1-09-8023/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja 15.september 2009.a. Tallinn koht Kriminaalasja number 1-09-8023 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Malle Preimer ja Meelika Aava Kriminaalasi J.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9, 213 lg 1 järgi lühimenetluses; Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 4.august 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.M Süüdistatav J.M RESOLUTSIOON J.M-i poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 4.augusti 2009.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 4.augusti 2009.a. kohtuotsusega mõista J.M-i süüdi KarS prg. 199 lg 2 p.9 järgi ja karistada teda 1 aastase vangistusega ja KarS § 213 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 8 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistustuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks mitme kuriteo eest vangistus 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka J.M-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 18.-19.veebruar 2009.a so 2 päeva, 01.märts 2009.a so 1 päev, 02.märts 2009.a so 1 päev, samuti 3.märtsist kuni 3.augustini 2009.a so 5 kuud ja 1 päev, kokku eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 5 päeva, seega ärakandmata karistuseks alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast so 4.augustist 2009.a on J.M vangistus 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. J.M mõisteti süüüdi selles, et tema , olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti - - - 18.02.2009.a. kella 15:35 ajal XXXXXXXX XXX X kaupluses S. S. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit rummi Bacardi maksumusega 189,90 krooni pudel, kogumaksumusega 379,80 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, 25.02.2009.a. ajavahemikul 10:20 kuni 13:10 Tallinnas, XXXXXXXX XX korterist XX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isa Valeriy J.M-ile kuuluva televiisori „Philips“ väärtusega 5500 krooni. Samuti tema, 01.03.2009.a. kella 11:16 ajal Tallinnas, XXXX XX A. S. AS-i kaupluses P. S. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil raseerija Gillet Fusion maksumusega 99 krooni ja raseerija Gillet Fusion Man maksumusega 129 krooni, kokku kaupa 228 krooni väärtuses ning möödus kassast selle eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU: Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Ta leiab, et kuna on ära kandnud juba üle poole karistusest, siis võiks kohus asendada veel kandmata jäänud karistuse üldkasuliku tööga, mis tekitaks temal ka tööharjumust. See aitaks tulevikus tal loobuda kuirtegude toimepanemisest. Lubab omalt poolt teha tööd kvaliteetselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et J.M-i poolt esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J.M-i karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks J.M-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks ja selle ärakandmata osa asendamiseks ÜKT-ga puudub alus ning ka apellatsioonis puuduvad põhjendused, mis oleksid arvestatavad seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. J.M-i näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud kriminaal- ja väärteokaristused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud poolteist kuud peale eelmise kohtuotsusega mõistetud reaalse lühiajalise vangistuse ärakandmist. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks apellandile selgitada järgmist. Käesolevaks ajaks on süüdistatav ära kandnud sisuliselt pool temale mõistetud karistusest. Ajaks, mil esitatud apellatsiooni oleks võimalik läbivaadata apellatsioonikohtu istungil (novembri alguses poole), on J.M-ile mõistetud karistus juba tema poolt ära kantud. Sellisel juhul on muutunud ka sisutuks apellatsioonis esitatud taotlus vangistuse asendamiseks ÜKT-ga Mis aga puudutab sisuliselt esitatud vangistuse asendamise taotlust, siis selle kohta märgib kohtukolleegium järgmist. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. J.M on narkosõltuvuse probleemid. Ta on ise kinnitanud, et tarvitab regulaarselt narkootikume ja 13 aastat on proovinud sõltuvusest vabaneda. Arvestades J.M-i isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtukolleegium veendunud, et ta ei ole sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Seetõttu ei ole põhjendatult olnud maakohtus arutlusel üldse võimalus vangistuse asendamiseks ÜKT-ga. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. . Otsustamaks käesoleval juhul esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise üle, juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu poolt väljaöeldud seisukohast. Nimelt on Riigikohus oma määruses nr. 3-1-1-55-07 öelnud järrgmist: Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada J.M-i poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja Malle Preimer Meelika Aava