Toimik nr 1-10-6913 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-6913 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.D tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.D , isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.D tunnistati viimati süüdi 26.05.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 275 ja § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.01.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus 07.05.2010 ja lõpp 07.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.11.
- Kinnipidamisasutusest E.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 1 korral. Kinnipeetav osaleb vanglas psühholoogilistel nõustamistel, sotiaalprogrammis Eluviisitreening ning on osalenud individuaalnõustamisel sotsiaaltöötajaga. Kinnipeetav oli suunatud majandustöödele, tööst keeldus. Vabanedes asub elama xxx, kus elas ka enne vangistust koos ema, õe ja vennaga. Isik omab põhiharidust , eriala puudub. Enne vangistust oli töötu. Vabanedes garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx metsas abitöölisena. K-raha andmetel võlgnevusi 35 516 krooni. Isikule on omane agressiivne käitumine, enesevalitsuse võib kaotada kergesti. Käitub impulsiivselt, kaldub enne tegutsema ja siis alles mõtlema teo võimalikele tagajärgedele. Isik tunnistab vähesel määral om probleeme, õigustab kuritegude toimepanemist hüperaktiivsusega. E.D on neli korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. 1
(3)Varasemalt olnud kriminaalhooldusel käitumiskontrollil ja ÜKT-l. Katseajal on sooritanud uued kuriteod ja rikkunud tingimusliku vabaduse nõudeid. Isikut on 41 korda väärteokorras karistatud. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi liigtarvitamisega, tarvitas ka narkootikume. Viru Vangla toetab E.D ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik toetab E.D ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on näidanud üles motivatsiooni käituda edaspidi seaduskuulekalt. Arvestades toimepandud kuriteoga kaasnenud alkoholija agressiivsusprobleemi, on kinnipeetava puhul vajalik pärast vabanemist resotsialiseeriv järelevalve. E.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Ta on varem mitu korda kriminaalhoolduse all olnud ja korduvalt toime pannud uusi kuritegusid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise eest ja sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, ühel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viru Maakohtu 04.01.2010 kohtuotsusega karistati avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja oma ametiülesandeid täitva turvatöötaja suhtes 2 kuulise vangistusega. Nimetatud karistust suurendati Harju Maakohtu poolt 28.11.2008 mõistetud ja ärakandmata 8 kuulise vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mis asendati 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemisest isik keeldus. Uue kuriteo ( võimuesindaja solvamise ja vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes) sooritas üldkasuliku töö tegemis ajal, mil ta pidi järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi. Seega on näha, et 3 korral on kuriteod seotud vägivallaga seejuures on isik olnud alkoholijoobes. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-16) on näha, et E.D on 41 korral väärteokorras karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 33 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures ühel korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused E.D puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse jooksul 1 korral karistatud distsiplinaarkorras noomitusega, kuna suitsetas selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas ning ei allunud korraldusele anda sigarett valvurile. kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-1-1-9606, p 8.1). Positiivseks võib lugeda, et isik alates 15.07.2010 osaleb psühholoogilistel nõustamistel ja 27.08.2010 osales individuaalnõustamisel sotsiaaltöötajaga. Kinnipeetav oli suunatud majandustöödele, tööst keeldus. Alates 04.10.2010 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja alates 25.10.2010 õpib elektriku eriala. 18.08.2010 paigutati kinnipeetav uimastivaba osakonda, kus ta aga ei suutnud järgida sealseid nõudeid ja tingimusi seejärel paigutati ta teise osakonda. 2
(3)Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 27.08.2013. Ennetähtaegse vabanemise korral omab kinnipeetav kindlat töökohta xxx metsa- ja abitöölisena (lk 9). Samas võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades E.D poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem 3 korral määratud käitumiskontrollile, kahel korral on uued kuriteod toime pannud katseajal. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.D-le piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Elu- ja töökoha omamine ei kaalu üle isiku varasemat elukäiku kriminaalhoolduse all. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.D temale Viru Maakohtu 26.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 14.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun 3
(3)