§-le 1043,
lg 1 p-le 5 ja
§-le 127 ja §-le 128. Täiendatud hagiavalduse kohaselt rikkus Z.N AS SMS Laen omandiõigust kelmusega väljapetetud summa enda valdusse saades. Kohtuotsusega kohus tuvastas Z.N-i õigusvastase käitumise. Tulenevalt Z.N-i õigusvastasest käitumisest ja sellega AS-ile SMS Laen tekitatud kahjust, kannatanu esitab alljärgnevad nõuded: 1.väljapetetud laenusumma (otsene varaline kahju,
2. saamata jäänud tulu (
Alates 03.01.2007 süüdistatava valduses on AS-ile SMS Laen kuuluv summa 3000 krooni. Seisuga 17.01.2009 eelnimetatud summa ei ole kannatanule tagastatud. Kui kannatanu omandiõigus ei oleks Z.N-i poolt rikutud, oleks AS SMS Laen summa 3000 krooni kasutada majandus- ja kutsetegevuses ehk oleks saanud see summa edasi laenata teistele laenusaajatele (AS SMS Laen tegevus on kiirlaenude väljastamine). AS-i SMS Laen poolt väljastavate kiirlaenude turul 3 000,00 kroonilise laenule kehtivad intressid vahemikus 67,3% 413,7% aastas (laenuperiood 30 päeva, allikas: http://www.intress.ee/kiirlaen) ja seega 30 päevalise laenu turu keskmiseks intressiks on 223,6% aastas ehk 0,61% päevas. AS SMS Laenu enda intressimäärad 3 000,00 kroonilise laenu puhul on vahemikus 114,52% - 280% aastas (laenuperiood 30 kuni 180 päeva) ja seega sõltuvalt laenuperioodist AS-i SMS Laen 3 000,00 kroonilise laenu keskmiseks intressiks on 197,26% aastas ehk 0,54% päevas. Kui AS-i SMS Laen omandiõigus ei oleks õigusvastaselt rikutud Z.N-i poolt, saaks kannatanu süüdistatava käes oleva summa edasi laenata teistele laenusaajatele. Kannatanu raha 3 süüdistava käes on alates 03.01.2007 ehk seisuga 17.02.2009 süüdistatav rikub kannatanu omandiõigust 776 päeva. Seega, Z.N-i õigusvastase teo tõttu kannatanul on jäänud saamata tulu (
Eelnimetatud tulu oleks kannatanu saanud, kui kahju hüvitamiseks alus ei oleks esinenud ehk süüdistatav ei oleks AS-i SMS Laen omandiõigust rikkunud ja enda valdusse kannatanu raha saanud. Lähtudes eeltoodust, kannatanu palub välja mõista Z.N-ilt kahju hüvitisena saamatu jäänud tulu summas 12571,20 krooni. 3. Kannatanu tehtud kulutused (
Seoses kahju kindlakstegemisega ja süüdistatava vastu kahju hüvitamise nõude esitamisega kannatanu on kandnud kulutusi alljärgnevalt: kriminaalmenetluses (kohtueelses menetluses) õigusabile tehtud kulutused: 2 tundi = 3 540,00 krooni; kriminaalmenetluses süüdistatava vastu kahju hüvitamise nõude esitamine, tsiviilhagi koostamine: 3 tundi = 5 310,00 krooni. Kannatanu taotleb rahuldada tsiviilhagi täies ulatuses; välja mõista kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju summas 24421,20 krooni (otsene varaline kahju 3000 krooni, saamata jäänud tulu 12571,20 krooni ja kahju kindlaksmääramisele ja kahjunõude esitamisele tehtud kulutused 8850 krooni); välja mõista Z.N-ilt AS-i SMS Laen kasuks menetluskulud. Prokurör ja kaitsja leidsid, et tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohtu 28.01.2008 otsuse nr 3-1-1-47-07 punkt 36 kohaselt tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kannatanu esindaja ei ilmunud ka asjas toimunud viimasele istungile. Kannatanu mitteilmumise kui ühe hagi läbi vaatamata jätmise aluse kohaldamine ei ole välistatud kriminaalmenetluse eripära tõttu. Hoolimata asjaolust, et kannatanu esindaja oli teadlik kohtuistungist ja teda oli hoiatatud istungile mitteilmumise võimalikest tagajärgedest, sh võimalusest, et hagi võidakse jätta läbi vaatamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 koosmõjus KrMS § 310 lgga 1), siis pidas kohus, prokuröri ja kaitsja seisukohtadest tulenevalt, otstarbekaks asi lahendada sisuliselt (TsMS § 409 lg 1 p 3 koosmõjus KrMS § 310 lg-ga 1). Käesoleval juhul kohus lahendab tsiviilhagi sisuliselt menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ja silmas pidades Riigikohtu 03.10.2008 otsuse nr 3-1-1-42-08 punktides 21-23 märgitut, mille kohaselt juhul kui maakohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, ei teki ringkonnakohtul võimalust asuda ise esmakordselt hindama tsiviilhagi põhjendatust. Jätkuvalt puudub alus lahendada asi TsMS § 409 lg 1 p 2 alusel so teha hagi õigeksvõtule põhinev otsus, sest kostja ei võta hagi õigeks rohkem kui 3000 krooni ulatuses. Asja arutamise edasilükkamist menetlusosalised taotlenud ei ole (TsMS § 409 lg 1 p 4). Kohus leiab, et kannatanu ei ole tõendanud tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude olemasolu määral, mis võimaldaksid tsiviilhagi täielikult rahuldada. Õige on kannatanu esindaja seisukoht, et tegemist on tühise tehinguga (TsÜS § 84 lg 1). Tühise tehingu, millega külgnevalt kannatanu 3000 krooni Katrin Z.N-i kontole üle kandis, alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1). Kelmusega sai Z.N enda valdusesse kannatanule kuuluva raha 3000 krooni (maksekorraldus tl 156), mis tuleb kannatanu kasuks välja mõista. Kannatanu hagi kuulub 3000 krooni osas rahuldamisele. Kannatanu leiab, et Z.N-i tegevuse tulemusena on temale tekkinud kahju ka saamata jäänud tuluna.
4
lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul ei ole kannatanu tõendanud väidetavalt tekitatud kahju olemasolu ja suurust täiendatud hagis esitatud asjaoludel. Kannatanu pole tõendanud, et temal on süüdimõistetu tegevuse tulemusena saamata jäänud tulu (ehk kasu saamata), kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu - sh süüdimõistetu tegevust - ei oleks esinenud. Kannatanu poolt kiirlaenude turul kehtivate intressimäärade (tl 158), vormiliselt Katrin Z.N-i ja kannatanu vahelises lepingus märgitud intressimäär (tl 159 pöördel, p 4.2.3) ja muude täiendatud hagiavalduses esitatud asjaolude ning kannatanule väidetavalt tekitatud kahju vahel puudub seos, mis tingiks hagi täieliku rahuldamise. Tõendamata on, et süüdimõistetu tegevus tekitas olukorra, kus kannatanul jäi tulu saamata või tekkis kahju muul viisil. Kannatanu ei ole ka tõendanud tehtud kulutuste ja õigusabikulude suurust. Täiendatud hagiavalduses viidatud arved on kohtule esitamata. Seega tuleb ka tehtud kulutuste ja menetluskulude väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 944 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 182 lg-le 3 tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel. Hagi on esitatud 24421 krooni ja 20 sendi saamiseks. Hagi rahuldatakse 3000 krooni osas. Otstarbekohane on jaotada menetluskulud nii, et vastavalt hagi rahuldatud osale kannab menetluskulud süüdimõistetu, ülejäänud osas kannatanu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 116 krooni riigieelarve tuludesse. 5 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb AS-lt SMS Laen välja mõista kriminaalmenetluse kuluna määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 828 krooni riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.