järgi vangistusega 4 kuud, millest kohe kandis ära 10 päeva ja ülejäänud 3 kuud 20 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4-kuuks Süüdistus H.I süüdistatakse selles, et 22.08.2008.a. Tallinnas, asuvas korteris, täli käigus, olles alkoholijoobes, viskas oma vanaemale GS tuhatoosiga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – silmalau ja silmaümbruse lahtise haava. Seega H.I pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Ta seletas kohtuistungil, et tuhatoosiga viskamist ei eita, kuid ta ei teinud seda tahtlikult. Kaitsja arvamusel tuleb süüdistatav õigeks mõista, sest tegu on toime pandud ettevaatamatusest: H.I oli purjus ja loopis asju laiali ja juhuslikult sattus tuhatoos vanaema pihta,
Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu GS 23.08.2008.a. ütlustest nähtub, et 22.08.2008.a. kella 23.00 ajal perekonna tüli käigus tema tütrepoeg H.I võttis laua pealt tuhatoosi ja viskas temale pähe, tekitades tugevat füüsilist valu. Enne seda H.I jõi ära pool pudelit viskit, jõi veel šampust ja džinni. Ka varem H.I on korduvalt tõstnud kätt enda ema peale (tema tütar), kuid tütar ei ole politseisse pöördunud (tl 2-3). 27.08.2008.a. seletas kannatanu, et sellel päeval ta istus köögis vaikides, ta ei sekkunud tütre ja tütrepoja vahelisse tülisse. Tütrepoeg oli nii purjus, et ei saanud aru, mida teeb, mistõttu järsku haaras klaasist tuhatoosi ja viskas tema suunas. Ta istus köögis laua taga rõduukse poolel, tütrepoeg seisis laua teise otsa juures, st väga lähedal. Ta ei jõudnud nägu varjata kätega, kohe hakkas tulema palju verd, tütar jooksis käterätiku järgi. Haava peale tütar pani jääd, kuid verejooksu peatada ei õnnestunud. Tütrepoeg hakkas jälle karjuma ja nõudma tütrelt (oma emalt) raha, haaras kätte nuge ja pudeleid. Tütar 2 otsustas politsei kutsuda, tütrepoeg jätkas raha nõudmist, mida ta teeb purjuspäi iga päev (tl 39-42). Patsiendikaardist nähtub, et 23.08.2008.a. kell 00.20 saabus GSAS Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiirabiga seoses traumaga: sai peksa, haav otsmikul vasakul poolel. Anamnees: täna kodus tütre poeg lõi tuhatoosiga vastu nägu. Lokaalselt põrutushaav ca 4cm, tugev verevalum. Diagnoos: silmalau ja silmaümbruse lahtine haav (tl 5-6). Isiku läbivaatuse 23.08.2008.a. protokollist nähtub, et Galina Shchepanskayal vasak silm on nagu üks suur sinikas, uurimistoimingu algus kell 01.58 ja lõpp kell 02.03, kannatanut on fotografeeritud (tl 7-8). Tunnistaja Z S 23.08.2008.a. ütlustest nähtub, et 22.08.2008.a. kella 23.00 ajal tema poeg H.I, olles tugevas joobeseisundis, hakkas tema käest raha nõudma, ta keeldus raha andmast, siis hakkas poeg pudeliga löögiks hoogu võtma. Ühel hetkel võttis poeg laua pealt tuhatoosi ja jõuga viskas köögis istuva tema ema poole, tabades pähe. Ta hakkas emale esmaabi osutama, jõudis politsei välja kutsuda ja sellel ajal H.I ei lõpetanud ähvardamist, ütles, et tapab, haaras pudeleid ja nuge. Ta sõitis koos emaga traumapunkti. Varem poeg korduvalt on tema peale kätt tõstnud, kuid avaldusi politseisse ei ole teinud (tl 9-10). 26.08.2008.a. täiendas Z S , et poeg H.I tarvitab alkoholi palju aastaid, ravi aitab ajutiselt. 22.08.2008.a. oli temal sünnipäev, külalised läksid ära kella 22.00 ajal, kella 23.00 tuli koju tagasi H.I ja hakkas temalt raha nõudma, tahtis külmkapi ümber lükata. Siis tuli kööki tema ema ja istus laua taha rõduukse juures. H.I seisis temast pooleteise meetri kaugusel, ema ei rääkinud midagi. H.I vist vihast võttis laualt tuhatoosi ja viskas ema suunas. Emal hakkas peast verd tulema, haav oli vasaku kulmu kohal. Ta võttis käterätiku ja jää, et verejooks peatada, H.I aga hakkas nuge ja pudeleid haarama. Ta juba andis 200.krooni, kuid poeg nõudis raha veel. Poeg ei tööta ja see ei olnud esimene kord, kui poeg on skandaalitsenud, ähvardanud ja kätt tõstnud (tl 33-36). Kahtlustatavana ülekuulamisel H.I seletas, et 22.08.2008.a. oli temal emaga tüli raha pärast. Ta ei ähvardanud ega kavatsenud millegagi lüüa. Ta ei mäleta, kust ta võttis tuhatoosi, mis seisab köögis ja oska seletada, miks viskas selle, vist niisama vihast ja läks köögist ära. Ta ei teadnud, et tuhatoos sattus vanaemale pähe (tl 25-28). Kohtuliku arutamise järeldused Kohus asub seisukohale, et süüdistatava H.I süü kehalises väärkohtlemises on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. H.I poolt süü eitamine jääb paljasõnaliseks ja ennastõigustavaks. Kannatanu ja tunnistaja kokkulangevatest ütlustest nähtub, et H.I seisis Lasnamäe tüüpkorteri köögis laua teise otsa juures, kannatanu istus laua teise otsa taga, nende vahe oli max 1,5 meetrit. Kannatanul esinenud vigastuse iseloom – tugev verevalum, haav kulmul ja paistes silm kinnitavad löögi tugevust. Pooleteise meetri kauguselt ei ole võimalik tekitada juhuslikult visatud asjaga nii ulatuslikku verevalumit. Tervisekahjustuse iseloom ja ulatus kinnitavad selle tekitamist tahtlikult. Paljasõnalisteks jäävad süüdistatava väited, et ta tuhatoos lendas vanaema suunas juhuslikult, sest nii kannatanu, kui ka tunnistaja kinnitavad, et süüdistatav viskas vihast tuhatoosi vanaema pihta.
lg.4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Märatsedes joobeseisundis ja visates klaasist tuhatoosi pidas süüdistatav võimalikuks kõrvalistuvale isikule tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Seega kahtlust ei ole selles, et H.I selle teo on toime pannud. Tegu on aset 3 leidnud ja see tegu sisaldab
H.I pani selle toime kaudse tahtlusega: visates raske klaasist esemega inimese näo pihta, möönas ta igasuguse tagajärje saabumist. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, kuigi ennast süüdi H.I ei tunnistanud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist laialt levinud kuriteoga ning H.I varasem käitumine on näidanud, et joobeseisundis kaldub ta vägivalla tarvitamisele. Mõistetavat karistust tuleb suurendada 19.06.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, sest uue kuriteo pani H.I toime katseajal. Iseloomustab H.I ka tema käitumine: esimesele kohtuistungile ilmus ta tugevas joobeseisundis, mistõttu kohtuistungi pidamine ei olnud võimalik, H.I oli arusaamisvõimetu. Järgmistele kohtuistungitele jättis ta ilmumata, mistõttu tõkendiks tuli valida vahistamine. Rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik, sest varasemad hulgalised rahatrahvid on tal tasumata, töökohta ta ei oma. Käesoleva kriminaalasja arutamise objektiks oli samuti tüli raha küsimise pärast ning vangistuse mõistmine aitab kaasa H.I vähemalt mõnda aega alkoholi tarvitamisest kõrval olla. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.I
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks H.I-le mõista vangistus 2 (kaks) kuud.
viibitud kaks päeva ja lugeda karistusest kantuks.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 20 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks H.I-le vangistus 5 (viis) kuud 18 (kaheksateist) päeva. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 11.05.2009.a. Välja mõista H.I-lt riigituludesse menetluskulud – süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 2236.10 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kuus ja 10s) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või 4 Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „H.I, 1-08-15442, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 04.juunil 2009.a., kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.