← Eesti

1-08-11420/49

Kohus KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a. Tartus Kriminaalasja number 1-08-11420 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Taotlus F.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets Süüdimõistetu F.G Isikukood xxx Elukoht xxx Ei tööta Tartu Maakohtu 23.septembri
  3. a kohtumääruse alusel kohaldatud tõkend- vahistamine, kinni peetud
  4. oktoobril 2009.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 130 lg-st 5, § 131 lg-st 4 , § 427 lg-st 2, § 429 lg 1 p-st 2 ja 432 lg-st 3 täitmiskohtunik määras:
  5. Rahuldada Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimetsa taotlus ja pöörata täitmisele F.G-le Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11420 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
  8. Tartu Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa kandmise aja alguseks lugeda F.G kinnipidamisest, so alates
  11. oktoobrist
  12. a.
  13. Kohaldada süüdimõistetu F.G suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni. Määrus saata täitmiseks Lõuna Politseiprefektuurile ja teadmiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Olulised asjaolud F.G on karistatud Tartu Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a kohtuotsusega KarS § 323, § 328, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 120 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/ 3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvates karistusaja hulka eelvangistuse aeg, oli ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 7 kuud ja 27 päeva. Vangistuse algust arvestati
  16. aprillist
  17. a. F.G vabanes ennetähtaegselt Viru Maakohtu
  18. märtsi
  19. a kohtumääruse alusel
  20. aprillil
  21. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel F.G-le 1 aasta pikkuse katseaja. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets esitas kohtule
  22. augustil
  23. a erakorralise ettekande, milles taotleb F.G-le mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest F.G on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi.
  24. septembri
  25. a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. F.G möönis, et ta ei ole täitnud ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustusi nõuetekohaselt. Rikkumiste põhjust ta selgitada ei osanud. F.G lahkus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajast
  26. septembril
  27. a ilma kohtu loata, mistõttu kohus ei saanud kuulutada kohtumäärust. Kohus uuendas erakorralise ettekande menetlemise ja määras kohtuistungi ajaks
  28. septembri kell 16.
  29. Kohtuistungi sekretär teatas
  30. septembri
  31. a hommikul kell 9.10 F.G-le uue kohtuistungi aja
  32. septembril 2009.a. kell 16.
  33. septembril
  34. a kell 16.30 F.G kohtusse ei ilmunud. Tartu Maakohtu
  35. septembri
  36. a kohtuistungil taotles kriminaalhooldusametnik KrMS § 429 lg 1 p 2 alusel F.G tagaotsitavaks kuulutamist ja tõkendi vahistamine kohaldamist. Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et F.G tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Prokurör leidis, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud nii formaalselt kui ka sisuliselt.
  37. septembri
  38. a kohtuistungil toetas prokurör kriminaalhooldusametniku taotlust F.G tagaotsitavaks kuulutamise ja tõkendi vahistamine kohaldamise osas. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimetsa poolt esitatud taotlus F.G karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu rikkus pikema aja jooksul talle kohtumäärusega katseajaks pandud kohustusi. Viru Maakohtu
  39. märtsi
  40. a kohtumääruse alusel oli F.G kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti oli F.G kohustatud KarS § 75 lg 2 alusel muude kohustuste hulgas mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning võtma end vabanemisest 3 nädala jooksul töötuna arvele või asuma tööle. F.G ei ole kogu katseaja jooksul täitnud registreerimiskohustust, sest ta on kriminaalhooldaja juurde ilmunud vaid ühel korral, so
  41. mail
  42. a F.G ei asunud 3 nädala jooksul vabanemisest ametlikult tööle ega võtnud end töötuna arvele. 2 Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus F.G-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada. KrMS § 429 lg 1 p 2 sätestab, et kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus arvata, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. Kohus on tuvastanud, et F.G, kes ei ilmunud kohtumääruse kuulutamisele ei
  43. septembril ega ka
  44. septembril
  45. a üritab kandmata karistuse täitmisele pööramisest, so kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Kohus otsustas pöörata kandmata karistuse täitmisele ja peab selle lahendi täitmise tagamiseks põhjendatuks F.G vahistada. Kohus on seisukohal, et F.G-le Tartu Maakohtu
  46. jaanuari
  47. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 7 kuud 27 päeva vangistust, kandmise aja algust tuleb arvestada alates F.G kinnipidamisest, so alates
  48. oktoobrist
  49. a. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.