nõudsid I. Z.raha üleandmist konkretiseerimata summas seejuures lõi I.Z teda rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kartes I.Z-i ja Deniss Ivanovi poolt vägivalla kasutamise jätkumist, mõni aeg hiljem, nimelt 4.02.2006a. ühiselamus aadressil XXX andis I. Z. I.Z-ile üle oma mobiiltelefoni №kia 3200, maksumusega 500 krooni. Mobiiltelefoni üleandmise hetkel Deniss Ivanov nõudis kannatanult veel juurde 200 krooni, ähvardades nõude täitmata jätmise korral peksmisega. Oma tegevusega pani I.Z toime varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, grupis ning isiku poolt, kes on varem kohtu poolt karistatud väljapressimise ja varguse eest, s.o KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo. Deniss Ivanovi süüdistatakse selles, et ta tegutsedes grupis I.Z-iga jaanuaris 2006 oma toas nr. 30 ühiselamus aadressil XXX, XXX, nõudsid alaealiselt I. Z. raha üleandmist konkretiseerimata summas, seejuures lõi I.Z kannatanut rusikaga näkku, tekitades viimasele füüsilist valu. Kartes I.Z-i ja Deniss Ivanovi poolt vägivalla kasutamise jätkumist, mõni aeg hiljem, nimelt 4.02.2006a. ühiselamus aadressil XXX andis I. Z. I.Z-ile üle oma mobiiltelefoni №kia 3200, maksumusega 500 krooni. Mobiiltelefoni üleandmise hetkel Deniss Ivanov nõudis kannatanult veel juurde 200 krooni, ähvardades nõude täitmata jätmise korral peksmisega. Mõne päeva pärast, kohtudes kannatanuga XXX, XXX tänaval, kaupluse „Y“ juures, Deniss Ivanov kordas kannatanule oma nõuet raha üleandmise kohta. Oma tegevusega pani Deniss Ivanov toime varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, grupis, isiku poolt kes on varem toimepandud väljapressimise, s.o KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil I.Z tunnistas oma süüd osaliselt, nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras, taotles ülekuulamist. Kohtuistungil Ivanov tunnistas oma süüd täielikult, nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras, ülekuulamist ei taotlenud, on jäänud eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohtuistungil I.Z seletas, et ta ei ole nõus KarS § 214 lg 2 p 4, kuna ei sooritanud kuritegu isikute grupis. Sell momendil, kui pressis raha välja I.Z., Deniss Ivanovi seal ei olnud. Ta oli üksinda. Ta ei kuulnud, kuidas Ivanov nõudis raha Zavjalovilt. Ta seda ei mäleta. 1-07-3143 Kohtuistungil Ivanov andis ütlusi, et pressis raha välja Z.üks kord, nõudis 200 krooni. Ta nõudis Z.raha, kuna tema lõhkus ära tema pleieri ja raha tagasi ei andnud. Ta sai Z. 200 krooni. Tunnistas, et tegi väljapressimise. Kui I.Z pressis välja telefoni Z., ta oli kodus ühiselamus. Ta ei mäleta, kuidas Z.andis telefoni Bobinile. Z.oli tema juures toas 3 või 4 korda. Mitte iga kord ta ei olnud toas. Vaatamata sellele, et süüdistatav I.Z ei tunnista oma süüd täielikult, süüdistatavate I.Z-i ja Ivanovi süü kuriteo toimepanemises Kars § 214 lg 2 p 1,4 järgi on kinnitatud kohtus avatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: - Narva Lastekodu 06.02.2006.a avaldusega nr 113, mille alusel N. L.direktor teatas politseile, et N.L.kasvandikku I. Z.ähvardas N. L. endine kasvandik I.Z. (tl 3); - Ivan Zavjalovi 06.02.2006.a avaldusega, kus Z.teatas, et I.Z ja tema sõbrad nõusid temalt raha. Kui Z. raha ei ole, tegi I.Z Zavjalovile ettepaneku minna vargile. Z. keeldumise peale I.Z ütles, et kui Z. raha ei too, peksab ta Z. läbi. Z. andis nõusoleku raha viia, et vältida peksmist. Kuid raha polnud Z. kuskilt võtta, ta viis I.Z-ile oma telefoni. Enne seda I.Z peksis Z. läbi. (tl 4); - kannatanu I. Z.ütlusega, et 2004.aastal, umbes septembrikuus ta oli tunnistajaks kuidas lastekodu kasvandikud panis toime varguse. Seda tegid I.Z ja veel kaks noormeest nimedega XXX ja XXX. Selles asjas andis ta tunnistusi. Ta rääkis tõtt selle kohta, et nägi. Peale seda, kui I.Z oli istuma pandud, karistuse ära kandnud ja vanglast vabanenud, see kõik peale hakkaski. Umbes 2005.aasta detsembri lõpus talvisel koolivaheajal viibis ta lastekodu sööklas ja seal tuli I.Z. Ta palus, et Z. läheks tema tuppa. Z. läks koos temaga tema tuppa, kus nad olid kahekesi. I.Z alustas jutuajamist sellest, et tema istus vanglas. Ta süüdistas Z. selles. I.Z selgitas, et selle eest tuleb vastust anda. Ta tegi ettepaneku, et Z. tasuks talle rahaga. Konkreetset summat I.Z ei nimetanud. I.Z ei ähvardanud, Z. ei peksnud. Ta selgitas, et nüüd Z. olen talle raha võlgu. Z. ei olnud sellega nõus, kuid kartes I.Z ja tema sõpru, nõustus temaga, et tuleb maksta. Nädal hiljem, 2006.aasta jaanuari algul kohtas I.Z Z. päevasel ajal lastekodu lähedal. I.Z ütles, et tal on vaja 300 krooni, sest ta peab mingitele tõsiselt võetavatele inimestele ruttu võla ära andma. I.Z andis Z. tähtaja 5.veebruarini. Selle jutuajamise käigus I.Z Z.ei ähvardanud ega peksnud. Z. vastas, et püüab küsida raha oma emalt. Kodus rääkis kõik emale, kuid ema raha ei andnud. Samal õhtul Z. helistas I.Z-ile ja ütles, et raha ei ole. Ta ütles, et tuleb kohe Z. juurde. Jõudnud Z.maja juurde, kutsus välja ja hakkas vestlema Z. maja lähedal aadressil XXX. Veidi hiljem tulid nende juurde kaks I.Z-i sõpra – Ž. K. ja noormees hüüdnimega „K“. I.Z alustas jälle juttu rahast. Nagu Z. sai aru, et I.Z-i sõbrad olid temaga ühte meelt ja nad avaldasid oma kohalolekuga Z. psühholoogilist survet. K. ütles kannatanule, et kui Z.oleks talle rahavõlgu, oleks ta Z. juba ammu „magama pannud“. Ühtlasi ütles Kutuzov I.Z-ile, et ta virutaks Z. “tamburiini“, st vastu nägu, siis jõuaks vestlus kiiremini sihile. „K“ lihtsalt seisis ja muigas. I.Z ka selgitas, et ta on võlgu tõsistele inimestele ning kui Z. I.Z-ile raha ei anna, siis annab ta Z. võla neile inimestele üle, kes seejärel kohale sõidavad ja „viivad välja kogu tare“, st ähvardas, et viiakse ära kogu vara Z.korterist. Vestluse ajal väljus majast Z. ema, kes selgitas I.Z-ile, et Z. ei ole raha ning kui I.Z Z. rahule ei jäta, on ta sunnitud pöörduma politseisse. Umbes nädala hiljem läks Z. mööda Narva linnas aadressil XXX asuvast ühiselamust, Z. nägi toa nr XXX aknast I.Z , kes ütles, et Z. tema juurde üles läheks. Z. läks. Toas nr XXX istusid I.Z, Ž. K. ning toa peremees Deniss Ivanov. I.Z küsis jälle, millal raha toob. Ta tundis huvi, 1-07-3143 miks Z. keeldus talle maksmast. I.Z tegi ettepaneku tuua raha asemel mobiiltelefon. Ka toas viivivad Ivanov ja Kutuzov avaldasid Z. psühholoogilist survet. Nimelt siis, kui I.Z rahast rääkis, ergutas I.Z, et I.Z virutaks Z. „tamburiini“, st näkku. Ka Ivanov hakkas Z. psüühilist survet avaldama. Ta küsis Z, millal saab raha olema, millal Z. hakkab I.Z-ile maksma jne. Peale seda tõusis I.Z püsti, tuli Z. juurde ja hakkas Z. peksma, lüües mitu korda rusikaga näkku. Sel ajal, kui I.Z peksis Z., Ivanov ütles: “Mõtle sellele, kust raha saada“. Seejärel ütles Ivanov Z., et ta värviks sel ajal, kui nad minema lähevad, tema toas ära radiaatori. Kartes, et teda hakatakse uuesti peksma, kartes oma tervise pärast, jäi Z.Ivanoviga nõusse ja hakkas radiaatorit värvima. Nemad kolmekesi lahkusid kõik toast. Värvinud radiaatori ära, lahkus Z. ühiselamust. Läinud koju, võttis ta oma videokaameraga halli värvi mobiiltelefoni №kia 3200 maksumusega 500 krooni ning 04.02.2006.a andis üle I.Z-ile ühiselamuses olematu võla katteks. I.Z ütles, et telefon ei ole eriti hea, kuid jätab selle ikkagi endale. Ühtlasi ütles Z., et nii või teisiti on Z. I.Z-ile ikkagi raha võlgu. Toas viibis ka Deniss Ivanov, kes ütles Z., et Z. tooks paari päeva pärast 200 krooni, vastasel korral sai vastu pead. Z. nõustus, sest hakkas kartma, et talle antakse peksa. 06.02.2006.a kirjutas Z. avalduse direktorile. 05.02.2006.a Z. kohtas juhuslikult Ivanovi. Ta küsis, millal saab raha olema. Ta tuletas Z. meelde, et on võlgu. Ivanov ei ähvardanud ega peksnud. (tl 713); - äratundmiseks esitamise protokolliga. Protokolli kohaselt kannatanu I. Z. tunneb ära noormehe fotolt nr 2 (N. V.), kes oli
2. aasta jaanuaril algul Z. maja juures aadressil XXX koos I.Z-i ja K.. Ta osutas kannatanule psüühilist survet oma kohalolekuga sel ajal, kui I.Z Z. raha välja peksis. Ta kuulis suurepäraselt kõike, millest oli jutt, kuid ei takistanud oma sõpradel väljapressimist toime panna. Kannatanu on täiesti kindel, et see noormees oli huvitatud sellest, et I.Z Z. käest raha saaks. Selle noormehe hüüdnimi on „K.“. (tl 14-17); - tunnistaja T. Z. ütlusega, et umbes 2004.aastal oli tema poeg I. Z. tunnistajaks ühes kriminaalasjas, mille uurimise käigus andis ta tunnistusi lastekodu kasvandiku I.Z-i vastu. I.Z üle mõisteti kohut ja talle määrati reaalne vangistus. Poja sõnadest tunnistaja teab, et vabanenud vanglast hakkas I.Z I. Z. raha nõudma selle eest, et ta oli uurimise käigus I.Z-i vastu ütlusi andnud. Umbes eelmise aasta detsembris I.Z, tulnud lastekodusse, hakkas Z. raha nõudma, öeldes, et vastasel juhul ta on sunnitud Ivani läbi peksma. Kui palju I.Z raha nõudis, Z. emale ei öelnud. Peale seda, kartes I.Z-i käest peksa saada, maksis I.Z. talle mõne päeva pärast 400 krooni. Raha andis Ivanile tunnistaja isiklikult. Ivan kartis peksmist väga. Peale seda, kuskil 2006.aasta jaanuaris, tuli I.Z jälle I. juurde. Sel ajal oli ka tunnistaja kodus. Ivan väljus kodust ja läks I.Z-iga vestlema. I. tuli tagasi ja seletas tunnistajale, et I.Z nõuab temalt jälle raha ning kui ta raha ei anna, peksab ta läbi. Tunnistaja otsustas välja minna ja Bobiniga rääkida. Ta vestes I.Z-iga maja tretikoja välistrepil. Ta selgitas I.Z-ile, et nad ei hakka talle maksma, kuna ei ole raha ning nad ei arva, et poeg I. Z. I.Z-ile võlgu oleks. Mõneks ajaks I.Z rahunes. Tunnistajat I.Z ei ähvardanud ja mingeid nõudmisi ei esitanud. I.Z-iga olid kaasas ka kolm poissi, kuid nemad seisid eemal. Kuu aega peale seda rääkis I. tunnistajale, et andis I.Z-ile telefoni №kia maksumusega 500 krooni, sest I.Z nõudis vägivallaga ähvardades I. jälle raha. Poja sõnade põhjal tunnistaja teab, et I.Z lõi paaril korral pojale vastu nägu. (tl 1823); - tunnistaja N. V. ütlusega, et 2005.aastal talvisel ajal ta kohtas ühiselamus juhuslikult I.Z. Tunnistajaga oli koos tema sõber Ž.K.. Nad rääkisid I.Z-iga juttu. Ta tegi ettepaneku temaga koos ühe võlgniku juurde jalutada. V. ei teadnud, kelle juurde nimelt. Samuti ta ei teadnud, mida konkreetselt ja millises summas see inimene võlgu oli. I.Z ei 1-07-3143 lubanud midagi, mingit raha ei pakkunud. Kui nad koos I.Z-iga ühe XXX piirkonnas (kooli põik) asuva maja juurde jõudsid, läks I.Z ühe noormehe juurde ja hakkas temaga rääkima. Tunnistaja ei tundnud algul seda noormeest ära, kuid kui ta K.lähedale minemata temast möödusid, tundis ta ära, et see oli V. Z.. Tunnistaja teadis, et Z. oli varem juba korra I.Z-i „üles andnud“, mille tulemusena viimane kinni istus. Tunnistaja ja K. seisid lihtsalt I.Z-ist ja Z. eemal ja tögasid rohkem I.Z. See kõik ei toimunud tõsiselt. Mingit psühholoogilist survet tunnistaja oma kohalolekuga Z. ei avaldanud ning seda teha ei soovinud. K. ei olnud mingit huvi Z. raha välja pressida. Nad seisid ja lihtsalt muigasid nende suunas. Peale seda, kui I.Z sai Z. räägitud, lahkusid nad kõik K. suunas, kus pärast laiali läksid. Tema hüüdnimi on „K.“. (tl 24-28); - kahtlustatava Deniss Ivanovi ütlusega, et umbes 2006.aasta jaanuaris päevasel ajal viibis ta oma toas XXX tänaval asuvas ühiselamus. Ivanovil tuli külla J. K.ja I.Z . I.Z nägi mõne aja pärast läbi toa akna Z., kes läks mööda teed. I.Z kutsus Z.ja kutsus tuppa. Z. tuli tuppa ja hakkas rääkima I.Z-iga. I.Z tundis huvi võla tagastamise kohta. Ivanov ei öelnud Z. midagi, raha ei nõudnud. Ivanov ajas isegi I.Z-i koos Z. ühiselamu koridori. Ka K. ei öelnud Z. midagi ja nendega koos toas välja ei läinud. Kümme minutit hiljem, tuli I.Z koos Z. uuesti tuppa. Ivanov märkas, et Z. näol on punased plekid. Ivanov sai aru, et I.Z on talle vastu nägu löönud. Peale seda Z., I.Z ja K. lahkusid toast. Ivanovi juuresolekul I.Z mingit vägivalda Z. suhtes ei tarvitanud. Kahe päeva pärast tuli Ivanovi koju Z.. Ta tõi oma võla kustutamiseks I.Z-ile videokaameraga mobiiltelefoni №kia
3. I.Z võttis selle endale. Ivanov tunnistas, et peale seda, kui Z. oli mobiiltelefoni I.Z-ile üle andnud, nõudis ta tõepoolest Z., et ta maksaks I.Z-ile lisaks telefonile raha 200 krooni suuruses summas. Ivanov ähvardas Z. füüsilise jõu kasutamisega, kui ta ei maksa ära 200 krooni. Z. vaikis selle peale. Ivanov oli huvitatud sellest, et Z. tooks I.Z-ile raha. Peale seda, mõni päev hiljem, kohtas Ivanov Z. XXX tänaval ning tuletas talle meelde, et Z. tooks raha, kuid Ivanov ei ähvardanud ega peksnud Z.. Kahetses tehtut. (tl 29-35); - kannatanu I. Z. lisaütlusega, et üks kord, kui I.Z Zavjalovit tänaval näe, jätkas ta Z. mitteeksisteeriva võla meeldetuletamist. Konkreetset summat ta ei nimetanud, ütles ainult, et ta ole talle raha võlgu. Näiteks poolteist kuud tagasi, umbes
4. aasta augusti algul, sõitis ta XXX tänavale lastekodu juurde. Kui ta lastekodu hoonele lähenes, ootas teda selle lähedal tänaval I.Z koos oma sõbra Deniss Ivanoviga. Märganud Z., tulid nad Z. juurde. I.Z tuletas temale jälle meelde, et ta on talle raha võlgu, tundis huvi, millal ta raha toon, kuid sel korral ta Z. ei ähvardanud, ei peksnud teda. I.Z lihtsalt tuletas Z. meelde, et tuleb temaga arved sirgeks saada. Ivanov seisis kõrval, kuid rahast Z. midagi ei rääkinud. Ta küsis Z., miks politseisse avalduse kirjutas, miks seda tegi. Ka Ivanov ei puutunud Z., ei peksnud ja ei ähvardanud. Ta ütles Ivanovile ja I.Z-ile, et andis politseis ütlusi selle kohta, kuidas kõik tegelikult aset leidis. Seega nõuab I.Z jätkuvalt Z. käest raha, mida ta talle võlgu ei ole. Ta jätkab koos oma sõpradega Z. varitsemist XXX juures ja ei lase Z. rahulikult elada. Seoses sellega on Z. jätkuvalt ohutunne. (tl 37-40); - I.Z-i puhtsüdamlik ületunnistusega, kus I.Z tunnistas puhtsüdamlikult, et pressis I. Z.raha välja. Nimelt nõudis ta
5. aasta jaanuaris ähvardades füüsilise vägivallaga Ivanilt, et ta annaks I.Z-ile 200 krooni. Ühtlasi
6. aasta jaanuaris palus ta ühiselamutoas, et Z. tagastaks I.Z-ile raha ning lõi Z. vastu pead. Peale seda andis üle Z. I.Z-ile telefoni. (tl 49); 1-07-3143 - kahtlustatava I.Z-i ülekuulamise protokolliga. Kahtlustuse kohta I.Z selgitas, et tõepoolest pani toime raha väljapressimise I. Z.. Ta oli I. Z. peale väga tige ning otsustas Z. raha saada, nõuda hüvitist selle eest, et I.Z tuli vanglas istuda. I.Z ei mäleta, millist summat ta nõudis Z.. I.Z lihtsalt ütles Z., et tal tuleb kõige eest maksta. Z. oli nõus I.Z-ile maksma, ütles, et hakkab vähehaaval maksma. Kuid nii ta I.Z-ile mingit raha ei maksnudki, vältis I.Z-iga kohtumisi. Umbes 2006.aasta jaanuari alguses jalutas I.Z koos sõprade N.V. ja J. I.Z piirkonnas ning otsustas helistada I. Z., et temaga kokku saada ja rahast rääkida. V. ja K. ei olnud I.Z-i asjaajamistes Z. kursis. Nad lihtsalt jalutasid I.Z-iga koos. I.Z läks Z. maja juurde ning kui Z. välja tuli, küsis temalt, millal raha saab. I.Z küsis Z.200 krooni. Z.vastas, et raha praegu tal ei ole, raha saab hiljem. V. koos K. seisid eemal ja Z. raha nõudmises ei osalenud. I.Z ütles Z., et ta ei peidaks end I.Z-i eest, vaid leiaks I.Z-i üles ja maksaks raha ära. Vastasel juhul või I.Z Z. vastu pead virutada, kui Z. hakkab I.Z-i eest ära jooksma, st võib Z. suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Peale seda vestlust Z.tuli välja Z. ema, kellega I.Z samuti vestles. Mõni päev peale seda juhtumit, viibis I.Z oma sõbra Deniss Ivanovi juures ühiselamus aadressil XXX, kus veel oli ka J.K.. I.Z kutsus Z. kes läks ühiselamuse mööda. Z. sisenes tuppa, seejärel väljus I.Z koos Z. ühiselamu koridori. Kutuzov ja Ivanov jäid tuppa. Kutuzovile ja Ivanovile I.Z ei rääkinud sellest, et Z. on I.Z-ile raha võlgu. Ei olnud nendel ühtset kokkulepet selles, et Z. raha nõuda. Sellest on hüvitatud ainult I.Z üksi. I.Z koos Z.seisid koridoris ja suitsetasid. Peale seda läksid nad tuppa. Kutuzov ja Ivanov väljusid toast suitsutama. Sel ajal, kui I.Z ja Z. viibisid toas, tundis I.Z huvi, miks Z. on levitanud lastekodus kuuldusi, et I.Z on narkomaan. Sel põhjusel lõi I.Z Z. rusikaga näkku, peale mida alustas Z. taas juttu rahast. I.Z hakkas nõudma, et Z. maksaks I.Z-ile raha selle eest, et I.Z tuli vanglas istuda. Nõudes raha maksmist, I.Z enam Z. ei löönud ja teda ei ähvardanud. Peale seda tulid tuppa K. ja Ivanov, kes Z. üldse midagi ei öelnud. Peale vestlust Z. lahkus ühiselamust. Mõne päeva pärast tõi Z. I.Z-ile raha asemel mobiiltelefoni, mille I.Z endale võttis, hiljem müüs ära. (tl 51-56); - vastamisprotokolliga, mis on läbi viidud kannatanu I. Z. ja kahtlustatava I.Z-i vahel seoses vastuoludega nende ütlustes. Z.jäi täies ulatuses oma varem ütluste juurde. I.Z seletas, et kui ta Z. kohtuma tuli, tuli ta XXX tänava maja nr XXX juurde koos V. ja K., kuid raha Z.nõudis üksi. Poisid seisid eemal. Samuti kui I.Z hakkas Z. raha nõudma ühiselamus Ivanovi toas, olid nad kahekesi. Kutuzov ja Ivanov suitsetasid sel ajal koridoris. Kui nad olid Z. kahekesi, lõi ta Z. rusikaga vastu pealage. (tl 57-63); - kahtlustatava I.Z-i ülekuulamise protokolliga. I.Z andis ütlusi, et tema 27.09.2006.a kella 22.30 paiku läks ta üksinda K müügisaali, mis asub XXX, XXX. Pingil kaubakeskuse sissepääsu ees istus 22-23 aastane mees. See mees pöördus tema poole vene keeles eesti aktsendiga ja palus minna kauplusse ja osta talle toiduaineid. Ta seletas oma soovi sellega, et on purjus. №ormees andis I.Z-ile oma pangakaardi, oma nime ta I.Z-ile ei ütelnud, dokumente ei näidanud. Ta nõustus. Läks P kauplusse, kus ostukorvi ladus toiduaineid. Kaubaga läks kassa juurde, kus esitas kogu kauba tasumiseks. Kassiir vormistas kauba läbi kassaaparaadi. Kauba I.Z ostis umbes summas 390 krooni. Tasumiseks esitas mitte tema nimele välja antud pangakaardi (selle, mille andis temale purjus noormees). Kassapidaja asetas kaardi aparaati, sellest tuli välja mingi paber, siis proovis ta veel korra, välja tuli uuesti mingi paber. Kassapidaja läks teise kassasse ja mõne aja pärast tuli kohale turvatöötaja. Turvatöötaja viis I.Z ametiruumi ja kutsus politsei. Kaup jäi kassa juurde lindile. (tl 102-107). 1-07-3143 Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualused I.Z ja Ivanov väljendasid lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et I.Z-i ja Deniss Ivanovi süü on täielikult tõendatud ja nende teod on KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritud õigesti. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu I.Z. ja tunnistaja T. Z. ütluste usaldusväärsuses, sest nad on loogiliselt, järjepidevalt, mitte vastuoluliselt ning olevad omavahel ning teise kriminaalasja materjalidega kooskõlas. Kuidas andis uurimisel kannatanu I. Z.ütlused, ta andis varem ütlusi I.Z-i vastu teises kriminaalasjas ja I.Z otsustas talle see meelde tuletada. Pärast vanglast vabastamist I.Z hakkas välja pressima Z. raha füüsilise jõu kasutamisega. Kui on toimunud jutt rahast Z. ja I.Z-i vahel aadressil XXX, Z. sai aru, et I.Z-i sõbrad: K. ja V., mis seisid eemal, olid I.Z-iga ühte meelt ja nad avaldasid oma kohalolekuga Z. psühholoogilist survet. Samuti ühiselamu toas nr 30, kui I.Z pressis Z. raha välja ning lõi Z. rusikaga näkku, toas viibinud Ivanov ja Kutuzov avaldasid Z. psühholoogilist survet. Välja pressimise tulemuseks andis Z. 04.02.2006.a I.Z-ile olematu võla katteks tema kuuluv videokaameraga mobiiltelefooni №kia 3200 maksumusega 500 krooni. Peale seda hakkas Ivanov nõudma Z. raha summas 200 krooni füüsilise jõu kasutamise ähvardamisega. Kuna Z. võttis I.Z-i ähvardusi reaalselt ja pöördus alguses lastekodu direktori poole ja siis politseisse. Vaatamata sellele, I.Z jätkas koos oma sõpradega Z. varitsemist lastekodu juures ja ei lase Z. rahulikult elada, mille seoses on Z. jätkuvalt ohutunne. Tunnistaja T. Z. ütlusest ta teab poja sõnade põhjal, et I.Z pressis välja tema pojalt raha ning välja pressimise käigus lõi paaril korral I. Z. vastu nägu. Eeluurimisel ja kohtuistungil Deniss Ivanov tunnistas oma süüd täielikult, kahetses tehtut. Eeluurimisel Ivanov andis ütlusi, et peale seda, kui Z. andis mobiiltelefoni I.Z-ile üle, nõudis ta tõepoolest Z., et ta maksaks I.Z-ile lisaks telefonile raha 200 krooni suuruses summas. Ivanov ähvardas Z. füüsilise jõu kasutamisega, kui ta ei maksa ära 200 krooni. Kohtades teda tänaval, Ivanov kordas oma nõudmist. Kohtuistungi käigus ta muutus varem antud ütlusi ning rääkis, et ta nõudis Z. 200 krooni lõhutud pleieri eest. Kohus leiab, et need Ivanovi ütlused on tühisõnalised, kuna nad on vastukäivad asjas kogutud tõenditele. Kohtuistungil I.Z tunnistas oma süüd osaliselt. Ta ei ole nõus KarS § 214 lg 2 p 4, kuna ei sooritanud kuritegu isikute grupis. Sell momendil, kui pressis raha välja I. Z., Deniss Ivanovi seal ei olnud. Ta oli üksinda. Samuti ta ei kuulnud kuidas Ivanov nõudis raha Z. Kohus leiab, et I.Z-i ütlused selles osas ei vastav tõelisus ning on vastuolu kannatanu Z., süüdistatava Ivanovi ütlusega. Z. andis ütlusi, et I.Z pressis temalt välja raha XXX maja juures K. ja V. juuresolekul ning ühiselamuses - Ivanovi ja K. juuresolekul. Ivanov andis ütlusi, et Z. andis I.Z-ile üle mobiiltelefoni №kia 3200 ning peale seda nõudis Ivanov Z., et ta maksaks I.Z-ile lisaks telefonile raha 200 krooni suuruses summas. Ivanov ähvardas Z. füüsilise jõu kasutamisega, kui ta ei maksa ära 200 krooni. See tähendab, et kui Ivanov pressis Z. välja raha on olemas ka I.Z. Seega kohus on seisukohal, et I.Z ja Ivanov tegutsesid Z. suhtes üheaegselt ja kooskõlas, sihipäraselt. I.Z-i ja Ivanovi süüd KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi on täielikult tõendatud. Kannatanu I. Z. hagi summas 500 krooni on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele I.Z-ilt . 1-07-3143 Karistust raskendavaid ning kergendavaid asjaolusid I.Z-i suhtes ei tuvastatud. Denis Ivanovi suhtes karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus tunnistab karistust kergendava asjaoluna Ivanovi puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, juhindudes KarS § 56, süüdistavate süü astet, nende vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatavate iseloomu. I.Z-i on varem 3 korral kohtulikult karistatud, viimasel korral 04.11.2005.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta.

Seega pani ta toime uut tähtliku kuritegu katseaja jooksul. Ta on karistatud korduvalt väärteo toimepanemise eest 2003.a NPAS § 15-1 järgi. Abi saamiseks N. H. polikliiniku psühhiaatrikabinetti I.Z ei ole pöördunud. Kuni vahistamiseni ta ei töötanud. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et I.Z-i vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et I.Z-i suhtes on otstarbekas kohaldada reaalset vangistust, järgides KrMS § 238 lg 2 nõudeid. Deniss Ivanovi on varem kohtu poolt karistamata, korduvalt on karistatud väärteo toimepanemise eest, sh NPAS § 15-1 järgi. Ta ei ole pöördunud abi saamiseks N. H. polikliiniku psühhiaatrikabinetti. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et Deniss Ivanovi suhtes ei ole otstarbekas reaalset vangistust kohaldamist, vaid tuleb kohaldada KarS § 73 lg 1 sätet. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 238, 311, 313, 315. Galina Jasnjuk Kohtunik