← Eesti

1-09-5533/29

Obsah (4)§ 426§ 238§ 390§ 175

Toimik nr 1-09-5533Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-5533 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtui

§ 426

, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Z.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Z.U-lt kriminaalmenetluse kulud: 600 (kuussada) krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Z.U tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1

(5)Viru Vangla esitas 16.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.U on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsusega KarS § 25 lg 1,2- 199 lg 2 p 4,5,7, § 200 lg 2 p 4,7,8, § 121 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2 alusel 2 aastat 2 kuud vangistust. Kar

S § 68 alusel arvestati karistusest kantuks kinnipidamine 10.02.2009-11.02.2009, s.o 2 päeva. Kandmata karistus 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.03.2009 ja lõpp 07.05.

  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.08.
  2. Kinnipidamisasutusest Z.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas osales sotsiaalprogrammides: „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“ ja töötas majandustöödel alates 19.04-23.04.2010 ning käskkiri oli tühistatud tervislikel põhjustel. Vabanedes asub elama aadressile xxx. Isik omab põhiharidust. Väidetavalt on töötanud xxx 2006-2008 laadijana. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Kinnipeetav tunnistab oma narkosõltuvust ja sellest tulenevalt on majanduslik toimetulek olnud riskantne. Tarvitas heroiini ja fentanüüli, süstis. Narkosõltuvusest vabanemiseks käis ravil Txxx. Täitise andmetel on Z.U tasumata rahalisi kohustusi 161634 krooni ja 23 senti. Kuriteod on seotud inimeste (sealhulgas ka vanurite) petmise ja ähvardamisega, et saada raha. Oma eluviisi muutmiseks tegudes ei ole valmis. Ametiisikutesse suhtub neutraalselt. Kriminaalhooldusel on varem olnud reeglite järgimisega raskusi. Viru Vangla peab Z.U ennetähtaegset vabanemist võimalikuks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades asjaolu, et Z.U viibib käesoleval ajal kinnipidamiskohas teistkordselt, samuti isiku toimepandud väärtegude arvukust ning liiki on alust eeldada, et vabanemisel võib Z.U vabanemisjärgselt jätkata seaduserikkumiste toimepanemist. Samas arvestades asjaolu, et Z.U on viibides kinnipidamiskohas läbinud sostiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ning Eluviisitreening ning reaalne vangistuse lõppemise tähtaeg on 07.05.2011, seega vabanedes tingimisi enne tähtaega jääb Z.U katseajaks 1 aasta, mis annab aega ja võimalust saada kriminaalhoolduse näol tuge kohanemiseks eluga vabaduses, seejuures järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Juhul kui Z.U vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune alus tema tegevuse või tegevusetuse üle teostada kontrolli. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava siira soovi korral ning võime olemasolul jätkata ärakandmata karistuse kandmist käitumiskontrolli tingimustes on otstarbekas Z.U määrata kriminaalhoolduse järelevalve alla, mis võimaldab pikemaajalise järelevalve toimimise. Z.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealust. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammides. Vabanedes on kindel elukoht ema juures ja tema toetus. Distsiplinaarkorras ei ole ta karistatud, sest varasemad käskkirjad karistuste määramiseks on tühistatud. Prokurör toetab kinnipeetava vabastamist. Kinnipeetav on varem 4 korral kriminaalkorras karistatud. Ta tarvitas vabaduses narkootilisi aineid. Samal ajal tema vabsatamine on siiski põhjendatud, sest karistusaja lõpul vabaneb ta niikuinii ilma kriminaalhoolduseta. Parem ooleks siiski teostada selle isiku üle kontrolli, mis on võimalik kriminaalhoolduse abil. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Z.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2

(5)Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning on ennatlik. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Z.U on neljal korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud I ja II astme varavastaste kuritegude eest. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, nendest ühe puhul pikendati katseaega 7 kuu võrra ning ühe puhul pani katseajal toime uue kuriteo, karistused liideti osaliselt ning Z.U saadeti karistust kandma. Isikut on varem ka 1999 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast. Käesoleval ajal kannab 2 aasta 2 kuu pikkust vanglakaristust I astme vara- ja isikuvastase kuriteo, röövimise ning II astme varguse katse ja kehalise väärkohtlemise eest. Viru Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsusest on näha, et tegemist on 5-episoodilise asjaga, nendest 3 on röövimise episoodi, kus kinnipeetav grupis kaassüüdistatavaga kasutasid jõhkralt vägivalda kannatanute suhtes. 16.08.2008 episoodis isikute grupis, kus kinnipeetav nõudis kannatanult sularaha andmist ning selle käigus ähvardas kannatanut noa ja kruvikeerajaga, peksis kannatanut vastu põski, kägistas kaelast ja ähvardas raha mitteandmise korral kannatanul silmad välja torgata. Kannatanule tekitati kahju 3070 krooni. 16.11.2008 episood on samuti toime pandud grupis, kus kinnipeetav lõi selja tagant teadmata esemega kannatanu pea piirkonda. Kannatanule tekitati kahju 7528 krooni. 04.02.2009 episood isikute grupis, kus kinnipeetav peksis kannatanut kotiga vastu keha, ähvardades kannatanu ära tappa, kui viimane peaks keelduma raha andmisest. Kannatanule tekitati kahju 3465 krooni. Kuritegude asjaolud näitavad, et süüdimõistetul on teatud kalduvus kasutada seadusevastast vägivalda kannatanute suhtes. Süüdimõistetu kuriteod on raskemaks muutunud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-13) on näha, et Z.U on 19 korral väärteokorras karistatud, nendest 6 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Z.U puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kohus leiab, et antud juhul vangla, kriminaalhooldusametnik ja prokurör ei hinda piisavalt isiku varasemast elukäigust tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske, kuigi kriminaalhooldaja siiski märgib, et isiku puhul on alust arvata, et vabaduses võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kohus rõhutab, et ei saa jätta tähelepanuta kuritegude toimepanemise asjaolusid, millest nähtub, et süüdimõistetu kaldub kasutama kuritegude toimepanemisel füüsilist vägivalda ja seda isikute grupis, mis veelgi suurendab teo ohtlikkust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. õiguspärane käitumine on Isikul on isikuttõendavad dokumendid EV pass kehtivusega 06.10.2015. 3
(5)Vabanedes on Z.U kindel elukoht aadressil xxx. Korter on 2-toaline, kõik eluks vajalik on olemas, kuid vajab remonti. Vabanemisel puudub Z.U kindel töökoht. Vabanemisel saab Z.U sissetulekuks olema töövõimetuspension, mis on talle määratud kaheks aastaks , töövõimetus 70%. Kinnipeetava ema, Nxxx Pxxx on nõus toetama poega nii moraalselt kui ka materiaalselt. Nxxx Pxxx on pensionär ja ta saab igakuiselt xxx krooni ja töötu toetust xxx krooni Eesti Töötukassast. Samas Täitise andmetel on Z.U tasumata rahalisi nõudeid kokku 161634 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ja saa jätta arvestamata asjaolu, et isik on süüdi tunnistatud I astme isiku- ja varavastases kuriteos röövimises, kus kannatanute suhtes kasutati jõhkralt vägivalda. Kohus veelkordselt selgitab, et kõigepealt võetakse arvesse KarS § 76 mõttes kuritegude asjaolusid, süüdistatava isikut, tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viimasel kohal. Teda oli juba ühel korral ennetähtaegselt vabastatud, kuid jätkas süütegude toimepanemist ning kuritegelikku elu. Süüdimõistetu on olnud varem 2 korral karistusest tingimuslikult vabastatud, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.U-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on varemgi vanglas viibinud, kes jätkas narkootikumide tarvitamise ka peale seda, kui talle oli kohtuotsusega katseaeg määratud ja hiljem kohtumäärusega pikendatud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Karistusaja lõpuni on veel ligi 6 kuud, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Kohus peab oluliseks, et süüdimõistetu läbiks vangistuse jooksul sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maksmata rahalised nõuded ja alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,

§ 426

, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.U temale Viru Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010.a kohtumäärusega Juhindudes

§ 390ja § 391 ringkonnakohus määras: 1.

jätta Viru Maakohtu

  1. novembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.U kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata.
  2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 900 (üheksasada) krooni, sealhulgas käibemaks 150 (üksada viiskümmend) krooni, advokaat Irina Gromtsevi poolt Z.U-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175lg 1 p 4 alusel 4

(5)välja mõista Z.U-lt menetluskulud, so kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest kokku 900 krooni riigituludesse.
  1. Z.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Z.U 1-09-5533 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.